lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2217/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2217/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldVangS § 28 lg 3Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 158Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2Kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

4. august 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2217

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla peale seoses graafikuvälise helistamise võimaldamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Taotluste lahendamine

Menetlustoimingud

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 – 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 4. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Kaebaja esitas vanglale 22. mail 2025 taotluse nr 6-7/2-25/1926-1 graafikuväliseks helistamiseks (dtl 23-24). Ta soovis lisa helistamise võimalust peresuhete arendamiseks, sest viibib juba pool aastat täielikus eraldatuses. Vangla lubas helistada ainult ühele numbrile, mis on tema lapse emapoolse vanaema number. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki selline taotluse osaline rahuldamine täitis, kui eluosakonna kolm telefoni seisavad suurema osa ajast kasutuseta. Kaebaja jaoks on alandav, et ta ei saa lukustatud kambris viibides oma pere ja lähedastega normaalselt suhelda. Taotluse osaline rahuldamine tõendab, et vangla eesmärk on hoida kaebajat

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
HKMS § 45 lg 4Kaebeõiguse piirangud
HKMS § 47Kohtueelne menetlus
HMS § 72 lg 1Vaidemenetluse ese
HMS § 76 lg 2Vaidele esitatavad nõuded
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
VangS § 29 lg 21Kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine
VSkE § 511 lg 21

3-25-2217

sotsiaalses isolatsioonis. Talle ei ole kordagi võimaldatud lisahelistamise teel suhelda lähedastega. Kaebaja peab valima kellega ja millal suhtleb, sest helistamist piiratakse agressiivselt. Tema abielud on purunenud just suhtlemispiirangute tõttu. Vastustaja kohtleb teda teistest erinevalt, sest paljud kinnipeetavad on kaebajale avaldanud, et nad saavad lukustatud kambris helistada igapäevaselt. Tegemist on diskrimineerimisega. Ta on varem esitanud hulgaliselt taotlusi graafikuvälise helistamise saamiseks, kuid tulutult. Vastutaja tegevus on suunatud kaebaja era- ja perekonnaelu hävitamisele. Alates 23. oktoobrist 2024 kehtib kaebaja osas erikorraldus nr 6-4/24/11-1, mille alusel kehtestati põhiseadusvastane helistamise kord, kus kaebaja on kohustatud helistamiseks esitama vangla ametnikele telefoninumbrid ja isikuandmed, kellele ta helistada soovib. Vastustajale on täpselt teada, kellega kaebaja suhtleb ja kes kuuluvad kaebaja lähedaste hulka ning vastustajal on piisavalt andmeid, et tagada kaebajale graafikuväline helistamine. Tartu Vanglas kehtiv korraldus graafikuvälise helistamise õiguse realiseerimiseks on tugevalt amortiseerunud ja vastuolus põhiseadusega. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks, et vangla ei ole võimaldanud talle erakorralist helistamist. Tema taotlus graafikuväliseks helistamiseks jäeti õigusvastaselt rahuldamata. Ta leiab, et vastustaja tegevus ja tegevusetus graafikuväliste helistamiste piiramisel tuleb tunnistada põhiseadusvastaseks. Tartu Vangla 1. juuli 2025. a otsus nr 1-8/2-25/114-2 tuleb tunnistada õigusvastaseks ning tuleb tühistada. Vanglal ei olnud õigust vaiet tagastada. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning palub anda endale riigi õigusabi.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 14. juulil 2025 kohtule kaebaja taotluse graafikuväliseks helistamiseks nr 6-7/2-25/1926-1, kaebaja vaide nr 1-8/2-25/114-1, vangla otsuse nr 1-8/2-25/114-2 ning korralduse nr 6-4/24/11-1. Vangla selgitas, et kaebaja ei täpsustanud esitatud taotluses isikute ringi, kellega soovib suhelda ning ei toonud välja asjaolusid, millest nähtunuks vajadus enne järgmist graafikujärgset helistamist täiendavalt helistada. Subjektiivne õigus sellistel põhjendustel ja isikutele graafikuväliselt helistamise taotlemiseks kinnipeetavatel puudub. Küll aga võimaldati kaebajal nimetatud taotluse alusel helistada läbi tema vanaema enda pojale, kellele ta helistas üksnes 24. mail 2025 kestvusega 3 minutit. Üldsõnaliste taotluste puhul ei saa vangla veenduda süsteemis piiranguid seadmata, et kinnipeetavad ei kuritarvita saadavat luba graafikuväliseks helistamiseks, tehes kõnesid muudel põhjustel ja isikutele, kui on välja toodud esitatud taotluses. Kuigi kaebaja avaldas 22. mai 2025. a taotluses soovi suhelda perekonnaga, üritas ta 24. mail 2025 helistada kolmele isikule, kelle puhul ei ole tegemist tema pereliikmetega.
3.X esitas 16. juulil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles märgib, et taotles graafikuvälist helistamist enda lähedastele, kelle andmed on vanglal olemas. Kuna tema suhtes kehtib erikorraldus nr 6-4/24/11-1, siis ülejäänud numbrid on blokeeritud ja ta ei saa valida suvalisi numbreid, millele helistada. Ta kasutas 24. mail 2025 helistamise võimalust lühiajaliselt, sest laps ei olnud sel hetkel vanaema juurest kättesaadav. Samas oleks ta saanud helistada enda isale, emale, elukaaslasele või õele jne. Ta saab lukustatud kambris viibides helistada kaks korda nädalas 60 minutit, kuid kõik teised kinnipeetavad saavad helistada igapäevaselt. Kaebaja arvates peab vangla talle eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal tagama samasugused tingimused helistamiseks nagu kõigile teistele kinnipeetavatele.

3-25-2217

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus mõistab X-i kaebust nii, et kaebaja soovib taotluse nr 6-7/2-25/1926-1 alusel osaliselt helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 2 p 6), vangla kohustamist tagada talle graafikuvälisel helistamisel teiste kinnipeetavatega samasugused tingimused ehk lubada helistamist igapäevaselt (HKMS § 37 lg 2 p 2) ning Tartu Vangla 1. juuli 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/114-2 (s.o vaide tagastamine) õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kuna viimati nimetatud otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, siis selle otsuse tühistamise nõue ei ole asjakohane.
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
6.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.1.HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
6.2.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud vangla poole taotlusega, milles oleks avaldanud konkreetset soovi, et talle võimaldataks teha igapäevaselt graafikuväliselt teha telefonikõnesid. Ka vanglale esitatud vaides (dtl 17-22) sellist konkreetset nõuet ei sisaldu. Kaebaja on vaides välja toonud, et soovib vastustaja tegevuse ja tegevusetuse (s.o graafikuvälise helistamise piiramisel) põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kohtu hinnangul on kaebajal kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Selline kohustamisnõue ei oleks ka kuigivõrd perspektiivikas, sest graafikuvälise helistamise võimaldamisel tuleb vanglal teha igakordselt eraldiseisev otsustus (vt ka käesoleva määruse põhjenduste p 7.2).
6.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.Osas, milles kaebaja palub kindlaks teha taotluse nr 6-7/2-25/1926-1 alusel osaliselt helistamise mittevõimaldamise õigusvastasus, tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 ple 21 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.1.Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks.

3-25-2217

Kaebaja 22. mai 2025. a taotluselt nr 6-7/2-25/1926-1 (reg nr 2-25/2-2/6466, dtl 23-24) nähtub, et ta avaldas soovi helistada 24. mail 2025 ja 25. mail 2025 graafikuväliselt enda lähedastele. Seejuures tõi kaebaja taotluses isikuliselt välja üksnes oma poja, kellele graafikuvälist helistamist ka võimaldati. Helistamise vajadust ei ole kaebaja taotluses täpsemalt põhjendatud. Ta on viidanud üksnes sellele, et toimuvad olulised sündmused, millega ta soovib kursis olla ning täiendav helistamise võimalus on vajalik peresuhete arendamiseks. Taotluses ei ole viidatud ühelegi erakorralisele sündmusele, mis põhjendaks graafikuvälise helistamise vajadust. Vaidlus puudub selles, et vangla võimaldab kaebajal oma lähedastele vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 12.8.2 helistada kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja neljapäeviti). Seega ei saa asuda seisukohale, et vangla ei võimalda kaebajal oma lähedastega suhelda või piirab suhtlust oluliselt. Peresuhete hoidmine ja arendamine on võimalik ka olukorras, kus helistada saab kahel päeval nädalas. Lisaks on kaebajal võimalik oma lähedastega pidada kirjavahetust ning nendega kokku saada (vangistusseaduse §-d 24, 25 ja 28). Kohus leiab seega, et kaebaja õiguste riivet kahel päeval helistamise mittevõimaldamisel ei saa pidada intensiivseks.

7.2.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus eelkirjeldatud tuvastamisnõude rahuldaks. Kohus märgib, et põhimõtteliselt võiks tuvastamisnõue helistamisvõimaluse piiramise korral lubatav preventiivse huvi olemasolul (vt Riigikohtu 14. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-192164, p 17 ja seal viidatud praktika). Kohus aga sellise huvi olemasolu praegusel juhul ei tähelda. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole täitnud kohustust esitada vanglale andmed isikute kohta, kellele ta helistab. Seetõttu kohustas vangla kaebajat Tartu Vangla 23. oktoobri 2024. a korraldusega nr 6-4/24/11-1 esitama andmed isikute kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõnede tegemist (vt dtl 14-15 ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 511 lõiked 1-21). Kohtule arusaadavalt on viidatud korralduse puhul tegemist käesoleval ajal kehtiva haldusaktiga, mis on kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kohus märgib, et vanglal on seadusest tulenev õigus nõuda andmete esitamist ka enne helistamist (vt VSkE § 511 lg 21), sest vanglal on julgeoleku tagamise huvides kohustus kontrollida, kellega kaebaja telefoni teel suhtleb (VangS § 29 lg 21). Kaebaja viitas 22. mai 2025. a taotluses nr 6-7/2-25/1926-1, et ta soovib helistada lähedastele, jättes täpsustamata, kes need lähedased on. Taotlusest oli võimalik aru saada, et kaebaja soovib helistada pojale, kuid teiste lähedaste isikute andmed puudusid. Pojale helistamist vangla võimaldas. Taotluses puudusid andmed ka selle kohta, miks on vaja helistada erakorraliselt ehk graafikuväliselt. Kohus märgib, et õigustatud ei ole kaebaja seisukoht, et vangla peaks talle pidevalt võimaldama graafikuväliseid kõnesid lähedastega. Erakorralised helistamised on üldjuhul ettenähtud helistamiseks vajadusel riigiasutusse, kohalikku omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale (VangS § 28 lg 3, Tartu Vangla kodukorra p 12.8.4). Kohus ei välista, et teatud juhtudel võib olla põhjendatud ka kinnipeetava soov oma lähedastele erakorraliselt helistada, kuid praegusel juhul ei nähtunud kaebaja taotlusest nr 6-7/2-25/1926-1, kellele täpsemalt ja millisel põhjusel ta graafikuväliselt helistada soovib. Asjaolu, kui palju võimaldatakse graafikuväliselt helistada teistel kinnipeetavatel, ei oma praegusel juhul tähtsust, sest graafikuvälise helistamise võimaldamisel on tegemist igakordse vangla kaalutlusotsusega. Arvestades seda, et kaebaja esitas graafikuväliseks helistamiseks puudulike andmetega taotluse ning talle on tagatud graafikujärgselt helistamise võimalus kahel päeval nädalas (vt Tartu Vangla kodukorra p 12.8.2), siis ei ole vangla kohtu hinnangul kaebaja taotluse nr 6-7/2-25/1926-1 osaliselt rahuldamata jätmisel suure tõenäosusega õigusvastaselt toiminud ning kaebaja tuvastamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline.

3-25-2217

7.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab taotluse nr 6-7/2-25/1926-1 alusel osaliselt helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse kindlakstegemist.
7.4.Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus ja tegevusetus graafikuväliste helistamiste piiramisel tuleb tunnistada põhiseadusvastaseks. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et haldusasja lahendamisel ei hinnata mitte vastustaja toimingu või tegevusetuse põhiseaduspärasust, vaid nende õiguspärasust ning õiguspärasuse hindamise raames võib osutuda vajalikuks asjassepuutuvate õigusnormide põhiseaduspärasuse analüüsimine. Kaebuse tagastamise tõttu ülal viidatud alusel ei lahenda kohus tuvastamisnõuet sisuliselt ning seetõttu ei saa rääkida ka asjassepuutuvatest õigusnormidest, mille põhiseaduspärasust vastavalt HKMS § 158 lg-le 4 hinnata.
8.Kaebaja vaidlustab tuvastamisnõudega ka Tartu Vangla 1. juuli 2025. a otsuse nr 1-8/225/114-2 (s.o vaide tagastamine) ning nõuab otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist
8.1.Kaebaja esitas 24. mai 2025. a vaides nr 1-8/2-25/114-1 (dtl 17-22) vanglale etteheiteid seoses sellega, et tema graafikuvälise helistamise taotlus nr 6-7/2-25/1926-1 (dtl 23-24) jäi osaliselt rahuldamata. Nõudena tõi kaebaja vaides välja selle, et vastustaja tegevus ja tegevusetus tuleb tunnistada põhiseadusvastaseks, sest taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata.
8.2.Vangla tagastas kaebaja vaide 1. juuli 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/114-2 (dtl 25-26) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult, leides, et X-il puudub esitatud nõude ning toimingu osas vaideõigus. Vangla märkis, et isik ei saa vaidemenetluse käigus nõuda vangla tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamist. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse käigus nõuda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Vangla märkis otsust põhjendades, et kuna X on suure halduskogemusega kinnipeetav, pole alust arvata, et ta ei oleks HMS § 72 lg-s 1 sätestatust teadlik. HMS § 76 lg 2 p 5 kohaselt peab olema vaides märgitud vaide esitaja selgelt esitatud nõue. Vangla märkis, et kuna tegemist on minevikus toimuma pidanud toiminguga, mida ei saa uuesti teostada, ei saa vangla kinnipeetava vaiet eesmärgipäraselt tõlgendades ise tema eest sobilikku nõuet vaidemenetluse läbiviimiseks valida.
8.3.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul tuleb muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsusena mõista Tartu Vangla 1. juuli 2025. a vaide tagastamise otsust nr 1-8/2-25/114-2. Kaebaja võib seda otsust eraldiseisvalt vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei ole kohtule äratuntav, et vaide tagastamine rikuks kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja esitas oma vaides sellise nõude, mille esitamist vaidemenetluses HMS ette ei näe. Vaidemenetluse raames ei ole võimalik taotleda vangla tegevuse põhiseadusvastaseks või õigusvastaseks tunnistamist. Samuti ei saaks kaebaja mineviku toimingu (helistamise takistamine) osas enda õigusi vaidemenetluses lubatavate nõuetega enam kaitsta. Põhimõtteline õiguskaitse võimalus toimumata jäänud telefonikõnede puhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamine (VangS § 11 lg 5; riigivastutuse seaduse §-d 17 ja 18).

3-25-2217

8.4.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kohus tagastab kaebuse eeltoodut kokku võttes tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused
10.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
11.Kaebaja on taotlenud ka riigi õigusabi korras esindaja määramist.
11.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
11.2.RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, on kaebuse tagastamise aluste esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 1, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus, mistõttu on kohus veendunud, et kaebaja saab vaidlustes vanglaga enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Riigi õigusabi andmist ei tingi ka viited sellele, et kaebajal on palju kohtuasju, mida ta ei suuda hallata, ning et vastustaja piirab tema tahvelarvuti kasutamise aega. Neid argumente ei ole kohus juba mitmetes haldusasjades pidanud kaebajale riigi õigusabi andmise aluseks ning kohus jääb varasemates asjades esitatud seisukohtade juurde (vt nt Tartu Halduskohtu 22. mai 2025. a määrus asjas nr 325-1454 ja 11. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-1461). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium