Swedbank AS hagi E. K. vastu 11 834,22 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes 13 540,22 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), hageja esindaja:
K. R.
(e-post XXX )
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: E. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
24. märts 2025 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Swedbank hagi E. K. vastu 11 834,22 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt E. K. (K.) hageja Aktsiaselts Swedbank kasuks 29.04.2023 laenulepingust nr 23-029629-VL tulenev võlgnevus kokku 5516,08 eurot (viis tuhat viissada kuusteist eurot ja 08 senti), millest põhiosa 4706,85 eurot, intress 402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot, samuti viivis põhinõudelt (4 706,85 eurolt) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista kostjalt E. K. (K.) hageja Aktsiaselts Swedbank kasuks 30.08.2023 laenulepingust nr 23-061889-VL tulenev võlgnevus kokku 6318,14 eurot (kuus tuhat kolmsada kaheksateist eurot ja 14 senti), millest põhiosa 5387,83 eurot, intress 501,00 eurot ja viivis 429,31 eurot, samuti viivis põhinõudelt (5387,83 eurolt) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv) 910 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 1(5)
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Swedbank AS esitas 21.02.2025 Viru Maakohtule hagi E. K. vastu 11 834,22 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes (riigilõivu maksekorralduse esitas hageja 25.02.2025). Esitatud hagiavalduse kohaselt, 29.04.2023 sõlmisid Swedbank AS ja E. K. laenulepingu nr 23-029629-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 000 eurot intressimääraga 16,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.03.2025. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 18,600% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa (v.t lisa 1), 3. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,029% päevas ja 10,50% aastas. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, 2(5)
siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 16,9% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 08.08.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 12.09.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust nr 23-029629-VL tulenev võlgnevus on kokku 5 516,08 eurot, millest põhiosa 4 706,85 eurot, intress 402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 15.04.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 15.04.2024, 15.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024 põhiosa maksed kogusummas 1 480,82 eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Pärast lepingu ülesütlemise teatise väljastamist muutus sissenõutavaks ka 15.08.2024 põhiosa makse summas 382,99 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 2 843,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus 4 706,85 eurot. 30.08.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-061889-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6 000 eurot intressimääraga 16,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 28.08.2026. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 19,800% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa (v.t lisa 5), 3. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,033 päevas ja 12,00% aastas. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 16,9% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 08.08.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (vt lisa 3). Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 12.09.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust nr 23-061889-VL tulenev võlgnevus on kokku 6 318,14 eurot, millest põhiosa 5 387,83 eurot, intress 501,00 eurot ja viivis 429,31 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 28.03.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 28.03.2024, 28.04.2024, 28.05.2024, 28.06.2024 ja 28.07.2024 põhiosa maksed kogusummas 749,25 eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Pärast lepingu ülesütlemise teatise väljastamist muutus sissenõutavaks ka 28.08.2024 põhiosa makse summas 154,42 eurot. Lepingu ülesütlemise 3(5)
tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 4 484,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus 5 387,83 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 23-029629-VL tulenev võlgnevus kokku 5 516,08 eurot, millest põhiosa 4 706,85 eurot, intress 402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot ning viivis põhinõudelt (4 706,85 EUR) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni; samuti välja mõista laenulepingust nr 23-061889-VL tulenev võlgnevus kokku 6 318,14 eurot, millest põhiosa 5 387,83 eurot, intress 501,00 eurot ja viivis 429,31 eurot ning viivis põhinõudelt (5 387,83 EUR) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot) kostja kanda ja mõista need temalt hageja kasuks välja; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 26.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.02.2025 isiklikult, KÄPO-kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS Swedbank vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4(5)
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 2 p 3 alusel kogu haginõude 11 834,22 euro ulatuses, sh 29.04.2023 laenulepingust nr 23-029629-VL tulenev võlgnevus kokku 5516,08 eurot, millest põhiosa 4706,85 eurot, intress 402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot, samuti viivis põhinõudelt (4 706,85 eurolt) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni; ning 30.08.2023 laenulepingust nr 23-061889VL tulenev võlgnevus kokku 6318,14 eurot, millest põhiosa 5387,83 eurot, intress 501,00 eurot ja viivis 429,31 eurot, samuti viivis põhinõudelt (5387,83 eurolt) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv 910 eurot, õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 910 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.