Määruse tegemise aeg ja koht 25.07.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-2465
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Helena Velba Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 25.07.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X. X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni kuni kaheks kuuks (kuni 25.09.2025 k.a).
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja määruse resolutsioon ning edasikaebamise kord tõlkida isikule vene keelde. Määruse ametliku tõlke korraldab kohus juhul, kui isik avaldab soovi määruskaebuse esitamiseks.
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25.07.2025 taotluse loa saamiseks Usbekistani Vabariigi kodaniku X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud alus ja § 6 8 p-s 6 nimetatud põhimõte.
2.Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.PPA pidas 24.07.2025 kell 08:30 aadressil Xxxxxx, Xxxxxx küla, Saue vald, Harju maakond kinni Usbekistani Vabariigi kodaniku X. X’i (edaspidi „isik“ või X. X), kes töötas nimetatud aadressil omamata selleks ettenähtud PPA poolt väljastatud lühiajalise töötamise registreeringut ja aktiivset töötamise kannet Maksu- ja Tolliameti töötamise registris (edaspidi EMTA TÖR Isikul puudusid isikut tõendavad
3-25-2465 dokumendid, mis oleksid võimaldanud tuvastada tema isikusamasuse ning seadusliku viibimise aluse Eestis.
2.2.X. Xi isik tuvastati kohapeal ütluste alusel ning isiku andmeid kontrollides selgus, et isik on varasemalt omanud Eesti pikaajalist D-liiki viisat nr EST100255134 kehtivusajaga 09.11.2022 kuni 08.11.2023, mis tunnistati PPA otsusega nr 0086/2023 kehtetuks 27.01.2023 Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 78 lg 2 p 3 alusel – kuna isik ei asunud tööle ettevõttesse (OÜ VANALINNA EHITUS), kuhu oli taotlenud viisat (viisa väärkasutamine). Isik toimetati Põhja prefektuuri ametiruumidesse tema Eestis ja Schengenis viibimisaluse väljaselgitamiseks.
2.3.X. X saabus viimati Schengeni alale enda sõnade järgi 18.11.2022 ning selleks kasutas ta enda Usbekistani kodaniku passi nr. FA1120447 (kehtivusega kuni 07.02.2030) ning tema seaduslikuks aluseks oli eelpool nimetatud Eesti Vabariigi Dliiki viisa nr EST100255134. PPA andmebaasidest nähtub, et viisa oli tunnistatud kehtetuks alates 27.01.2023. Seega alates 27.01.2023 kuni 24.07.2025 on ta viibinud kokku 910 kalendripäeva ilma seadusliku aluseta Schengeni alal k.a Eesti Vabariigis.
2.4.Isiku Usbekistani passile on Leedu Vabariigi poolt kohaldatud SIS artikkel 38 (varastatud), mis kehtib alates 29.11.2023 – artikli Schengeni ID 0019.02000000134709700000005.01.
2.5.VMS § 43 lg 1 alusel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Eestisse sõiduks ei vaja viisat Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanikud ning ELi ühtse viisaruumi ehk Schengeni ala täisliikmesriigi elamisloa omanikud. Sealhulgas on VMS § 11 alusel Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
2.6.Isiku kinnipidamise järgselt teostas 24.07.2025 PPA päringu Lätti ja Leetu selgitamaks välja X. X’i Schengenis viibimise ning töötamise seaduslik alus. 24.07.2025 teatasid Läti ja Leedu, et Usbekistani kodanik X. X ei oma kummaski riigis seaduslikku viibimise alust.
2.7.24.07.2025 koostas PPA lisapäringu Lätti isiku töötamise kohta. Samal päeval vastasid Läti ametivõimud, et isik omas Läti elamisluba nr UA2134665 – antud elamisluba tunnistati kehtetuks 28.07.2023 seoses töösuhte lõppemisega. Läti ametivõimud tõid eraldi välja, et elamisluba UA2134665 väljastati piiratud töötamisõigusega ning rõhutati, et isikul puudub käesoleval hetkel Läti Vabariigis õiguslik staatus elamiseks ja töötamiseks.
2.8.Seejärel viidi X. Xiga 24.07.2025 läbi küsitlus, täpsustamaks tema Eestis ja Schengenis viibimise asjaolud. Küsitlusest selgus, et tema Eestisse saabumise eesmärgiks oli töötamine. Ta asus enda sõnade kohaselt 2024. aasta mais tööle ettevõttes Norwes Metall, kuid lahkus sealt, kuna leidis, et pakutav töötasu oli ebapiisav. Pärast nimetatud ettevõttest lahkumist ei ole isik aktiivselt uut töökohta otsinud – tal puudub selge arusaam soovitud töö sisust, sh ei ole ta osanud esitada konkreetseid andmeid tööotsingute kohta või kasutatud ressursse. Küsitluse käigus tõi ta esile, et on varasemalt saanud tööandjatelt petta ning ei ole saanud lubatud töötasu. Samuti väitis ta, et tema pass on ära võetud Aserbaidžaani kodaniku poolt, kes oli üks tema tööandjatest Eestis, nimetades teda Asif’iks. Asif lubas tööd Soomes, mida aga ei toimunudki ning pass jäigi Asif’i kätte. Oluline on välja tuua, et X. X ei ole kordagi
2(5)
3-25-2465 PPA või ametivõimude poole pöördunud nimetatud probleemiga või sooviga taotleda endale uut reisidokumenti.
2.9.X. Xi ütluste ebausaldusväärsust kinnitab lisaks asjaolu, et tema reisidokument on Leedu ametiasutuste poolt sisestatud Schengeni infosüsteemi (SIS) kui varastatud dokument. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik SIS-i sisestada andmed reisidokumendi kohta, mis on varastatud, kadunud, kehtetuks tunnistatud või muul viisil tühistatud, eesmärgiga takistada selle edasist kasutamist. Seega PPA on seisukohal, et isik annab valeütlusi seoses oma reisidokumendi puudumisega ning miks ta ei ole lahkunud õigeaegselt Eestist ega Schengenist. Isiku väitel ei ole tal aimugi, miks on tema passile Leedu poolt antud artikkel kohaldatud.
2.10.Isik on oma Eestis viibimise ajal, tema sõnade kohaselt alates märts 2024, leidnud ajutise elukoha Keilas, aadressil Xxxxxxxx xx x, tänu Usbekistani kogukonnale Eestis. Võib eeldada, et arvestades isiku sotsiaalset võrgustikku, oleks uue töö leidmine olnud võimalik, kui ta oleks selleks üles näidanud piisavat motivatsiooni.
3.Eelnevalt väljatoodu viitab selgelt sellele, et X. X viibib teadlikult ja tahtlikult Eestis seadusliku aluseta ning tema jutud viibimisalustest teistes liikmesriikides, dokumentide kadumisest ei ole usaldusväärsed. X. X on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Ka on märkimisväärne, et isik palus küsitluse lõpus, et teda kindlasti ei doperteeritaks – antud hetkel ei olnud ametnikud veel deporteerimisest isikule rääkinud. Seega võib järeldada, et X. X on igati teadlik oma ebaseaduslikust staatusest Eestis ning Schengenis.
4.PPA ametnikud koostasid X. Xile 24.07.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052289925, kohaldades ka sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale viieks aastaks. Lisaks koostati 24.07.2025 väärteomenetluse raames kiirmenetluse otsus nr 10220192523838 VMS § 298 ja VMS § 303 järgi kvalifitseeritava teo toime panemises ja kohaldati rahatrahv 1120 eurot – ebaseaduslik viibimine ja töötamine Eestis.
5.X. X käitumine kogumis koos dokumentide puudumise ja viibimisaluse mittetõendamisega, viitab PPA hinnangul selgelt sellele, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema suhtes on põhjendatud vajadus kohaldada kinnipidamist VSS § 23 lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel.
6.VSS § 15 lg 1 alusel PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg 1 alusel võib halduskohus anda loa kuni kaheks kuuks välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui muud järelevalvemeetmed ei taga väljasaatmismenetluse edukust. Selline meede on lubatud, kui esineb vähemalt üks nendest alustest - välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust ja kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib.
7.PPA on hinnanud X. X’i käitumist ja esitatud andmeid ning leidnud, et kõik kolm nimetatud alust on tema puhul täidetud.
8.Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
9.X. X selgitas kohtuistungil, et ta saab nüüd aru, et ta peab Eestist lahkuma. Tema pass on tema eelmise tööandja käes ja seda talle tagasi ei antud. Kohus selgitas talle, et 3(5)
3-25-2465 kui ta aitab uute reisidokumentide hankimisele kaasa, siis on teda võimalik kiiremini kodumaale saata ja sel juhul on ka tema kinnipidamiskeskuses viibimise aeg võimalikult lühike.
10.PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde ja selgitas, et on juba ühendust võtnud Usbekistani saatkonnaga ja alustatud on uute reisidokumentide vormistamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Rahuldan PPA taotluse X. X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
12.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p 1 alusel võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas X. Xile 24.07.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052289925, kohaldades ka sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale viieks aastaks..
13.VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
14.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Nõustun PPA-ga, et X. X’i põgenemise ohule viitab tema varasem käitumine sh Eestis ja Schengeni liikmesriikides ebaseaduslik viibimine ning töötamine, samuti tema koostöö vältimine ametiasutustega ja andmete varjamine põgenemise ohule. Tal on võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni riikidesse, mida ta on varasemalt ka teomid. Seejuures ei ole ta käesolevas menetluses täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna ta ei ole suutnud või soovinud selgitada täpselt, kus asuvad tema dokumendid, mis nendega juhtus ja ta on korduvalt andnud vastuolulisi selgitusi asjaoludest. Samuti ei ole X. X teinud varasemalt ühtegi sammu dokumentide taotlemiseks või abi palumiseks.
15.Põgenemisohtu tuleb VSS § 6'8 p 6 kohaselt hinnata prognoosotsusena, arvestades isiku senist käitumist. X. X’i käitumine viitab selgelt sellele, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks varjata oma asukohta või suunduks teise liikmesriiki, kasutades ära Schengeni vaba liikumise võimalust. Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmine on põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas.
16.X. X’ile on koostatud sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuid tema väljasaatmine ei ole PPA info kohaselt 48 tunni jooksul võimalik, kuna tal puudub reisidokument ning transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja logistilist ettevalmistust.
17.Leebemad järelevalvemeetmed ei ole antud juhul piisavad, sest X. X ei ole oma käitumisega andnud põhjust usaldada, et ta täidaks järelevalvemeetmeid, nagu kohustus teatada elukohast, ilmuda regulaarselt registreerimisele või viibida
4(5)
3-25-2465 kindlaksmääratud kohas. Samuti puudub tal dokument, mida oleks võimalik hoiule võtta. Isikul ei ole tuvastatud perekondlikke ega majanduslikke sidemeid Eestiga.
18.Eelkirjeldatud asjaolude põhjal leian, et isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) kohaldamine oleks põhjendatud.
19.X. X ́i kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta ning saada kontakti lähedastega.
20.Ülaltoodust tulenevalt leian, et PPA taotlus on põhjendatud. Rahuldan seega PPA taotluse X. X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.09.2025 (k.a.).
21.PPA-l tuleb korraldada isiku väljasaatmine viivitamata esimesel võimalusel.
22.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
23.Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja määruse resolutsioon ning edasikaebamise kord tõlkida isikule vene keelde. PPA kinnitusel on X. Xil kinnipidamiskeskuses võimalik avalike tõlkeprogrammide abil määruse esialgne tõlge korraldada. Määruse ametliku tõlke korraldab kohus juhul, kui isik teavtiab kohut soovist määruskaebus esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.