X. X kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25. augustil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
X. X pöördus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole palvega saada tunnistus, mis tõendab tema soodustingimusel vanaduspensioni saamiseks vajalikku staaži olemasolu. Kaebaja selgitas, et töötas Pöögelmanni nimelises tehases kuuldeaparaatide valmistajana. Kaebaja tööülesandeks oli jootmine, mis on kaebaja hinnangul Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ järgi tervist kahjustav töö.
3-24-3205
2.SKA vastas 28. oktoobril 2024, et õigus soodustingimustel pensionile on jootjal ja kuumtinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Donte Arendus AS-i 16. septembri 2024. a vastusest nähtub, et kaebaja töötas H. Pöögelmanni nimelise Elektrotehnika Tehase Sillamäe filiaalis 21. septembrist 1987 kuni 22. septembrini 1997 raadioelektroonika aparatuuri monteerijana. Töö seisnes kuuldeaparaatide detailide monteerimises jootekolviga, kasutades jootetraati POS61. POS-61 sisaldab 60% ulatuses inglise tina ja 40% ulatuses seatina. Töö toimus tõmbe all. Tina sisaldus õhus ei ületanud piirnorme. SKA leidis, et tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks töötanud joodistega, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Vastustaja selgitas, et kaebaja võib soovi korral esitada taotluse sooduspensioni määramiseks. Otsus tehakse olemasolevate dokumentide alusel. Vajaduse korral teeb SKA lisapäringud asutustele, kes säilitavad andmeid kaebaja töötamise kohta.
X. X esitas 28. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus tuvastada, et tema töötingimused H. Pöögelmanni nimelises Elektrotehnika Tehase Sillamäe filiaalis 21. septembrist 1987 kuni 22. septembrini 1997 olid tervist eriti kahjustavad. Seda staaži tuleb arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana.
3.1.Kaebaja ametinimetus ei näita tema töö sisu. SKA ignoreeris arhiivist saadud tegevuse kirjeldust. Jootetraadis POS-61 oli 40% pliid: seatina on vananenud nimetus plii kohta.
3.2.Kaebaja töö seisnes järgmistes tegevustes (tinatamine: joodisega POS-61 katmine; jootmine: kahe detaili ühendamine joodisega POS-61). • Trükkplaadi ettevalmistamine: iga kontakti tinatamine glütseriinist räbustit kasutades. • Elektroonikakomponentide jootmine trükkplaadi külge kampolit kasutades. • Trükkplaadi puhastus piirituses. • Jootmispuuduste kõrvaldamine jootmise ja mikroskoobiga kampolit kasutades. • Trükkplaadi üleandmine kontrolliks. • Juhtmete lõikamine ja tinatamine kampolit kasutades. • Juhtmete jootmine muundurite külge kampolit kasutades. • Muundurite ülekandmine kontrolliks. • Trükkplaatide ja muundurite monteerimine korpustesse ja jootmine kampolit kasutades. • Korpuste katmine kaantega (kolm kruvi) ja „haakide“ kinnikeeramine käega. • Kokkupandud aparaadi üleandmine kontrolliks.
3.3.Kuuldeaparaatide monteerijate igakuine töömaht oli ca. 250 aparaati. Igas aparaadis oli vaid kolm kruvi. Põhitegevus seisnes elektroonikakomponentide jootmises. Töö oli korraldatud katkestusteta. Jootmine või tinatamine toimus iga päev.
3.4.Määruses nr 206 pole sätestatud nõudeid kahjustavate ainete kontsentratsiooni kohta või muid tingimusi, mille esinemise korral tuvastatakse kahjustavate ainete esinemine õhus.
SKA esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
2(4)
3-24-3205
4.1.Määrusega nr 206 on soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1. Selle osa XIII „Ühiskutsed“ erialakoodi 16456, 13417 all on nimetatud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.
4.2.Kaebaja tööraamatus on tema töötamise kohta H. Pöögelmanni nimelises Elektrotehnika Tehases järgmised kanded. 21. septembril 1987 võeti kaebaja tööle tehase filiaali raadioaparatuuri monteerija õpilaseks. 1. jaanuaril 1988 omistati talle raadioaparatuuri monteerija II järk. 1. jaanuaril 1993 nimetati tehas ümber Tondi Elektroonikaks. 22. septembril 1997 tööleping lõpetati.
4.3.Töötamist mõne loetelus nimetatud ametikoha õpilasena ei arvestata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Kuni 31. detsembrini 1987 töötas kaebaja monteerija õpilasena, mistõttu ei saa seda ajavahemikku soodusstaaži hulka arvata.
4.4.28. oktoobril 2024 selgitas vastustaja kaebajale, miks Donte Arendus AS-i tõendi alusel ei ole võimalik lugeda tema soodusstaaži tõendatuks. Vastustaja selgitas ka, et kaebajal on võimalik esitada taotlus sooduspensioni määramiseks. Vajaduse korral tehakse siis lisapäringud. Kaebaja pole vastavat taotlust SKA-le esitanud.
4.5.SKA saatis 28. oktoobril 2024 Donte Arendus AS-ile lisapäringu. Vastusest selgib, et kaebaja töötas ajavahemikul 4. jaanuarist 1988 kuni 31. detsembrini 1993 osalise tööajaga. Lisaks on vastuses esile toodud, et raadioelektroonika aparatuuri monteerija eriala ei kuulu määrusega nr 206 kehtestatud tervistkahjustavate tööde loetelu.
4.6.Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötamise aega (SVPS § 1 viimane lõik). Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 1 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt halduskolleegiumi 27. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1108, p 11). Arvestades seda, et kaebaja töötas tehases osa aega õpilasena ning aastatel 1988 kuni 1993 osalise koormusega, ei teinud ta igal juhul kümne aasta jooksul täistööajaga soodustingimustel pensionile õigust andvat tööd. Seetõttu ei ole talle võimalik soodustingimustel pensioni määrata, isegi kui ülejäänud aja vältel vastasid tema töötingimused sooduspensionile õigust andvatele.
4.7.Lisaks töötas kaebaja tööandja kinnituse järgi tõmbe all. Tina sisaldus õhus ei ületanud lubatud piirnorme. Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel. Jootjal ja kuumtinatajal, kes on töötanud pliid sisaldavate joodistega, on õigus soodustingimustel vanadusepensionile sellepärast, et plii kahjustab tervist. Olukorras, kus tööandja on taganud töötajatele töötingimused, mis ei ole enam tervist eriti kahjustavad (kokkupuude pliiga on viidud lubatud normi piiresse), ei saa kaebaja töötingimusi lugeda tervist eriti kahjustavateks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Et inimesel tekkiks SVPS § 1 esimese punkti alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile, peab ta olema tervist eriti kahjustavate tingimustega tööd teinud vähemalt kümme aastat. Kaebaja väidab, et ta töötas sellistes tingimustes ajavahemikus 3(4)
3-24-3205
21.septembrist 1987 kuni 22. septembrini 1997. Asjaolu, et kaebaja töötas sellel ajavahemikul H. Pöögelmanni nimelises Elektrotehnika Tehases, hilisemas Tondi Elektroonika RAS-is, kinnitavad Rahvusarhiivi 23. augusti 2024. a teatis (digitoimiku leht (dtl) 4) ja dokumendihoidja Donte Arendus AS-i
16.septembri 2024. a kiri (dtl 5). Kaebaja töötas raadioelektroonika aparatuuri monteerijana.
6.SVPS § 1 viimane lause näeb ette: „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.“ SKA esitas kohtule Donte Arendus AS-i 11. novembri 2024. a kirja, mille järgi kaebaja töötas aastatel 1988–1993 valdavalt osalise tööajaga: 20–35 h nädalas (dtl 32). Kohus andis kaebajale võimaluse esitada tõendeid selle kohta, et ta töötas täistööajaga (4. juuni 2025. a kohtunõue, 16. juuni 2025. a määrus). Kaebaja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Kohus loeb seega tõendatuks asjaolu, et kaebaja töötas nimetatud ajavahemiku jooksul valdavalt osalise tööajaga. Kuna seda aega ei saa arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, ei ole praeguse kaebuse alusel võimalik tuvastada kaebaja õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni.
7.Eeltoodu põhjal pole oluline see, kas kaebaja tööd raadiotehnika aparatuuri monteerijana on põhjust lugeda tööks tervist eriti kahjustavatel tingimustel SVPS § 1 p 1 tähenduses.
8.Kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.