X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 03.12.2024 otsuse nr P26-2024-185150 ja 15.01.2025 vaideotsuse nr 5.23/38524-2 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja — X. X Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Külli Vallimäe-Tuberg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 03.12.2024 otsus nr P26-2024-185150 ja 15.01.2025 vaideotsus nr 5.2-3/38524-2.
3.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi viima kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetlus.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.08.202, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X. X esitas 04.10.2024 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.
2.Töötukassa tuvastas 02.12.2024 otsusega, et kaebajal on puuduv töövõime 04.10.202403.10.2025 (dtl 23-25). Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 03.12.2024 otsusega nr P26-2024185150 puude raskusastet ei tuvastatud (dtl 14-15).
3.Kaebaja esitas SKA otsusele vaide, mis jäi 15.01.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/38524-2 rahuldamata (dtl 16-22).
4.X. X esitas 14.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 03.12.2024 otsuse nr P26-2024-185150 ja Sotsiaalkindlustusameti 15.01.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/38524-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks tegema 04.10.2024 taotluse alusel uus otsus, millega tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste.
5.Tallinna Halduskohus võttis 19.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti.
6.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 20.03.2025.
7.Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja taotleb Sotsiaalkindlustusameti 03.12.2024 otsuse nr P26-2024-185150 ning Sotsiaalkindlustusameti 15.01.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/38524-2 tühistamist ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit 04.10.2024 taotlust uuesti läbi vaatama, mille käigus tuvastada kaebajal vähemalt keskmine puude raskusaste kehtivusega üks aasta (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja p 2).
9.Kaebajal on diagnoositud raske depressioon, ärevushäired ning närvisüsteemi- ja lülisambahaigused (dorsopaatiad), mis koosmõjus põhjustavad ulatuslikke vaimseid ja füüsilisi toimetulekuraskusi.
9.1.Vaimse tervise probleemiks püsiv alanenud meeleolu, ärevus, pidev stress ja sisepinged, millega kaasneb väsimus, lootusetus, enesesüüdistused ning motiveerituse ja tahteaktiivsuse langus. Alanenud on keskendumisvõime, esinevad raskused tegevuste planeerimisel ja lõpuleviimisel, mitmeosalistel tegevustel (nt toiduvalmistamine) toimetulekul. Kaebajal on raskusi inimestega suhtlemisel, asjaajamisel, kodust väljumisel. Lisaks vaevavad kaebajat unehäired: uinumisraskused, sagedane öine ärkamine, ebapiisav uni ja seda vaatamata tugevatoimelistele uinutitele. Kaebaja vaimse tervise seisund on krooniline ja raskesti ravile alluv: vaatamata pikaajalisele psühhiaatrilisele jälgimisele ja erinevatele ravimitele on seisund püsinud stabiilselt halb või süvenenud. Sõltuvus rahustitest ja uinutitest, mis on tekkinud pikaajalisel ravimite kasutamisel, raskendab ravitulemust ja suurendab üldist haavatavust.
9.2.Selja- ja närvisüsteemi häired põhjustavad kroonilisi seljavalusid, tundlikkushäireid jalgades, peapööritust, mis omakorda piiravad liikumisvõimet, seismise ja istumise taluvust, asendivahetuse võimalust, pikemate vahemaade läbimist. Füüsilise väsimuse tõttu on sageli vajalik täiendav taastumisaeg ka väiksemate tegevuste järel.
9.3.Eeltoodust tulenevalt on kaebajal igapäevaste ja esmavajalike tegevuste (nt hügieen, toiduvalmistamine, koristamine, poes käimine) täitmine vaevaline või takistatud. Sagedased seisundikõikumised: päevad on ettearvamatud, ei tea kunagi, kui palju jaksu on või kas üldse suudab midagi teha. Kaebaja on suure abivajadusega ning lähedaste toel toimub paljude igapäevaasjade korraldamine. Kaebaja vajab intensiivset rehabilitatsiooni ja spetsialiseeritud 2(10)
3-25-366 tuge – tööalane rehabilitatsioon on osutunud ebapiisavaks, spetsialistid on soovitanud sotsiaalset rehabilitatsiooni.
10.Kaebaja ühistaotluse Eesti Töötukassale töövõime hindamiseks ja SKA-le puude raskusastme tuvastamiseks. Töövõime hindamise käigus tuvastati kaebaja puhul mitmeid mõõdukaid kuni olulisi piiranguid erinevates tegevusvaldkondades, mis viitavad sellele, et tema toimetulekuvõime on mitmeti kahjustatud nii vaimses kui füüsilises plaanis. Kaebaja piirangud ei ole lühiajalised ega mööduvad, vaid püsivad ning keeruka haiguse kuluga. Hindamise tulemusel Eesti Töötukassa 02.12.2024 otsusega nr TVH/24/042831 varasema osalise töövõime kehtetuks ja tuvastas puuduva töövõime, mis tähendab, et kaebaja ei ole võimeline osalema tööturul ilma kõrvalise abita või eritingimusteta.
11.Kaebaja hinnangul tõendab terviseandmetel tuginev töövõime hindamise menetluses tuvastatu üheselt arusaadavalt, et terviseprobleemidest esinevad piirangud ka igapäevasel tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemisel puude raskusastet põhjustavas ulatuses. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leiab Sotsiaalkindlustusamet 03.12.2024 otsuses nr P262024-185150, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks. Eksperthinnangutes on välja toodud mitmed mõõdukad ja rasked piirangud erinevates valdkondades, sh liikumine, suhtlemine, tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine jms.
12.Vaidlusaluses otsuses on selgitatud, et antud juhul otsustas SKA teostada täiendava ekspertiisi ning vastava eksperthinnangu tulemusel leiti, et ehkki kaebajal on ärevushäired, sõltuvus rahustitest ja uinutitest ning ta võib vajada temale sobivaid või kohandatud töötingimusi, ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Täiendavat selgust ei too ka 15.01.2025 vaideotsuses nr 5.2-3/38524-2 märgitu, millega jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses on selgitatud, et vaideotsust tehes küsiti täiendav ekspertarvamus, millele on ka vaideotsuses tuginetud.
13.Kaebaja leiab, et SKA ekspertide poolt tehtud järeldused on vastuolus epikriisidega ja töövõime hindamiselt tuvastatuga. Kaebaja mõistab, et puuduv töövõime ei tähenda automaatselt, et esineb ka puude raskusaste, kuid antud juhul on puude raskusastme mittetuvastamise otsuse ja vaideotsuse toodud põhjendused arusaamatud ega vasta kaebaja tegelikule seisundile.
13.1.Sotsiaalkindlustusameti eksperdid keskendusid eelkõige subjektiivsetele välimuse ja suhtlemisoskuse kirjeldustele, nagu: „korrektselt riides“, „hoolitsetud välimus“, „vastab küsimustele täislausetega“, „normintellekt“. Samas jäeti tähelepanuta dokumenteeritud psüühikahäirete krooniline ja raske kulg ning ravimite kõrvaltoimed ja sõltuvus, selgelt kirjeldatud toimetulekuraskused ja funktsioonipiirangud (sh väsimus, apaatsus, keskendumisraskused), pidev ravivajadus, vajadus sotsiaalse rehabilitatsiooni järele. Samuti ei hinnata kriitiliselt raviskeemide muutmise vajadust, mis viitab sellele, et ravi ei ole olnud efektiivne.
13.2.Vaideotsuse kohaselt tuvastati tuginedes töövõime hindamise menetluses tuvastatule valdkonnas inimestevaheline lävimine ja suhted valdkonnas võtmetegevuse sooritamisel esinevate piirangu raskusastme aritmeetiline keskmine 2, mistõttu on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas. Samas viidatakse, et määrus nr 18 annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse kaaluda, kas esineb vajadus korrigeerida piirangud aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra muude asjasse puutuvate andmete põhjal. SKA eksperdid ei põhjenda selgelt, miks peeti mõningaid terviseandmeid määravamaks kui teisi. Aritmeetilise piirangu keskmise korrigeerimist 0,5 võrra (mis muutis hindamise tulemust kaebaja kahjuks) põhjendatakse üldsõnaliselt, viidates samadele pealiskaudsetele tunnustele (väljanägemine, normintellekt), kuid ei viidata meditsiinilisele sisule ega haiguse tõsidusele. Ebaselge on, miks otsustati aritmeetilist keskmist korrigeerides jätta tähelepanuta sisulised 3(10)
3-25-366 terviseandmed ning haiguse kulgu sh vähest kompenseeritust ravimitega ning sõltuvust ja raskeid kõrvaltoimeid hinnati väheolulisena.
13.3.Eesti Töötukassa eksperdid leidsid, et kaebajal puudub töövõime – mis viitab märkimisväärsetele piirangutele nii töö- kui sotsiaalelus. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarvamus läheb sellest järeldusest mööda või eirab seda – tuues küll välja, et piirangud on olemas, kuid väites samas, et need on raviga „kompenseeritavad“ ja ei kvalifitseeru puude raskusastmeks.
14.Vaideotsus on halvasti struktureeritud ja raskesti jälgitav. Puudub arusaam, kas ja kuidas hinnati abivajadust, tegevusvõimet ning elukeskkonna mõju vastavalt seadusele (PISTS § 23 lg 6). Vaideotsuses korratakse sisuliselt algses otsuses toodud argumente ehk viidatakse välimusele ja lõhnastatule ning normintellektile. Viidatud asjaolud ei saa olla otsuse tegemisel määrava tähtsusega kuna arstide juures käimised on prioriteet ning selleks hetkeks suudab kaebaja ennast ikka kokku võtta sh pesta, puhtad riided selga panna ja lõhnastada. Kaebajal on normintellekt ehk ta suudab ennast väljendada kuigi teeb seda mõningaste takistustega ja aeglasemalt ning teatava reservatsiooniga. Vaideotsust tehes on jäetud jätkuvalt tähelepanuta haiguste objektiivne kulg ja ka asjaolu, et kaebaja on ravi saanud aastaid, kuid olulist paranemist toimunud ei ole. Haigus ei ole kndlasti ravimitega kompenseeritud kuna spetsialistide hinnangul vajab kaebaja sotsiaalset rehabilitatsiooni ehk suure abivajadusega inimesteel mõeldud kompleksset teenust. Ka ei ole vähetähtis asjaolu, et ravimitest on tekkinud sõltuvus, millega toimetulek on enam kui keeruline. Kaebaja jaoks on väga haavav vaideotsuses toodud selgitus, mille kohaselt saab ta osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, psüühikahäire on raviga kompenseeritav ning igapäevaelus ei esine püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Kaebaja psüühikahäired ja sõltuvus on vaatamata arstide juhiste järgimisele süvenenud, mis tõendab, et ravi ei ole senini toiminud ootuspäraselt. Viidatud seisundist kinnitavad ka terviseandmed ja tööalase rehabilitatsiooni meeskonna arvamus leides sh, et kaebaja tervislikust seisust tulenevad piirangud on ulatuslikud ja püsivad, mille leevendamiseks või seisundi stabiliseerimiseks vajab kaebaja erinevaid kompleksteenuseid.
15.Puudub arusaam, kas ja kuidas hinnati vaidlusalust otsust tehes PISTS § 23 lg 6 sätestatut kuna subjektiivselt hinnates ja tunnetades on ilmselge asjaolu, et kaebaja eakohane toimetulek on olulisel määral piiratud. Kaebajale teadaolevalt ei ole olemas metoodikat ja aluseid, mis võimaldaksid vastavat eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust tuvastada. Kuna aga seadus kohustab vastavaid asjaolusid hindama, siis jääb ebaselgeks, kuidas ja mille alusel vastavaid asjaolusid hinnati. SKA poolt teostatud menetlus on olnud pealiskaudne ning HMS-s, PISTS-s ja vastavates rakendusaktides sätestatule mittevastav. Otsus on vastuolus terviseandmetega ning töövõime hindamise menetluses tuvastatuga ega vasta ka minul esinevatele piirangutetele ja nende avaldumisel sh mõjule igapäevasele tegutsemisele. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja SKA vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle rahuldamata jätta.
17.Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja peamiselt vastustaja ekspertarstide hinnangut kaebaja terviseseisundist tulenevatele piirangutele. Kaebaja märgib, et tal on vaimse tervise probleemid (raske depressioon ja ärevushäired) ning lisaks diagnoositud lülisamba ja närvisüsteemi häire, mis avaldub seljavaludes, tundlikkusehäiretes jalgades ja peapööritustundes, mis piirab liikumist ning sundasendites püsimist. Kaebaja hinnangul esineb alus puude raskusastme tuvastamiseks, kuna tema igapäevane tegutsemine on olulisel määral eelnimetatud probleemidest mõjutatud. 4(10)
3-25-366
17.1.Vastustaja selgitab, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks või tal ei ole puuet. Nagu kaebaja on kaebuses viidanud, leidis ekspertarst puude tuvastamise menetluses järgmist: "Puude raskusastme mittetuvastamine siinkohal ei samastu haigusest tervistumisega ning ei lükka ümber teatavate püsipiirangute olemasolu igapäevategevustel või ühiskonnaelus osalemisel, kuid tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele on tervisehäired kompenseeritavad ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks, seda ka erijuhtumi kontekstis hinnates." (dtl 64-65). Vastustaja tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Sellest lävendist allapoole jäävaid puudelisi seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine püsivalt igapäevaste põhitegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lg 21) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus.
17.2.Puude raskusastme tuvastamise menetluses on ekspertarst andnud oma arvamuse kaebaja tervise infosüsteemis kajastuvate objektiivsete terviseandmete alusel. Ekspertarst hindab puude raskusastme tuvastamise taotluses esitatud andmete (inimese subjektiivne hinnang oma tervisele) vastavust tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi kantud andmetele. Inimese enesehinnang tervisele on n-ö tunnetatav tervis, mis võib lahkneda objektiviseeritavast (läbivaatused, analüüsid jne) terviseseisundist. Kuna SKA puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, siis ekspertarst lähtub piirangute hindamisel objektiviseeritud seisundist, samal ajal valideerides isiku enesehinnangut terviseandmetes kirjeldatu vastu.
17.3.Vastustaja on küsinud vaidemenetluses ka teise ekspertarsti arvamust (dtl 66-67), kes on samuti hinnanud kaebaja aktuaalseid terviseandmeid ning jõudnud järeldusele, et kaebaja piirangud igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.
18.Kaebaja viitab töövõime hindamise menetluses tuvastatule, mis samuti tõendab tema piiranguid. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on vastuolus töövõime hindamise menetluses tuvastatuga.
18.1.Töötukassa otsuses on hinnatud kaebaja töövõime puuduvaks kestusega üks aasta. Põhjenduste kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Selgituseks on lisatud, et arvestades tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime ühe aasta jooksul raskesti prognoositav (dtl 23-26 ja 27-43). Vastustaja ei saa kommenteerida töövõime hindamise eksperdiarvamusi ja otsuseid, samas tuleb arvestada asjaoluga, et töötamine tavatingimustes võib küll olla hinnanguliselt täielikult takistatud, aga see ei piira töötamise võimalikkust kohandatud tingimustes ja jõukohasel viisil. Ühiskonnaelus osalemine ja igapäeva põhitoimingute sooritamine ei ole samastatav vähenenud või puuduva töövõimega.
18.2.Töövõime hindamisel ja puude raskusastme hindamisel on erinevad eesmärgid, kuigi mõlemal juhul võetakse aluseks inimese terviseandmed (nii inimese enese terviseseisundit puudutav hinnang kui tervise infosüsteemis sisalduvad objektiivsed terviseandmed). Töötukassa selgitab töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). SKA hindab omakorda PISTS-i alusel, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). 5(10)
3-25-366
18.3.Erinev on ka see, kuidas toimitakse arstiõppe läbinud isiku arvamuses valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtustega. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (terviseja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 6 lg 5). Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lg 3).
18.4.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangust tulenevalt on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevustes esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33, õppimiste ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevustes aritmeetiline keskmine 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes aritmeetiline keskmine 1,33 ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevustes aritmeetiline keskmine 2. Seega oleks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses antud arvväärtustest tulenevalt olnud kaebajal keskmine puude raskusaste võimalik tuvastada üksnes inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna alusel (määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1). 5
18.5.Vastustaja küsis puude raskusastme tuvastamise menetluses inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel piirangute raskusastme tuvastamiseks arvamust ekspertarst A. Aelt, kelle hinnangul ei ole kaebajal nimetatud valdkonnas esinevad piirangud puude raskusastme tuvastamiseks piisavad (dtl 64-65).
19.Määruse nr 18 § 6 lg 5 sätestab, et Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja sama määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Eeltoodud sätte alusel ja tuginedes ekspertarsti hinnangule korrigeeris vastustaja kaebaja inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste piirangute arvväärtust 0,5 ühiku võrra, mille tulemusel hindas vastustaja kaebaja piirangut kõnealuses valdkonnas arvväärtusega 1,5. Kuigi otsuses ei ole arvväärtuste korrigeerimisele otseselt viidatud, tuleneb see otsuses esitatud ekspertarsti hinnangust kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute kohta puude raskusastme vaates.
20.Kaebaja leiab, et ekspert on terviseandmeid tõlgendanud pealiskaudselt ning valikuliselt ehk pidanud oluliseks arstide kandeid, kus viidatakse välimusele ja eneseväljendusele, kuid jätnud tähelepanuta kanded, mis kirjeldavad haiguse kulgu ja avaldumist ning terviseprobleemide ilmselget mõju igapäevasele tegutsemisele. Vastustaja selgitab, et ekspertarst ei tõlgenda terviseandmeid, vaid tugineb sellele, mida raviarstid on terviseandmetesse märkinud. Haiguste ravi juhivad eriarstid ja perearst ning raviskeemi muutmine on meditsiinisüsteemis täiesti tavapärane. Kaebaja väide, et senine ravi ei ole olnud tulemuslik, ei too iseenesest kaasa puude raskusastme tuvastamist. Ekspertarst A. A on leidnud, et psühhiaatri poolt ravi ei planeerita, ravi korraldab perearst. Ekspertarsti hinnangul on kaebaja tervisehäired aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes kompenseeritavad. Ka ekspertarst F. F on tuginedes kaebaja aktuaalsetele terviseandmetele leidnud, et psüühikahäire on raviga kompenseeritav. Ravi efektiivsuse küsimustes tuleb pöörduda peamiselt ravivate arstide poole. 6(10)
3-25-366
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.Kaebaja esitas 04.10.2024 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töötukassa tuvastas 02.12.2024 otsusega, et kaebajal on puuduv töövõime alates 04.10.2024 kuni 03.10.2025 (dtl 23-25). Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 03.12.2024 otsusega nr P26-2024-185150 puude raskusastet ei tuvastatud (dtl 14-15).
23.Seega on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja puude raskusastme (puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 11) määramata olukorras kus ühistaotluse menetlemisel tervishoiteenuse osutaja ekspertarsti poolt koostatud eksperthinnangus on leitud, et kaebajal puudub töövõime.
24.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
25.Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.
26.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).
27.Kaebaja 04.10.2024 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 23 lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 23 lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
28.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 7(10)
3-25-366 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata. Nii arvestatakse töövõime hindamisel riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund, puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused, piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilist survet, ajalisi piiranguid puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused, nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne. Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda, kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni. Seega põhimõtteliselt võib esineda olukordi, kus isikul on piiratud või puuduv töövõime kuid puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole.
29.Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).
30.SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse ning SKA ekspertarsti A. A arvamuse. Viidatud arvamuse on vastustaja esitanud ka kohtule (dtl 64-65). Paraku tuleb möönda, et vastustaja viidatud ekspertarvamus, millele otsuses tuginetakse, on äärmisel üldsõnaline. Kohtutoimikusse esitatud arvamuse näol on tõenäoliselt tegemist vastustaja sisemise andmebaasi vms väljatrükiga, mis on allkirjastamata, kontaktikanaliks on märgitud „faks“ ja andmise kuupäevaks 03.12.2024 ehk vaidlustatud otsuse kuupäev. Dokumendist nähtuvalt on selle „registreerija“ A. A, saatja nimi puudub, seotud dokumendid puuduvad. Tekstiväli sisaldab üldistavat teksti, mis kirjeldab kokkuvõtvalt kaebaja terviseandmetes sisalduvat, seejuures puuduvad viited konkreetsetele TIS kannetele, millele kirjeldus tugineb ning lõpus on toodud järeldus selle kohta, et ehkki kaebaja võib vajada temale sobivaid või kohandatavaid töötingimusi, ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Puuduvad igasugused viited õigusaktidele ja/või metoodikale, millest arvamuse andja on juhindunud ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, millised on need täpsemad asjaolud, miks isikul, kel on küll tuvastatud puuduv töövõime, esinevad piirangud ei võimalda tuvastada isegi keskmise puude raskusastmele vastava puude olemasolu. Ka vaidlustatud otsuses igasugused sellised põhjendused puuduvad, viited õigusaktidele on küll olemas kuid ka need on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas koosnevad need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele sätetele täpsemalt SKA on tuginenud.
31.Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 03.12.2024 otsus, millega jäeti kaebajal puue tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust rikkudes ning selle põhjal ei ole ei kohtul ega ka otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA hinnang, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat puuet. Otsuses viidatud ja kohtule esitatud eksperthinnang siin samuti abiks ei ole, sest ka see on oluliste 8(10)
3-25-366 põhjendamispuudustega ning kohtule esitatud dokumendi esmasel vaatlusel ei ole võimalik aru saada, et tegu on üldsegi ekspertarsti arvamusega.
32.Alles vaideotsuses on vastustaja asunud 03.12.2024 otsust põhjendama, tuues välja ka täpsemad viited õigusaktidele. Sellist olukorda ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Haldusakti adressaadil peab olema kohe algse haldusakti põhjal võimalik veenduda, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes haldusakt on antud, seda eriti siinses olukorras, kus kaebaja töövõime on hinnatud täielikult puuduvaks. Selline olukord tekitab inimeses mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem kohustus inimesele arusaadavalt selgitada, miks sellistes olukordades ka keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet ei tuvastata.
33.Niisiis on SKA alles vaidemenetluses asunud enda algset seisukohta täiendavalt põhjendama. Vaidemenetlusse on vastustaja kaasanud täiendavalt ekspertarsti F. F, kes on samuti asunud seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Täiendav eksperdiarvamus (dtl 66-67) on küll eelmisest mõnevõrra põhjalikum, kirjeldades mõnevõrra täpsemalt kaebaja terviseandmeid, siiski on selle põhjal keeruline aru saada, millel täpsemalt põhineb ekspertarsti järeldus: „Tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele on psüühikahäire raviga kompenseeritav ning puudub alus vaimse tervise valdkonnas vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.“ Vastavalt määruse nr 18 § 4 lõikele 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Ka viimasest eksperdiarvamusest ei ole aru saada, millised on täpsemalt need asjaolud, millele ekspertarst hinnangu andmisel on tuginenud.
34.Vaideotsuses on SKA toonud välja täpsemad viited sellele, kuidas määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste suuruse arvutamine (vaideotsuse lk 3 jj) ning viidanud, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt kaebaja tervisliku seisundi võtmetegevuste hindamisel antud hinnangute alusel arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis.
34.1.Vaideotsuses järgnevatest põhjendustest nähtub, et tegelikult tuleneb tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangust, et kaebajal on inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2, mis omakorda annab määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt aluse keskmise puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas.
34.2.Seega nähtub vaideotsusest, et ühe valdkonna andmete põhjal oleks siiski alust kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, mida algses otsuses üleüldse mainitud ei ole. Siiski ei ole vastustaja ka siin pidanud lõppastmes puude raskusastme tuvastamist võimalikuks, sest on, viidates määruse nr 18 § 6 lõikele 9 (vaideotsuses on ekslikult viidatud lõikele 5), otsustanud korrigeerida kaebajal vastavas valdkonnas esinevat piirangut 0.5 ühiku võrra ning saanud seeläbi tulemuseks 1,5, mis määruse nr 18 kohaselt ei ole piisav keskmise raskusastmega puude tuvastamiseks. Paraku ei ole vaideotsusest võimalik aru saada, millel SKA selline otsustus põhineb.
34.3.Määruse nr 18 § 6 lg 9 sätestab, et SKAL on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata 9(10)
3-25-366 menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Korrigeerimist tuleb SKA-l kirjalikul põhjendada. Vaideotsuses viitab SKA eelpooltoodud ekspertarstide arvamustele kuid viimastes ei ole piirangute aritmeetilise keskmise korrigeerimise küsimust üleüldse puudutatud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik aru saada, millistele andmetele tuginedes on selline korrigeerimine läbi viidud.
35.Kokkuvõtlikult nähtub eeltoodust, et SKA 03.12.2024 otsus, milles SKA leidis, et kaebajal ei ole võimalik tuvastava ka vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet, on oluliste põhjendamispuudustega ning ehkki vaideotsuses on vastustaja asunud otsust täiendavalt põhjendama, ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes võimalik kohtul siiski veenduda, et SKA on kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse kohaselt läbi viinud ning arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid. Ekspertarstide hinnangud, millele vastustaja tugineb, on samuti sedavõrd üldsõnalised, et kohtul puudub võimalus kontrollida, millistele andmetele tuginevalt on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet.
36.Ülaltoodud põhjendustel rahuldan kaebuse ja tühistan Sotsiaalkindlustusameti 03.12.2024 otsuse nr P26-2024-185150 ja 15.01.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/38524-2. SKA-l tuleb kaebaja puude raskusastme hindamise menetlus uuesti läbi viia. Menetluskulud
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
38.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.