Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Siiri Sepa Puudutatud isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist – X. X
Asja läbivaatamine
taotletakse
20.07.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X. X (sünd. xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks käesoleva määruse tegemisest arvates, s.o 20.08.2025 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
1.17.07.2025 kell 23.58 toimus Põhja-Tallinna linnaosas, Rannapargi bussipeatuse juures kaklus, mille käigus sai vigastada ja toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse isik, kelle Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas kui Moldova Vabariigi (Moldova) kodaniku X. X (puudutatud isik). Puudutatud isiku andmete kontrollimisel tekkis PPA-l kahtlus, et ta viibib Eesti Vabariigis (Eesti) sh Schengeni alal ebaseaduslikult. Arstiabi osutamise ajal lahkus isik omavoliliselt haiglast.
2.Puudutatud isik peeti 19.07.2025 kell 07.30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse ametnike poolt 48-tunniks kinni ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.
3.19.07.2025 küsitluse käigus selgitas puudutatud isik PPA ametnikele, et lahkus viimati Schengeni alalt talle PPA tehtud lahkumisettekirjutust täites 31.03.2025. Isikul ei olnud õigust siseneda viisavabaduse alusel uuesti Schengeni alale 90 päeva jooksul lahkumisest arvates (välismaalaste seaduse (VMS § 44 lg 2), kuid ta rikkus teadlikult seda reeglit, sisenedes 27.04.2025 Rumeenia Vabariigi (Rumeenia) kaudu Schengeni alale ja reisides Eestisse, kuna soovis näha siin viibivaid lähedasi. Moldovas olles vahetas puudutatud isik passi, mis lihtsustas ebaseaduslikku Schengeni alale sisenemist.
4.PPA tegi puudutatud isikule 19.07.2025 ettekirjutuse nr 1052289833, millega kohustas teda VSS § 7 lg 1, §72 lg 2 p 1, § 7 2 lg 2 p 4 ja § 7 4 lg-tele 2 ja 3 tuginedes koheselt, kuid mitte hiljem kui 19.07.2025 Eestist lahkuma ja kohaldas Schengeni alale sissesõidu keeldu kolmeks aastaks. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 19.07.2025, pärast mille saabumist saadetakse puudutatud isik Eestist välja Moldovasse.
5.Ühtlasi alustati PPA piiri-ja migratsioonijärelevalve talituse ametniku poolt 19.07.2025 puudutatud isiku suhtes väärteomenetlust VMS 8 43 lg 1 ja VMS § 44 lg 2 rikkumise ning VMS § 298 kvalifitseeritava teo toimepanemise kohta ning isikule määrati kiirmenetluse otsusega seadusliku aluseta Eestis viibimise eest rahatrahv 1200 eurot.
6.PPA esitas 19.07.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 6 8 p-s 6; § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused:
6.1.X. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 lg 1 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik sisenes viimati Schengeni alale 27.04.2025, kuigi tal puudus õigus siseneda Schengeni alale biomeetrilise passi alusel ja tal oli õigus siseneda Schengeni alale alles 90 päeva möödumisel alalt lahkumisest, s. o kuni 29.06.2025. Seetõttu alustati 19.07.2025 isiku suhtes illegaalimenetlus ja talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Eestist ja Schengeni alalt.
6.2.Isiku kinnipidamine tema Eestist välja saatmiseks on VSS § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb tema põgenemise oht. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkaks vabaduses viibimise korral väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, ei teeks PPA-ga koostööd ja võiks asuda ennast varjama.
6.3.Isik on oma käitumise ja hoiakutega näidanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest ega Eesti seadustest. Tal on motivatsioon ja oskused liikuda ebaseaduslikult Schengeni alas. Isikut on karistatud väärteokorras bussipaviljoni lõhkumise eest ning ebaseaduslikult Eestis viibimise eest, kuid ta pole karistusena määratud rahatrahve tasunud. Isiku soov viibida Eestis ja/või Schengeni alal on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov ning puudub usaldus ja kindlus välismaalase soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Moldovasse.
6.4.VSS §-s 10 loetletud leebemad järelevalvemeetmed ei annaks isiku väljasaatmise tagamisel tulemust. Nt on isik korduvalt vormistanud endale kehtiva Moldova passi asemele uue passi, mistõttu puuduks mõte tema passi hoiule võtmisel väljasaatmist tagava meetmena. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust.
6.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega. 2(4)
6.6.Põgenemisoht õigustab isiku kinnipidamist üheks kuuks, et tagada tema kättesaadavus Eestist Moldovasse väljasaamise korraldamiseks. Eesti ja Moldova vahel puudub otselennuühendus, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku kodakondsuse järgsesse riiki välja saatmiseks. Isiku välja saatmine sõltub reisikorraldamisest: piletite olemasolust, lennu teekonna ette valmistamisest ning lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku koheselt kui väljasaatmise toimingud on lõpuni viidud.
7.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et taotluse lk 4 on ekslikult sattunud viide kaebaja väljasaatmisele Usbekistani. Puudutatud isikule on tehtud ettekirjutus lahkumiseks Moldovasse ja see on ka taotletud kinnipidamise ainus eesmärk.
8.Puudutatud isik ei ole nõus enda kinnipidamisega kuni üheks kuuks ning palus kohtuistungil tungivalt ennast kinnipidamiskeskusest vabastada. Puudutatud isik soovib enne lahkumiskohustuse täitmist veeta aega oma väikese tütre ja elukaaslasega. Isiku kinnitusel tema põgenemise ohtu ei ole ja ta on valmis vabaduses viibides koheselt täitma kõik PPA korraldused. Isiku tervislik seisund on normaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et PPA taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 15 lg 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
11.VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
12.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isik on oma käitumisega näidanud, et esineb tema põgenemise oht. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on PPA puudutatud isiku suhtes ka varem korduvalt (28.09.2022; 21.03.2025) teinud ettekirjutuse Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks, sh on isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu. Isik on pärast Euroopa Liidust lahkumist korduvalt naasnud Eestisse Schengeni ala välispiiri ebaseaduslikult ületades. Seejuures on isiku käitumises nähtav muster, kus ta kasutab ära piirikontrollisüsteemi nõrkusi Schengeni alale sisenemise hõlbustamiseks (taotleb oma kehtiva passi asemel igakordseks piiriületuseks uue passi, et piirivalvel puuduks ülevaade tema sisenemis- ja väljumistemplitest varasemas passis ning tema riikide vahelise liikumise ajajoon ei oleks selge). Viimati naasis puudutatud isik ebaseaduslikult Schengeni alasse 27.04.2025. Puudutatud isiku selline käitumine näitab, et tal puudub tegelik soov Eestist ja Schengeni alalt lahkuda. Isikul on vajalikud teadmised ja kogemused ebaseaduslikuks liikumiseks Schengeni alal. Kohtu kahtlusi selles, kas isik täidaks vabaduses viibimise korral tähtaegselt talle 19.07.2025 tehtud lahkumisettekirjutuse süvendab ka tema üldine suhtumine Eesti ja Euroopa Liidu õiguskorda, 3(4)
meedikute ja PPA loata lahkumine haiglast 18.07.2025 ja puudutatud isiku poolt Eestis toime pandud õigusrikkumised ja väärteod, mille eest määratud rahatrahve ta pole tasunud.
13.Seega on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikeks menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus on juba varem puudutatud isiku käitumist analüüsides leidnud, et tema antud lubadusi Eestist vabatahtliku lahkumise kohta ei saa vaatamata nende näilisele siirusele lõplikult tõsiselt võtta ega usaldada (vt Tallinna Halduskohtu 27.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-189, p 6). Ehkki inimlikult on mõistetav puudutatud isiku soov veeta enda väljasaatmiseni jäänud aeg koos lapse ja elukaaslasega, ei kaalu see käesoleval juhul üles kaebaja pikaajalise varasema käitumisega tõendamist leidnud põgenemise ohtu. Puudutatud isikul on võimalik taotleda kokkusaamist oma lähedastega kinnipidamiskeskuses (vt siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ 6. pt).
14.Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole.
15.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohus leiab, et kinnipidamise kuni ühe kuuline tähtaeg on õigustatud. PPA selgitas taotluses, et isik saadetakse Eestist välja esimesel võimalusel, kuid kuna Eestil puudub Moldovaga otselennuühendus, võib väljasaatmiseks vajalike ettevalmistuste tegemine nõuda aega.
16.Kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei ole alust pidada vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isiku kinnitusel on tema tervislik seisund hetkel normaalne.
17.Kohus leiab, et taotluse viimasel leheküljel sisalduv viide väljasaatmisele Usbekistani on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta taotluse sisu. Taotluse muudest osadest nähtub selgelt ja PPA kinnitas ka kohtuistungil, et isiku kinnipidamise eesmärk on tema väljasaatmine Moldovasse.
18.Eeltoodust lähtudes annab kohus loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks alates käesoleva määruse tegemisest, s.o 20.08.2025 k.a.
19.Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3) /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.