Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-686
Haldusasi
L.H, E.I, H.J-i , Y.L-i, S.J-i ja T.U kaebus Saue Vallavalitsuse 22. novembri 2023. a korralduse nr 1091 ja 31. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 78 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – L.H, E.I, H.J , Y.L, S.J ja T.U , esindaja Triin Jäädmaa Vastustaja – Saue vald, esindaja Kirsti Saar
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.H , E.I , H.J-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
, Y.L-i
, S.J-i
ja T.U
RESOLUTSIOON
Jätta L.H, E.I, H.J-i , Y.L-i, S.J-i ja T.U määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-686 resolutsiooni punkt 2 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsus väljastas 19.09.2013 korraldusega nr 598 projekteerimistingimused (PT) Saue vallas Tuula külas paiknevale Moto kinnistule (katastritunnus 72704:001:0427) ajutise motokrossiraja projekti koostamiseks. Saue Vallavalitsus andis 28.04.2015 korraldusega nr 370 ehitusloa ajutise motokrossiraja ehitamiseks ja väljastas 16.07.2015 korraldusega nr 597 kasutusloa ajutise motokrossiraja kasutamiseks (kehtivusega 5 aastat). Saue Vallavalitsus andis 15.07.2020 korraldusega nr 751 tähtajatu kasutusloa Moto kinnistul asuva motokrossiraja kasutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.12.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-1518 Moto kinnistu naabruses paiknevate kinnistute omanike (sh L.H,
3-24-686 E.I, H.J , Y.L) kaebuse ning tühistas Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 751. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2021 otsusega Saue valla apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Kohtuotsused jõustusid 13.07.2021.
3.Saue Vallavalitsus väljastas 22.11.2023 korraldusega nr 1091 ehitusloa (ehitisregistris vormistatud 30.11.2023 ehitusluba nr 2312271/09719) Moto kinnistule elektriliste sõidukite motokrossiraja rajamiseks (seadustamiseks ja ümberehitamiseks).
4.L.H , E.I , H.J , Y.L , S.J , T.U ja veel 10 inimest esitasid 28.12.2023 vaide Saue Vallavalitsuse 22.11.2023 korralduse nr 1091 kehtetuks tunnistamiseks. Saue Vallavalitsus jättis 31.01.2024 korraldusega nr 78 vaide rahuldamata.
5.L.H, E.I, H.J , Y.L, S.J ja T.U esitasid Tallinna Halduskohtule 07.03.2024 kaebuse Saue Vallavalitsuse 22.11.2023 korralduse nr 1091 ja 31.01.2024 korralduse nr 78 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 05.04.2024 määrusega menetlusse.
6.Moto kinnistu omanik C esitas Saue vallale 10.04.2024 taotluse tunnistada 22.11.2023 väljastatud ehitusluba kehtetuks, põhjendades seda asjaoluga, et lõpetab igasuguse motokrossiga seotud tegevuse.
7.Saue Vallavalitsuse 02.05.2024 korraldusega nr 409 tunnistati Moto kinnistule elektriliste mootorrataste motokrossiraja rajamiseks Saue Vallavalitsuse 22.11.2023 korralduse nr 1091 alusel väljastatud ehitusluba nr 2312271/09719 kehtetuks ning kohustati kinnistu omanikku lammutama olemasolev ebaseaduslik motokrossirada Moto kinnistult hiljemalt 01.08.2025. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisest ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjust keelduda, sest ehitusloa kehtivuse suhtes puudub kolmandate isikute õigustatud huvi. Kinnistu omanik on esitanud 12.04.2024 taotluse väljastada projekteerimistingimused Moto kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
8.Saue vald esitas halduskohtule 06.05.2024 taotluse lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud ehitusluba on tunnistatud 02.05.2024 kehtetuks. Ühtlasi palus vastustaja jätta menetluskulud kaebajate kanda, sest ehitusluba ei tunnistatud kehtetuks mitte lähtuvalt esitatud kaebusest, vaid Moto kinnistu omaniku taotlusest.
9.Kaebajad märkisid 29.05.2024 seisukohas, et on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning ei taotle menetluse jätkamist kehtetuks tunnistatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Samas palusid kaebajad jätta kõik menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda, sest esineb põhjuslik seos haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel. Saue Vallavalitsuse 02.05.2024 korraldus nr 409 on allkirjastatud alles 06.05.2024 ehk samal päeval, kui vastustaja jaoks saabus kaebusele vastamise tähtaeg. Moto kinnistu omanik taotles ehitusloa kehtetuks tunnistamist nimelt põhjusel, et kaebajad pöördusid kohtusse. Poolte vahel on aastaid olnud vaidlus krossiraja õiguspärasuse üle, kuid ehitusloa kehtetuks tunnistamist taotleti alles kohtumenetluse ajal. Haldusakti kehtetuks tunnistamine oli seega tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmist ei välista see, et kehtetuks tunnistamise aluseks oli kolmanda isiku taotlus (vt HKMS kommentaarid, lk 397; nt Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määrus nr 3-24-178). 2(6)
3-24-686
10.Tallinna Halduskohus lõpetas 28.08.2024 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebajatele tasutud riigilõivu 120 eurot ja jättis ülejäänud osas kaebajate menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Kuna vastustaja on pärast kaebuse esitamist tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks, siis esineb alus haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Menetluse lõpetamisega on nõus nii kaebajad kui ka vastustaja. Vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistamise tingis Moto kinnistu ühe omaniku 10.04.2024 taotlus. Kuigi vastustajal oli võimalik tunnistada ehitusluba kehtetuks juba kaebajate vaide alusel, vastustaja seda ei teinud, vaid jättis vaide rahuldamata. Ehitusluba tunnistati kehtetuks alles Moto kinnistu omaniku taotlusest lähtuvalt. Seega ei olnud vastustaja tegevuse ajendiks olev otsustav tegur mitte kohtule kaebuse esitamine, vaid kinnistu omaniku taotlus. Seejuures on Moto kinnistu omaniku taotlus samuti eeldatavalt esitatud mitte kaebajate kohtusse pöördumise tõttu, vaid soovist teha motokrossiga lõpparve. Seda tõendab asjaolu, et kohtumääruse tegemise aja seisuga on Moto kinnistu kinnisvaraportaalis www.kv.ee müügis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.L.H, E.I, H.J , Y.L, S.J ja T.U paluvad 23.09.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus jättis kaebajate menetluskulud nende endi kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja esindajakulu 1622,60 eurot. Halduskohus on rajanud määruse enda subjektiivsele arvamusele ning on kaebajaid üllatanud. Kaebajad teatasid kohtule, et nõustuvad menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, paludes ühtlasi jätta menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda. Kaebajad juhtisid tähelepanu, et HKMS-i kommentaaride (lk 397) kohaselt ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldamine välistatud, kui haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks on kolmanda isiku taotlus (vt Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrus nr 3-11-2149, p 16). Halduskohus ei ole seda käsitlenud. Põhjuslik seos on ilmselge ka toimingute ajalise järgnevuse põhjal. Kaebus esitati 07.03.2024, halduskohus võttis kaebuse 05.04.2024 menetlusse ja ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus esitati 10.04.2024. Moto kinnistu omanikul olnuks võimalik juba varem taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist, kuid ta tegi seda alles pärast kohtumenetlusest teadasaamisest, seega kaebuse esitamisest tingitult (vt ka Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määrus nr 3-24-178). Saue vald ei ole usutavalt tõendanud, et kehtetuks tunnistamine ei seondunud kaebuse esitamisega. Halduskohus on kaebajaid üllatanud väitega, et Moto kinnistu on müügis ja see kinnitab Moto kinnistu omaniku soovi teha motokrossiga lõpparve. Tuula krossiraja omanik on 27.03.2024 teinud Facebookis postituse: „Kui kellelgi on soov, või ideid hakata siin tegelema elektriliste mootorratastega võtke ühendust, kui kellelgi on teisi ideid võib ka kinnistu omale saada“. See näitab, et krossiraja omanikul ei olnud põhjust võtta loataotlus tagasi isegi siis, kui ta ise plaanis motokrossiga lõpetada, sest üks müügiargumente oli, et kinnistul saab elektriliste mootorrataste krossirada edasi arendada. Halduskohus ei ole lisaks arvestanud, et Moto kinnistu omanik võis krossiraja rajamisest loobuda põhjusel, et sai teada kohtumenetluse algatamisest ja varem on ta kohtumenetluse kaotanud (vt haldusasi nr 3-20-1518).
12.Saue vald palub 11.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud mitte kaebuse esitamisest, vaid Moto kinnistu omaniku soovist (vt EhS § 46 lg 2 p 1). Üksnes taotluse esitamise kuupäevast ei saa järeldada, et ehitusloa kehtetuks tunnistamist on taotletud nimelt kaebajate kohtusse pöördumise tõttu. Saue vald ei saa rääkida kolmanda isiku eest, 3(6)
3-24-686 vaid saab lähtuda üksnes tema esitatud avaldusest ja selles märgitud põhjendustest. C pöördus ise Saue valla poole ning ei ole kirjavahetuses kohtuvaidlusele viidanud, mistõttu puudus ka vastustajal kahtlus, et krossiraja asemel üksikelamu ehitamine ei vasta tema tegelikule tahtele, ning ehitusloa kehtetuks tunnistamisest ei olnud alust keelduda. Taotleja eesmärki kinnitab mh asjaolu, et ta oli ka 08.01.2024 esitanud taotluse väljastada samale kinnistule elamu ehitamiseks projekteerimistingimused. Kuigi menetlus lõppes taotluse tagasivõtmisega, oli Cl juba 2024. a jaanuaris soov püstitada Moto kinnistule elamu. C esitas 12.04.2024 uue taotluse väljastada projekteerimistingimused Moto kinnistule ühepereelamu püstitamiseks. Selleks tuli taotleda ka ehitusloa kehtetuks tunnistamist, sest õiguslikult ei oleks olnud võimalik, et ühes ja samas asukohas kehtivad kaks vastandlikku ehitusluba. Kui tema eesmärk olnuks kohtuvaidluse vältimine, oleks piisanud 10.04.2024 taotlusest krossiraja ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Saue Vallavalitsus väljastaski 31.07.2024 korraldusega nr 704 projekteerimistingimused Moto kinnistule elukondliku hoone ja seda teenindavate abihoonete ehitusprojekti koostamiseks. Ka viide Tuula krossiraja omaniku 27.03.2024 postitusele Facebookis ei tõenda, et ehitusluba ei olnud põhjust kehtetuks tunnistada. Tõenäoliselt on krossiraja omanik vahepealsel ajal jõudnud järeldusele, et keegi ei soovi sellist tegevust seal jätkata. Samas kinnitab postitus, et omanik soovis motokrossiga tegelemise lõpetada. Vastuseks kaebajate viitele haldusasjale nr 3-20-1518 saab viidata mitmele Tuula krossirajaga seotud kohtuvaidlusele, mille tulemus oli vastustajale soodne. Kaebajate esindajakulude suurus on ülepaisutatud, tegemist on tavalise ehitusõigusliku vaidlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebajad on halduskohtu määruse vaidlustanud üksnes menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamist puudutavas osas on Tallinna Halduskohtu 28.08.2024 määrus jõustunud. Vaatamata sellele, et kaebajad palusid 29.05.2024 seisukohas jätta kõik menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda, tuli neil arvestada võimalusega, et kui halduskohus ei nõustu hinnanguga, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, siis jäävad menetluskulud nende endi kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 4 (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus nr 3-21-2918, p-d 20–21).
14.Kui haldusasja menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 6 järgi üldjuhul kandma vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Viidatud sätte alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. See võib nii olla näiteks juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Siiski ei pea kaebuse esitamine olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis haldusakti või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 323-2652, p 8). 4(6)
3-24-686
15.Kaebajad on eeskätt viitega Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrusele nr 3-11-2149 (p 16) ja HKMS-i kommentaaridele (vt K. Palm. HKMS § 108 kommentaar, p D.II – K. Merusk, I. Pilving (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 397) sisuliselt leidnud, et HKMS § 108 lg 6 alusel peab vastustaja kandma menetluskulud ka juhul, kui vastustaja tunnistab vaidlustatud haldusakti kehtetuks üksnes kolmanda isiku taotluse alusel ning on usutav, et kolmas isik taotles haldusakti kehtetuks tunnistamist just kaebuse esitamise tõttu. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu ning seda ei toeta mh kaebajate viidatud kohtulahendis ja õiguskirjanduses väljendatud seisukohad. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmise aluseks ei saa olla kolmanda isiku tegevus või selle ajendid, vaid üksnes vastustaja tegevus. Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrusest nr 3-11-2149, millele on viidatud ka HKMS-i kommentaarides, tuleneb üksnes see, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamist ei välista pelgalt asjaolu, et kehtetuks tunnistamine toimus kolmanda isiku taotluse alusel, mida vastustajal ei olnud põhjust jätta rahuldamata, vaid sellises olukorras on vaja sisuliselt hinnata, kas lisaks kolmanda isiku taotlusele võis kehtetuks tunnistamise ajendiks olla ka kohtuvaidlus. Nagu eespool märgitud, ei pea kaebuse esitamine olema HKMS § 108 lg 6 kohaldamiseks ainus põhjus, miks vastustaja kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistas. Hinnata tuleb aga just vastustaja tegevuse ajendeid, mitte kolmanda isiku tegevuse / meelemuutuse ajendeid (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2022 määrus nr 3-21-1950, p 21). Moto kinnistu omaniku 10.04.2024 taotluse esitamine oli vastustaja seisukohalt praegusel juhul uus oluline asjaolu, mis tingis vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise. Eeltoodust lähtuvalt ei oma tähtsust ja pole vaja analüüsida seda, kas C ka tegelikult soovis motokrossiga tegelemise lõpetada ning püstitada kinnistule üksikelamu või milline oli tema eesmärk 10.04.2024 taotluse esitamisel.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Saue Vallavalitsuse 02.05.2024 korralduse nr 409 (kuigi korraldus vormistati 06.05.2024, on see vastu võetud vallavalitsuse 02.05.2024 istungil – vt Saue Vallavalitsuse 02.04.2025 istungi protokolli nr 19 1 päevakorrapunkt nr 23) andmiseks mingit teist ajendit peale C 10.04.2024 taotluse, mistõttu ei olnud kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest. Vaatamata sellele, et EhS § 46 lg 2 p-st 1 tulenevalt oli vastustajal ehitusloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus, tuli tal kaalutlusõigust teostada kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatuga ning taotluse rahuldamisest ei oleks saanud keelduda selleks, et praeguse haldusasja menetlus saaks jätkuda. Saue vald on usutavalt selgitanud, et kui vastustaja pidanuks kaebajate nõuet põhjendatuks, siis oleks Saue Vallavalitsus juba 31.01.2024 vaideotsusega nr 78 vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistanud. Olukorras, kus kaebajad kasutasid vaidemenetluses õigusteadmistega esindajat ja vähemasti osa kaebajatest on Tuula krossirada puudutavaid haldusakte ka varem halduskohtus vaidlustanud (nt haldusasi nr 3-201518), ei saanud kaebajate vastuväited ehitusloa andmisele ega ka kaebusega halduskohtusse pöördumine ja kaebuse menetlusse võtmine olla Saue vallale iseenesest üllatuslikud. Samuti ei ole halduskohus 05.04.2024 määrusega kaebust menetlusse võttes andnud mingeid hinnanguid selle eduväljavaadetele, mis võinuks vastustajat ajendada ehitusluba kehtetuks tunnistama. Kokkuvõtlikult ei ole siinse vaidluse asjaoludel põhjendatud jätta kaebajate menetluskulusid HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda, vaid HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt jäävad kaebajate esindajakulud nende endi kanda. Menetluskulude hüvitamise eesmärgil oli kaebajatel võimalik minna HKMS § 152 lg 2 alusel üle nn jätkutuvastuskaebusele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrus nr 3-23-2386, p 20).
17.Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 1