Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
9. september 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2705
Haldusasi
OÜ Vanamänniku Arendus kaebus Saue Vallavalitsuse 16. juuli 2025. a korralduse nr 606 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Vanamänniku Arendus, esindaja v.adv Siiri Pajupuu Vastustaja – Saue vald, esindaja Anni Lehtmaa
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Vanamänniku Arendus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Vanamänniku Arendus määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2026. a määruse haldusasjas nr 325-2705 resolutsiooni punkt 2 osas, millega kohus jättis kaebaja esindajakulud tema enda kanda. Teha selles osas uus määrus, millega mõista OÜ Vanamänniku Arendus (registrikood 12750048) esimese astme kohtus kantud esindajakulude hüvitamiseks Saue vallalt kaebaja kasuks välja 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) eurot.
Mõista OÜ Vanamänniku Arendus määruskaebemenetluses kantud esindajakulude hüvitamiseks Saue vallalt kaebaja kasuks välja 540 (viissada nelikümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.
Jõustunud määrus avaldada tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Saue Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arendus sõlmisid 09.05.2017 halduslepingu Saue vallas Alliku külas asuva Vanamänniku kinnistu (registriosa nr 7463402; katastritunnus 72701:001:0732; pindala 66 963 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu (DP) koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks ning eelkokkulepped DP elluviimiseks. Lepingu p 2.2.2 kohaselt oli arendaja kohustatud juurdepääsu lahendamiseks tegema koostööd Maanteeametiga, säilitades võimaluse laiendada Juuliku-Tabasalu maantee 2+2 sõidurajaga maanteeks ning rajada vajalikud teed ja ristmikud. Lepingu p-s 2.2.5 nähti ette, et arendaja on kohustatud võõrandama Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks vajaliku maa tasuta vallale. Pooled sõlmisid 23.05.2022 lisakokkuleppe, mille kohaselt jäi halduslepingu p 2.2.5 kehtima.
2.Saue Vallavalitsus algatas 23.05.2017 korraldusega nr 365 Vanamänniku kinnistu ja lähiala DP. Saue Vallavalitsus võttis 31.05.2023 korraldusega nr 527 DP vastu ja suunas selle avalikustamisele. DP kohaselt moodustatakse Vanamänniku kinnistust 3 ärimaa, 1 tootmismaa, 1 üldmaa ja 3 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Üldmaa krunt (haljasala) ning transpordimaa krundid (DP pos 4, 6, 7 ja 8) määratakse avalikuks kasutamiseks ja võõrandatakse tasuta vallale.
3.Transpordiamet tegi OÜ-le Vanamänniku Arendus 24.01.2024 pakkumuse, et omandada Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks vajalik äralõige (DP pos 7) Vanamänniku kinnistust, millega arendaja nõustus. Transpordiamet lõpetas 07.03.2024 otsusega nr 8-3/23073/17201-5 kinnisasja omandamise menetluse, kuna arendaja on kohustunud riigitee ehitamiseks vajalikud transpordimaa krundid pärast DP kehtestamist võõrandama tasuta Saue vallale ning Saue vald annab need omakord üle Transpordiametile, seega puudub vajadus kruntide omandamiseks.
4.OÜ Vanamänniku Arendus esitas Tallinna Halduskohtule 15.04.2024 kaebuse tuvastada 09.05.2017 halduslepingu p-de 2.2.2 ja 2.2.5 ning 23.05.2022 lisakokkuleppe nr 1 p 3 tühisus (haldusasi nr 3-24-1115). Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2025 otsusega kaebuse ning tuvastas 09.05.2017 halduslepingu p-de 2.2.2 ja 2.2.5 ning 23.05.2022 lisakokkuleppe p 3 tühisuse osas, milles need kohustasid andma tasuta Saue vallale üle Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks vajaliku maa. Halduskohus leidis, et Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks vajaliku maa tasuta võõrandamiseks kohustamise kokkulepped (eelleping) on notariaalse vormi nõude rikkumisest tulenevalt tühised. Osaline tühisus ei tingi halduslepingu ja lisakokkuleppe tühisust ülejäänud osas, sest lepingupoolte tahe ei olnud suunatud vallale lisatulu teenimisele, vaid tegemist oli muudest lepingusätetest täiesti eraldiseisva kohustusega. Otsus jõustus edasi kaebamata 29.03.2025.
5.OÜ Vanamänniku Arendus esitas Tallinna Halduskohtule 06.05.2024 kaebuse tühistada Transpordiameti 07.03.2024 otsus nr 8-3/23-073/17201-5 ja kohustada jätkama Vanamänniku kinnistu osa omandamise menetlust vastavalt 24.01.2024 hinnapakkumisele (haldusasi nr 324-1365). Tallinna Halduskohus kinnitas 29.04.2025 määrusega OÜ Vanamänniku Arendus ja Transpordiameti sõlmitud kompromissi, mille kohaselt Transpordiamet tühistab 07.03.2024 otsuse ning jätkab Vanamänniku kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetlust, kuid peatab selle, sest asjaomane teelõik ja ristmik on 2024. a teehoiukavast välja arvatud ning maa omandamise ajaline perspektiiv on ebaselge. Määrus jõustus edasi kaebamata 15.05.2025.
6.OÜ Vanamänniku Arendus märkis 14.03.2025 ja 16.05.2025 kirjades, et on nõus vallale tasuta üle andma valla ülesannete täitmiseks vajalikud krundid, kuid leidis, et vallal ei ole õigust nõuda, et kaebaja annaks vallale tasuta üle Transpordiametile vajaliku maa (DP pos 7, 2(8)
3-25-2705 7a, 7b). Saue Vallavalitsus edastas 09.06.2025 arendajale arvamuse andmiseks DP kehtestamata jätmise ja DP koostamise lõpetamise korralduse eelnõu. OÜ Vanamänniku Arendus esitas 16.06.2025 kompromissiettepaneku, mille järgi võõrandab arendaja vallale tasuta ca 30 m laiuse riba, mis oli halduslepingus nähtud ette Juuliku-Tabasalu maantee kaitsevööndiks (v.a mobiilimasti alune maa ca 1500 m2, mille kohta sõlmitakse halduslepingu järgi eraldi kokkulepe). Ühtlasi palus arendaja DP koostamise menetlust mitte lõpetada.
7.Saue Vallavalitsus otsustas 16.07.2025 korraldusega nr 606 omandada vallale tasuta Vanamänniku kinnistu ja lähiala DP krundid pos 4, 6, 7, 7a ja 7b ning taotleda omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Saue valla kasuks eelmärke kandmist kinnistusraamatusse. Korralduse kohaselt tasuvad katastriüksuste omandamiseks vajalike lepingute sõlmimisega seotud kulutused vald ja arendaja võrdselt. Korralduses on õiguslike alustena välja toodud Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 36 „Saue vallavara valitsemise kord“ § 7 lg 4 p 5 ja lg 8.
8.OÜ Vanamänniku Arendus esitas Tallinna Halduskohtule 15.08.2025 kaebuse Saue Vallavalitsuse 16.07.2025 korralduse nr 606 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus ei pane küll kaebajale kohustusi selles märgitud kinnistute moodustamiseks ja vallale võõrandamiseks, kuid rikub siiski kaebaja õigusi, sest vallal puudub kaebaja kinnisasja osade omandamiseks hetkel faktiline ja õiguslik alus. Tallinna Halduskohtus tuvastas 26.02.2025 otsusega nr 3-24-1115, et kinnisasjade võõrandamise kohustust käsitlevad 09.05.2017 halduslepingu p-d 2.2.2 ja 2.2.5 ning 23.05.2022 lisakokkuleppe p 3 on tühised. Vastustaja tegevus 16.07.2025 korralduse andmisel kaebaja maa tasuta omandamiseks on õigustühine ja kujutab endast omavolilist püüdu võtta tasuta võõrast vara, milleks puudub igasugune seaduslik alus. Kaebaja on teinud vallale korduvalt ettepanekuid valla ülesannete täitmiseks vajalike maade tasuta üleandmiseks, kuid vald on jäänud jäigalt seisukohale, et DP kehtestamiseks on vajalik maa omandamine ka riigitee (Juuliku-Tabasalu 2+2 sõidurajaga maantee) tarbeks. Meelevaldne ja põhjendamatu on väide, et riigitee laiendus on oluline Vanamänniku DP ala perspektiivseks teenindamiseks ning seega on tegemist planeeringu olulise osaga. Riigimaantee rajamine ei ole valla pädevuses ega sõltu valla huvidest. Kaebaja on valmis vallale vajaliku maa tasuta üle andma ning riigitee tarbeks vajaliku maa võõrandama Transpordiametile tasu eest. Korraldus on õigusvastane mh kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu.
9.Tallinna Halduskohus võttis 28.08.2025 määrusega kaebuse menetlusse, märkides muu hulgas, et kohtu esialgsel hinnangul on kaebus põhjendatud, sest vaidlustatud korralduses ei ole märgitud selle õiguslikku alust ning õigusliku aluse olemasolu pole ka äratuntav, arvestades varasemate kokkulepete tühisuse tuvastamist. Vallavara valitsemise korra § 7 lg 4 p 5 ei ole norm, mis annaks vallale aluse eraomandis olev maa tasuta omandada. Korraldus riivab kaebaja omandiõigust vähemalt põhjusel, et võib raskendada maa võõrandamist riigile ja läbirääkimisi Transpordiametiga. Vastustajal tuleb vastuses õiguslikku alust selgitada.
10.Saue vald palus 12.09.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on valla siseakt, millest ei tulene kaebajale kohustusi. Seetõttu ei saadetud korraldust kaebajale arvamuse avaldamiseks ega tehtud seda temale teatavaks. Vallavara valitsemise korra § 7 lg 4 p 5 kohaselt on transpordimaa tasuta vallale omandamiseks vajalik Saue Vallavalitsuse otsus tehingu tegemise ja selle tingimuste kohta. Ilma selleta ei ole vallavanemal või tema volitatud isikul õigust notari juures tehingut sõlmida ning ka notarid soovivad enne sedalaadi tehingute tõestamist tutvuda üldvolituse kõrval ka konkreetse tehingu tegemiseks volitava haldusaktiga. Vaidlustatud korraldus anti üksnes põhjusel, et kaebaja esindajad olid avaldanud 03.07.2025 kompromissiläbirääkimistel soovi tehingut sõlmida. Kui 3(8)
3-25-2705 kaebaja oli selles osas meelt muutnud, oleks piisanud vastustaja teavitamisest ja korraldus oleks tunnistatud kehtetuks, ilma et seda oleks tulnud halduskohtus vaidlustada. Kuna vastustaja on nüüd kaebaja meelemuutusest teada saanud, kavatseb ta tunnistada korralduse esimesel võimalusel kehtetuks ning jätkata kaebajale 2026. a juunis arvamuse andmiseks saadetud eelnõu menetlemisega DP kehtestamata jätmiseks ja DP koostamise lõpetamiseks. Ettevalmistatav korralduse nr 606 kehtetuks tunnistamine ei ole käsitatav kaebuse õigeks võtmisena ning samuti ei ole see tingitud kaebuse esitamisest.
11.Saue vald palus 05.01.2026 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus, sest vaidlustatud korraldus on tunnistatud kehtetuks Saue Vallavalitsuse 19.11.2025 korraldusega nr 932, millega ühtlasi jäeti Vanamänniku kinnistu ja lähiala DP kehtestamata ning lõpetati DP koostamine.
12.OÜ Vanamänniku Arendus nõustus 07.01.2026 seisukohas menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus mõista vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud 1320 eurot. Korralduse nr 606 kehtetuks tunnistamine oli otseselt tingitud kaebuse esitamisest ja 28.08.2025 kohtumääruses väljendatud esialgsest hinnangust kaebuse põhjendatusele. Kui tegemist oli pelgalt siseaktiga ja volituse andmisega, millest ei tulenenud kaebajale kohustusi, siis puudus vajadus seda kehtetuks tunnistada. Kahepoolse tehingu puhul on lisaks volitusele vaja ka teise poole tahet tehingu sõlmimiseks. Volituse kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik isegi siis, kui on teada, et volituses toodud õigusi ei realiseerita ja volituse esemeks olnud tehingut ei tehta. Korralduse nr 606 kehtetuks tunnistamine ei olnud vajalik ka DP kehtestamata jätmiseks. On usutav, et vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise tingis mh vastustaja soov vältida enda suhtes negatiivset kohtulahendit. Vastustaja survestab kaebajat pahatahtlikult. Saue Vallavalitsuse 19.11.2025 korraldus nr 932 on vaidlustatud haldusasjas nr 3-25-4581.
13.Saue vald palus 09.01.2026 seisukohas jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuses on asjaolusid ja tõendeid esitatud valikuliselt, jättes teadvalt kõrvale vastustaja ja kaebaja vahelise suhtluse pärast haldusasja nr 3-24-1115 lõppemist. Sellest suhtlusest nähtub selgelt, et kaebaja lõi vastajale ettekujutuse, et soovib sõlmida tehingu vaidlusaluse maa tasuta võõrandamiseks. Hilisemast meelemuutusest kaebaja vastustajat ei teavitanud, vaid esitas üllatuslikult kaebuse halduskohtule. Ei saa välistada, et kaebajal puudus tegelik kavatsus tehingut sõlmida ning tema eesmärk oli viivitada DP menetluse lõpetamisega, et oodata ära 2025. a oktoobris toimunud kohalike valimiste tulemused ning nende võimalik mõju valla seisukohtadele. Valimiste tõttu ei pidanud ka vastustaja õigeks korralduse koostamisega kiirustada. Kuna seoses DP menetluse lõpetamisega ei ole vaidlusaluse tehingu sõlmimist enam plaanis, oli õigusselguse huvides mõistlik ja põhjendatud tunnistada vaidlustatud korraldus kehtetuks. Kaebuse eesmärk võis olla ka tarbetu kaebuse esitamisega valla arvelt tulu teenimine, sest OÜ Vanamänniku Arendus kuulub mitmete osaühingute kaudu 50% ulatuses kaebajat esindava advokaadibüroo peamisele osanikule. Kaebaja ei ole käitunud heauskselt ja mõistlikult, vaid on kohtu eksitamisega oma kaebeõigust ilmselgelt kuritarvitanud, mistõttu tuleks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastada. Kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise seisukohalt ebamõistlik. Alternatiivselt tuleb väljamõistetavat summat vähendada, sest kaebus on koostatud varasemate kohtuasjade materjalidele tuginedes ning dokumentide koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud.
14.Tallinna Halduskohus lõpetas 12.01.2026 määrusega haldusasja menetluse ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks ja kaebaja ei soovi menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel jätkata, siis tuleb 4(8)
3-25-2705 haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. HKMS § 108 lg 6 ei kuulu kohaldamisele, sest vastustaja ei tunnistanud korraldust nr 606 kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Korraldus nr 606 anti seetõttu, et kaebaja väljendas kompromissiläbirääkimiste järel nõusolekut sõlmida tehing vaidlusaluse maa vallale võõrandamiseks. Kokkuleppe notariaalne vormistamine kõrvaldanuks haldusasjas nr 3-24-1115 osutatud vormivea. Vald oli juba enne 03.07.2025 kohtumist esitanud kaebajale DP menetluse lõpetamise eelnõu ning kui pärast siinses asjas kaebuse esitamist selgus vallale, et kaebaja ei soovi siiski tehingut sõlmida, siis läks vald eelnõuga edasi ja tunnistas korralduse nr 606 kehtetuks. Kaebaja on ka ise möönnud, et vaidlustatud korraldus ei pane talle otseselt kohustusi ja selle peamine mõju on suunatud vallale endale. Arvestades ka kaebaja ja Transpordiameti sõlmitud kohtulikku kompromissi, ei saanud korralduse nr 606 olemasolu halvendada kaebaja positsiooni suhtluses Transpordiametiga. Seega on alust valla kahtlusel, et kaebaja näilik valmisolek tehinguga edasi minna ja praeguse kaebuse esitamine teenis mõnd varjatud eesmärki, nt lükata edasi DP menetluse lõpetamist. Kaebaja kulude valla kanda jätmine ei ole sellises olukorras põhjendatud. Praegusel juhul ei ole ka oluline, kas valla nõue loovutada krunt DP pos 7 tasuta vallale ja otsus lõpetada DP menetlus on õiguspärased. Need küsimused tuleb lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega või haldusasja nr 3-25-4581 raames.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.OÜ Vanamänniku Arendus palub 27.01.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 ja uue määrusega jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda, alternatiivselt saata asi kaebaja menetluskulude kindlaksmääramiseks halduskohtule. Halduskohus ei ole ära näidanud, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, rikkudes seeläbi kohtulahendi põhjendamise kohustust. Kohus on esitanud üksnes oletuslikke seisukohti kaebaja võimalike motiivide kohta, mis ei saa asendada HKMS § 108 lg-s 6 nimetatud asjaolu tuvastamist. Kaebaja on läbirääkimiste käigus avaldanud läbivalt ja püsivalt valmisolekut vormistada valla ülesannete täitmiseks vajalike maade vallale tasuta üleandmine. Täiendava järeleandmisena pakkus kaebaja 16.06.2025 kirjas välja, et ta on valmis vallale tasuta võõrandama ka riigitee kaitsevööndiks märgitud ca 30 m laiuse riba (v.a mobiilimasti alune maa). Kaebaja ei ole kunagi nõustunud tulevase liiklussõlme jaoks vajaliku P-kujulise äralõike tasuta võõrandamisega. Kaebaja ei soovi alluda valla survestamisele ning ebaproportsionaalsetele ja õigusvastastele nõudmistele. Riigitee väljaehitamise ning kaebaja taotlusel algatatud DP menetluse vahel puudub põhjuslik seos. Vastustaja ei saa nõuda kaebajalt riigile vajaliku maa üleandmist ja see ei saa olla põhjuseks jätta DP-d kehtestamata. Kaebaja ja vastustaja 03.07.2025 kohtumine ei lõppenud ühise arusaamaga, vaid kumbki pool jäi enda seisukohtade juurde. Kuna kaebaja oli valmis tegema tehingu 16.06.2025 ettepanekus toodud ulatuses ning vastustaja ei täpsustanud 07.07.2025 kirjas, millistel tingimustel leping koostatakse, nõustus kaebaja pakutud notariajaga ja palus edastada lepingu projekti vähemalt kolm päeva enne tehingut. Notaribüroo edastas lepingu projekti 04.08.2025 ja kaebajale selgus sellest nii 16.07.2025 korralduse nr 606 olemasolu kui ka see, et vald soovib tehingu teha enda tingimustel. Kaebaja teavitas 07.08.2025 kirjaga, et sellisel kujul lepinguga ta nõustuda ei saa. Kaebajale ei saa ette heita, et saades 04.08.2025 teada 16.07.2025 korraldusest, ei riskinud ta kaebetähtaja möödalaskmisega, vaid esitas oma õiguste kaitse tagamiseks 15.08.2025 kaebuse. Ka halduskohus pidas 28.08.2025 määruses kaebust põhjendatuks ja soovitas vallal see õigeks võtta. Halduskohus ei ole 12.01.2026 määruses võtnud seisukohta kaebaja 07.01.2026 väidete suhtes, et vastustajal puudus igasugune vajadus tunnistada korraldus nr 606 (volitus) kehtetuks. Põhjendatud ega usutav ei ole vastustaja väide, et korralduse kehtetuks tunnistamine oli vajalik õigusselguse huvides. Vastustaja 5(8)
3-25-2705 oletused kaebaja motiividest on põhjendamatud ning ei oma HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel tähtsust. Vastustaja on ise eksitanud kaebajat ja halduskohut. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja määruskaebuse menetluses kantud esindajakulu 870 eurot (ilma käibemaksuta).
16.Saue vald palub 19.03.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Halduskohtu 28.08.2025 määruses toodud esialgne hinnang ei muutnud vastustajat murelikuks, sest kaebuses ei olnud esitatud infot kaebaja ja vastustaja vahelisest suhtlusest 2025. a kevadel ja suvel. Pärast valla vastuse ja tõenditega tutvumist mõistis ka halduskohus, et vaidlustatud korraldus oli valla siseakt ja selle hilisem kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebaja meelemuutusest. Kui ilmnes, et kavandatud tehingut siiski ei sõlmita, oli volituste andmise korralduse kehtetuks tunnistamine asjaolusid arvestades mõistlik, lähtudes nii õigusselguse kui menetlusökonoomia põhimõttest. Saue vald oleks tunnistanud korralduse kehtetuks ka juhul, kui tehingust loobumisest oleks teatatud kohtuväliselt. Kaebaja selgitused 03.07.2025 kohtumisel kokkulepitust ei ole eluliselt usutavad. Vastustaja poolt olnuks ebaloogiline anda vaidlusalune korraldus maa omandamiseks ning paluda notaribürool ette valmistada lepingu projekt kokku lepitust suuremas ulatuses, raisates sellega teadlikult kõigi osapoolte aega. Kaebaja ei ole selgitanud, mis võiks olla sellise käitumise motiiv. Kuigi 03.07.2025 kohtumisel kokkulepitut ei fikseeritud kirjalikult, said kõik kohtumisel osalenud valla esindajad (vallavanem, abivallavanem ja kaks juristi) kokkuleppest ühtemoodi aru ning on vajaduse korral nõus andma selle kohta ka tunnistusi. Määruskaebuse menetluses kantud esindajakulude suurus on ülepaisutatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Kaebaja on halduskohtu 12.01.2026 määruse vaidlustanud üksnes ulatuses, millega kohus jättis kaebaja esindajakulud tema enda kanda (s.o resolutsiooni p 2 osas). Haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamist ja riigilõivu tagastamist ning vastustaja menetluskulude tema enda kanda jätmist puudutavas osas on halduskohtu määrus jõustunud.
18.Kui haldusasja menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 6 järgi üldjuhul kandma vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kui menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja. HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa sellest, et kaebuse eesmärk saavutatakse kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema saavutatud kohtumenetluse tõttu. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka siis, kui kaebust poleks esitatud. See võib nii olla näiteks juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Siiski ei pea kaebuse esitamine olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis haldusakti või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest üksnes siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et ta oleks samal viisil toiminud ka siis, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2025 määrus nr 3-24-686, p 14; 10.07.2025 määrus nr 3-24-785, p 9; 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8). 6(8)
3-25-2705
19.Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas täidetud eeldused menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole sisulist vaidlust, et Saue Vallavalitsuse 16.07.2025 korralduse nr 606 kehtetuks tunnistamise tingis see asjaolu, et kaebaja ei olnud nõus Vanamänniku kinnistu ja lähiala DP-s riigitee laiendamiseks ettenähtud transpordimaa kruntide võõrandamisega, millest vastustaja oli 16.07.2025 korralduse andmisel lähtunud (vt täpsemalt Saue Vallavalitsuse 19.11.2025 korraldus nr 932, p 4.3). Asjas esitatud seisukohtadest saab järeldada, et kaebaja mittenõustumine tehingu tegemisega (s.o väidetav meelemuutus) sai vastustajale teatavaks alles 15.08.2025 kaebusest (nt vastustaja 12.09.2025 vastuse p-d 1.6–1.7). Kuigi tehingu sõlmimine oli plaanis juba 07.08.2025, nähtub korraldusest nr 923, et kaebaja esindaja andis notaritehingu päeval teada, et kaebaja tehingus ei osale, sest talle ei olnud saadetud korraldust nr 606. OÜ Vanamänniku Arendus on kõnealuse 07.08.2026 e-kirja esitanud määruskaebuse lisana 2 (dtl 189) ning sellest ei nähtunud tõepoolest põhjuseid, miks oli lepingu projektis viidatud vastustaja korraldus kaebaja hinnangul õigusvastane. Samas märkis kaebaja, et püüab jätkata vallaga lahenduse otsimist. Vastustaja on ka ise rõhutanud, et 16.07.2025 korralduse nr 606 halduskohtus vaidlustamine oli Saue valla jaoks üllatuslik ning kui kaebaja ei olnud nõus tehingut tegema, siis piisanuks üksnes sellest vastustaja teavitamisest ja korraldus oleks tunnistatud kehtetuks. Eeltoodust järeldub selgelt, et 16.07.2025 korralduse kehtetuks tunnistamise tingis just 15.08.2025 kaebusest ilmnenud tehinguga mittenõustumine. Tähtsust ei oma, kas sama tulemuse võinuks kaebaja saavutada ka ilma kohtusse pöördumata, vaid oluline on see, et vastustaja tegevus tõukus kaebuse esitamisest. Samuti ei ole määrav, kas vastustajal esines õiguslik vajadus tunnistada vaidlustatud korraldus kehtetuks ning kas selleks võis olla ka kohtuasjaga mitteseotud põhjuseid (nt otstarbekuse või õigusselguse kaalutlused), sest kaebuse esitamine ei pea tingimata olema ainus ajend. Samuti ei eelda HKMS § 108 lg 6 kohaldamine kaebuse õigeksvõtmist.
20.Nagu eespool märgitud, võiks HKMS § 108 lg 6 kohaldamise välistada see, kui kaebusest ilmnenud kaebaja väidetavat meelemuutust saaks käsitada uue või muutunud olulise asjaoluna. Ringkonnakohtu arvates kohtutoimikus olevad tõendid sellist järeldust ei võimalda. Kaebaja 16.06.2025 kompromissiettepanekust (dtl 76–78) ei saanud jääda vastustajale muljet, et kaebaja on valmis vallale tasuta võõrandama kogu Transpordiametile vajaliku maa, vaid kaebaja pakkus üksnes välja, et võib vallale tasuta võõrandada 2017. a teekaitsevööndile vastava ca 30 m laiuse riba (v.a mobiilimasti alune maa). Samas on kaebaja selgelt keeldunud tasuta võõrandamast kavandatava liiklussõlme jaoks vajalikku maad (Pkujulise äralõike n-ö pauna osa – dtl 121), vaid soovis selle võõrandada riigile tasu eest. Poolte väited 03.07.2025 kohtumisel saavutatud kokkuleppest on olnud lahknevad ja kirjalikult ei ole seda fikseeritud. Vaidlusalune 16.07.2025 korraldus nr 606 lähtus sellest, et kaebaja on nõus vallale tasuta võõrandama kogu 09.05.2017 halduslepingus ja 23.05.2022 lisakokkuleppes kajastatud riigitee laiendamiseks ja liiklussõlme rajamiseks vajaliku maa. Samas ei ole ühtegi tõendit, et 03.07.2025 kohtumisel oleks sellisele kokkuleppele jõutud. Kaebaja on määruskaebuses (p 17) selgitanud, et 03.07.2025 kohtumisel mingi üksmeelse kompromissini ei jõutud, vaid mõlemad pooled jäid varasemate positsioonide juurde. Vastuses määruskaebusele (p 4) on vastustaja rõhutanud, et kõik 03.07.2025 kohtumisel valda esindanud neli isikut said kokkuleppest ühtemoodi aru ning on valmis andma selle kohta vajaduse korral ka vande all tunnistusi. Ringkonnakohus ei pea tunnistajate ülekuulamist siinses asjas otstarbekaks, sest tõenäoliselt on kohtumisel toimunud üksteisest möödarääkimine ning see põhjustas olukorra, kus pooled said eri moodi aru sellest, millise sisuga notariaalset tehingut hakatakse tegema. Ringkonnakohtu arvates saaks kaebaja meelemuutusest (s.o kompromissist taganemisest) kui uuest olulisest asjaolust rääkida siis, kui kohtumisel saavutatud kokkulepe oleks selgelt fikseeritud (nt protokollitud või koostatud hiljem kokkuvõte, mis on edastatud ka teisele poolele). 7(8)
3-25-2705
21.Vastustaja ja halduskohtu arutlused kaebuse esitamise vajaduse puudumisest või oletused kaebaja varjatud motiividest kohtusse pöördumisel (DP menetluse lõpetamisega viivitamine, valla arvelt rikastumine vms) ei ole HKMS § 108 lg 6 kontekstis olulised, vaid saaksid omada tähtsust HKMS § 108 lg 11 kohaldamisel, millele Saue vald on samuti viidanud (vt vastustaja 09.01.2026 seisukoht, p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja esindajakulude vastustaja kanda jätmist pidada siinsel juhul äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kuigi vastustaja hinnangul puudus kaebajal tegelik vajadus korraldust nr 606 vaidlustada, ei järeldu sellest veel, et kohtusse pöördumine oli pahatahtlik. Nagu juba märgitud, pole alust arvata, et kaebaja oleks püüdnud vastustajat teadlikult eksitada, vaid tegemist oli ilmselt möödarääkimisega. Äärmiselt ebatõenäoliseks tuleb ka pidada oletust, et kaebuse esitamise eesmärgiks võis olla vastustaja koormamine tarbetute menetluskuludega, sest kaebajal ei saanud juba kohtusse pöördudes olla kindlalt ettekujutust sellest, millega kohtumenetlus lõpeb ja kuidas kohus menetluskulud jagab.
22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus OÜ Vanamänniku Arendus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 12.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 osas, millega kohus jättis kaebaja esindajakulud tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas asjas uue määruse, millega muudab menetluskulude jaotust ja jätab kaebaja esindajakulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda. Kaebaja palus halduskohtus mõista esindajakulude hüvitamiseks vastustajalt välja 1320 eurot (ilma käibemaksuta, vastab advokaadi 7,33 töötunnile tunnihinnaga 180 eurot). Taotletud esindajakulu kandmise kohustus on advokaadibüroo arvetega (dtl 149–154) HKMS § 109 lg 1 1 nõuete kohaselt tõendatud. Taotluses märgitud suurusega esindajakulude kandmine oli HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja põhjendatud ning need tuleb vastustajalt mõista välja tervikuna. Olenemata sellest, et kaebuse koostamisel oli osaliselt võimalik tugineda varasemate haldusasjade materjalidele, ei saa kaebuse koostamiseks kulutatud 3,83 töötundi pidada kuidagi ülepaisutatuks.
23.Kuna määruskaebuses on vaidlustatud halduskohtu määrust, millega menetlus lõpetati ja ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse tervikuna, jäävad määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. OÜ Vanamänniku Arendus on määruskaebuse menetluses palunud mõista Saue vallalt tema kasuks välja menetluskulud 870 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 4,83 töötunnile tunnihinnaga 180 eurot. Taotletud suurusega esindajakulu kandmise kohustus on advokaadibüroo arvega (dtl 197–198) HKMS § 109 lg 1 1 nõuete kohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud kulude suurus ülepaisutatud ja taotlus tuleb rahuldada üksnes osaliselt. Määruskaebus puudutab ainult menetluskulude väljamõistmist ja see kordab suuresti varem esitatud seisukohti. Esindajakulu saab pidada HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikuks ja põhjendatuks 540 euro ulatuses (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 3 töötunnile. Saue valla võimalikud menetluskulud määruskaebuse menetluses jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
24.Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.