X-i kaebus Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tegevuse peale seoses teabenõudele mittevastamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.05.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X , volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Tallinna linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.05.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-649 resolutsiooni p 2 peale.
2.Rahuldada X-i määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.05.2025 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna linnalt X-i kasuks välja menetluskulu 160 (sada kuuskümmend) eurot.
4.Mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulu 120 (sada kakskümmend) eurot.
5.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas Tallinna Tõnismäe Reaalkoolile (edaspidi ka kool) 05.02.2025 teabenõude.
Tallinna Tõnismäe Reaalkool teabenõudele ei vastanud.
3-25-649
3.X esitas 14.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebus, milles palus kohustada Tallinna Tõnismäe Reaalkooli viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist vastama 05.02.2025 teabenõudele.
4.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 02.04.2025 määrusega menetlusse, määras vastustajaks Tallinna linna ja kohustas vastustajat kaebusele vastama.
5.Tallinna linn vastas kaebusele 02.05.2025 ja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks. Vastuse kohaselt edastas Tallinna Tõnismäe Reaalkool 03.04.2025 X-ile 21.02.2025 allkirjastatud, kuid ekslikult välja saatmata jäänud vastuse ehk vastustaja on kaebuses nõutud toimingu teinud.
6.Tallinn Halduskohus küsis 09.05.2025 kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamise ja menetluskulude hüvitamise osas. Kaebaja vastas, et nõustub menetluse lõpetamisega ja esitas menetluskulude nimekirja.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 30.05.2025 määrusega haldusasja nr 3-25-649 menetluse (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebajale tasutud riigilõivu ning ülejäänud menetluskulud jättis poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). HKMS § 108 lg 6 näeb ette, et asja menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Siinses asjas on toimingu tegemine sõltuv kaebuse esitamisest. Kui vastustajale sai teatavaks, et kaebaja on pöördunud kohtusse, selgus, et ta on jätnud toimingu õigeaegselt tegemata. Vastustaja on öelnud, et vastus oli allkirjastatud, kuid jäi õigeaegselt välja saatmata. Vastustajal oleks seega kohustus hüvitada kaebajale õigusabikulud. Samas HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. X-i puhul on tegemist kaebajaga, kellel on ulatuslik kohtumenetluses osalemise kogemus, kes on aastate jooksul algatanud ja läbinud palju kohtumenetlusi ning peaks olema võimeline ise lihtsamates menetlustes oma õigusi kaitsma. Ainuüksi viimase kolme aasta jooksul on kaebaja olnud kohtute infosüsteemi andmetel menetlusosaliseks vähemalt kahekümnes kohtuasjas. Arvestades käesoleva kohtuasja mahtu ja keerukust, on kohus seisukohal, et kaebaja oli suuteline iseseisvalt kohtusse esitatava kaebuse koostama ja ei vajanud selleks esindaja abi. Lisaks pärast kaebuse menetlusse võtmist tegi vastustaja kohe nõutud toimingu ehk ühtegi sisulist menetlustoimingut kaebaja peale kaebuse esitamise enam tegema ei pidanud. Vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulude väljamõistmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks ja jätab kõik poolte menetluskulud (välja arvatud riigilõiv) poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.05.2025 resolutsiooni p 2 ja uue määrusega jätta menetluskulud vastustaja kanda.
määruse
Halduskohus on ekslikult jätnud kaebajale õigusabikulud välja mõistmata üksnes põhjusel, et kaebaja oli menetlusosaline mitmes kohtumenetluses ja seega oleks teoreetiliselt suutnud ise oma õigusi kaitsta. Selline lähenemine on vastuolus kehtiva seadusega ja kohtu väljakujunenud praktikaga ning põhiõigustega. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega ei sea HKMS 2(5)
3-25-649 menetluskulude hüvitamise eeltingimuseks, et tuleb hinnata, kas menetlusosaline oleks teoreetiliselt suutnud ise oma õigusi kaitsta.
9.Tallinna linn esitas 05.02.2026 vastuse määruskaebusele, milles selgitas, et teabenõudele koostati vastus ja digiallkirjastati kooli direktori poolt 21.02.2025 ehk enne kaebuse esitamist. Ekslikult teabenõude vastust kaebajale aga välja ei saadetud, see inimlik viga oleks parandatud kohe, kui kaebaja oleks mistahes viisil kooli vastuse viibimisest teavitanud, aga kaebaja pöördus selle asemel kohtu poole. Seega ei olnud toimingu tegemine seotud ainuüksi kaebuse esitamisega ning teabenõudele vastamata jätmise põhjuseks ei olnud teabevaldaja soov teavet varjata. Kuigi avaliku teabe seadus lubab teabenõude esitada igaühel, on menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamise seisukohalt siiski märkimist väärt ka kaebaja eesmärk antud teabenõuete esitamisel. Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis eestikeelsele õppele ülemineku statistika ei puuduta kuidagi kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega riku neid. Kaebaja esitas sarnased teabenõuded pea kõigile Tallinna koolidele, eeskätt kantuna eesmärgist naeruvääristada seadusandja ja kohaliku omavalitsuse tegevust eestikeelsele õppele üleminekul ja seda õõnestada. Pärast kaebuse menetlusse võtmist ei pidanud kaebaja tegema mitte ühtegi sisulist menetlustoimingut, mistõttu ei olnud kaebaja kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud. Kaebuse sisuline põhjendus on alla ühe lehekülje pikk ning põhineb ühel tõendil (teabenõudel). Samuti ei ole põhjendatud menetluskuluna „halduskohtu 02.04.2025 määrusega tutvumine ja analüüs“. Halduskohtu 02.04.2025 määrusega võeti kaebus menetlusse ning resolutsioon ei puudutanud kaebajat (kohus andis üksnes vastustajale kohustuse vastata kaebusele ning esitada asja lahendamiseks vajalikud dokumendid). Etoimiku kohaselt on kaebaja esindaja nimetatud määruse vastu võtnud alles pärast seda, kui vastustaja teabenõude täitis (vastustaja edastas vastuse teabenõudele 03.04.2025 kell 11:26). Põhjendamatu on „vastustaja 02.05.2025 vastusega tutvumine ja analüüs“, kuivõrd vastustaja vastuse esitamise hetkeks oli teabenõue juba täidetud, asjakohatu on ka „halduskohtu 09.05.2025 kohtunõudega tutvumine ja analüüs“ ja selle maht. Kohus küsis kaebajalt vaid tema seisukohta menetluse lõpetamise osas. Lisaks on e-toimiku kohaselt kaebaja esindaja avanud vastustaja vastuse kaebusele alles 14.05.2025 ehk 12 päeva pärast selle esitamist ning 5 päeva pärast kohtu poolt kohtunõude esitamist. On küsitav, kas eelmainitud „analüüsimine“ on e-toimikust nähtuvate kuupäevade tõttu üldse toimunud või see on märgitud teenusena õigusabikulude suurendamise eesmärgil. Menetluskulude nimekirjas märgitud „nõupidamine kliendiga; seisukoha ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine“ ei ole tõsiseltvõetavad ning nende maht on paisutatud, kuivõrd kaebaja üksnes teatas, et on nõus menetluse lõpetamisega ning ülejäänud menetlusdokument koosneb faktiliste asjaolude kordamisest. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud halduskohtu määrus on õiguspärane ning selle muutmiseks ei esine õiguslikku alust. Ka HKMS 108 lg 11 sätestab, et kohus võib jätta menetluskulud täies ulatuses poolte enda kanda, kui nende väljamõistmine oleks teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Kuna kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust üksnes menetluskulude väljamõistmise osas (s.o resolutsiooni p 2), siis ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt.
11.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab reeglina vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Sama säte kehtestab ka erandi – nimelt jäävad menetluskulud kaebaja kanda, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse 3(5)
3-25-649 esitamisest. HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa pelgalt sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. See võib nii olla näiteks juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Siiski ei pea kaebuse esitamine olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis haldusakti või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud.1
12.Halduskohus on korrektselt märkinud, et käesolevas asjas toimingu tegemine oli sõltuv kaebuse esitamisest. Kui vastustajale sai teatavaks, et kaebaja on pöördunud kohtusse, selgus, et ta oli õigeaegselt jätnud toimingu tegemata. Teabenõudele vastamisena saab käsitada vastuse tegelikku saatmist, mitte allkirjastamist. Seega oli HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldus täidetud.
13.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus leidis, et kaebaja õigusabikulud oli tervikuna mittevajalikud, kuna kaebajal on ulatuslik kohtumenetluse kogemus, ta on võimeline oma õigusi ise kaitsma ja on seda korduvalt teinud. Kuigi halduskohtu väitega saab sisuliselt nõustuda, ei võta võime ise ennast kohtus esindada kaebajalt õigust kasutada lepingulist esindajat ega välista tema menetluskulude väljamõistmist. Seadusest taolist piirangut ei tulene. Teadaolevate asjaolude põhjal ei ole seadusjärgne kulujaotus põhimõtteliselt ka HKMS § 108 lg 11 mõttes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Vastuseks vastustaja seisukohale märgib kohus, et kuivõrd teabenõudele vastamise kohustus ei sõltu seaduse alusel teabenõude ajendist, siis sõltumata sellest, kas kaebaja päring oli ainetu või kantud laiemalt soovist seadusandja tegevust naeruvääristada, ei anna see praegusel juhul, kus kaebuse esemeks oli vastamise toimingu tegemata jätmine, alust käsitada kaebaja tegevust menetlusõiguste kuritarvitamisena. Samuti ei anna see alust pidada seetõttu menetluskulu vastustaja kanda jätmist ebaõiglaseks.
14.Küll aga leiab ringkonnakohus, et kaebaja menetluskulude suurust ei saa pidada HKMS § 109 lg 6 mõttes kogu mahus põhjendatuks ega vajalikuks. Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel tuleb kohtul hinnata, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus väljamõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, materjalide mahukuse ja tehtud menetlustoimingute arvuga ega ole teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane. Asjakohane ei ole hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust2. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud3.
15.23.05.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 42) kohaselt on halduskohtu menetluses teenuse osutamisel tehtud järgmisi toiminguid: konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga 1,0 h – 120 eurot; kaebuse ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine, tõendite kogumine ja ettevalmistamine 1,0 h – 120 eurot; halduskohtu 02.04.2025 määrusega tutvumine ja analüüs 0,3 h – 36 eurot; vastustaja 02.05.2025 vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 h – 60 eurot;
Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2025 määrus nr 3-24-686, p 14 Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35
Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18- 752, p 19; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17
4(5)
3-25-649 halduskohtu 09.05.2025 kohtunõudega tutvumine ja analüüs 0,3 h – 36 eurot; nõupidamine kliendiga 0,3 h – 36 eurot; 23.05.2025 seisukoha seoses kohtunõudega ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine 0,5 h; menetluskulude ettevalmistamine, koostamine 0,5 h – 60 eurot. Kulude kandmine on tõendatud (23.05.2025 maksekorraldus nr 1019, dtl 45). Ringkonnakohus on seisukohal, et toimingute tegemisele kulunud aega ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks. Vaidlus ei ole materiaalõigusliku ega menetlusliku poole pealt keerukas ega mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on toimingutele kulunud aeg ilmselt ülepaisutatud. Käesolevas asjas ei saa esitatud dokumentide mahtu ja sisu arvestades pidada vajalikuks halduskohtu menetluses 4,4 tunni mahus õigusteenust, arvestades et menetlusdokumendid on koostanud kvalifitseeritud õigusteadmistega esindaja. Töö mahtu ja keerukuse astet, samuti teistes analoogsetes haldusasjades välja mõistetud menetluskulude suurust arvestades on mõistlikuks esindajakulu suuruseks halduskohtu menetluses praegusel juhul 160 eurot.
16.X-i poolt 13.03.2025 tasutud riigilõiv 20 eurot on Tallinna Halduskohtu 30.05.2025 määruse resolutsiooni p 2 jõusse jääva osaga tagastatud.
17.05.02.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 67) kohaselt on kaebajale määruskaebemenetluses õigusteenuse osutamisel tehtud järgmisi toiminguid: halduskohtu 30.05.2025 määrusega tutvumine ja analüüs 0,5 h – 60 eurot; konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga 1,0 h – 120 eurot; määruskaebuse ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine, ringkonnakohtule esitamine 1,0 h – 120 eurot; halduskohtu 28.01.2026 kohtunõudega tutvumine ja analüüs 0,1 h – 12 eurot; menetluskulude ettevalmistamine, koostamine, arve ja maksekorralduse ettevalmistamine, ringkonnakohtule esitamine 0,5 h – 60 eurot. Kulude kandmine on tõendatud (05.02.2026 maksekorraldus nr 1088, dtl 70). Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebemenetluse kulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades ülepaisutatud ning määruskaebemenetluses 3,1 tunni mahus õigusteenuse osutamist ei saa pidada vajalikuks. Määruskaebemenetluses on mõistlikuks esindajakulu suuruseks 120 eurot.
18.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.