lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2160/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2160/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusVangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglatVangS § 55 lg 2Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2160

Määruse kuupäev

9. juuli 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kambriterminal)

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 1. mail 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 1500 eurot, kuna vanglas ei tööta kambriterminalid korralikult ja selle probleemiga pole tegeletud. Kaebaja pidi tundma kannatusi seoses sellega, et tal jäi õues käimata, kuna kambriterminalid ei töötanud ja valvurid kambriluugi kaudu ei öelnud, et on õue minek. Samuti ei saanud kaebaja ühendust valveruumi valvuritega. Ka ei tööta raadiojaamad korralikult ning kaebaja ei saa olla kursis päevakajaliste uudistega. Sellega on kinnipeetavaid diskrimineeritud ja nad tundsid ennast väärikust alandavalt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 4. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/201-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset kuupäeva ega juhtumit, mida Tartu Vanglal oleks võimalik tagantjärele kontrollida. Seega lähtub vangla andmetest, mis on vanglale teada. Kaebaja sõnul ei töötanud kambriterminal hästi ühe aasta ja kahe kuu pikkuse ajaperioodi jooksul. Tartu Vangla hinnangul saab kahju hüvitamise nõude aluseks olevaks ajaperioodiks lugeda seega 1. märts 2024 – 1. mai 2025. a. AS Riigi Kinnisvara käidujuht A. Ilves kinnitas oma 2. juuli 2025. a e-kirjas, et nende andmete kohaselt on ülalviidatud ajaperioodidel tehtud üks teade kambriterminali töötamise osas. Vanemvalvur J. Melotškov andis 19. novembril 2024. a teada, et kambri nr 103 raadios osad kanalid ei tööta, Vikerraadio heli on väga madal, kuigi on maksimaalse tugevuse peal. 21. novembril 2024. a

3-25-2160 teostati terminali kontroll. Kontrolli tulemusel tehti kindlaks, et kõik raadiokanalid töötavad. Raadio 4 kostus vaiksemalt, aga seda kõvemaks keerata ei saanud, sest Raadio 4 tuleb eetrisse vaiksemalt. Rohkem teateid terminali rikete kohta vaidlusalusel perioodil registreeritud ei ole. Tartu Vanglale teadaolevad andmed ei kinnita, et kambriterminalid ei oleks töötanud. Ühelegi täpsemale asjaolule või olukorrale viitamata ei ole vanglal võimalik ka kinnipeetava väiteid täiendavalt kontrollida. X-i inspektor-kontaktisik L. Õkva on kahju hüvitamise taotluse menetluse käigus selgitanud, et aprilli jooksul on kaebaja paaril korral suuliselt pöördunud ametnike poole murega, et kambriterminal ei tööta. Ametniku kinnitusel on seda väidet ka koheselt kontrollitud. Viimane kontroll teostati kahjunõudele esitamisele eelnevalt 21. aprillil 2025. a, kui kinnipeetav väitis, et ta ei saanud jalutama. Ametniku kinnitusel töötas terminal laitmatult, kahepoolselt oli vestlus ilusasti kuulda. Ametniku selgituste kohaselt kuulab kinnipeetav valjult raadiot ning ta ei kuule seetõttu, kui talle terminali vahendusel teavet ja korraldusi antakse. Helitugevusega, millega kaebaja raadiot kuulab, on ametniku sõnul olnud probleeme ka kaaskinnipeetavatel, sest helitugevus on nende igapäevaelu seganud. Tartu Vangla hinnangul ei ole võimalik vangla õigusvastast tegevust eeldada, kui puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vangla oleks rikkumise toime pannud.

3.Kaebaja esitas 1. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja selgitas, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue puudutab olukorda, kus kambriterminalid ei töötanud, mistõttu ta ei kuulnud, et on õue minek. Talle tekitati kannatusi ja ebamugavusi, kuna teda ei lastud õue. Samuti ei töötanud raadiojaamad.
4.Tartu Vangla esitas 8. juulil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohus mõistab, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kambriterminali ja raadiojaamade mittetöötamisega tekitati talle kannatusi ja ebamugavusi. Kohtule esitatud kaebus on väga üldsõnaline ning kaebaja pole isegi selgitanud, millisel ajavahemikul talle kahju tekitati ning kui suurt summat ta vanglalt nõuab.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

3-25-2160

8.Kohus leiab, et asjaolu, et kaebaja arvates kambriterminal ja raadiojaamad ei töötanud, võis talle põhjustada ebamugavusi ja heaolu langust, kuid seda ei saa käesoleval juhul pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud mitte ühtegi olulist teadet, mis jäi tal kambriterminali vahendusel edastamata või kuulmata, peale selle, et ta ei kuulnud, et on õue minek.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis, mis ajal, millistel tingimustel ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole võimalik lähtuda iga vahistatu või kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Kohus peab usutavaks Tartu Vangla 4. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/201-2 kajastuvaid selgitusi, mille kohaselt vanglale teadaolevad andmed ei kinnita, et kambriterminalid ei oleks töötanud. Kaebaja inspektor-kontaktisik L. Õkva on kahju hüvitamise taotluse menetluse käigus selgitanud, et aprillikuu jooksul on kaebaja paaril korral suuliselt pöördunud ametnike poole murega, et kambriterminal ei tööta. Ametniku kinnitusel on seda väidet ka koheselt kontrollitud. Viimane kontroll teostati kahjunõudele esitamisele eelnevalt 21. aprillil 2025. a, kui kinnipeetav väitis, et ta ei saanud jalutama. Ametniku kinnitusel töötas terminal laitmatult, kahepoolselt oli vestlus ilusasti kuulda. Ametniku selgituste kohaselt kuulab kinnipeetav valjult raadiot ning ta ei kuule seetõttu, kui talle terminali vahendusel teavet ja korraldusi antakse. Kohtul puudub alus ametniku selgituses kahelda.
10.Isegi kui vanglaametnik ei teavitanud kaebajat korrektselt jalutuskäigule minemise võimalusest, siis ei saanud ühest jalutuskäigust ilmajäämine põhjustada kaebajale mittevaralist kahju.
11.Kaebaja viitab ka sellele, et raadiojaamad ei töötanud. AS Riigi Kinnisvara käidujuht A. Ilves kinnitas oma 2. juuli 2025. a e-kirjas, et nende andmete kohaselt on ajaperioodil 1. märts 2024 – 1. mai 2025. a. tehtud üks teade kambriterminali töötamise osas. Vanemvalvur J. Melotškov andis 19. novembril 2024. a teada, et kambri nr 103 raadios osad kanalid ei tööta, Vikerraadio heli on väga madal, kuigi on maksimaalse tugevuse peal. 21. novembril 2024. a teostati terminali kontroll. Kontrolli tulemusel tehti kindlaks, et kõik raadiokanalid töötavad. Rohkem teateid terminali rikete kohta vaidlusalusel perioodil registreeritud ei ole. Kohtul puudub alus ka nendes selgitustes kahelda.
12.Üldjuhul peab kaebaja pöörduma olmeküsimustega suuliselt vanglaametnik poole, kes selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab selle lahendamiseks muule struktuuriüksusele (Tartu Vangla kodukorra p 11.1.1). Kaebajal oli võimalik vanglaametnike poole pöörduda ning vajadusel ohuolukorrast või muu kiire sekkumise vajadusest ametnikele teada anda ka igatunniste kontrollkäikude ajal (Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 5 ja lg 2).
13.Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

3-25-2160 käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.

14.Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium