Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuli 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3129
Haldusasi
G.Q kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.Q Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.Q määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse G.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-3129.
Jätta G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2025. a määrus haldusasjas nr 3-24-3129 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2024 kaebuse Tallinna Vangla poolt justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-de 2 ja 3 rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajat on koheldud erinevalt teistest kinnipeetavatest, keda on paigutatud avavanglasse leebematel tingimustel. Kaebaja on esitanud selle kohta vanglale ka kaebuse ja vaide, kuid vastus tema kaebusele jäi sisutuks ning vaidele ei saanud ta üldse vastust. Kaebaja taotles 12.02.2024 võimalust õppida eesti keelt ja üleviimist avavanglasse, kuid vangla keeldus avalduste rahuldamisest, märkides, et kaebajal on õigus saada avavanglasse 18 kuud enne karistusaja lõppu. Seega pääseks kaebaja avavanglasse alles 2028. a-l, samas kui teisi tapmise eest karistatud isikuid on lubatud avavanglasse ka nt siis, kui nad on kandnud ära vaid 1/3 karistusajast. Seega kohaldab vangla täitmisplaani §-i 17 kinnipeetavate suhtes erinevalt. Kaebaja on esitanud ka Justiitsministeeriumile kaebusi kinnipeetavate peale, keda on koheldud leebemalt, kuid on saanud vaid formaalseid vastuseid.
2.Tallinna Vangla selgitas 29.11.2024 vastuses, et G.Q taotles 13.02.2024 enda ümberpaigutamist avavanglasse. Vangla jättis taotluse 12.03.2024 vastusega nr 5-8/24/3194-2 rahuldamata, selgitades, et individuaalse täitmiskava (ITK) kohaselt avaneb kaebajal võimalus avavanglasse paigutamiseks 09.03.2028 täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 tingimuste täitmisel. Kaebaja ei ole 12.03.2024 vastusele vaiet esitanud. Samasisuline taotlus esitati ka 04.03.2024, kuid vangla sellele kirjalikult ei vastanud, sest kaebaja ei soovinud kirjalikku vastust. Kaebaja on esitanud ka 12.08.2024 selgitustaotluse, millele vastati 09.09.2024 kirjaga nr 5-18/24/16023-2. Kaebaja esitas selle vastuse peale 19.09.2024 vaide, mida vangla ei ole senini lahendanud.
3.G.Q märkis 03.12.2024 seisukohas, et kaebus on esitatud seoses kinnipeetavate ebavõrdse kohtlemisega avavanglasse paigutamisel. Kaebaja ei vaidlusta enda avavanglasse mittelubamist. Kaebaja soovib selgitust, miks mõned tapmise eest karistatud kinnipeetavad saavad avavanglasse tingimustel, mis on vastuolus täitmisplaani § 17 lg-tega 2 ja 3.
4.Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Kaebusest saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada teiste kinnipeetavate ebaseaduslikku avavanglasse paigutamist ning kinnipeetavate ebavõrdset kohtlemist. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt saab kaebaja pöörduda kohtusse üksnes enda õiguste kaitseks ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, millistel tingimustel mõni teine kinnipeetav avavanglasse paigutatakse. Kaebaja ei saa vaidlustada ka ITK-d (riskihinnangut), sest see ei piira üldjuhul kaebaja õigusi ega pane talle kohustusi. Kaebaja ei ole välja toonud, milline konkreetne vangla tegevus riivab tema subjektiivseid õigusi. Tuvastamiskaebust ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt esitada, sest kaebajal oleks tõhusam vaidlustada avavanglasse paigutamata jätmist. Siiski tuleb arvestada, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 18). Avavanglasse ümberpaigutamine on vangla kaalutlusotsus ning kinnipeetaval tuleb arvestada karistuse kandmisega kinnises vanglas kogu karistusaja vältel. Kui imperatiivsed õigusnormid välistavad avavanglasse ümberpaigutamise, ei saa kaebaja õigused olla intensiivselt riivatud. Tallinna Vangla keeldus kaebaja avavanglasse ümberpaigutamisest 12.03.2024 otsusega, mille vaidlustamiseks on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning lisaks on ületatud kaebetähtaega. Kaebaja oleks võimalik vaidlustada 19.09.2024 vaidele õigeaegselt vastamata jätmist, kuid kuna kaebaja sai 12.08.2024 selgitustaotlusele 09.09.2024 vastuse ning kuna tema vaie ei sisaldanud uusi asjaolusid, siis ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks ega kaebuse rahuldamist tõenäoliseks (vt HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebaja hinnangud ebavõrdsest kohtlemisest on meelevaldsed ja subjektiivsed. Kaebajal tuleb kohtule selgitada, mis on tema kaebuse eesmärk.
5.G.Q esitas halduskohtule 19.12.2024 taotluse saada paberkandjal halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlge vene keelde.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 06.01.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas 13.12.2024 määruses kaebuse puudusi ning kaebaja sai määruse tõlke avaliku etoimiku kaudu 24.12.2024. Kuigi kaebaja soovis tõlget ka paberkandjal ning see talle täiendavalt ka edastati, tuleb tähtaja kulgema hakkamist lugeda siiski dokumendi vastuvõtmisest avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Kuna kaebaja ei ole praeguseks kaebuse puudusi kõrvaldanud ehk nõudeid täpsustanud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. 2(4)
3-24-3129
7.G.Q märkis 06.01.2025 seisukohas (mis saabus halduskohtusse 09.01.2025) vastuseks halduskohtu 13.12.2024 määrusele, et halduskohus on õigesti mõistnud, et kaebaja ei vaidlusta praegu enda avavanglasse paigutamata jätmist, vaid hoopis seda, et Tallinna Vangla on teiste kinnipeetavate puhul kohaldanud vangistusseaduse § 20 lg-t 1 ja täitmisplaani §-i 17 õigusvastaselt. Vangla selline tegevus võtab kaebajalt motivatsiooni läbida sotsiaalprogramme, mis on üheks avavanglasse paigutamise eelduseks.
8.G.Q palub 15.01.2025 määruskaebuses halduskohtu 06.01.2025 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd halduskohtu 13.12.2024 määrus tekitas kaebajas segadust ja mittemõistmist, palus ta kohtul saata määruse tõlge paberkandjal, mille kaebaja sai kätte 03.01.2025. Kaebaja vastas määrusele 06.01.2025 kirjaga. Halduskohus luges ekslikult puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.12.2024, sest tähtaja kulgemist ei saanud hakata arvestama halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlke elektroonilisest kättetoimetamisest. Tuleb arvestada, et vanglas on üks tahvelarvuti 30 inimese kohta ja see on pidevalt hõivatud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik halduskohtu poolt elektrooniliselt saadetud määruseid lugeda ja neile vastata. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et kaebaja ei pruukinud tõlke elektroonilisest saatmisest teada ning ta ei pruukinud saada tahvelarvutit kasutada. Seega ei arvestanud halduskohus kaebaja võimaluste ja takistustega. Kaebaja ei mõista eesti keelt ja tal ei ole kambris isiklikku tahvelarvutit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Viidatud säte sisaldab kolme kumulatiivset eeldust, mis peavad olema täidetud samal ajal: kaebuse seaduse nõuetele mittevastavus, puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmine ning puuduste tõttu esinev takistus asja edasisel menetlemisel. Kaebuse puudused ei takista asja menetlemist, kui need on mõistlikult ületatavad halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4) abil (nt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 11). Vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1) ehk kaebuse nõude ja aluse piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega aidata, kuid kohus ei peaks hakkama sisustama kaebust tervikuna kaebaja eest. Kaebuse nõudeid ja eesmärke on siiski võimalik täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist (Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 13, 16).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 15.11.2024 kaebus (täiendatud 03.12.2024) ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele ning puudused takistasid selle menetlusse võtmist. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud ühtegi Tallinna Vangla haldusakti või toimingut, mis rikub tema õigusi ja mida ta soovib vaidlustada. Kaebaja märkis nii 03.12.2024 seisukohas kui ka hiljem 06.01.2025 seisukohas, et ta ei vaidlusta enda avavanglasse paigutamata jätmist, vaid kinnipeetavate ebavõrdset kohtlemist (s.o sisuliselt üldistavalt vangla praktikat kinnipeetavate avavanglasse paigutamisel). Kuna halduskohus selgitas kaebajale õigesti, et esitatud nõudeid ei oleks võimalik menetlusse võtta, vaid need tuleks HKMS § 121 lg 2 p-de 1 või 21 alusel tagastada, siis oli põhjendatud jätta kaebus käiguta, et anda kaebajale võimalus kaebuse nõudeid täpsustada. 3(4)
3-24-3129
12.Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et kõrvaldas halduskohtu 13.12.2024 määruses välja toodud puudused õigeaegselt, sest puuduste kõrvaldamiseks antud 5-päevane tähtaeg ei lõppenud mitte 30.12.2024, vaid see hakkas kulgema alles 03.01.2025, mil kaebaja sai kätte kohtumääruse tõlke paberkandjal. Sellega ei saa nõustuda. Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlge toimetatud kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel kätte 24.12.2024.
Avaliku e-toimiku infosüsteem registreerib dokumendi avamise või vastuvõtmise automaatselt, mistõttu tõendab kättetoimetamise kohta tehtud märge, et kinnipeetav on konkreetsel kuupäeval ja kellaajal e-toimikus olevat dokumenti vaadanud. See, kas isik selle dokumendiga ka sisuliselt tutvus, on tema enda hoolsuse küsimus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2024 määrus nr 3-24-1204, p 9). Isegi juhul, kui kaebajal ei olnud võimalik sellel hetkel tahvelarvutit kasutada piisavalt kaua, et kohtumäärusega igakülgselt tutvuda ja sellele kohe vastata, tuleb eeldada, et kaebaja tutvus vähemasti määruse resolutsiooniga, mistõttu pidi talle olema ka arusaadav, et tal tuleb kaebuse puudused viie päeva jooksul kõrvaldada. Kaebajal oli võimalik taotleda vanglalt tahvelarvuti kasutamise võimalust ka hiljem, et kõrvaldada puudused määratud tähtajaks või vajaduse korral taotleda halduskohtult tähtaja pikendamist. Kuivõrd kaebaja sai määruse tõlke kätte 24.12.2024, siis hakkas 5-päevane tähtaeg kulgema 25.12.2024 ja see lõppes 30.12.2024. Kuna kaebaja jättis puudused tähtajaks kõrvaldamata ning esitatud kujul ei saanud kaebust menetlusse võtta, siis tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õiguspäraselt.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puuduste kõrvaldamise tähtaja arvestamisel võis segadus tekkida halduskohtu 13.12.2024 määruse tõlke täiendavalt paberkandjal saatmise tõttu. Nagu märgitud, lõppes puuduste kõrvaldamiseks antud 5-päevane tähtaeg 30.12.2024. Toimiku põhjal esitas kaebaja halduskohtule taotluse 13.12.2024 määruse tõlke paberkandjal saamiseks alles pärast eeltoodud tähtaja möödumist. Kaebaja avaldus on dateeritud 01.01.2025 ja vanglale üle antud 02.01.2025 ning saabus kohtusse 07.01.2025.
14.Eelneva põhjal jääb G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.