lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2010/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2010/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 3, 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 28 lg 1Menetlusosalise kohustusedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 38Kaebuse sisuHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 87 lg 1Toimik haldusasjas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2010

Kohtuasi

x-i kaebus Tartu Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – x Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada x-i kaebus.
2.Jätta x-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta x-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Rahuldada x-i 25. juuni 2025. a taotlus ja tagastada talle paberkandjal esitatud kaebus ja selle täiendus (dtl 1, 10 ja 11) pärast käesoleva määruse jõustumist.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
TsMS § 56 lg 4Toimik tsiviilasjas
1.Tartu Halduskohtusse saabus 16. juunil 2025 Tartu Vanglas kinni peetava isiku x (kaebaja) kaebus, milles x märkis üksnes seda, et ta pidi enne kahjunõude esitamist esitama vanglale vaide ning palus vanglalt välja nõuda vaidega seotud materjalid ning kriminaalmenetlusega seotud dokumendid. Kaebaja viitas 22. aprilli 2025. a ja 10. veebruari 2025. a dokumentidele numbritega 1-8/2-25/85-1,2 ja 2-2/2-25/924-1 ning lisaks kriminaalmenetlust ning prokuratuuri puudutavatele dokumentidele numbritega 2-3/1645-1, 2-3/24/2130 ja 6-5/24/336.
2.Kohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega x-i kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama seitsme päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

3-25-2010

3.Kaebaja esitas 25. juunil 2025 kohtule avalduse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Riigikohus tagastas 10. septembril 2024 halduskohtule kaebuse asjas nr 3-23-1278, sest kohtud jätsid tähelepanuta, et ta oli enda vanglale esitatud pöördumistes kõike selgitanud. Praegu on olukord sarnane. Kui kaebaja võtab pöördumised nr 2-3/24/2130-1, nr 2-2/2-25/924-1, nr 1-8/225/85-1, nr 11-7/2100-2, nr 2-2/2-25/1483-2, nr 2-3/1645-1, nr 2-3/24/2130, nr 6-5/24/336 ja teised ning kleebib nende peale valged triippaberid, kuhu kirjutab Tartu Vangla asemel Tartu Halduskohus, siis ta ei saa neid ju kasutada teises menetluses. Vanglalt tuleb nõuda kõik dokumendid, mis seotud numbritega 2-2/2-25/924-1 ja 2-3/24/2130-1, neid on seal enam kui 20 tükki. Või las sellega tegeleb advokaat, sest kaebajal on endal raske asjadega tegeleda. Vangla väidab 13. mai 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/85-2, et kaebajal ei ole õigust nõuda ametnikega seoses distsiplinaarmenetlust, kuid kaebaja sellega ei nõustu. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et väärkohtlemist peab uurima, välja tuleb selgitada tõde ning süüdlasi tuleb karistada. Kaebaja palub tutvuda dokumentidega, mille numbrid ta on kirjutanud, märkides, et seal sees on veel mitukümmend dokumenti, mis kindlasti tuleb lisada menetlusele. Ta võib arutada advokaadiga või kohtuga, kas või mis moodi esitada kaebust või piisab kahju hüvitamisest. Kaebaja märgib, et ta esitas vanglale kahjunõude ka 17. aprillil 2025, kuid selle numbrit ta ei tea, sest vastust pole. Vangla ametnikele peab kindlasti tagajärg saabuma, nende nimed ja valekäitumised tuleb kohtu poolt kinnitada ja kaebajale tuleb pärast seda maksta hüvitist. x palub anda talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Lisaks on x 25. juuni 2025. a avaldusele märkinud, et talle tuleks saata tagasi kõik originaalid, sest e-toimikusse jäävad koopiad. Kaebaja põhjendab taotlust väitega, et muidu ta ei tea, mida ta kirjutas, sest tahvlit taotluste esitamiseks ta ei kasuta.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

4.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
4.1.Kohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega x-i kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohus selgitas määruses, et ei saa kaebust ise sisustada lähtudes kaebuses sisalduvatest viidetest erinevatele dokumentidele. Kaebaja kohustus on tuua kaebuses välja muu hulgas kaebuse nõue (vastavalt HKMS §-le 37), vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev ja number ning kaebuse faktiline põhjendus. Kaebaja pidi seega välja tooma, millise HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub ning mis on nõude aluseks (s.o põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse). Kahjunõude esitamise korral tuli seda selgelt märkida ning selgitada, millise vangla tegevusega kahju tekitati, millal seda tehti ja milles kaebajale tekitatud kahju seisneb (sh kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga). Välja tuli tuua ka nõutava hüvitise suurus. Lisaks tuli x-il tasuda asjas riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus, täpsustada asja läbivaatamise vormi ning selgitada, kuidas on asjaga seotud dokumendid numbritega 2-3/1645-1, 2-3/24/2130 ja 6-5/24/336.
4.2.Kuigi x vastas 17. juuni 2025. a kohtumäärusele, leiab kohus, et kaebaja kõrvaldas selle vastusega kaebuse puudused üksnes osaliselt (s.o menetlusabi taotlust puudutavas osas), kuid jättis kohtu põhiküsimustele (sh kaebuse sisu ja nõude osas) vastamata. Arvestades x-i algset kaebust ning 25. juunil 2025 esitatud täpsustusi, jääb esitatust ikkagi ebaselgeks, millise nõudega ta kohtu poole pöördub ning mis on nõude aluseks. Kohus võib

3-25-2010

oletada, et kaebaja sooviks võib olla saavutada vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamine ja/või kahjunõude esitamine, kuid kaebaja ei ole samas eeltooduga seonduvaid täpsemaid asjaolusid välja toonud. Arvestades kaebaja aastatepikkust halduskohtusse pöördumise kogemust, peab kohus usutavaks, et kaebajale on varasemalt ka kohtumenetluses selgitatud, et ametnike distsiplinaarvastutusele võtmist ta nõuda ei saa, sest see ei seondu tema subjektiivsete õiguste kaitse vajadusega. Kokkuvõttes jääb kohtule ebaselgeks, mida soovib kaebaja esitatud kaebusega saavutada ning millised nõuded ja millisel alusel kohtule esitada.

4.3.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust korduvalt käiguta. Nagu eelnevalt viidatud, on kaebajal aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus ning talle on varasemates haldusasjades juba korduvalt selgitatud, millistele elementaarsetele nõuetele peab kohtule esitatav kaebus vastama. Kohus mõistab, arvestades kaebaja viidet Riigikohtu 10. septembri 2024. a lahendile asjas nr 3-23-1278 ja taotlust nõuda vanglalt välja mitmed erinevad dokumendid, et kaebaja hinnangul võibki ta kaebust esitades piirduda üksnes viidetega erinevatele kohtueelse menetluse dokumentidele. Kohus sellega ei nõustu, sest HKMS näeb siiski ette nõuded kaebuse sisule (vt HKMS § 38). Mis puudutab kohtuasja nr 3-23-1278, siis selle asjaolud on käesolevast asjast siiski erinevad, sest viidatud asjas oli selgem, mida kaebaja vaidlustada soovis. Praeguses asjas ei ole aga selge, kas kaebaja soovib esitada kahjunõude või siiski mõne muu nõude ning millistel asjaoludel. Isegi kui kohus nõuaks kõik kaebaja viidatud dokumendid vanglalt välja, tuleks kaebus jätta uuesti käiguta, sest kaebajal endal tuleb siiski üheselt piiritleda, mis on vaidluse esemeks. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.
4.4.Kuigi halduskohtumenetlusele on omane uurimispõhimõte ja kohus peab asjas tagama oluliste asjaolude väljaselgitamise (HKMS § 2 lg 4), on ka kaebajal menetluses omad kohustused (sh kohustus kasutada menetlusõigusi heauskselt ja menetlust mitte venitada, vt HKMS § 28 lg 1 ja lg 2). Kaebajal oli võimalik vastavalt kaebuse käiguta jätmise määrusele lühidalt ja selgelt välja tuua kaebuse eesmärk, millise konkreetse nõudega ta kohtu poole pöördub ning mis on nõude aluseks. Kaebaja ei ole seda teinud ning on eeltoodu asemel viidanud tema tahte välja selgitamiseks vaid kümnetele kohtueelse menetluse dokumentidele.
4.5.Kuigi kaebaja taotleb 25. juuni 2025. a menetlusdokumendis riigi õigusabi, siis kohtu hinnangul ei saanud riigi õigusabi korras esindaja puudumine praegusel juhul takistada kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamist. Sellist teavet ja selgitusi, mida kohus palus kaebajal 17. juuni 2025. a määruses kohtule esitada, oleks tulnud kaebajal anda ka oma esindajale ning kõige paremini oskab oma tahet selgitada kaebaja ise. Tegemist oli põhiteabega, mis oleks võimaldanud kohtul mõista, millise eesmärgi saavutamiseks on kaebaja kohtu poole pöördunud. Sellise teabe andmine ei eelda õigusalaseid teadmisi. Nagu kaebajale on eelduslikult paljudest varasematest kohtuasjadest teada, piisab kohtule ka kaebaja probleemi ja nõude lihtsast, kui selgest ja arusaadavast kirjeldamisest.
4.6.Kohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esitatud dokumentide pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud.
5.Kuna kohus on seisukohal, et x-i kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-25-2010

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

6.Kaebaja esitas 25. juuni 2025. a menetlusdokumendis ka riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovis praegusel juhul taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
7.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
8.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ning kaebuse puudused kõrvaldama. Kaebaja ei vajanud selleks riigi õigusabi. Kaebaja on ka varasemalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, sh oma nõuet ja eesmärki arusaadavalt kirjeldama.
9.Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Muud menetluslikud otsustused
10.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
11.Kaebaja taotleb 25. juuni 2025. a menetlusdokumendis, et kohus saadaks talle tagasi kõik originaalid. Kohus mõistab, et kaebaja soovib tagasi saada esialgset paberkandjal esitatud kaebust ning samuti paberkandjal esitatud 25. juuni 2025. a menetlusdokumenti. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud pöördumised, kuid seda pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg 5). Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad üksnes ärakirjadena esitatud paberdokumente (TsMS § 56 lg 4).
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium