X. X kaebus Rae valla vastu valla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt (s.o enammakstud toiduraha ning huvitegevuse kulusid puudutavas osas) ning mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 342,20 eurot ja viivis 34,23 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 11,87 eurot.
4.Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
5.Avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi ning kaebaja lapse sünniaeg tähemärkidega.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1(10)
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae vallas elav X. X (kaebaja) taotles 18.09.2020 oma xx.xx.xxxx sündinud lapsele alates 14.03.2022 kohta munitsipaallasteaias (kaebuse lisa 3).
2.Kuivõrd Rae vald ei taganud kaebaja lapsele soovitud ajaks kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias, otsis kaebaja oma lapsele kohta eralastehoius ning alates 07.02.2022 hakkas kaebaja laps käima Pisi-Peetri Lastehoius. Lasteaiakoha sai kaebaja laps 21.08.2023.
3.Kaebaja esitas 22.08.2024 Rae vallale taotluse (kaebuse lisa 1) 576,63 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid kaebaja kulud eralastehoius suuremad kui nad oleksid olnud juhul, kui RAE VALD oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud. Taotluses nõudis kaebaja enammakstud toiduraha, enammakstud tulumaksu ning huvitegevusega seotud kulude hüvitamist.
4.Rae vald jättis 16.09.2024 vastuskirjaga nr 10-1.1/1014-1 (kaebuse lisa 2) taotluse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 576,63 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Lisaks nõuab kaebaja seadusjärgse viivise väljamõistmist.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõuab Rae vallalt kokku 576,63 euro suuruse varalise kahju (s.o enammakstud toiduraha 94,20 eurot, huvitegevuse kulud 248 eurot ning saamata jäänud tulumaksutagastus 234,43) hüvitamist. Ühtlasi nõuab kaebaja kahjusummalt seadusjärgset viivist alates 22.08.2024.
7.Kaebaja on Rae valla elanik olnud alates 11.11.2019. Kaebaja xx.xx.xxxx sündinud laps on olnud Rae valla elanike registris alates xx.xx.xxxx ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 18.09.2020.
8.Vastustaja esitatud avalduses märkis kaebaja, et ta soovib lapsele kohta elukohajärgses (Järveküla teeninduspiirkonna) lasteaias alates 14.03.2022. Kuivõrd kaebajale ei olnud 2022. aasta alguseks veel teada, kas vald suudab soovitud ajaks lasteaiakohta pakkuda, hakkas kaebaja ise otsima lapsele kohta erahoius. Pisi-Peetri OÜ erahoius oli vaba kohta pakkuda alates 07.02.2022. Lapse sujuvaks harjutamiseks sai kokku lepitud, et laps käib lastehoius vahemikus 07.02.2022 – xx.xx.xxxx (s.o kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx) lapsevanema rahastusel. Alates xx.xx.xxxx tasub kaebaja lapsehoiuteenuse eest 80 eurot kuus.
9.Erahoiu, vastustaja ja kaebaja vahel sõlmiti leping, millega vastustaja hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.
2(10)
10.Kuivõrd erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid kaebajal sellest tulenevalt lisakulud. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistungide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
11.Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal xx.xx.xxxx, mil kaebaja laps sai 1,5aastaseks. Laps sai koha alles 21.08.2023 ehk 1 aasta ja 7 kuud hiljem (kohapakkumine tehti vastustaja poolt 25.04.2023 ja kaebaja aktsepteeris selle samal päeval).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Arvestust lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle peetakse e-keskkonnas ARNO. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale.
14.Kaebaja on esitanud lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 18.09.2020 sooviga saada lasteaiakoht 14.03.2022 Peetri teeniduspiirkonna Sõnajala Lasteaeda ning teise eelistusena Järveküla lasteaeda. Laps võeti vastustaja poolt lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoha pakkumise tegi Rae vald 21.04.2023 Järveküla Lasteaia Päikesekiirte rühma kohakasutuse algusega 21.08.2023.
15.KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selleks sõlmisid kaebaja, PisiPeetri Päevahoid (Pisi-Peetri OÜ) ja Rae vald 22.03.2022 KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3 ning Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks.
16.Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu - 436 eurot kuus, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald . Vastavalt lepingu punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk Pisi-Peetri Päevahoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele lastehoiu toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus kaebaja ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses.
17.Kaebaja nõuab vastustajalt lapse muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamist summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, s.o summas 248 eurot perioodi märts 2022 kuni juuni 2023 eest. Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, milliseid konkreetseid tegevusi viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid, millises mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas) ning tõendeid selle kohta, et muusika- ja liikumistunnid oleksid munitsipaallasteaias kohatasu sees ja samas mahus, 3(10)
mis lastehoius. Pisi-Peetri OÜ poolt väljastatud lapsehoiuteenuste arvetel pole tegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid huvialaste tegevuste tüki hinnale, mis ka kuude lõikes varieerub. Nii on näiteks märts 2023 arvel nr 131930 märgitud huvialaste tegevuste tüki hinnaks 20 eurot ja veebruar 2023 arvel nr 131915 10 eurot (kaebuse lisad). Kuna muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata, pole vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada ning nimetatud nõue tuleks jätta rahuldamata.
18.Kaebaja nõuab vastustajalt ka lapse Pisi-Peetri lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil märts 2022 kuni juuni 2023 summas 94,20 eurot.
19.Kaebajaga sõlmitud lepingu punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajale toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuse enammakstud toiduraha. Lähtuvalt eeltoodust ei tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet kaebaja lapse eest enammakstud toiduraha hüvitamiseks.
20.Kaebaja nõuab lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1). Kaebaja pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju kaebaja poolt enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis tuleb tal tõendada, et 2022. ja 2023. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt tema poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt.
21.Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist alates 22.08.2024. Kaebaja ei ole märkinud millises summas ja millise arvestuse alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata ning vastustajal pole võimalik selle arvutuskäigu ega aluse kohta seisukohta kujundada.
22.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1, 3 ja 5). Antud juhul pole kahju hüvitamiseks ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4(10)
23.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 342,20 eurot ja viivis 34,23 eurot.
24.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.
25.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
26.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
27.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
28.Tallinna Ringkonnakohus on KELS § 10 lg 1 osas märkinud, et nimetatud säte annab isikule õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja (s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist (vt ka Riigikohtu 19.03.2014 otsused nr 3-4-1-63-13 ja nr 3-4-1-66-13). KELS § 10 lg-le 1 tugineva nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3-17-449, p 9).
29.Kaebaja esitas vallale taotluse 18.09.2020 sooviga saada oma lapse lasteaiakoht alates 14.03.2022 (kaebuse lisa 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias sai kaebaja 03.01.2020 sündinud laps alles 21.08.2023. Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat, oli kaebaja jätnud vastustajale mõistliku aja kohapakkumise tegemiseks. Jättes soovitud ajaks kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamata, oli vastustaja õigusvastases viivituses.
30.Kuivõrd kaebajale ei olnud 2022. aasta alguseks veel teada, kas vald suudab soovitud ajaks lasteaiakohta pakkuda, hakkas kaebaja ise otsima lapsele kohta erahoius. Pisi-Peetri OÜ erahoius oli vaba kohta pakkuda alates 07.02.2022. Kaebaja selgitas, et lapse sujuvaks harjutamiseks hakkas laps käima erahoius juba enne 1,5 aastaseks saamist. Seetõttu sai erahoiuga kokku lepitud, et laps käib lastehoius vahemikus 07.02.2022 – xx.xx.xxxx (s.o kuni 5(10)
lapse 1,5-aastaseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx) lapsevanema rahastusel. Alates xx.xx.xxxx tasub kaebaja lapsehoiuteenuse eest 80 eurot kuus.
31.Lapsehoiuteenuse rahastamiseks sõlmisid vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja kolmepoolse lepingu. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha (vt ka nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsus asjas nr 3-221789, p 12, Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2643, p 27). Lepingu sõlmimine eralastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata. Seetõttu ei saa kolmepoolse lepingu sõlmimist tõlgendada kui nõusolekut asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega (KELS § 10 lg 1 teine lause).
32.Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
33.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, huvitegevuse tasu ja saamata jäänud tulumaksutagastuse osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Toiduraha
34.Kaebaja on välja toonud (vt ka kaebuse lisa 5), et ajavahemikul märts 2023 kuni juuni 2023 (k.a) tasus ta erahoius toiduraha 94,20 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja esitatud tabelist nähtuvalt on ta enammakstud summa arvutamisel lähtunud sellest, et munitsipaallasteasutuses oli toidupäeva maksumuseks vastavalt 2 eurot (ajavahemikul märts 2022 kuni juuni 2022) või 2,40 eurot (ajavahemikul august 2022 kuni juuni 2023).
35.Vastustaja 28.05.2025 menetlusdokumendist ning esitatud tõenditest nähtub, et Järveküla lasteaias oli alates 28.03.2019 kuni 30.10.2022 toidupäeva maksumuseks 2 eurot ning alles alates 01.11.2022 (ning mitte alates 2022. a augustist nagu nähtub kaebaja esitatud tabelist) 2,40 eurot.
36.Kahjuarvestuse tabeli ning lisatud tõendite kohaselt on kaebaja tasunud 198 päeva eest toiduraha kokku 551 eurot. Kui kaebaja laps oleks samal perioodil munitsipaallasteaias käinud, pidanuks kaebaja tasuma toiduraha (kaebaja arvestuse järgi) 94,20 eurot vähem. Kohus ei saa mõista isikule välja suuremat hüvitist, kui ta on ise nõudnud, kuna vastasel korral ületaks ta nõude piire (HKMS § 41 lg 1 teine lause). Seega lähtub kohus enammakstud toiduraha osas kaebaja arvutuskäigust.
37.Kohtu hinnangul pidi kaebaja kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidule olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 94,20 eurot. Huvitegevus
6(10)
38.Kulude arvestuse tabeli kohaselt on kaebaja tasunud vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest kokku 248 eurot.
39.Kaebusele lisatud lapsehoiuteenuse osutamise lepingust (kaebuse lisa 4) järeldub, et kohatasule lisanduva huvialaste tegevuste tasu sisaldab muusika- ja liikumistundi ning käelisi ja kunstilisi tegevusi (vrd viidatud lepingu p 2.3.2.). Kaebaja leiab, et tegemist on kuludega, mida munitsipaallasteaias ei nõuta.
40.Vastustaja hinnangul on tegemist kaebajate vabatahtliku kulutusega („Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka“, vt vastustaja 16.09.2024 vastuskiri, kaebuse lisa 2), mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole.
41.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka.
42.Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.
43.Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust (või võimalikult sarnast) teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika-, liikumis ja kunstitunnid on õppekava osaks. Kaebaja esitatud lepingus märgitut arvestades leiab kohus, et Pisi-Peetri Lastehoius pakutavad huvialased tegevused on sisuliselt võrreldavad muusika- ja liikumistunni ning kunstitunniga munitsipaallasteaias.
44.Kohus rõhutab, et kaebaja oli sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et vastustaja ei olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Seega soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust kui tasuda ka huvitegevuse tasu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ka huvitegevuse tasu osas esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju osas.
45.Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal kaebajatel hüvitada ka vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest tasutud 248 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
46.Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2022 ja 2023 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest summas 234,43 eurot.
47.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks 7(10)
täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2 ning kaebuse lisa 12). Seega oleks kaebaja pidanud vaidlusalusel perioodil tasuma munitsipaallasteaias kokku 1040 eurot ning tal olnuks (juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.
48.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud sõnastuses) kohaselt võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot). Kohus rõhutab, et tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem kui seda on varem kinni peetud.
49.Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vaatamata sellele, et tulumaksutagastust tõendavate dokumentide puudumisele viitas vastuses kaebusele ka vastustaja ning vajadust esitada tuludeklaratsiooni arvutuskäigud rõhutas ka kohus (11.06.2025 ning 12.06.2025 telefonivestlused kaebaja ning kohtujuristi vahel), ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks kontrollida, kas kaebaja puhul olid tulumaksutagastuse tingimused täidetud. Seetõttu ei ole selles osas hüvitamisnõude rahuldamine võimalik ning kaebus jääb tulumaksutagastust puudutava nõude osas rahuldamata.
50.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb osaliselt, s.o enammakstud toiduraha ning huvitegevuse kulusid puudutavas osas, rahuldada.
51.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates oli kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
52.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks
8(10)
sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).
53.Kaebaja nõuab viivist alates 22.08.2024 ning on viidanud seadusjärgsele määrale. Kohus järeldab sellest, et kaebaja on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Arvestades nimetatud sättes viidatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumist, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kolme perioodi kohta: 22.08.2024 – 31.12.2024: kokku 132 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4,25% 1 ja viivisemäär kokku 12,25%; 01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15% 2 ja viivisemäär kokku 11,15%; 01.07.2025 – 02.07.2025: kokku 2 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%3 ja viivisemäär kokku 10,15%;
54.Hüvitise suurust arvestades on 2024. aastal tekkinud viivis 15,12 eurot ning 2025. aastal kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis (18,92+0,19=) 19,11 eurot. Kokku on viivis seega 34,23 eurot4.
55.Kuivõrd kaebaja on viivist nõudnud alates 22.08.2024, kuid ei ole täpsustanud lõppkuupäeva, järeldab kohus, et ta on taotlenud viivist ka edasiulatuvalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1). Kokkuvõtvalt mõistab kohus kahjuhüvitisena välja 342,20 eurot. Sellele lisandub viivis 34,23 eurot (s.o kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
56.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
57.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kaebuselt tasunud 20 eurot riigilõivu ning kohus rahuldas kaebuse põhinõude 59,34% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11,87 eurot (s.o 59,34% 20-st). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
58.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).