X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28. augusti 2024. a otsuse nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/29599-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Kaebaja – X , esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Merike Klement ja Anu Järvepera
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Istung 20. mail 2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja 6. mai 2025. a ja 12. juuni 2025. a taotlused täiendavate tõendite haldusasja juurde võtmiseks ja tagastada kaebajale 6. mai 2025. a menetlusdokumendiga esitatud lisad 3 – 11 (dtl 275-288) ja 12. juuni 2025. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 331-355).
2.Rahuldada X kaebus.
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 28. augusti 2024. a otsus nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsus nr 5.2-3/29599-3 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti hindama kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7000 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses X , Y, W ja Q nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 28. juulil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-24-3264
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 15. jaanuaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse, milles avaldas soovi saada hoolduspere vanemaks (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 194-197).
2.SKA tegi 28. augustil 2024. a otsuse nr 8-4/20422-2, milles leidis, et kaebaja ei vasta hoolduspere vanemale esitatud nõuetele ning kaebajal ei ole õigust osutada alaealisele lapsele asendushooldusteenust (dtl 123-125). SKA leidis, et pereuuringu intervjuu jooksul esitas kaebaja hoiakuid ja väärtuseid, mis on vastuolus põhimõttega, millele peab vastama hoolduspereks saada soovija. Kaebaja ei soodusta lapse suhteid talle lähedaste inimestega. Kaebaja jäikade seisukohtade väljendamine ei näita üles tahet teha lapse huvides koostööd. Kaebaja käitumine näitas, et tema oskus kontrollida pingelistes olukordades enda emotsioone on puudulik ja ei soodusta lapse huvidest lähtuvalt koostööd võrgustikuliikmete vahel.
3.SKA jättis 1. novembri 2024. a vaideotsusega kaebaja vaide (dtl 127-135) rahuldamata (dtl 20-26). SKA leidis, et kaebaja käitumine ja suhtlemine on tekitanud olukorra, kus lastekaitse vanemspetsialist tunneb, et ei saa suhtluses kaebajaga hakkama. Koostööpartnerid hoiavad kaebajaga suheldes ise teadlikult n-ö madalat profiili, et suhtlus saaks laste huvides rahumeelselt edasi toimida. Kõik see näitab, et koostöö lapse heaolu huvides ei ole olnud rahumeelne ja sisu poolest toimiv. Lapse heaolu ja emotsionaalse turvalisuse seisukohalt ei ole aktsepteeritav, et hoolduspere vanemaks sooviv inimene väljendab lapsele mitmeid kordi, et temaga on raske ja soovib tema kasvatamisest loobuda.
4.Kaebaja esitas 2. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 28. augusti 2024. a otsuse nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/29599-3 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele, otsustada uuesti alaealisele lapsele asendushoolduse teenuse otsustamise õigus ja kanda kaebaja üleriigilisse hooldusperede registrisse (dtl 2-16).
5.Tartu Halduskohus võttis 3. detsembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 76-77).
6.SKA esitas 7. jaanuaril 2025 vastuse kaebusele (dtl 106-111).
7.Tartu Halduskohus otsustas 26. märtsi 2025. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil (dtl 263-264). Istung toimus 20. mail 2025 (istungi protokoll-lindistus dtl 310-320). Istungi lõppedes jätkas kohus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas 12. juunil 2025 lõplikud seisukohad, menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 327-329, 358-359).
2
3-24-3264
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja vaidlustab SKA 28. augusti 2024. a otsuse nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/29599-3, väites järgmist. 1) SKA on haldusmenetluse ja vaidemenetluse käigus rikkunud oluliselt menetlusnorme ja haldusmenetluse üldiseid põhimõtteid, mis on viinud õigusvastase ja tegelike faktiliste asjaoludega vastuolus oleva otsuse tegemiseni. SKA on kogutud tõendeid hinnanud kallutatult, teinud vastuolulised ja põhjendamata järeldused, ei ole uurimispõhimõtet rakendanud nõuete kohaselt (jätnud kogumata kaebaja poolt avaldatud tõendid ja välja selgitamata olulised asjaolud) ning ei ole kaebajat kaasanud vaide läbivaatamisse. Kaebaja hinnangul on hoolduspere vanema hindamise menetlus olnud formaalne ja SKA otsusest nähtub teadlik üksikute põhjenduste otsimine, et kinnitada kaebaja hoolduspere vanemaks mitte sobivus. Hoolduspere vanemaks määramise avalduse esitamisest alates on SKA kaebaja toetamise asemel suunanud kaebajat korduvalt ja teadlikult taotlema riigile materiaalselt soodsamat eestkostjaks määramist. 2) SKA on keskendunud kaebaja sobivuse hindamisel üksikutele probleemsituatsioonidele. SKA on eeldanud probleemide tulenemist kaebaja isikust ilma, et oleks välja selgitanud konfliktide algpõhjused või algataja. SKA on jätnud hindamata ja tuvastamata probleemide taustsüsteemi. SKA laste heaolu osakonna peaspetsialist Kelli Alliku (hoolduspere sobivuse hinnangu koostaja ja kodukülastuse läbiviija) poolt läbi viidud 3 tunni pikkune pereuuring, sattus vahetult ajale, kus kaebajat süüdistati mais 2024. aastal alusetult kaebaja juures viibiva W kontakti takistamises tema jaoks oluliste isikutega. Kaebaja soovis SKA-le hilisemalt tõendada, et tema on olnud justnimelt see vanem, kes otsib kontakti ja soodustab laste omavahelist suhtlemist, kuid neid selgitusi keelduti arvestamast ja keelduti vastu võtmast kohaseid tõendeid. 3) Kahetsusväärselt ei ole SKA soovinud arvestada antud asjaolu, hinnates kaebaja selgitusi ning asjaolu, et tegelikkuses oli justnimelt kaebaja see, kes tahtis tagada laste suhtluse, kuid nõudis ka teistelt täiskasvanutelet lugupidavat käitumist. Kaebaja oli õigustatult traumeeritud, kui teda teise hoolduspere vanema poolt alusetult verbaalselt rünnati põhjusel, et kaebaja soovis ja nõudis kohtumiste korraldamisel terviseriskidega arvestamist. Probleemsest suhtlusest on tehtud ebaõige järeldus, et kaebaja nõudmiste tõttu ei saanud kaebaja õe lapsed omavahel kokku ning kaebaja ei soodusta laste omavahelist kontakti. 4) SKA ei ole pööranud tähelepanu Otepää Vallavalitsuse 23. oktoobri 2024. a vastuses välja toodud seisukohtadele, mille kohaselt on kaebaja loonud rohkelt kontakte ja kujundanud lapse ümber toimiva toetava võrgustiku. 5) Probleemid Yga suhtlemises algasid alates hetkest, kui kaebaja soovis laste kohtumise ära jätmist olukorras, kus ühel lapsel oli paar päeva enne kohtumist avastatud täid. Juhtnööride saamiseks ja kohase käitumise tagamiseks, võttis kaebaja ühendust Terviseameti ja lastekaitse vanemspetsialisti Kristel Ilvese vahetu juhi Kristin Lehega. Laste kohtumise edasi lükkamist soovitas Terviseamet ning kaebaja väljendas 12. aprilli 2024. a e-kirjas pettumust kohtumise edasi lükkamata jätmise kohta. 6) SKA hoolduspere hinnangust ja vaideotsusest nähtuvalt süüdistatakse kaebajat ebakohases käitumises olukorras, kus kaebaja järgis lastekaitse poolt tehtud otsuseid ning laste suhtlemine oli takistatud teise hooldusvanema poolt tehtud ühepoolsetest otsustest. Vastupidiselt SKA järeldustele, kestis kaebaja aktiivse tegutsemise tõttu paus laste suhtluses üksnes kaks nädalat ja taastus olukord, kus Q käis W ja kaebaja juures iganädalaselt külas. 3
3-24-3264
7) Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, kui mahukas peab pereuuring olema ning kas ja kui palju lisadokumente see võib sisaldada. Seevastu sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 64 „Hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud“ § 3 lg 3 järgi on hindamist vajav teave ja pädevuste loetelu hoolduspere pereuuringus jaotatud 14 erineva alateema alla. Määruse kohaselt on tegemist teabega, mille SKA peab pereuuringu käigus välja selgitama ja dokumenteerima. Informatsiooni pinnapealne ja valikuline kogumine ei ole SKA poolt õigustatud ning on käsitletav olulise haldusmenetluse põhimõtte rikkumisena, mis on viinud ebaõige lõppjärelduse tegemiseni. 8) Vaie vaadati läbi kirjalikus menetluses kaebajale vaide läbivaatamisest teavitamata. Kaebajal ei olnud vaidemenetluses võimalik tutvuda täiendavalt kogutud seisukohtadega ega avaldada nende osas oma arvamust. 9) SKA ei hinnanud kaebajat positiivselt iseloomustavaid fakte ning jättis hindamata kõik asjaolud kogumis. 10) Vaideotsuse aluseks olev koostööoskus ja -valmidus on SKA enda poolt oluliseks peetud asjaolu, mida ei tule hinnata ega välja selgitada õigusaktide kohaselt. Kaebaja ei nõustu SKA hinnanguga, et hoolduspere vanema esmatähtis ülesanne on suhelda lapsega kokku puutuvate ametnikega ning tähelepanuta jäetakse kaebaja esmatähtis ülesanne tegeleda võõrast bioloogilisest perest pärit laste kasvatamisega ja sellega toimetulek. Isegi kui eeldada, et kaebajal on probleeme koostööoskuse ja -valmidusega lapse tugivõrgustiku liikmetega, siis tegemist on üksnes ühe aspektiga kõigist hinnatavate oskustest ja aspektide kogumist. 11) SKA poolt 15. mail 2024 läbi viidud pereuuring sattus vahetult ajale, kui toimus konfliktsituatsiooni lahendamine laste omavaheliste külaskäikude korraldamiseks. Kaebaja oli sattunud alusetute süüdistuste objektiks ning tegi aktiivselt pingutusi, et konfliktsituatsioon lahendada. Seejuures toetas lastekaitsja K. Ilves sellel hetkel teist hoolduspere vanemat ning pidas normaalseks, et Q ei peagi kaebajaga suhtlema ja kaebaja juures käima, sh suhtlema oma vennaga. On mõistetav, et sellises situatsioonis on inimese poolt situatsioonist ülevaate andmine kõrgendatud emotsiooniga ning inimene on õigustatult ennast kaitsvas positsioonis, et tagada lapse õigused ja võimalus enda õdede-vendadega kohtuda. Tegemist ei ole kaebajat negatiivselt iseloomustava käitumise ja oskusega, vaid faktiga, et kaebaja ei lase endale alusetult liiga teha. Vaideotsusest nähtub arusaam, et hea ja sobiv hoolduspere vanem on üksnes vanem, kes nõustub kõigi SKA ja eestkostja ettepanekutega. 12) Tähelepanuta on jäetud kõik kaebajat positiivselt iseloomustavad faktid, sh eestkostja kinnitus heast koostööst kooli ja treeneritega ning asjaolu, et kaebaja on suutnud kontrollida Tartu Kristliku Noortekodu jaoks kontrollimatu probleemse käitumisega lapse õppimist ja kasvamist. 13) Kaebaja ei nõustu SKA järeldustega, et ametnikult enda eksimuse kirjalikult tunnistamise ja vabanduse nõudmine on taunimisväärne ning ei ole võrgustikusuhete säilimiseks sobiv käitumine. Ühiskonnas kehtivate reeglite ja põhimõtete kohaselt on normaalne, et inimesed eksivad, paluvad eksimuste eest ja teistele alusetult esitatud süüdistuste eest vabandust ning eksimuste mõistmine on oluline edasiste suhete säilimiseks. Seejuures on kaebaja, kui lapse ajutine kasvataja, õigustatud ja lapse huvides kohustatud nõudma kolmandatelt isikutele lapse parimates huvides tegutsemist. Lisaks peavadki ametnikud andma kodanikele enda otsuste ja tegevuste kohta selgitusi. Tegemist on haldusmenetluse üldise põhimõttega. Kaebaja on 4
3-24-3264
hooldajana kohustatud ja õigustatud juhtima süsteemis valitsevatele puudustele tähelepanu ning avaldama oma arvamust ka siis, kui see arvamus ei ole positiivne. 14) Kaebaja sobivust hindasid kodukülastuse käigus kaks laste heaolu osakonna peaspetsialisti. Tegemist on inimestega, kellel ei ole erialaseid teadmisi psühholoogia erialal. Ometi peab SKA perepõhise asendushoolduse tiimi peaspetsialist K. Allik justnimelt enda hinnangut kaebaja tunnete juhtimise oskusele ja pingetaluvusele olulisemaks kõigist ülejäänud hinnangutest. 15) PRIDE koolitajad toetasid kaebaja sobivust hoolduspere vanemaks ning hindasid seejuures kaebaja vaimseid oskuseid, väärtuseid ja hoiakuid hoolduspere vanemale sobivaks. Tegemist on koolitajatega, kellel on 3-tunnist kodukülastust läbiviinud ja hoolduspere sobivushinnangu koostanud spetsialistidest tunduvalt pikem ja põhjalikum kokkupuude kaebajaga (õppe kogumaht akadeemilistes tundides oli 59 tundi). 16) Tartu Kristlik Noortekodu omalt poolt ei ole kordagi küsinud ega soovinud, et Wneile külla tuleks. Tartu Kristlik Noortekodu ei ole Wt kordagi ühelegi ühistegevusele kutsunud, et perekodus elavad lapsed saaks oma vennaga koos aega veeta. On üheselt selge, et SKA diskretsiooniotsuses välja toodud kaebaja väidetav soovimatus lapse jaoks oluliste isikutega kontakti säilitamiseks, on ebakohane faktidele mittevastav hinnang. SKA on jätnud tähelepanuta, et nii Tartu Kristlik Noortekodu kui ka Otepää Vallavalitsus on kaebajat ja kokkupuudet kaebajaga kirjeldanud tervikuna positiivsena. 17) Eelnevad seisukohad ja puudutatud isikute poolt antud vastused ei kinnita vähimalgi määral seda, et konfliktid ja erimeelsused tulenevad kaebajast ning et need oleksid ebakohased. Tõendid ei kinnita SKA järeldust, et kaebaja koostöö lastekaitse vanemspetsialistiga on väga keeruline. Vastupidiselt, positiivse aspektina on välja toodud, et konfliktid on lahendatud rahumeelselt ja lapse huvidele vastavalt ning kaebajat on lapsega tegelemisel iseloomustatud kokkuvõttes positiivselt. Seda enam, et kontaktide aluseks on tegelemine emotsionaalselt keerulise ja probleemse käitumisega lapsega, kellega ongi raske hakkama saada.
10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ja neid kordama ei hakka. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Vastupidiselt kaebaja paljasõnalistele väidetele, leiab vastustaja, et kaebaja poolt SKA-le edastatud seisukohad annavad piisavalt sisukalt edasi kaebaja arvamuse ning vaide lahendamist puudutavad asjaolud. Lisaks sai kaebaja haldusmenetluse käigus esitada enda seisukohad 11. juulil 2024 toimunud veebikohtumise ajal ning esitas enda täiendavad seisukohad 13. juulil 2024 e-kirja vahendusel. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt, kuid uurimispõhimõte pole piiramatu ja asjaolude täiendavaks uurimiseks peab esinema mõistlik ajend. 2) Vastustaja ei korralda menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt vaide lahendamise arutelusid ning seega ka ei teavita tavapäraselt vaide esitajaid vaide läbivaatamise ajast ja kohast. Seda, et vaiete menetlemine toimub ilma vaide läbivaatamise aja ja koha teavitamiseta, on vaiete lahendamise praktikas täiesti tavaline, on tõdenud ka Tallinna Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2010. a otsus haldusasjas nr 30-10112 p 7). 5
3-24-3264
3) Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 456 lg-te 4 ja 5 alusel teeb SKA hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seonduvad toimingud, sealjuures hindab kõiki hoolduspereks soovijaid ühtemoodi, võttes hinnangu andmisel aluseks hoolduspere vanema kompetentsimudeli. Kui kaebaja hinnangul on SKA hoolduspere vanema hindamise menetlus formaalsus, näitab kaebaja selline suhtumine pigem hoolduspere vanemaks kandideerija ebapiisavat koostöötahet, mida vastustaja jällegi peab hindama. 4) „Probleemide taustsüsteemi hindamine ja tuvastamine“ ei ole pereuuringu eesmärk ja SKA ülesanne. Pereuuringut viib alati läbi kaks SKA töötajat, kes annavad hinnangu teineteisest sõltumatult, võttes hinnangu andmisel aluseks hoolduspere vanema kompetentsimudeli. 5) Kohane ei ole seada laste suhtluse tagamiseks omi tingimusi ning asetada iseend kõrgemale laste huvidest, vaid hooldusperena tuleb ette palju kordi, kus on vaja teha kokkuleppeid ja kompromisse ning ei saa takerduda täiskasvanute omavahelistest probleemidest tulenevatesse arusaamatustesse, mistõttu kannatajateks jäävad alaealised lapsed. Kodukülastusel väljendas kaebaja, et ei ole valmis leppima kokku laste külastusi kahe täiskasvanu vahel, tema soov oli, et ta suhtleb ainult lastega. Antud intsidenti tuvastasid pereuuringu läbiviimise hetkel kodukülastusel kaks SKA töötajat, kes andsid oma hinnangud eraldiseisvalt, kuid jõudsid sarnastele järeldustele. 6) Vastustaja on vaideotsuse menetlemisel lähtunud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 36 lg-st 2, mille kohaselt vaie lahendatakse HMS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. 7) Kõiki asjaolusid kogumina hinnates jõudiski SKA järeldusele, et kaebaja ei ole sobilik kandidaat hoolduspere vanemaks. Jääb aga arusaamatuks, mida peab kaebaja silmas, kui märgib, et: Vaideotsuse aluseks olev koostööoskus ja -valmidus on SKA enda poolt oluliseks peetud asjaolu, mida ei tule hinnata ega välja selgitada õigusaktide kohaselt. Tegemist on eespoolmainitud SKA kompetentsimudelist tulenevate omadustega, mis on elementaarsed oskused ja omadused igale isikule eriti aga neile, kes kandideerivad hoolduspere vanemaks. Ilmselt tõdeb kaebaja siin ka ise, et tema koostööoskus- ja valmidus on ebapiisavad ning soovib, et seda asjaolu lihtsalt ei arvestataks. Lapsi puudutavates menetlustes tuleb aga seada esikohale laste huvid, mitte täiskasvanu soovid ja nõudmised eriti, kui hoolduspere vanemaks saades on tõenäoline, et peresse saabub tõenäoliselt tulevikus oma lähisugulaste kõrval ka võõraid lapsi. 8) Kaebaja on eestkoste olemusest õigesti aru saanud, eestkostja olekski antud juhul lapse seaduslik esindaja, kes teostaks nii vara- kui ka isikuhooldusõigust. Hoolduspereks saades oleks lapse eestkostja edasi kohalik omavalitsus. Antud olukorras kohalik omavalitsus (Otepää vald) on 30. oktoobril 2023 registreerinud kaebaja eestkostjana PRIDE koolitusele. Survestanud ei ole kaebajat samas keegi, küll on nii kohalik omavalitsus kui SKA töötaja kaebajale eestkostet soovitanud, kuna tegemist on lähisugulastega. 9) Vastustaja hinnangul ei ole toimunud HMS § 82 p-s 7 toodud teavituskohustuse rikkumist, sest kaebaja on saanud oma arvamust ja vastuväiteid esitada kirjalikult juba varem ja asja arutelu ehk kaebaja osalusel tagasiside läbivaatamine ei oleks mõjutanud vaide sisulist läbivaatamist. Kaebaja ei ole ka kaebuses kohtule toonud välja uusi asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt HMS §-s 58 sätestatust, mille kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel võidi rikkuda menetlusnõudeid kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist või tulemust. 6
3-24-3264
10) Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kaebaja ei võiks olla hea tädi oma õe- või vennalastele, kuid hetkel ei hinda SKA hoolduspere sobivust konkreetsele lapsele vaid universaalselt, st kõigile võimalikele lastele. SKA peab hindama, kas konkreetne isik sobib hoolduspereks kõikidele lastele, on avatud ja koostöövõimeline. SKA peab siin nägema ette riske ja murekohti, mis võivad tekkida. Just see on üks põhjustest, miks kaebajat ei hinnatud sobivaks ja talle on soovitatud kasutada eestkoste võimalust. 11) Otepää vald on 1. oktoobril 2024 esitanud kaebaja juures elava lapse andmete ankeedi, eesmärgiga kaardistada sobivam hoolduspere, mis tõendab muuhulgas ka eestkosteasutuse kõhklusi ja kahtlusi antud olukorra suhtes.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
12.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt (II) ja jagab menetluskulud ning teeb muud menetluslikud otsustused (III). I
13.Kaebaja esitas 6. mail 2025 ja 12. juunil 2025 taotlused järgmiste täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks: 1) päring MTÜ-le Tartu Kristlik Noortekodu; 2) päring Tartu Laste Tugikeskusele; 3) M. X väljendus hoolduspere vanemaga suhtluse kartusest; 4) Yi last alavääristav vastus; 5) M. X arvamus hoolduspere vanema kurjusest; 6) Yi juhtnöörid lapsele ja hoolduskohustuste edasi volitamine; 7) hoolduspere vanema ja tema elukaaslase poolt suhtlemise lõpetamine; 8) K. Ilvese 14. veebruari 2025. a teavitus hoolduspere toetamise vajadusest; 9) K. Ilvese 11. veebruari 2025. a kinnitus käitumise probleemide puudumisest; 10) kliinilise lapsepsühholoog-psühhoterapeut K. Pruulmanni teatis; 11) pereterapeut Kai Räisa 24. aprilli 2025. a vastused; 12) Otepää Vallavalitsuse 8. mai 2025. a avaldus eestkostja muutmiseks; 13) kaebaja ja lastekaitse K. Ilvese vaheline kirjavahetus.
14.Kuigi kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, hindab kohus vaidlustatud haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle nõude eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise ajal. SKA otsused on 28. augustist ja 1. novembrist 2024, kuid enamus kaebaja poolt esitatud dokumente kannavad hilisemat kuupäeva. Kui mingid uued asjaolud ilmnevad pärast haldusakti andmist, ei saanud haldusorgan nendega haldusakti andmisel arvestada. Järelikult ei saa ka kohus kaebust rahuldada põhjusel, et vastustaja oleks pidanud nende hilisemate tõenditega arvestama. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kohtupraktika kohaselt, kui tõendid kajastavad olukorda pärast vaidluse all olevate haldusaktide vastuvõtmist, siis pole tegemist asjakohaste tõenditega. Seetõttu on kohtud jätnud sellised dokumendid asja juurde võtmata.
15.Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebaja on need dokumendid esitanud selleks, et tõendada enda isikuomaduste sobivust (dtl 311). Need tõendid kinnitavad kaebaja hinnangul, et probleemseks isikuks on Y ja tema käitumine. Kaebaja leiab, et need hilisemad tõendid kinnitavad seda, et SKA on olulised tõendid jätnud varasemalt hindamata ja kogumata, sellest tulenevalt on SKA otsused ebakohased. Lisaks istungil antud selgitustele lisas kaebaja 12. juunil 2025, et 6. mai 2025. a menetlusdokumendi lisas 10 esitatud K. Pruulmanni seisukoht sisaldab ka enne SKA vaidlustatud otsuste tegemist kajastatud andmeid 7
3-24-3264
(dtl 327). Vastustaja esindaja on kohtuistungil leidnud, et neid dokumente ei peaks asja juurde võtma, SKA ei ole hinnanud Yit.
16.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite haldusasja juurde võtmiseks ja tagastab 6. mai 2025. a menetlusdokumendiga esitatud täiendavad tõendid, täpsemalt lisad 3 – 11 (dtl 275-288) ja 12. juuni 2025. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 331355). Ülejäänud tõendid võtab kohus asja materjalide juurde.
17.Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kuid haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Selgesõnalise erandi viimati öeldust näeb lõige 3 1 ette rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsusele, millega aga praegusel juhul tegemist ei ole. II
18.SKA 28. augusti 2024. a otsusega nr 8-4/20422-2 tehti kaebajale teatavaks, et ta ei vasta hoolduspere vanemale esitatud nõuetele, tal ei ole õigust osutada alaealisele lapsele asendushooldusteenust ning puudub alus tema kandmiseks üleriigilisse hooldusperede registrisse. Kaebaja leiab, et SKA on kogutud tõendeid hinnanud kallutatult, teinud vastuolulised ja põhjendamata järeldused, ei ole uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt ning ei ole kaebajat kaasanud vaide läbivaatamisse. Rikkumised on viinud õigusvastase ja kaebaja huvidega vastuolus oleva otsuse tegemiseni. Kaebaja hinnangul on hoolduspere vanema hindamise menetlus olnud formaalne ja SKA otsusest nähtub teadlik üksikute põhjenduste otsimine, et kinnitada kaebaja hoolduspere vanemaks mitte sobivus. Vastustaja ei tunnista kaebust ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
19.Kohus märgib esmalt, et hoolduspere sobivuse hindamine on hindamisotsus mitte kaalutlusotsus. Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474/11, p 17 ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 20).
20.SKA väitis vaideotsuses, et hoolduspere sobivuse hindamise protsess on üks tervik, mis koosneb SKA poolt kogutavatest dokumentidest, pereuuringust ja PRIDE koolitajate hinnangust. Samas on 28. augusti 2024. a otsuses SKA keskendunud ainult 15. mai 2024. a kodukülastusele kaebaja elukohas. Ka kaebaja esindaja leidis istungil, et „mulle on jäänud mulje, et kogu see otsus rajatud ühele kodukülastusele, teised ametnikud, koolitajad ja eksperdid ei ole olulised. Ei saa olla nii, et otsuse teeb üks ametnik 1 tunni jooksul.“ (dtl 317). Kuigi nõustuda saab SKA-ga, et pereuuringu intervjuul osales kaks, mitte üks ametnikku, ei nähtu otsusest tõepoolest, et hindamisel on arvestatud SKA dokumente ja PRIDE koolitajate hinnangut. Otsuses märgitud järgmised seisukohad kinnitavad, et SKA on hoolduspere 8
3-24-3264
sobivuse hindamisel pidanud oluliseks vaid pereuuringu intervjuud: „Pereuuringu intervjuu jooksul esitasite hoiakuid ja väärtuseid, mis on vastuolus põhimõttega, millele peab vastama hoolduspereks saada soovija“ (dtl 123); „Pereuuringu intervjuul käsitleti samu oskusi, lisaks muudele oskustele ja pädevustele, teemade all lähisuhted, suhtlusring; kiindumussuhe ja päritolupere; hoolduspere ja lapse suhe; pereliikme valmisolek lapse perre tulekuga kaasnevateks muutusteks; lapsele päritolust rääkimine“ (dtl 123); „Vestluses Teiega väljendate, et Teie jaoks on oluline kontakti hoidmine lapse jaoks oluliste inimestega minevikust, kuid Teie sõnad ja teod on omavahel vastuolus ja ei soodusta lapse suhteid talle lähedaste inimestega.“ (dtl 123-124); „Väljendasite kodukülastuse ajal, et pole valmis kohtumiste kokkuleppimiseks kahe täiskasvanu vahel, vaid soovisite, et lapsed kirjutaksid endiselt Teile ja saaksid tulla külla siis, kui ise soovivad.“ (dtl 124). Ka SKA esindaja on kohtuistungil möönnud, et otsuses on liiga üldsõnaliselt selgitatud ning menetleja on pööranud tähelepanu negatiivsele olukorrale, mis pereuuringu läbiviimisel tekkis (dtl 316). SKA 28. augusti 2024. a otsusest ei nähtu, et hindamisotsust tehes oleks SKA lähtunud peale 15. mai 2024. a kodukülastuse intervjuu veel mõnest asjaolust või teabest.
21.Ka vaideotsuses on SKA selgitanud, et SKA otsuses nr 8-4/20422-2 tuvastati, et kaebaja esitas pereuuringu intervjuu jooksul hoiakuid ja väärtusi, mis on vastuolus põhimõtetega, millele peab vastama hoolduspere vanemaks saada soovija. SKA on vaideotsuses täiendavalt leidnud, et kohustus välja selgitada avalduse esitaja hoiakud ja väärtused, tuleneb sotsiaalkaitseministri määruse nr 64 „Hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud“ (edaspidi määrus nr 64) § 3 lg 3 p-st 10. Määruse nr 64 § 3 lg 3 sätestab, et SKA peab hoolduspereks saada soovija kohta pereuuringu käigus välja selgitama ja dokumenteerima vähemalt järgmise teabe: 1) suhted vanemate, õdede, vendade ja nende lastega lapsepõlves ning pereuuringu tegemise ajal; 2) lapsepõlve kasvukeskkond ja praegune elukeskkond; 3) hariduse andmed; 4) töötamise andmed; 5) majandusliku olukorra andmed; 6) terviseseisundi andmed; 7) huvid ja vaba aja harrastused; 8) suhtlusringkonna kirjeldus; 9) usuline veendumus; 10) hoiakud ja väärtused; 11) suhted isikutega, kellega koos elatakse; 12) hoolduspereks saamise motiiv; 13) sugulaste ja teiste lähedaste isikute suhtumine hoolduspereks saamisesse; 14) teadmised lastest ja nendega suhtlemise kogemus, ootused hoolduspere vanemaks olemise suhtes. SKA on vaideotsuses pidanud oluliseks ka hoolduspere vanemaks soovija koostööoskust ja -valmidust erinevate lapsega kokku puutuvate isikutega, kuigi määrusest nr 64 need tingimused otseselt ei tulene.
22.Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et võtab hinnangu andmisel aluseks kompetentsimudeli. SKA viitas hoolduspere vanema kompetentsimudeli (dtl 98-101) p-le 3.2.2, mille kohaselt hoolduspere vanem toetab lapse kontakti hoidmist talle oluliste inimestega minevikust. Seejuures märkis SKA, et 15. mai 2024. a kodukülastuse ajal väljendas kaebaja küll seda, et tema jaoks on oluline kontakti hoidmine lapse jaoks oluliste inimestega minevikust, kuid tema sõnad olid omavahel vastuolus ja ei soodusta lapse suhteid talle lähedaste inimestega. Pereuuringu läbiviimise hetkel oli kaebaja õe laste omavaheline suhtlus piiratud ning kaebaja juures olev laps oli seetõttu õnnetu. Samas on SKA jätnud tähelepanuta, et MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu on 15. oktoobri 2024. a vastuses (dtl 61-62) SKA-le selgitanud, et koos kaebajaga said lapsed aimu kogu oma suguseltsist – loodi kontakt vanaemaga ja ema teiste õdede-vendadega. Suhtlemist oli palju ja see oli lastele põnev aeg. Ka on Otepää Vallavalitsus 23. oktoobril 2024. a kinnitanud, et kaebaja on loonud W ümber toetava võrgustiku, kaasates ka lapse bioloogilised onud (dtl 30). Kohtule pole mõistetav, miks see ei ole oluline info, kui SKA peab tähtsaks seda, et hoolduspere vanem toetab lapse kontakti hoidmist talle oluliste inimestega minevikust. Ka ei nähtu esitatud tõenditest üheselt, et just kaebaja tõttu ei saanud kaebaja õe lapsed omavahel kokku. Nii näiteks on kaebaja 9. mai 2024. a e-kiri K. Ilvsele ja K. Lehele tõendiks, et ta soovib selgust Qi hoolduspere 9
3-24-3264
vanema Yiga suhtlemisega seoses (dtl 32). Samuti on kaebaja astunud samme, et konfliktsituatsiooni lahendada (nt 6. mai 2024. a e-kiri, dtl 33).
23.Vastustaja on vaideotsuses viidanud ka kompetentsimudeli p-le 5.2, mille kohaselt teeb hoolduspere vanem koostööd lapse eestkostja ja teiste võrgustike liikmetega ning seisab lapse vajaduste, huvide ja heaolu eest. Kaebaja selgitas, et koostöö teise hoolduspere vanemaga (kus kasvab tema õe teine laps) ja lastekaitseametnikuga pole võimalik enne, kui kaebaja on saanud lastekaitseametnikult vabandava kirja, kus ametnik tunnistab oma eksimusi. Kaebaja väljendas, et pole huvitatud olukorra lahendusest enne, kui tema nimi on n-ö puhtaks saanud. Selliste jäikade seisukohtade väljendamine ei näita SKA hinnangul üles tahet teha lapse huvides koostööd ja seada lapse huvid enda soovidest ja emotsioonidest ettepoole. Kompetentsimudeli p 5.2 „Koostöö lapse eestkostja ja võrgustikuga“ sätestab järgmist: „5.2.1. Annab ausat infot peres oleva lapse ja pere kui terviku kohta. 5.2.3. Küsib vajadusel tuge spetsialistidelt ning võtab pakutud abi vastu. 5.2.4. Seisab lapse ja pere vajaduste eest ning teeb ettepanekuid lapsele pakutava toe osas.“ (dtl 100). Kohtule ei ole mõistetav, millist kompetentsimudeli punkti rikkumist täpsemalt kaebajale ette heidetakse. Vaidlust ei ole, et kaebaja on andnud ausat infot peres oleva lapse ja pere kui terviku kohta; ta on küsinud tuge spetsialistidelt ja võtnud pakutud abi vastu; samuti on ta seisnud lapse ja pere vajaduste eest. Isegi kui eeldada, et kaebajal on probleeme koostööoskuse ja -valmidusega lapse tugivõrgustiku liikmetega, siis tegemist on üksnes ühe aspektiga kõigist hinnatavate oskustest ja aspektide kogumist.
24.Kolmandaks viitas SKA kompetentsimudeli p-le 1.3.4, mille kohaselt on hoolduspere vanem teadlikult lapsele eeskujuks emotsioonide juhtimisel, oskab oma emotsioone ja käitumist turvaliselt juhtida. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et pereuuringu intervjuu külastuse ajal, kui SKA laste heaolu osakonna peaspetsialistid soovisid arutada konflikti tekitanud teemal, muutus kaebaja emotsionaalseks ning kaotas enesevalitsuse. Kaebaja käitumine näitas, et tema oskus kontrollida pingelistes olukordades enda emotsioone on ebapiisav ja ei soodusta lapse huvidest lähtuvalt koostööd võrgustikuliikmete vahel. Kohus nõustub kaebajaga, et SKA on keskendunud kaebaja sobivuse hindamisel üksikutele probleemsituatsioonidele. Näiteks STAR toimingute ülevaatest nähtub K. X klassijuhataja hinnang (dtl 96), kus on mh leitud, et pärast tädi juurde kolimist on laps märgatavalt juurde saanud enesekindlust, ta õpib ka korralikult kodus ja on muutunud positiivselt. Kohtule pole mõistetav, miks see info ei oma SKA jaoks tähtsust.
25.Asja materjalidest nähtub, et SKA on kaebajale andnud tunnistuse nr 2348, et kaebaja osales PRIDE eelkoolitusel 2. märtsist 2024 kuni 4. maini 2024 (dtl 139). Õppe kogumaht oli 59 akadeemilist tundi. Koolituse viisid läbi PRIDE koolitajad Tiina Kivirüüt ja Kadi Annuk. Tunnistusel on märge, et tunnistus kehtib koos kaaskirjaga. Kaaskirjast PRIDE eelkoolituse tunnistuse juurde (dtl 140-142) nähtub, et kaebajale on 4. mail 2024 välja antud tunnistus PRIDE eelkoolituse läbimise kohta. Kaaskirjas on märgitud, et kaebajal on olemas PRIDE metoodika järgi nõutud 5 põhipädevust mittebioloogilise lapse kasvtammiseks: 1) ta on valmis last üles kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda kaitsma; 2) ta on valmis lapse füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetama; 3) ta on valmis täielikult lapsele pühenduma ja pakkuma kogu eluks kestma jäävaid suhteid; 4) ta on valmis toetama lapse suhteid bioloogilise perega ja teistega; 5) omab lapse kasvatamiseks vajalikku tugivõrgustikku ja on valmis tegema erinevate osapooltega koostööd. Kokkuvõttes leidsid PRIDE koolitajad, et kaebaja on motiveeritud saama hooldusperevanemaks ning tema otsus seda teha on PRIDE eelkoolituse ajal veelgi tugevamaks muutunud. Kaebaja on valmis kandma hoolduspere vanemaks olemisega kaasnevaid kohustusi ja vastutust. Ta on sotsiaalselt ja emotsionaalselt küps täiskasvanu. Samuti leidsid PRIDE koolitajad, et kaebaja isikuomadused, väärtushinnangud ning kogemused lastega tegelemisel ning nendega turvalise ja toetava 10
3-24-3264
pikaajalise suhte loomisel ja hoidmisel loovad eeldused saada toimetulevaks ja toetavaks hoolduspere vanemaks mittebioloogilisele lapsele. Kaebaja sobib hoolduspere vanemaks 10aastasele ja vanemale lapsele, kellel võib olla väärkohtlemise kogemus. Esmajoones toetasid PRIDE koolitajad kaebaja saamist hooldusvanemaks oma õelapsele või lastele, kellega tal juba on pikaajaline hea suhe.
26.SKA on vaideotsuses selgitanud, et SKA laste heaolu osakonna peaspetsialisti hindamine ja PRIDE koolitajate hinnang perele võivad erineda. Selles ei olegi vaidlust, et need hinnangud võivad erineda, aga sel juhul peaks hindamisotsuses olema kajastatud, miks PRIDE koolitajate hinnang ei ole asjakohane või nii tähtis kui pereuuringu läbiviijate uuring. SKA esindaja on seejuures ise kohtuistungil kinnitanud, et PRIDE koolitajate hinnang on kindlasti tähtis (dtl 316). SKA esindaja on põhjendanud, et PRIDE hindamine koosneb viiest punktist, kuid SKA hindamise alused on oluliselt mahukamad. Ka viitas SKA esindaja sellele, et pereuuringu käigus sai ametnikele rohkem infot. Paraku ei nähtu vaidlusalusest otsusest, millised olid need oluliselt mahukamad hindamise punktid, millega SKA arvestas. SKA viitab sellele, et PRIDE eelkoolitusele suunati kaebaja Otepää Vallavalitsuse poolt, kuid ka see ei saa olla põhjus, miks PRIDE koolitajate hinnanguga ei ole üldse arvestatud.
27.Ei saa pidada õigeks, et vastustaja on vaideotsuses pidanud vajalikuks kajastada vaid kaebaja suhtes esitatud negatiivseid hinnanguid ja positiivseid vastuseid ei kajastatud. Nii Otepää Vallavalitsus, Tartu Laste Tugikeskus kui MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu on oma vastuses andnud kaebaja kohta ka positiivseid hinnanguid. Tartu Laste Tugikeskuse 16. oktoobri 2024. a vastusest (dtl 66) nähtub mh ka see, et kaebaja on tundnud huvi K. X rehabilitatsiooniteenusel osalemise vastu ja on soovinud enda arvamust meeskonnaga jagada.
28.Kaebaja viitab SKA vastuse p 12 järeldusele, mille kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse tegevus eestkosteasutuse kõhkluseid ja kahtluseid kaebaja ja tema kodus valitseva olukorra suhtes (dtl 110). Kaebaja on selgitanud, et tegelikkuses on Otepää Vallavalitsus pidanud kaebajat kogu aeg sobivaks hoolduspere vanemaks. Kaebaja seisukohta kinnitavad kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid. Otepää Vallavalitsus on 23. oktoobri 2024. a vastuses (dtl 29-31) leidnud, et „Eestkostjana näeme, et lapse huvides on jätkata kooselu koos X-iga hoolduspere näol.“ Ka 4. novembri 2024. a K. Ilvese kirjast maakohtule nähtub, et „Meie hinnangul saab ta väga hästi hakkama ja võiks saada hoolduspereks, kuid see pole meie teha“ (dtl 45). Kohus palus istungil SKA esindajatel selgitada, miks SKA jaoks pole kohaliku omavalitsuse hinnang oluline. SKA esindajad selgitasid (dtl 318), et on kursis, et kohaliku omavalitsuse esindaja vastused on segased ning et ta on andnud väga segaseid signaale, kohati on ta öelnud, et on vaja lapsele kindlasti uus hooldaja leida; on öelnud, et tema ei julge mitte midagi öelda, tema kardab kaebajat. SKA esindaja täpsustas, et see ei ole dokumenteeritud, lihtsalt see on talle teada olev info. K. Ilvese seisukohad on olnud ajas muutuvad. Ta on hoidnud positiivset joont vastavalt kellega suhtleb. Samas on SKA selgitanud, et hoolduspere sobivus ei ole kohaliku omavalitsuse otsustada.
29.Kohus nõustub SKA-ga, et kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele hindab SKA. Nii sätestas vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud lastekaitseseaduse (LasteKS) § 15 lg 3 p 11, et SKA rakendab lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena hooldusperede sobivuse hindamist ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemist. Vastavalt SHS § 456 lg-le 4 teeb SKA hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seotud toimingud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et just SKA on soovinud Otepää Vallavalitsuselt tagasisidet kaebajaga seoses (dtl 29). Seega on SKA kohaliku omavalitsuse seisukohta pidanud oluliseks. Ka vaideotsuses on SKA selgitanud, et peab Otepää Vallavalitsust asjasse puutuvaks asutuseks (dtl 24). Samuti tuleneb SHS § 45 5 lg11
3-24-3264
test 1 ja 2, et asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus ning et asendushooldusteenuse osutajaks on hoolduspere.
30.Seega võib nõustuda kaebaja seisukohaga, et pereuuringust on jäetud välja kõik kaebajat positiivselt iseloomustavad dokumendid. Kohtule pole üheselt mõistetav, miks on jäetud hindamisel arvestamata nt PRIDE koolitajate, Otepää Vallavalitsuse või MTÜ Tartu Kristliku Noortekodu positiivsete hinnangutega. See viitab paratamatult kaebaja järeldusele, et SKA on kogutud tõendeid hinnanud kallutatult ja ei ole uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt.
31.Kohus märgib täiendavalt, et ei pea asjakohaseks kaebuse esitaja väidet, et vastustaja ei teatanud talle vastavalt HMS § 82 p-le 7 vaide läbivaatamise kohta, mille tõttu jäi kaebaja ilma õigusest osaleda asja arutamisel. Seadus ei kohusta haldusorganit läbi viima vaidemenetlust avalikult ja istungi vormis. Vaidemenetluse läbiviimisel on haldusorganil menetlustoimingute määratlemisel kaalutlusõigus. Seetõttu ei ole ka vaide esitajal seadusega tagatud õigust osaleda isiklikult vaide läbivaatamisel kui haldusorgan seda vajalikuks ei pea. Praegusel juhul viidi vaidemenetlus läbi kirjalikus menetluses.
32.Kuna tõendite hindamise tulemusel selgus, et SKA on olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine tähendaks hoolduspere sobivuse hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusaktid tühistada.
33.Kaebaja on taotlenud ka SKA kohustamist uuesti hinnata kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele ning SKA kohustamist otsustada uuesti alaealisele lapsele asendushoolduse teenuse otsustamise õigus ja kanda kaebaja üleriigilisse hooldusperede registrisse. Vastustaja on seisukohal, et võimalik ei ole rahuldada kaebust, mis taotleb mingi staatuse üle uuesti otsustamist, mida aga tegelikkuses ei ole kaebajal olnud. Kaebaja ei ole kunagi olnud hinnatud hooldusperena sobivaks ega määratud eestkostjaks.
34.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus ja kaebaja õiguste rikkumine (vrd Riigikohtu 19. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, punkt 11). Kohus leiab, et need eeldused on täidetud ja kaebaja kohustamisnõue kuulub rahuldamisele.
35.HKMS § 41 lg 3 näeb ette, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ehk teha definitiivse või indefinitiivse ettekirjutuse (HKMS § 41 lg 3, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. novembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-2420, p 18).
36.Kohustamiskaebuse rahuldamine asja uueks lahendamiseks kohustamise teel ei eelda vältimatult seda, et halduskohus peaks haldusorganile andma juhtnöörid, mida taotluse uuel lahendamisel arvestada. HKMS-st sellist nõuet ei tulene. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata otsustamisel asjassepuutuvaid asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15 (p 26), Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2023. a otsus asjas nr 3-22-1812 (p 22)). Kohustamisnõude lahendamisel tuleb lisaks silmas pidada tühistamiskaebuse piire, sest sellega on seotud ka kohustamisnõude ulatus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2023. määrust selles asjas, p 19). Praegusel juhul puudutab tühistamisnõue SKA 28. augusti 2024. a otsust nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsust nr 5.2-3/29599-3 ning sellega tuleb kohustamisnõude lahendamisel arvestada. SKA-l tuleb uuesti lahendada kaebaja 15. jaanuaril 2024 SKA-le 12
3-24-3264
esitatud avaldus, milles kaebaja avaldas soovi saada hoolduspere vanemaks ja uuesti hinnata kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele. Ka haldusakti tegemise uueks otsustamiseks kohustamise korral on tegemist kaebuse rahuldamisega (HKMS § 41 lg 3). HKMS § 41 lg 3 kohaselt tähendab definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse ettekirjutuse tegemine samuti kaebuse täielikku rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja kaebuse täies ulatuses. III
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6).
38.Kaebaja on kandnud menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabikulusid kokku summas 9691,68 eurot (koos käibemaksuga), selle kinnituseks on kohtule esitatud arved nr 24221, 25030, 25050, 25088 ja 25112 ning arvete spetsifikatsioonid (dtl 295-304, 358-359). Arvete kohaselt on õigusabikulud arvestatud kokku 49,65 tunni eest tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Vastustaja leidis istungil, et kaebaja menetluskulud on liiga suured (dtl 319).
39.HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a otsus asjas nr 3-23-2038, p 29 ja 29. novembri 2023. a otsus asjas nr 3-23-2037, p 28).
40.Menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses asja lahendamisega on HKMS § 109 lõigetele 1 ja 11 nõuetele vastavalt tõendatud. Kaebajale on väljastatud õigusteenuse osutamise eest järgmised arved: -
-
-
-
12.detsembri 2024. a arve nr 24221 kogusummas 4538,40 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 20. november kuni 3. detsember 2024 tehtud töödeks esmane konsultatsioon; hoolduspere hinnangu, vaide ja vaideotsusega tutvumine; täiendavad selgitused; telefonikonsultatsioonid kliendiga; kaebuse koostamine; kohtumäärusega tutvumine; kokku 23,25 tunni ulatuses;
21.veebruari 2025. a arve nr 25030 kogusummas 1073,60 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 15. jaanuar kuni 18. veebruar 2025 tehtud töödeks SKA vastuse analüüs; kliendiga suhtlus; kohtule vastamine; kokku 5,5 tunni ulatuses;
28.märtsi 2025. a arve nr 25050 kogusummas 673,44 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 4. märts kuni 28. märts 2025 tehtud töödeks kliendiga suhtlus; vastuväite koostamine kohtu tegevusele; vastuse koostamine kohtu nõudekirjale; kohtu korraldava määruse ja kohtu kutsega tutvumine; kokku 3,45 tunni ulatuses; 19. mai 2025. a arve nr 25088 kogusummas 2537,60 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 31. märts kuni 19. mai 2025 tehtud töödeks kliendiga suhtlus; kohtule esitavate täiendate tõendite arutelu; seisukoha ja täiendavate tõendite 13
3-24-3264
-
vastuvõtmise taotluse koostamine; menetluskulu nimekirja koostamine ja istungiks valmistumine; kokku 13 tunni ulatuses; 12. juuni 2025. a arve nr 25112 kogusummas 868,64 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 20. mai kuni 12. juuni 2025 tehtud töödeks istungil osalemine; kliendiga suhtlus; kohtuistungi protokolliga tutvumine ning lõpliku seisukoha koostamine; kokku 4,45 tunni ulatuses.
41.Kohtu hinnangul on kaebaja esindajakulud võrreldes sarnase mahu ja keerukusega asjadega mõnevõrra ülepaisutatud. Digitaalses kohtutoimikus on 359 lehekülge (kohtuotsuse lehekülgi ei ole arvesse võetud), mis tähendab, et asja maht ei ole keskmisest haldusasjast suurem. Kaebaja on esitanud kaebuse 15 lehel, vastuse kohtunõudele 1 lehel, vastuväite kohtu tegevusele 3 lehel, vastuse kohtu nõudele 2 lehel, täiendava seisukoha 5 lehel, menetluskulude nimekirja 2 lehel ja lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja 3 lehel. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist ka õiguslikult keeruka vaidlusega. Kuigi hoolduspere sobivuse hindamise kohta ei ole olemas välja kujunenud ulatuslikku kohtupraktikat, on vaidluse põhiküsimus, kas SKA on kogutud tõendeid hinnanud kallutatult, teinud vastuolulised ja põhjendamata järeldused, ning kas vastustaja on uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt. Kaebaja taotlust esindajakulude osas saab pidada põhjendatuks 7000 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
42.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja, Yi, K. X ja M. X nimed tähemärkidega. (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.