X. X kaebus Eestis elamise perioodi kui juriidilise fakti tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et X. X on alaliselt elanud Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, aadressiandmed ja sünniajad tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.07.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.21.11.2022 esitas X. X avalduse vanaduspensioni määramiseks.
2.30.12.2022 tegi Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsuse nr 51714-1, millega jättis X. X avalduse rahuldamata.
3.29.04.2024 esitas X. X avalduse rahvapensioni määramiseks. 17.05.2024 tegi SKA otsuse nr 51714-2, millega jättis X. X avalduse rahuldamata (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 9-10).
4.29.07.2024 esitas X. X Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul tuvastada, et ta on enne vanaduspensioniealiseks saamist elanud 5 aastat Eestis. 13.08.2024 määrusega asjas 2-2411713 keeldus kohus kaebuse menetlemisest ja selgitas, et kaebajal tuleb pöörduda halduskohtusse (dtl 4-5).
5.09.09.2024 registreeriti Tallinna Halduskohus X. X kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks (dtl 2-3).
6.20.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Peale nõude täpsustusi jäi kaebaja nõudeks – tuvastada X. X alaline elamine Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022 (dtl 2 jj, dtl 79).
7.08.11.2024 esitas vastustaja vastuse kaebusele (dtl 37 jj).
8.27.03.2025 määrusega kohustas kohus pooli esitama küsimused, mida pooled kohtu poolt nimetatud tunnistajatelt küsida soovivad. Kaebaja esitas omapoolsed küsimused 15.04.2025 ja vastustaja 21.04.2025 (dtl 51-53).
9.22.04.2025 määrusega edastas kohus tunnistajatele küsimused, milledele tunnistajad vastasid 29.04.2025, 01.05.2024, 08.05.2025 ja 23.05.2025 (dtl 79 jj).
10.22.05.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses ja pooltele seisukohtade esitamise tähtajad (dtl 167-168). Pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja taotleb Eesti alalise elamise tuvastamist kokkuvõttes järgnevatel põhjendustel (dtl 2 jj):
11.1.Kaebajal ei olnud võimalik tõendada haldusmenetluses Eestis elamist viimase 5 aasta jooksul kuna kaebajal puudusid dokumendid ja sissekirjutus ning kaebaja elatus juhutöödest. Varasem elukoht oli Tallinnas Xxxxxxx xx xx-xx, kuid peale abielu lahutamist elas kaebaja erinevates kohtades sõprade-tuttavate juures. Kaebaja lapsepõlvekodu oli Rapla maakonnas, endises Vigala vallas, Xxxxxxx xxxxx, Xxxxxxx talus. Seal elas kaebaja ema C. C, kes suri xxxx. aasta mais. Peale ema surma hakkas kaebaja järjest sagedamini käima kodus ja suhtlema naabritega. Kui Tallinnas ei olnud enam võimalik tööd ja elukohta leida, läks kaebaja 2011. aastal lõplikult koju tagasi. Vigalas käis kaebaja naabrite juures juhutöödel ja töötas küttepuude firmas (lepingut ei olnud). Naabrite abiga sai kaebaja endale lõpuks ID-kaardi ja sissekirjutuse korda.
11.2.2021. aasta detsembris haigestus kaebaja COVID-isse ja sattus Pärnu Haiglasse. Külmakahjustuste tõttu amputeeriti mõlemad jalad. 18.02.2022 määrati kaebajale raske puue ja puuduv töövõime. Kui kaebajal täitus vanaduspensioni iga, lõpetati töövõimetoetuse maksmine ja lõppes ka ravikindlustus. Kuna kodus olid elamistingimused halvad, siis paigutati kaebaja alates 2022. aasta 1. oktoobrist elama sotsiaalkorterisse aadressil: Xxxxxxx xx x-xx, XxxxXxxxxx küla, XXX-i.
11.3.Kaebaja palub kohtul tõendada tunnistajate ütluste alusel, et kaebaja on enne vanaduspensioniealiseks saamist elanud 5 aastat Eestis. Vastustaja seisukohad
12.SKA leiab, et isikul on õigus pöörduda kohtusse tuvastamaks Eestis elamine taotluse esitamisele eelnenud 5 aasta jooksul. SKA saab elukoha üle otsustamisel lähtuda rahvastikuregistri andmetest, mis antud juhul Eestis elamist ei tõenda. Täiendavalt märgib vastustaja kokkuvõtvalt järgmist:
12.1.Kaebaja on sündinud xx.xx.xxxx ja tema vanaduspensioniiga saabus 64 aasta ja 3 kuu (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 11 ) vanuselt, so 24.12.2022. Kaebajal oleks õigus vanaduspensionile vanaduspensioniea saabumisel, kui tal oleks vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RPKS 8. peatükis sätestatud pensionistaaž (RPKS § 7 lg-d 1 ja 11 ).
12.2.Kaebaja esitas avalduse vanaduspensioni saamiseks, kuid seda ei olnud talle võimalik määrata, sest tal ei olnud 15-aastat pensionistaaži. Staažiarvestuse kohaselt on kaebajal pensionistaaži 13 aastat 9 kuud ja 10 päeva. 2 (6)
12.3.Kaebaja on kinnitanud, et tal rohkem dokumente ei olnud ja nähtuvalt kaebusest ta ei viita töötamisele, mida staaži hulka veel arvata saaks.
12.4.RPKS § 27 kohaselt jaguneb pensionistaaž järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini; 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Pensionikindlustusstaaži arvestus, st alates 01.01.1999, toimub isiku eest tasutud sotsiaalmaksu alusel (RPKS § 27) ja seda kuidagi täiendavalt tõendada ei ole võimalik. 26.04.2024 esitas kaebaja avalduse rahvapensioni saamiseks. Avalduses ta selgitab, et tal puudusid dokumendid ja sissekirjutus ning ta elatus juhutöödest.
12.5.17.05.2024 otsusega keelduti kaebajale rahvapensioni määramisest, sest rahvastikuregistris puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks eelnevad 5 aastat elanud Eestis. Rahvastikuregistris on andmed tema elukoha kohta Eestis perioodil 04.02.1987 – 23.01.1996 ja seejärel alates 31.03.2022. Rahvapensionile on õigus vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis RPKS § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist. RPKS § 4 lõige 1 sätestab, et RPKS sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse: 1) Eesti alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. Pensioni taotlemisel lähtutakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmetest. Kui riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes pensioni määramiseks vajalikud andmed puuduvad, esitab pensioni taotleja SKA-le ise dokumendid (RPKS § 39 alusel antud sotsiaalkaitseministri määrus nr 70 Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend, § 2 lg-d 3 ja 4).
12.6.Juhul kui kohtus leiab tuvastamist, et kaebaja on enne pensioni taotlemist elanud Eestis 5 aastat, siis langeb ära sellest tulenev takistus rahvapensioni määramiseks. Pensioni määramise üle otsustakse pensioni määramise otsuse tegemisel. Peab arvestama ka muude tingimustega nagu näiteks alaline elamine Eestis (RPKS § 4 lg 1 p 1) ja sellega, et välisriiki rahvapensioni ei maksta (RPKS § 422 lg 1 p 2).
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Rahvapensionile on õigus 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist (RPKS § 22 lg 1 p 1). RPKS § 4 lõike1 punktid 1 ja 2 sätestavad, et RPKS sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse: 1) Eesti alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.
14.Kaebaja soovib RPKS § 22 lõike 1 punkti 1 alusel taotleda uuesti rahvapensioni. Kuna kaebaja elamine Eestis vähemalt 5 aastat ei ole SKA haldusmenetluses tuvastamist leidnud, taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu (HKMS § 37 lg 2 p 6). Seega on vaidluse keskne küsimus see, kas kohtumenetluses antud tunnistajate ütluste ja kaebaja esitatud tõendite alusel saab tuvastada, et X. X on alaliselt elanud Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022 (dtl 2 jj, dtl 79), s.o 5 aastat enne vanaduspensioni ea saabumist.
15.Vaidlus puudub, et rahvastikuregistri andmetest nähtub X. X sissekirjutus Eestis aadressil Xxxxx Xxxxxxx xxxxx xx-xx, Kesklinna linnaosa, XXX ajavahemikul 04.02.1987 kuni 23.01.1996 ning alates 31.03.2022 aadressil Xxxxxxx, Xxxxxxx küla, XXX-i.
16.Kaebaja on esitanud asja juurde arhiveeritud väärteokaristuse väljavõtte, millest nähtub otsuste tegemise kuupäev kaebaja suhtes 20.02.2014 ning karistuse täitmise märge 10.03.2014 (dtl 13). Lisaks on toimikus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2024 vastuskiri teabenõudele, mille kohaselt kaebaja toimetatid 20.07.2020 politseiametnike poolt koju ja see on politseiandmebaasis viimase viie aasta jooksul fikseeritud ainuke kokkupuude kaebajaga (dtl 14).
3 (6)
17.Kaebaja on asja juurde esitanud omalt poolt tunnistajate kirjalikud seletused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272), mille kohus ülevaatlikkuse huvides järgnevalt välja toob: - H. H ja G. G tõendavad, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud alates 2011. aastast Märjamaa vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. Kinnitame, et X. X elas ja tegutses Xxxxxxx külas ning käis mitmel pool juhutöödel. X. X käis ka meil mitmetel töödel abiks (vana kuuri lammutamas, metsas puid tegemas, puid lõhkumas-ladumas jm). X. X oli sage külaline ja abiline minu isa Q. Q juures.“ (dtl 6). - Y. Y ja F. F tõendavad, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud alates 2011. aastast kuni käesoleva ajani alaliselt Märjamaa vallas (endine Vigala vald) Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. Kinnitame, et X. X elas ja tegutses Xxxxxxx külas ning käis ka naaberkülade taludes erinevatel töödel abiks. Mina, Y. Y, kinnitan, et töötasime ajavahemikul jaanuar 2011 — mai 2011 X. Xga koos ühes küttepuude firmas EstFirewood 00, mis asus Märjamaa vallas Läti külas Maivälja töökojas. X. X töötas ilma töölepinguta kuna tal polnud isikut tõendavat dokumenti. Mais 011 tulime koos sealt firmast ära, mina asusin tööle Fixum Systems 0Ü-sse ja X. X leidis tööd Velisel ühe teise tööandja juures. X. X kohta tean, et ta tegi mitmel pool juhutöid kuni 2021. aasta lõpus sattus haiglasse.“ (dtl 7). - Z. Z kinnitab, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud ja tegutsenud viimased 10 - 11 aastat Märjamaa vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. Kinnitan, et X. X käis Kesk-Vigala kaupluses kaupa ostmas. Mulle teadaolevalt teenis ta elatist juhutöödel ja käis taludes erinevatel abitöödel.“ (dtl 8). - O. O tõendab, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud perioodil 23.12.2017 – 24.12.2022 Märjamaa vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. X. X on läbi aastate käinud minu juures erinevatel abitöödel. Varem elas ta Tallinnas kuid vähemalt 10-12 aastat tagasi tuli ta koju elama. Mulle teadaolevalt käis ta mitmel pool taludes juhutöödel. Tean, et ta on töötanud mõnda aega kodukandis küttepuude firmades Maiväljas ja Velisel.“ (dtl 70).
18.Kohtu algatusel kuulas kohus kirjalikult tunnistajatena üle järgmised isikud, kelle seletused (TsMS § 253) kohus järgnevalt välja toob: - H. H selgitab tunnistuses järgmist: „X. Xt tunnen mina juba lapsepõlvest. X sünnikodu asub minu naabruses. Peale X ema surma 2006a. hakkas X uuesti emakodus käima ja hiljem jäigi ta sinna elama. Suhtleme Xga praegusel ajal üsna tihti. Aitan tal tasuda internetis arveid ja annan Xle kodus kasvatatud toiduaineid. Sõidutan teda vahest kauplusesse. Ajavahemikul 20172022a. käis X K. K juures abis metsatöödel ja P. P juures abistas talupidamis töödes. Abistas külarahvast majapidamistöödes. Käis abistamas minu isa Q. Qt. X. X käis tihti minu isa juures, peaaegu igal õhtul. Aitas isal puid tuppa tuua, puid saagida, lõhkuda. Aitas meie perel vanu hooneid lammutada, käisid koos poes ja kalal. Lobisesid niisama. Elasin sel ajal oma perega isaga ühel kinnistul saunamajas. X elas üksinda enda sünnikodus Xxxxxxx talus, Xxxxxxx külas. X elatus sel ajal juhutöödest. Käis K. Kl abis metsatöödel ja P. P juures abistas talutöödel .Minu isa Q. Q juures käis abistamas majapidamistöödel. Isa suri 2020 a.juunis. X elas üksinda. X tegeles juhutööde tegemisega Vigalas, abistas minu isa Q. Qt majapidamistöödes, käis abiks K. Kl ja P. Pl. X. X on elanud koguaeg Eestis. Tal puudusid kehtivad isikut tõendavad dokumendid kuna jättis asjad ajamatta. X. Xl puudusid kehtivad dokumendid kuna tal ei olnud kindlat sissetulekut. Mina H. H ja minu abikaasa G. G aitasime Xl taotleda isikut tõendavad dokumendid ja kuna tema elamises puudus elekter siis aitasime tema elamisse ka elektri uuesti sisse panna. Aitasime teda asjaajamistel ja sõidutasime teda vastavatesse asutustesse. Aitasime tal saada sissekirjutuse valda.“ (dtl 108). - G. G selgitab tunnistuses: „X. Xt tunnen ma juba 2006 aastast kui kolisin elama Xxxxxxx külla. X käis sel ajal Vigalas oma sünnikodus nädalavahetustel. Hiljem jäi ta aga meie naabrusesse elama juba aastaringselt. Xga suhtleme praegugi üsna tihti.X saab meie pere käest kodus kasvatatud toiduaineid. Vajadusel sõidutan teda ka autoga.Suhtleme ka telefonis. 20174 (6)
2022 aasta vahemikus Töötas X juhutöödel K. K juures,P. P juures ja oli abiks külarahvale majapidamistöödes kes teda vajadusel endale appi kutsusid. Abistas minu äia Q. Qt. X käis tihti meil äia juures, peaaegu igal õhtul.Aitas tal puid tuppa tuua ,puid saagida, lõhkuda. Aitas meil vanu hooneid lammutada. Äiaga käisid nad koos poes ja kalal .Elasime Qiga ühel kinnistul saunamajas. X elas üksinda meie naabruses. Ta elatus sel ajal juhutöödest. Käis K. Kl abis metsatöödel ja P. Pt abistas talutöödel. Meie majas käis ja abistas minu äia Q. Qt majapidamistöödes. X elas üksinda. X tegeles juhutööde tegemisega K. K juures, P. P juures ja abistas minu äia Qit, aidates teda majapidamistöödes. X on elanud kogu aeg Eestis. Tal puudusid kehtivad dokumendid. Ilma kindla sissetulekuta jättis ta asjad ajamata. Xl puudusid kehtivad dokumendid kuna tal puudus kindel sissetulek. Mina ja minu abikaasa H aitasime Xl taotleda isikut tõendavad dokumendid endale. X elamises puudus ka elekter, aitasime teda asjaajamistel elekter majja tagasi saada. Aitasime tal saada ka sissekirjutuse.“ (dtl 116). - Y. Y selgitab tunnistuses järgmist: „Tunnen X. Xt alates 2011. aastast, elame lähestikku, käisime Xga koos Maiväljas EstFirewood OÜ-s tööl. Alates sellest ajast kui X Xxxx- Xxxxxxsse sotsiaalkorterisse kolis enam ei suhtle. Tean, et perioodil 23.12.2017 – 30.03.2022 elas X. X oma ema majas aadressil Xxxxxxx, Xxxxxxx küla, XXX ja käis mitmel pool taludes juhutöödel. Sel perioodil suhtlesime harvemini, peamiselt ainult siis kui X käis meilt suitsu või tikku laenamas ja joogivett viimas või nii saama juttu ajamas. X. X elas üksi oma ema majas Xxxxxxx külas, Xxxxxxx talus. Elatus juhutöödest, töötas mõnda aega puidufirmas Velisel ja käis talunikel abiks. Tean seda, et X. X elas sel perioodil püsivalt oma kodus Xxxxxxx külas, Xxxxxxx talus ja käis vahepeal Velisel puidufirmas tööl ning taludes abitöödel (peamiselt lammutustöödel ja küttepuude tegemisel). Võin kinnitada, et X. X oli pidevalt küla vahel liikvel ja ei ole elanud välismaal. Võin öelda, et nägin Xt sageli Kesk-Vigala poe juures“. (dtl 158) - F. F selgitab tunnistuses järgmist: „Tunnen X. Xt alates 2011. aastast, elame lähestikku, X käis koos minu elukaaslasega Y. Yga Maiväljas puidufirmas tööl. Alates sellest ajast kui X Xxxx- Xxxxxxsse sotsiaalkorterisse kolis enam ei suhtle. Tean, et perioodil 23.12.2017 – 30.03.2022 elas X. X oma ema majas aadressil Xxxxxxx, Xxxxxxx küla, XXX ja käis mitmel pool taludes juhutöödel. Sel perioodil suhtlesime harvemini, peamiselt ainult siis kui X käis meilt suitsu või tikku laenamas ja joogivett viimas või nii saama juttu ajamas. X. X elas üksi oma ema majas Xxxxxxx külas, Xxxxxxx talus. Elatus juhutöödest, töötas mõnda aega puidufirmas Velisel ja käis talunikel abiks. Tean seda, et X. X elas sel perioodil püsivalt oma kodus Xxxxxxx külas, Xxxxxxx talus ja käis vahepeal Velisel puidufirmas tööl ning taludes abitöödel (peamiselt lammutustöödel ja küttepuude tegemisel). Võin kinnitada, et X. X oli pidevalt küla vahel liikvel ja ei ole elanud välismaal. Võin öelda, et nägin sellel perioodil Xt vahetevahel Kesk-Vigala poe juures.“ (dtl 149). - O. O selgitab tunnistuses, et tunneb X. Xt üle 20 aasta. Ta elab tema lähedal. Kohtuvad korra kuus või harvemini. Ei ole väga kursis tema elu ja tegevusega perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022. Suhtles X. Xga harva, poes käies või mõnel küla üritusel. X elas oma ema majas üksi. Käis juhutöid tegemas. Tegi juhutöid: küttepuud, lammutustööd, jm. Tema teada ei ole X. X elanud või töötanud välismaal. Ta on Vigalas koguaeg nähtaval olnud (dtl 129). - Z. Z selgitab tunnistuses, et (dtl 177) tunneb X. Xt kuna tema ema elukoht asub nende külas Raplamaal, Xxxxxx-Xxxxxxxxx külas, on nende naabermaja. Peale X ema surma, mingil ajal, ei mäleta, hakkas ta seal aegajalt viibima, seda maja külastama. Hetkel ei ole temaga kokkupuudet. Ei ole kursis X. X elu ja tegevusega perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022. Ei tea X. X täpseid elukohti. Tunnistaja on näinud teda ema maja külastamas. Kas elas kellegagi koos või üksi, ei tea. X. X töötamise osas ei osanud tunnistaja vastata (dtl 177).
19.Esiteks märgib kohus, et H. Hi, G. Gi, Y. Y, F. F, Z. Zi ja O. O kohtumenetluses antud seletused on kooskõlalised varasemate kirjalike seletustega. Eelnimetatud tunnistajate seletustest nähtub, et kaebaja on järjepidevalt elanud Eestis ning tegelenud juhutöödega. Kaebaja elas sel perioodil oma sünnikodus Xxxxxxx talus, Xxxxxxx külas. H. Hi ja G. Gi seletustest on nähtavad konkreetsed viited kaebaja tööandjatele, samuti eraelulistele faktidele 5 (6)
(seoses isaga, väga konkreetsed tööde kirjeldused), mis suurendavad ütluste usaldusväärsust. Ütluste usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et tunnistajate ütlused haakuvad selles osas, et on kaebajat järjepidevalt näinud, nt poe juures, ning ta tegi juhutöid. Y. Y ja F. F kirjalikult antud seletused (dtl 7) haakuvad kaebaja enda poolt kaebuses väljatooduga selles osas, et kaebaja sattus 2021. aastal haiglasse.
20.Ükski tunnistaja ei ole viidanud ja asjas ei ole esitatud muid sellele viitvaid tõendeid, et kaebaja oleks kõnealusel perioodil elanud või töötanud väljapool Eestit. See on kooskõlaline asjaoluga, mille üle vaidlus puudub, et kaebajal puudus pika aja vältel sellel perioodil isikut tõendav dokument.
21.Asjaolust, et tunnistajad ei too välja konkreetseid kuupäevi kaebaja elamise ja töötamise osas, ei saa siiski järeldada ütluste ebausaldusväärsust, kuivõrd kõnealusest perioodist on möödunud mitu aastat ning kaebaja on teinud juhutöid, mille kohta dokumentaalsed tõendid puuduvad. Seega ei ole võimalik kaebaja töötamisega seoses täpsemaid andmeid saada ilmselt ka kaebaja võimalikelt tööandjatelt.
22.Tunnistajate Y. Y ja F. F ütlused on küll identsed, kuid kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus tegemist on elukaaslastega ja eluliselt usutavaks saab pidada, et nende kokkupuuted kaebajaga olid ühised, seletusi seetõttu ebausaldusväärseks lugeda. Seletused on kooskõlalised teiste asjas seletusi andnud tunnistajate ütlustega kaebaja elukoha, selle ajas muutuvuse ja juhutööde osas.
23.Tunnistajate seletusi sellest, et kaebaja on järjepidevalt Eestis elanud, toetab kaudselt ka Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2024 vastuskiri teabenõudele, mille kohaselt kaebaja toimetati 20.07.2020 politseiametnike poolt koju (dtl 14).
24.Eeltoodule tuginevalt saab kohus tunnistajate ütlustele tuginevalt tuvastada, et X. X on alaliselt elanud Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022. Seega rahuldab kohus kaebuse. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.Kaebajal menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
26.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, sünniajad ja aadressiandmed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.