Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-826
Haldusasi
Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. kaebus Rae Vallavalitsuse 4. veebruari 2025. a korralduse nr 214 punktide 1, 5 ja 7 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 20. märtsi 2025. a otsuse nr 3525/283634 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. mai 2025. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o., esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja (hankija) – Rae vald, esindaja Olga Lobjak Kolmas isik – Innopolis Insenerid OÜ, esindaja v.adv Mart Parind
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. mai 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-826 muutmata.
Mõista Osaühingult SIRKEL&MALL (registrikood 11124774) ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.-lt (Poola registrikood 0000295936) solidaarselt välja Innopolis Insenerid OÜ (registrikood 11297032) menetluskulude hüvitamiseks 2000 (kaks tuhat) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2025 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-25-826 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae Vallavalitsus (hankija) avaldas riigihangete registris 27.08.2024 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Tähtajaks esitati 7 pakkumust, sh esitasid hankes pakkumused Innopolis Insenerid OÜ ning ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.
2.Rae Vallavalitsus kõrvaldas 04.02.2025 korraldusega nr 214 riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest ühispakkuja Osaühing SIRKEL&MALL (p 1); lükkas RHS § 115 lg 9 alusel tagasi INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse (p 5) ning tunnistas edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse kui madalaima maksumusega vastavaks tunnistatud pakkumuse (p 7). Osaühing SIRKEL&MALL on vastanud eitavalt hankepassis esitatud küsimusele, kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga. Pakkuja ületas riigihankes „Saunja-Risti raudtee projekteerimine. Põhiprojekt“ (viitenumber 233494) 17.06.2021 sõlmitud hankelepingu täitmise tähtaega (tähtaeg 13.04.2022, täideti 26.01.2024) ning hankija kohaldas töövõtjate suhtes leppetrahvi 91 700 eurot. Osaühing SIRKEL&MALL selgitas, et rikkumise talle omistamine ei ole põhjendatud, sest hankelepingu sisuks oli raudtee infrastruktuuri projekteerimine ja objektile ehitusloa saamine, kuid raudtee projekteerimise õigust ja pädevust omas üksnes teine ühispakkuja ARDANUY INGENIERIA S.A. Samuti on Osaühing SIRKEL&MALL oma töökorraldust hiljem muutnud, et vältida sarnaste olukordade kordumist. Hankija AS Eesti Raudtee selgituste kohaselt ei olnud töövõtjate (ühispakkujate) vastutusalad lepingus eraldi sätestatud, mistõttu ei ole võimalik üheselt hinnata, kelle tegevus tõi kaasa lepingu rikkumise. AS Eesti Raudtee hinnangul oli rikkumine oluline. RHS § 110 lg 4 kohaselt vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Riigihanke nr 233494 hankelepingu täitmise tähtaega ületati väga ulatuslikult. Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine on hankija jaoks ajakriitiline projekt, mille tõttu on tööde teostamise tähtaeg väga oluline tingimus. Osaühingu SIRKEL&MALL puhul on täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud faktiline koosseis. Pakkuja ei ole selgitanud, milline oli tema osa hankelepingu täitmisel ja milline oli tema tegevuse osa lepingurikkumises, mille vältimiseks on võetud kasutusele heastamismeetmed. Üks meetmeid on koostööpartnerite hoolikam valik, kuid praeguses hankemenetluses osaleb Osaühing SIRKEL&MALL taas ühispakkujana välismaise suurettevõttega INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o., tuginedes seejuures tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas täies ulatuses INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. kogemusele. Osaühing SIRKEL&MALL on osalenud paljudel hangetel ning ta oleks pidanud hankepassis esitama andmed leppetrahvi kohaldamise kohta ja kasutusele võetud heastamismeetmed. Kuna 2(12)
3-25-826 pakkuja esitas hankepassis teadlikult ja tahtlikult valeandmeid, siis kõrvaldatakse ta ebausaldusväärsuse tõttu hankemenetlusest. INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus lükatakse tagasi RHS § 115 lg 9 alusel, sest tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus on maksumuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest 185 511 euro ehk 27% võrra madalam. Pakkumuste maksumuses esitatud töömahuloendite võrdlemisel ei joonistunud välja selged anomaaliad INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o tööde hinnastamisel. Sellele vaatamata on pakkumuse maksumus teistest oluliselt madalam, mis viitab võimalikele riskidele tööde teostamise kvaliteedis ja tähtaegades. Pakkuja selgitas 30.01.2025 vastuses, et ettevõte on võtnud kasutusele spetsiifilise töökeskkonna, mida järgitakse ja kontrollitakse ning pakkujale 15.03.2024 väljastatud sertifikaat kinnitab, et tema juhtimisprotsessid vastavad ISO standarditele 9001:2015 ja 14001:2015. Tööprotsessides välditakse tööjõu dubleerimist ühel ja samal töölõigul. Pakkuja kinnitas, et on arvestatud riigihanke alusdokumentide kõigi tingimuste ja nõuetega ning on võimeline saavutama hankija seatud eesmärgi pakkumuses toodud hinnaga. Selgitusest ei ole arusaadav, milles seisneb INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse hinnaeelis või rahaline kokkuhoid. Kõik hankemenetluses kvalifitseeritud pakkujad on kohustatud rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001 standardi tingimustele või on sellega samaväärne. Samuti kehtib kõigile nõue kasutada BIM-modelleerimist. Kuna nimetatud nõuded kehtivad kõigile pakkujatele, siis ei anna need ühelegi osalejale hinnaeelist. INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. poolt osaleksid hankelepingu täitmisel projektijuht ja arhitekt, kes on pärit Poolast. Kogu projektijuhtimise meeskonna sisene suhtlus toimub eesti ja inglise keeles ning hankija ja/või kolmandate osapooltega suhtlemiseks on vajadusel nähtud ette professionaalse tõlgi kaasamine ning jooksvate küsimuste lahendamiseks on tagatud eestikeelne suhtlus projektijuhtimise meeskonnaga. Need asjaolud mõjutavad lepingu täitmise maksumust, sest lisanduvad reisikulud Poola ja Eesti vahel ning majutuskulud. Lisakulud kaasnevad mh eestikeelse töökeskkonna tagamisega (sh eesti keelt valdav kaasprojektijuht). Pakkuja vastused ei andnud ülevaadet, milles seisnes pakkuja hinnaeelis. Eeltoodud asjaolusid ja kulutusi arvestades on esitatud pakkumuse maksumus ebarealistlikult madal ning ei taga lepingu nõuetekohast täitmist.
3.Rae Vallavalitsuse 18.02.2025 korraldusega nr 269 parandati 04.02.2025 korralduses ilmne ebatäpsus ning sõnastati p 5 selliselt, et INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus lükati tagasi RHS § 115 lg 8 alusel.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 20.03.2025 otsusega nr 3525/283634 rahuldamata ühispakkujate Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. 17.02.2025 vaidlustuse Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214 p-de 1, 5 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO alustab vaidlustuse läbivaatamist hankija selle otsuse kontrollimisest, kas ühispakkujate pakkumus on lükatud põhjendamatult madala maksumuse tõttu õiguspäraselt tagasi, sest kui nimetatud otsus oli õiguspärane, siis puudub vajadus tuvastada, kas Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamise otsus oli õiguspärane või mitte (nt Tallinna Halduskohtu 18.12.2024 otsus nr 3-24-3072, p 93). Pakkumused esitasid 7 pakkujat: ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. (493 399 eurot), Projektibüroo OÜ (623 000 eurot), Innopolis Insenerid OÜ (678 910 eurot), Infragate Eesti AS (714 300 eurot), SWECO Projekt AS (747 200 eurot), Novarc Group AS (851 800 eurot), Projekt Kuubis OÜ (977 950 eurot). Kuna hankija kõrvaldas Projektibüroo OÜ hankemenetlusest, siis on vaidlustaja pakkumuse maksumus (493 399 eurot) ca 27,3% madalam kui järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus (678 3(12)
3-25-826 910 eurot). Hankija alustas vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ja küsis RHS § 115 lg 1 alusel 22.01.2025 selgitusi pakkumuse maksumuse kohta (sõnumi ID 924481), millele on vastatud 30.01.2025. Kuigi hankija 04.02.2025 korraldusest nähtub, et otsus INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse tagasilükkamise kohta on ilmselt tehtud pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus, on hankija õigesti viidatud RHS § 115 lg-le 8 (18.02.2025 korraldusega muudetud redaktsioonis). Vaidlust ei ole, et hankijal tekkis kahtlus INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning pakkujale anti võimalus maksumuse põhjendatust selgitada ja tõendada (vt ka Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p-d 23, 25). Kui hankija on juba kontrolli algatanud, siis ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (nt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 17). Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Vaidlustaja selgitus on liiga üldine ning ei anna mingit konkreetset teavet, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest. Vaidlustaja on 30.01.2025 vastuses oma pakkumuse madalat maksumust põhjendatud sisuliselt ainuüksi sellega, et pakkuja on välja töötanud projekteerimistööde teostamiseks vajaliku spetsiifilise tööstandardi (töökeskkonna). Vaidlustaja ei selgita täpsemalt, milles see tööstandard täpsemalt seisneb ja kuidas võimaldab selle rakendamine nii suurt kulude kokkuhoidu. Vaidlustaja üldsõnalised väited pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ei võimalda hankijal piisavalt veenvalt kõrvaldada kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendamatusest. Vaidlustusmenetluses on vaidlustaja märkinud, et teiste pakkujate pakkumuste maksumused sisaldavad suures osas kasumimarginaale ning kuni kahekordne hinnavahe on sellistel hangetel tüüpiline, kuid vaidlustajale ei saa olla teada, kuidas on teised pakkujad oma hinnad kujundanud. Kuna INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. esitatud üldsõnaline ja kontrollimatu vastus ei saanud hankijat veenda selles, et vaidlustaja pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, on hankija otsus tema pakkumuse tagasilükkamise kohta kooskõlas RHS § 115 lg-tega 1 ja 8 ning seda ei ole alust kehtetuks tunnistada. Pakkuja põhjenduste ebapiisavuse korral ei pea hankija pakkumuse tagasilükkamise otsuses suutma veenda vaidlustajat selles, et pakkumuse maksumus on ka tegelikult põhjendamatult madal. Kuna hankija otsus lükata Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi oli õiguspärane, ei saa vaidlustaja õigusi rikkuda hankija otsus, millega kõrvaldati Osaühing SIRKEL&MALL hankemenetlusest, kuna vaidlustajal ei ole võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Seega tuleb vaidlustus selles osas jätta rahuldamata. Kuna Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus lükati tagasi õiguspäraselt, siis on kolmanda isiku pakkumus kui menetlusse jäänud pakkumustest maksumuselt parim pakkumus tunnistatud edukaks õiguspäraselt (RHS § 117 lg 1).
5.Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. esitasid Tallinna Halduskohtule 31.03.2025 kaebuse tühistada Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214 p-d 1, 5 ja 7 ning VAKO 20.03.2025 otsus nr 35-25/283634.
Rae vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Innopolis Insenerid OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.
8.Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2025 otsusega Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt Innopolis Insenerid OÜ menetluskulude katteks välja 1917,08 eurot. Kohus nõustub VAKO 4(12)
3-25-826 seisukohaga, et esmalt tuleb hinnata hankija 04.02.2025 korralduse p 5 õiguspärasust, sest kui ühispakkujate pakkumus lükati põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi õiguspäraselt, puudub vajadus tuvastada, kas otsus Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamise kohta oli õiguspärane, sest kaebajate pakkumust ei saaks jätkuvalt edukaks tunnistada. RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (vt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 25). Vaidlust ei ole selles, et kaebajate pakkumus oli üle 20% madalam teiste pakkujate pakkumustest ja hankija küsis neilt 22.01.2025 selgitust pakkumuse maksumuse kohta, millele kaebajad vastasid 30.01.2025. Seega tuleb hinnata, kas kaebajate 30.01.2025 selgitused olid piisavad selleks, et hankija oleks pidanud jätma pakkumuse tagasi lükkamata. Hankija 04.02.2025 otsuse resolutsiooni p 5 on õiguspärane ja seda ei ole alust tühistada. Põhjendatud ei ole etteheide, et hankija 22.01.2025 küsimus ei võimaldanudki anda täpsemaid selgitusi. Hankija konkreetsele küsimusele vaatamata oli kaebajate vastus sedavõrd abstraktne, et selle alusel pakkumuse hinna põhjendatuse hindamine on võimatu. Sisuliselt on kaebajad vastanud, et on töötanud välja projekteerimistööde teostamiseks vajaliku spetsiifilise tööstandardi, mille kasutus ja rakenduspraktika tagavad, et nende pakutav tööde teostamise hind on madalam kui konkurentidel. Ühtegi näidet või tõendit, sh standardit ennast, kaebajad oma väite kinnitamiseks hankijale ei esitanud. Hankija on otsuse p-des 5.1–5.8 põhjendanud, miks tema hinnangul ei ole sellises ulatuses kokkuhoid võimalik. Kaebajad ei ole seda vaidlustus- ega kohtumenetluses sisuliselt ümber lükanud. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebajate ettekujutus, et teiste pakkujate hinnad on kõrgemad põhjusel, et nad on ebaefektiivsemad või dubleerivad tegevusi ning nende kasumimarginaal on tavapärasega võrreldes oluliselt kõrgem. Ühtegi tõendit ei ole kaebajad enda väidete kinnitamiseks esitanud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et oma pakkumuse maksumuse kujunemisel arvestati teenuse osutamise tegelikke kulusid ja esitatud hinnaga on lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik. Halduskohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja selgitus on liiga üldine ega sisalda konkreetseid andmeid, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest. RHS § 115 ei näe ette, et hankija peaks paluma pakkujal oma pakkumuse hinda põhjendada korduvalt, vaid pakkuja peab madala maksumuse põhjendatuse kontrolli menetluse alustamisel andma ammendava vastuse. Kuna hankijale ei ole teada, kuidas on pakkuja oma pakkumuse hinnastanud, siis ei saa hankijalt ka eeldada konkreetse sõnastusega või suunisega küsimuste esitamist. Kui kaebajatele jäi midagi arusaamatuks, oleks saanud paluda hankijal täpsustust või esitada ise täiendavaid selgitusi. Tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus nr 3-16787, p 16). Pakkuja üldsõnaline kinnitus ei ole hankija kahtluste kõrvaldamiseks piisav (vt RHS § 115 kommentaarid; Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616, p 17). Pakkuja selgitused ja tõendid peavad võimaldama reaalselt hinnata pakkumuse maksumuse tegelikkust. Kuna praegusel juhul andsid pakkujad hankijale samuti lihtsalt üldsõnalise kinnituse, et nende tööprotsess tagab ca 27% suuruse hinnaerinevuse, siis ei saanudki hankija pakkumust sisuliselt hinnata. Pakkuja ei saa vaidlustus- ega kohtumenetluses asuda hankijale antud põhjendusi täiendama. Kui pakkuja pidi mõistma, milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata hankijale esitamata, siis ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele tugineda (Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616 p 15). Hankija 22.01.2025 küsimus ei olnud sedavõrd üldine, et kaebajad ei saanud mõista, mida neilt oodatakse. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebajate väiteid konkurentide pakkumuste hinnakujunduse osas, kuna need ei saa olla kaebajatele teada. 5(12)
3-25-826
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. paluvad 19.05.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 10.06.2025) halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada nende kaebus. Halduskohus leidis vääralt, et hankija 22.01.2025 küsimus kaebajatele oli piisavalt arusaadav. Tegelikult oli küsimus sedavõrd üldsõnaline, et kaebajatel ei olnud võimalik sellele anda konkreetset vastust, mis sisaldaks arvnäitajaid või oleks muul viisil objektiivselt kontrollitav. Hankija ei küsinud pakkumuse ühegi konkreetse osa kohta (nt spetsialistide ajakulu, muud kulukomponendid), vaid esitas üldsõnalise küsimuse pakkumuse maksumuse kui terviku osas, millele ei olnudki võimalik detailsemalt vastata. Eluliselt ei ole usutav, et kaebajate pakkumuse kõikide töömahuloendi ridade maksumus oli sama suurusjärgu võrra (ca 27,3%) madalam, kui edukaks tunnistatud kolmanda isiku pakkumus. Kui hankijal tekkisid kahtlused mõne konkreetse töömahu hinnastamisega, siis tulnuks uurida selle etapiga seotud maksumuse põhjendatust, mitte üldsõnaliselt pakkumuse kui terviku maksumuse põhjendatust. Pakkumuse maksumuse vormil oli kokku 48 rida, mille summadest moodustus pakkumuse kogumaksumus. Vormi kasutamise eesmärk oli tagada pakkumuste võrreldavus ja maksumuse põhjendatuse kontrollitavus. Eelduslikult tuvastas hankija maksumuse tabelites mõned konkreetsed read, mille suhtes sai tekkida alapakkumise kahtlus. Hankijal tulnuks seega pakkumuse maksumuse kontrolli raames küsida kaebajatelt selgitusi konkreetsete ridade kohta. Sel juhul saanuks kaebajad konkreetselt põhjendada nende kuluridade maksumuse kujunemist. Kaebajad olid enne pakkumuse esitamist koostanud ka eelarve, millest nähtub üheselt, et nende pakkumuse maksumus arvestab täielikult tegelikke kulusid ja esitatud hinnaga on võimalik saavutada hankelepingu eesmärk. Seetõttu ongi kaebajad veendunud, et teiste pakkujate hinnad on kõrgemad põhjusel, et nad on kas ebaefektiivsed ja dubleerivad teatud tegevusi või on nende kasumimarginaal tavapärasest oluliselt kõrgem. Kui hankija tõepoolest ei tuvastanud kaebajate pakkumuses ühtegi selget anomaaliat, kinnitab see nende esitatud vastuse asjakohasust. Halduskohus ei ole selgitanud, milliseid tõendeid oleks kaebajad saanud esitada selle kohta, et nende tööprotsess tagab ca 27% suuruse hinnaerinevuse. Projekteerimistööde puhul on pakkuja kuluks eeskätt tööjõukulu. Isegi kui kaebajad oleksid esitanud hankijale kogu projekti peale arvestatud spetsialistide ajakulu, ei oleks see töötundide arv kuidagi aidanud hankijal hinnata pakkumuse põhjendatust, sest pakkumuse maksumuses on ühikuks komplekt, mitte tundide arv. Seega ei olnuks hankijal võrdlusmaterjali, et veenduda, kas pakkuja näidatud töötundide arv on piisav või mitte. Ka see kinnitab, et hankija oleks pidanud küsima nende konkreetsete etappide maksumuse põhjendatuse kohta, mille osas alapakkumuse kahtlus tekkis. Kaebajate pakkumuse maksumuse põhjendatust tõendab mh asjaolu, et Rae valla 2024. a eelarves planeeriti Raemõisa põhikooli projekteerimise maksumuseks 600 000 eurot ja kuna kohaliku omavalitsuse üksus ei ole käibemaksukohustuslane, siis hõlmab eelarves näidatud summa ka käibemaksu. Kaebajate pakkumuse maksumus koos käibemaksuga oli 601 946,78 eurot. Seega pidas hankija ise samuti võimalikuks teha projekteerimistööd kaebajate pakutud maksumusega. Projekteerimishangetes ongi väga tavapärane, et pakkumuste maksumused erinevad arvestatavate suurusjärkude võrra (nt Tallinna haigla projekteerimise hankes esitas Osaühing SIRKEL&MALL ühispakkujana kaks pakkumust, mis erinesid alltöövõtjate lahknevuse tõttu üksteisest 3,8 miljoni euro võrra ja selles hankes esitatud kolmanda pakkumuse maksumus oli soodsaimast pakkumusest koguni 80% kallim). Selliseid erinevusi ei olegi võimalik põhjendada millegi muuga kui tõhusama töö ja konservatiivsema kasumiootusega. Halduskohus ei ole võtnud arvesse kaebajate selgitusi ja tõendeid seoses teiste objektidega, kus spetsialistid pidasid tööde teostamist pakutud hinnaga võimatuks, aga tööde tegelik maksumus osutus veel madalamaks (nt Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise projekteerimistööde riigihange nr 208464). 6(12)
3-25-826 Halduskohus möönis, et kohtupraktikas on teatud juhtudel aktsepteeritud pakkuja võimalust täiendada ja täpsustada hankemenetluse raames esitatud põhjendusi, kuid leidis ebaõigesti, et praegusel juhul pidanuksid kaebajad juba hankija küsimusest aru saama, milliseid andmeid ja tõendeid tuleb esitada. Seejuures ei ole alust heita kaebajatele ette, et nad ei esitanud vastuseks hankija üldsõnalisele küsimusele Raemõisa põhikooli projekti eelarvestust kajastavat tabelit, sest nimetatud dokument on täies mahus kaetud kaebajate ärisaladusega. Kui hankijale on teada kaebajate kasuminumber, siis on tal piiramatu arv erinevaid võimalusi, kuidas seda teavet ära kasutada (nt tunnistada hankemenetlus RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks, kui ta leiab, et nii suur kasumimarginaal ei ole põhjendatud). Hankijal ei ole õigustatud huvi näha hankelepingu täitmise raames taotletava kasumi suurust, mistõttu ei saa see olla ka hinnatavaks näitajaks hankijale pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel. Kuna halduskohus ei käsitlenud Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamisega seonduvaid väiteid, siis kaebajad neid ei korda, kuid jäävad varem esitatud seisukohtade juurde.
10.Rae vald palub 02.06.2025 vastuses (täiendatud 12.06.2025) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja esitas kaebajatele küsimuse pakkumuse maksumuse kujunemise kohta sellise detailsusega, mis oli temal olemas olnud teabe ja dokumentide põhjal võimalik. Pakkujatel ei olnud mingit takistust selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, milles seisnes hinnaeelis ning millised olid pakkumuse aluseks olnud kulukomponendid. Tõendamiskoormus pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal. Hankijal peab olema võimalus selgituste põhjal hinnata pakkumuse usaldusväärsust. Hankija analüüsis kõiki pakkumusi sisuliselt ja võrdlevalt ning analüüsi tulemusel ei ilmnenud ühtegi selget ega objektiivselt tuvastatavat anomaaliat, mis oleks viidanud konkreetse töölõigu või etapi ebaharilikult madalale maksumusele, võrreldes teiste pakkujatega. Kuivõrd kaebajate pakkumuse kogumaksumus oli 27% madalam kui maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus, siis palus hankija ühispakkujatel avada oma pakkumuse hinnaeelise sisu ning esitada tõendid, mis kinnitaksid, et sellise maksumusega on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt ja kvaliteetselt täita. Nõue, et hankija peaks esitama spetsiifilisi küsimusi, on sisuliselt ja õiguslikult põhjendamatu. Hankija on tegutsenud läbipaistvalt, proportsionaalselt ja kooskõlas riigihankeõiguse üldpõhimõtetega. Apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid tuleb jätta arvestamata, sest need oleks saanud esitada juba varem (sh hankemenetluses). Kuna hankija ei oma pakkujatega konkureerivat ärihuvi ning tal on seadusest tulenevalt ärisaladuse hoidmise kohustus, siis ei ole põhjendused tõendi varem esitamata jätmise kohta asjakohased. Hankija ei pea suutma ette näha, milliseid konkreetseid tõendeid võiks pakkuja esitada, vaid piisab sellest, et on palutud selgitusi hinna kujunemise kohta. Pakkumuse maksumuse võrdlus Rae valla eelarves märgitud summaga ei ole asjakohane. Eelarve on üksnes hinnanguline ning ei kajasta tegelikku turuhinda, mis võib osutuda oluliselt erinevaks. Kaebajate viited teistele objektidele ei saa asendada konkreetse pakkumuse sisulist põhjendamist ja tõendamist.
11.Innopolis Insenerid OÜ palub 02.06.2025 seisukohas (täiendatud 12.06.2025) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna VAKO ega halduskohus ei käsitlenud ühe ühispakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist ning apellatsioonkaebuses on selles osas viidatud varasematele seisukohtadele, jääb ka kolmas isik varasema seisukoha juurde, et Osaühingu SIRKEL&MALL kõrvaldamise otsus on õiguspärane. Kolmas isik jääb oma varasemate seisukohtade juurde ka osas, et ühispakkujad (või INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.) esitasid nn alapakkumuse, mille hankija lükkas RHS § 115 lg 8 alusel õiguspäraselt tagasi, sest kaebajate põhjendused madala hinna kohta olid trafaretsed, mittemidagiütlevad ja ebaveenvad (nt „spetsiifiline tööstandard“, „tõhusus ja efektiivsus“). Sedalaadi selgituste aktsepteerimise korral kaotaks RHS § 115 mõtte, sest sel juhul ei saakski ühtegi pakkumust tagasi lükata. 7(12)
3-25-826 Pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnatakse tervikuna, mitte üksikute komponentide kaupa. Hankijal saab ja peab alapakkumuse kahtlus tekkima vaid siis, kui maksumus tervikuna näib anomaalselt madal (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2018 otsus nr 3-181116, p 18). Pole tähtis, kuidas pakkujad hinnastasid üksikud tooted-teenused, sest võrdlusaluseks on pakkumuse koguhind. Hankija ei pidanudki seega küsima konkreetsete kuluridade kohta. Kaebajad ei suutnud isegi üldsõnalisele päringule adekvaatselt vastata. Pakkumuse maksumuse detailse avamise nõudel on mitmeid põhjuseid (nt aitab erinevaid tööetappe akteerida ja arveldada), kuid see ei mõjuta RHS § 115 kohaldamist. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendit ei saa arvestada, sest alapakkumuse kontrollimenetluses esitatud vastust ei ole lubatud tagantjärele täiendada. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks esitati tõend alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg 3). Kolmandal isikul on seejuures kahtlus, kas esitatud tõend on ikka koostatud enne pakkumuse esitamist, mitte alles pärast halduskohtu otsust. Vastasel korral jääb arusaamatuks, miks ei esitatud tõendit juba varem, ehkki pakkuja kalkulatsioonid pakkumuse hinnastamiseks võiks olla alapakkumuse vaidluses keskne tõend. Pakkujal ei saa olla ärisaladust hankija ees (nt Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus nr 3-17-491, p 21; VAKO 21.05.2018 otsus nr 70-18/194227, p 18) ja hankija peab saama kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust. Hankemenetlust ei saa RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada meelevaldselt. Kaebajate oletused teiste pakkujate tegevusest ei ole asjassepuutuvad, sest pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnatakse hankelepingu eseme valguses. Esitatud pakkumuste võrdlus võib omada tähtsust selle otsustamisel, kas algatada RHS § 115 lg 1 alusel alapakkumuse kontrollimenetlus, kuid teised pakkumused ei puutu asjasse selle hindamisel, kas pakutud hind on tõesti põhjendamatult madal või mitte. Ka ei puutu asjasse Rae valla 2024. a eelarves kavandatud summa, sest see ei väljenda isegi hanke eeldatavat maksumust, vaid üksnes projektile eraldatud raha hulka. Samuti on Rae Vallavalitsus käibemaksukohustuslane alates 18.12.2006. Viited teistele objektidele ei ole samuti asjakohased, sest iga riigihange on erinev ja toimub erinevas kontekstis. Kaebajad ei ole tõendanud väidet, et projekteerimishangetes erinevadki pakkumuste maksumused tavapäraselt suurusjärkude võrra. Kolmanda isiku senise kogemuse põhjal on projekteerimisteenuste hinnad siiski võrdlemisi sarnased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Vaidlust ei ole, et kaebajate pakkumuse (mida hankija on pärast 04.02.2025 korralduse nr 214 resolutsiooni p-ga 1 Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamist käsitanud üksnes INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumusena) maksumus (493 399 eurot) oli ca 27,3% madalam kui järgmine madalaima maksumusega vastavaks tunnistatud Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse maksumus (678 910 eurot). Kuna hankijal tekkis kahtlus, et kaebajate pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, alustas ta RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrollimenetlust ja edastas 22.01.2025 kaebajatele palve selgitada pakkumuse hinda (sõnumi ID 924 481 – dtl 246), mis oli sõnastatud järgmiselt: „Palun selgitage, milles seisneb teie madalam maksumus? Kas olete kindel, et suudate täita hankelepingut sellise hinnaga nõuete kohaselt? Kui jah, siis selgitage, millel põhineb Teie veendumus? Esitatud selgituste ja tõendite alusel peab olema võimalik veenduda, et pakkumuse maksumuse 8(12)
3-25-826 kujunemisel on arvestatud teenuse osutamise tegelikke kulusid ning esitatud hinnaga on lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik.“ Kaebajad selgitasid 30.01.2025 vastuses (dtl 246–247), et nad on välja töötanud spetsiifilise projekteerimistööde teostamiseks vajaliku tööstandardi (töökeskkonna), mis on oma olemuselt kompleksne IT-protsesside läbiviimise kord ja mille järgimine võimaldab tagada tööjõu kõige optimaalsema kasutuse kogu projekteerimisprotsessi vältel (s.o konkreetsele projekteerimise etapile rakendatakse üksnes selle etapi läbiviimiseks vajalikku tööjõudu). Selle tulemusel on kogu tööprotsess kvaliteetne ja kiire ning pidev ja katkematu. Kuna projektimeeskond teostab töid tõhusalt ja optimaalselt, tagab see ühtlasi, et pakutav tööde teostamise hind on madalam kui konkurentidel. Rakendatud tööstandardi tõhusat toimimist tõendab 15.03.2024 väljastatud sertifikaat, mis kinnitab pakkujate juhtimisprotsesside vastavust ISO 9001:2015 ja 14001:2015 standarditele. Samuti rakendatakse lean meetodit. Kaebajad kinnitasid lisaks, et on arvestanud kõigi hanketingimustega ning on esitatud pakkumuses toodud hinnaga võimelised saavutama hankija seatud eesmärgi. Pakkumuse koostamisel on võetud arvesse nii hankelepingu kestust kui ka võimalikke turu muutusi (nt suurenevad tööjõukulud). Tööde teostamisel rakendatakse professionaalset oskustööjõudu, kes on konkurentsivõimeliselt tasustatud.
14.Kaebajad on seisukohal, et hankija 22.01.2025 küsimus oli nii üldsõnaline, et sellele ei olnudki võimalik konkreetsemalt vastata, ning kui hankija soovis saada täpsemaid selgitusi (nt konkreetseid kulude kalkulatsioone) või tõendeid, siis pidanuks küsimus olema üksikasjalikum, eelkõige seonduma pakkumuse maksumuse vormil (HD lisa 3) kajastuvate kindlate töölõikude või etappidega, mitte pakkumuse maksumuse kui tervikuga. Sellega ei saa nõustuda. Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kahtlust esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavuses ei tekkinud selle tõttu, et mõni kaebajate pakkumuse maksumuse vormil (dtl 190–194) märgitud konkreetse töölõigu või etapi maksumus olnuks teiste pakkumustega võrreldes silmatorkavalt madal, vaid kaebaja pakkumuse kogumaksumus oli konkureerivate pakkumustega võrreldes oluliselt madalam. Eluliselt ei ole tõesti usutav, et kaebajate pakkumuse maksumus oli kõigi vormil toodud ridade puhul ca 27% madalam, kuid seda ei olegi keegi väitnud ja sellest ei saa ka järeldada, et hinnavahe pidi tulenema üksikutel ridadel kajastuvatest anomaaliatest, vaid see võiski kujuneda selle tulemusel, et kõik või suurem osa töölõikudest oli hinnastatud selliselt, et nende maksumus erines konkurentide pakkumustes märgitust mõnevõrra, vahel natuke rohkem ja vahel pisut vähem. Kolmas isik on lisaks õigesti välja toonud, et RHS § 115 lg-st 1 tulenevalt ei saaks pakkumust pidada põhjendamatult madalaks ainuüksi põhjusel, et mõni töölõikudest on hinnastatud konkurentide omast väga erinevalt, vaid alapakkumuse kahtlus saab seonduda eeskätt hankelepingu esemega tervikuna (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022 otsus nr 3-21-2664, p 29 ja seal viidatud varasemad lahendid).
15.RHS § 115 lg 1 alusel selgituste nõudmisele ei saa kehtestada ülemäära rangeid sisulisi tingimusi ka põhjusel, et hankijal puudub üksikasjalik teadmine pakkujate töökorraldusest ja kulude kokkuhoiu meetmetest, et esitada väga täpseid küsimusi ja nõuda konkreetseid tõendeid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2018 otsus nr 3-17-1304, p 16). Hankija peab ära näitama, et tal esineb põhjendatud kahtlus pakkumuse tõsiseltvõetavuses ja seejärel on pakkujal kohustus RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul selgitada ning vajaduse korral tõendada enda pakkumuse tõsiseltvõetavust ehk pakutud hinnaga hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkust. Siinsel juhul tugines hankija 22.01.2025 selgitustaotluses asjaolule, et kaebajate pakkumuse maksumus oli 21% madalam maksumuselt järgmisest pakkumusest (sellel ajal ei olnud hankija veel Projektibüroo OÜ-d hankemenetlusest kõrvaldanud, mistõttu lähtuti tema pakkumuse maksumusest 623 000 9(12)
3-25-826 eurot). Kahtlus, et esitatud pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, võib tekkida mh võrdluses samas hankes esitatud teiste pakkumustega. Kuna riigihankes nr 283634 esitati kokku 7 pakkumust, oli tegemist küllaltki representatiivse valimiga. Samuti oli hinnaerinevus piisavalt silmatorkav, et tekitada vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebajate pakutud hinnaga ei ole hankelepingut võimalik nõuetekohaselt täita.
16.Kaebajate 30.01.2025 selgitused piirdusid üldsõnaliste väidetega, et nende välja töötatud ja rakendatud ning standardiorganisatsiooni sertifitseeritud tööstandard tagab konkurentidest optimaalsema tööjõu kasutuse ja vähendab seeläbi kaebajate kulusid. Vastusest võib aru saada, et kaebajate hinnangul tekib sääst sellest, et tööprotsesside tõhusa juhtimise tulemusel ei esine projektimeeskonna töös seisakuid ega tegevuste dubleerimist. RHS § 115 lg 7 p 1 kohaselt on tööprotsessi säästlikkus iseenesest sedalaadi asjaolu, mis võib pakkumuse madalat maksumust põhjendada. Samas ei piisa ainult viitest tööprotsessi säästlikkusele. Pakkujad ei ole vähimalgi määral põhjendanud, millises mahus sääst rakendatud tööstandardist eeldatavasti tekib (nt kui suures ulatuses väheneb projekteerimisele kulutatav aeg) ja miks nad leiavad, et konkurentide tööprotsessid on oluliselt ebatõhusamad. Täiendavalt on pakkujad üldsõnaliselt viidanud lean meetodi rakendamisele, mis seondub kulusäästlikkusega, kuid rakendatavate meetmete sisu ja rakendamise oodatavat tulemust ei ole ka selles osas täpsemalt avatud. Ringkonnakohus jagab VAKO ja halduskohtu seisukohta, et kaebajate selgitused jäid liiga abstraktseteks, et veenvalt kõrvaldada hankija kahtlust, et tegemist on alapakkumusega. Kahtluse kõrvaldamiseks ei olnud piisav seegi, et kaebajad kinnitasid vastuses, et nad on arvestanud kõigi hanketingimustega ja suudavad pakutud hinnaga saavutada hankija soovitud eesmärgi. Hankija ei küsinud 22.01.2025 pakkujatelt mitte kinnitust, vaid selgitusi ja tõendeid, millest nähtuks, et pakkumuse maksumus arvestab kõiki kulusid ja pakkumus on tõsiseltvõetav. Kaebajad selliseid selgitusi ega tõendeid ei esitatud. Täiendavalt on kaebajad vaidlustus- ja kohtumenetluses viidanud hinnaerinevuse ühe võimaliku põhjusena, et konkurentide pakkumuste maksumuses sisalduv kasumiosa on tõenäoliselt kaebajate pakkumusega võrreldes oluliselt suurem, kuid 30.01.2025 vastuses ei ole kaebajad välja toonud, et nende planeeritud kasumimarginaal oleks turu tavapärasest väiksem.
17.Kohtupraktika järgi on alapakkumuse kontrollimenetluses pakkujal kohustus selgitada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul ning RHS § 115 lg 8 esimeses lauses viidatud pakkujaga „konsulteerimisest“ ei saa tuletada õigust esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid pärast ettenähtud tähtaja möödumist, vaid selle puhul on silmas peetud üksnes tähtaegselt esitatud selgituste ja tõendite täpsustamist (vrd varasema RHS § 48 lg-te 1 ja 3 osas selgitatut – nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsus nr 3-16-139, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kuna pakkujal on kohustus selgitada ja tõendada madala maksumusega pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei muuda RHS § 115 lg 8 alusel tehtud hankija otsust pakkumuse tagasilükkamise kohta õigusvastaseks see, kui pakkuja esitab nt vaidlustus- või kohtumenetluses tõendid ja selgitused, mis võiksid alapakkumuse kahtluse ümber lükata. Seetõttu jääb apellatsioonkaebusele lisatud väljavõte projekti eelarvest (dtl 377) asja lahendamisel arvestamata (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6). Ringkonnakohus märgib siiski, et esitatud müügitabel (eelarve) ei sisalda andmeid, mida saaks kuidagi seostada väidetavalt säästliku tööstandardi rakendamisega. Eelarves märgitud kuluread ei ole üheselt kõrvutatavad pakkumuse maksumuse vormil kajastuvate etappidega. Lisaks on kaebajad eelarvetabelist nähtuvalt plaaninud ulatuslikult kasutada allhanget, kuid sellisel juhul jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saaks kaebajate endi (mitte nende allhankijate) tööprotsesside optimeerimine tekitada sedavõrd suurt kulusäästu. Vastuseks kolmanda isiku kahtlustusele, et kaebajad võivad eelarvetabeli olla koostanud alles pärast halduskohtu otsuse tegemist, märgib 10(12)
3-25-826 ringkonnakohus, et olemasolevate dokumentide alusel ei ole kohtul võimalik seda kontrollida, kuna kaebajad on esitanud tõendina üksnes kuvatõmmise. Kuivõrd kõnealune tõend jääb asja lahendamisel arvestamata, siis ei ole kaebajatelt originaalfaili väljanõudmiseks vajadust.
18.Kaebajatega ei saa nõustuda, et kuna hankijal ei oleks olnud võrdlusandmeid, siis isegi juhul, kui kaebajad oleksid esitanud hankijale kõigi spetsialistide planeeritud ajakulu, ei oleks see aidanud hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust. Tegemist on otsitud põhjendusega. Pakkuja ei saa õigustada üksikasjalike seletuste ja tõendite esitamata jätmist argumendiga, et hankija ei oskaks neid niikuinii hinnata. Juba ainuüksi asjaolu, et pakkujal on hankija nõudmise peale esitada täpne kalkulatsioon eeldatavate kulude kohta, võib anda kaudselt tunnistust tema pakkumuse tõsiseltvõetavusest. Hankijatel on üldjuhul kas varasema kogemuse või siis hanke ettevalmistamisse kaasatud spetsialistide kaudu olemas teatav ettekujutus sellest, mida hankes tellitakse (sh milline võiks olla eeldatav töömaht) ning samuti saab hankija vajaduse korral pakkujaga konsulteerida, kui mingi teave jääb ebaselgeks. Kaebajate pakkumuse maksumuse põhjendatust ei saa järeldada mh asjaolust, et Rae valla 2024. a eelarves oli hangitavate tööde eest tasumiseks eraldatud 600 000 eurot. Vallaeelarves eraldatud summa ei väljenda riigihanke eeldatavat maksumust (hankija ei ole eeldatavat maksumust hanketeates avaldanud). Väide, et hankija on ka ise pidanud kaebaja pakutud hinnaga (koos käibemaksuga) hankelepingu täitmist võimalikuks, on alusetu juba ainuüksi põhjusel, et sel juhul ei oleks hankija RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrollimenetlust üldse alustanud.
19.Kaebajate väide, et projekteerimishangetes ongi tavapärane, et pakkumuste maksumused erinevad arvestatavate suurusjärkude võrra, ei saa mõjutada asja lahendamist, isegi kui see on õige. Asjaolu, et samalaadsetes hangetes võivad pakkumuste maksumused tunduvalt erineda ja mõnes teises nn projekteerimishankes ei ole tõusetunud kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või selline kahtlus on ümber lükatud, ei saa kuidagi piirata hankija õigust RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse läbiviimiseks konkreetses hankemenetluses ning ei saa ühtlasi õigustada pakkuja poolt hankijale sisuliste selgituste ja tõendite esitamata jätmist. Kui tegemist on pakkuja ärisaladusega, siis tuleb tal hankijale selgituste ja tõendite esitamisel hinnata, kas ta peab nende avaldamist võimalikuks, arvestades, et hankija ei konkureeri temaga ja hankijal on seadusest tulenev kohustus pakkuja ärisaladust mitte avaldada (RHS § 461 lg 2, § 47 lg 5). Kui pakkuja ei pea ärisaladusele viidates hankijale täpsemate selgituste või tõendite avaldamist võimalikuks, riskib ta tagajärjega, et tema üldsõnalised selgitused ei pruugi osutuda pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks piisavaks. Kuna pakkumuse tõsiseltvõetavust tuleb RHS § 115 lg 1 kohaselt selgitada hankemenetluse raames hankijale, siis ei ole võimalik esitada sellekohaseid tõendeid hindamiseks alles kohtumenetluses ja ainult kohtule.
20.Kuna olukorras, kus kaebajate pakkumus on RHS § 115 lg 8 alusel õiguspäraselt tagasi lükatud, ei oleks kaebajate pakkumust saanud tunnistada edukaks pakkumuseks ega sõlmida nendega hankelepingut, siis ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest RHS § 94 lg 5 p 9 alusel kõrvaldamise otsus oli õiguspärane või mitte.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu 11(12)
3-25-826 poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab siiski välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
23.Osaühing SIRKEL&MALL on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 1675,50 eurot (ilma käibemaksuta summa), mis vastab esindaja 11,17 töötunnile hinnaga 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kokku 2955,50 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 1 1 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
24.Rae vald ei ole ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
25.Innopolis Insenerid OÜ on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 2830,83 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 13,17 töötunnile hinnaga 215 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Taotletud esindajakulu suurus ületab esimese astme kohtumenetluses kantud summat (1917,08 eurot). Kolmas isik on suuremaid kulusid põhjendanud asjaoluga, et kaebajate uue tõendi ja mahukamate argumentide esitamise tõttu oli töömaht apellatsiooniastmes suurem. Kaebajate hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud ülemäärased ja põhjendatuks saaks pidada esindajakulu kuni 7,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus esimese ja teise astme kohtumenetluses on vaidluse all olnud samad küsimused ning menetlusosalised on suuresti korranud varem esitatud väiteid, ei saa kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlust rahuldada tervikuna, sest kolmanda isiku menetluskulud ringkonnakohtus on märkimisväärselt (ca 47,7%) suuremad kui olid tema kulud halduskohtus. Põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa üldjuhul olla suuremad kui esimese astme kohtus (nt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 52). Oluliselt suuremate menetluskulude väljamõistmist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et kaebajad on apellatsioonimenetluses esitanud uue tõendi, mille juurdevõtmisele oli kolmandal isikul põhjust esitada vastuväiteid. Menetluskulude suuremas ulatuses väljamõistmist ei saa lisaks põhjendada üksnes asjaoluga, et kolmanda isiku koostatud menetlusdokumentide maht apellatsiooniastmes ületas esimese astme kohtumenetluses esitatut. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust ning uue tõendi esitamist, peab ringkonnakohus kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kolmanda isiku kasuks kaebajatelt solidaarselt välja mõista. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.