Ühispakkujate Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.03.2025 otsus nr 35-25/283634 ning Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214 punktid 1, 5 ja 7
Vaidlustatud riigihanke nimetus ja viitenumber
Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt; viitenumber 283634
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja (hankija) – Rae vald, volitatud esindaja Olga Lobjak Kolmas isik – Innopolis Insenerid OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Parind
Vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus
20.03.2025 nr 35-25/283634
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Mõista kaebajalt Innopolis Insenerid OÜ kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1917,08 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.05.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
1.Rae Vallavalitsus (edaspidi hankija) avaldas 27.08.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634; edaspidi ka riigihange) hanketeate. Tähtaegselt esitasid pakkumused 7 pakkujat, sh Innopolis Insenerid OÜ ning ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.
2.Hankija kõrvaldas 04.02.2025 korraldusega nr 214 hankemenetlusest ühispakkujana osalenud Osaühing SIRKEL&MALL (punkt 1); lükkas tagasi INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse (punkt 5) ning tunnistas edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse (punkt 7). 04.02.2025 korralduse punkti 5 sõnastust muudeti 18.02.2025 korraldusega nr 269 ning riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 115 lg 9 asendati sama paragrahvi lg-ga 8.
3.Ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o (edaspidi ka vaidlustaja) esitasid 17.02.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotleti hankija 04.02.2025 otsuse punktide 1, 5 ja 7 kehtetuks tunnistamist. VAKO 20.03.2025 otsusega nr 35-25/283634 jäeti vaidlustus rahuldamata (edaspidi VAKO otsus) ning menetluskulud vaidlustaja kanda. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised. Hankija luges õiguspäraselt vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks. Vaidlustaja antud selgitus hankija küsimusele pakkumuse hinna kujunemise kohta oli liiga üldine ega anna andmeid, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest. Sisuliselt põhjendas vaidlustaja pakkumuse maksumust sellega, et pakkuja on välja töötanud spetsiifilise projekteerimistööde teostamiseks vajaliku tööstandardi (töökeskkonna), mis tagab tööjõu kõige optimaalsema kasutuse kogu projekteerimisprotsessi vältel. Milles see tööstandard täpsemalt seisneb ning kuidas võimaldab selle rakendamine nii suurt kulude kokkuhoidu, vaidlustaja ei selgita. Vaidlustusmenetluses tõi vaidlustaja täiendava argumendina välja, et teiste pakkujate pakkumuste maksumused sisaldavad suures osas kasumimarginaale ning kuni kahekordne hinnavahe ongi planeerimishangetel tüüpiline. Kuna vaidlustajale ei saa olla teada teiste pakkujate hinnakujundus, siis ei tõenda see väide kuidagi vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatust.
Kuna vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine põhjendamatult madala hinna tõttu oli õiguspärane, siis ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas vaidlustaja otsus, kõrvaldada hankemenetlusest üks vaidlustajate ühispakkujatest, on õiguspärane.
4.Ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o (edaspidi kaebaja) esitasid 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada VAKO otsus ning hankija 04.02.2025 korralduse punktid 1, 5 ja 7.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja (vaidlustaja) seisukoht
5.1.Kaebaja põhjendused pakkumuse hinna kujunemiseks olid piisavad ning hankija otsus lükata kaebaja pakkumus tagasi põhjusel, et selle hind on põhjendamatult madal, on õigusvastane. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas tuleb arvestada riigihanke eseme valdkonda. Praegusel juhul oli tegemist projekteerimisvaldkonna riigihankega ning selles valdkonnas ongi tavapärane, et pakkumuste hinnavahe võib olla kahekordne. 2 (8)
5.2.Kaebaja esitatud põhjendused pakkumuse maksumuse kohta haakuvad riigihanke menetluses esitatud vastustega. Tegemist on varem esitatud põhjenduste täpsustamisega. Kuna hankija ei andnud kaebajale informatsiooni, milline konkreetne etapp on tema hinnangul põhjendamatult madala hinnaga, ei olnud kaebajal võimalik esitatud küsimusele ka põhjalikumalt vastata. Hankijal olid olemas kõigi pakkujate esitatud pakkumuste tabelid ning kui hankija nägi, et näiteks põhiprojekti koostamine on kaebajal võrreldes teiste pakkujatega oluliselt madalam, oleks hankija saanud (ning pidanud) laskma kaebajal põhjendada oma põhiprojekti koostamise kulu kujunemist.
5.3.Hankija nõudis, et pakkujal peavad olema rakendatud projekteerimistööde tegevusvaldkonnas vähemalt ISO 9001 standardis sätestatud tingimused ning leidis seejärel, et ISO standardi olemasolu ei saa anda hinnaeelist. Selline hankija väide on meelevaldne. Üksnes ISO standardi olemasolu ei tähenda, et kõigil pakkujatel, kes ISO standardit kasutavad, on kasutusel sama tõhusad tööprotsessid töökeskkonnas. Kaebaja tõi välja, et lisaks ISO standardile 9001:2015 on pakkujal kasutusel ka standard 14001:2015 ja nn lean-meetod ning samuti selgitas kaebaja, et töömeetodeid rakendatakse projekteerimisprotsessi vältel selliselt, et vastavalt konkreetse projekteerimise etapile rakendatakse tõhusalt üksnes selle etapi läbiviimiseks vajalikku tööjõudu ehk välditakse seeläbi dubleerimist. Kaebaja esitas pakkumuse koosseisus hinnatabeli, kust nähtub iga projekteerimisetapi maksumus, kuid näib, et VAKO ei ole seda hinnanud.
5.4.Kaebaja on kõrgelt kvalifitseeritud ja suure koostöö kogemusega, mis vähendab projekteerimiseks kuluvat aega ja võimaldab pakkuda tellijale madalamat hinda. Kasutusel olev tööstandard hõlmab tööprotsessides Revit BIM360 tarkvara kasutamist, mis tõhustab samaaegset projekteerimist erinevate projekteerijate vahel. Kaebaja arvutuste kohaselt vähendab eelnev kokku kaebaja enda kulusid töö teostamisel hinnanguliselt ca 16%. Lisaks on kaebaja tänu 20-aastasele kogemusele suutnud efektiivsust tõsta nii projekteerimises kui ka meeskonnatöös, mis väljendub kiiremas ja kvaliteetsemas tööprotsessis. Töölõikude jagamisel ja teostamisel on kaebaja poolt kasutusel reaalmajanduse ja digitaliseerimise meistriklassis saadud teadmised ja Lean 1 ettevõtte poolt loodud projekteerimisprotsess, kus ressursid on efektiivselt jagatud. Kaebaja arvutuste kohaselt võimaldab eelnev kokku kaebaja enda kulusid töö teostamisel säästa ca 8 %. Lisaks omab kaebaja suurt ja täpset ülevaadet tööde mahtudest ja alltöövõtu hindadest, mis omakorda võimaldab kaebajal saavutada ligi 4% suurust hinnavõitu. Kaebaja märgib, et projekteerimine võib kujuneda väga kulukaks, kui protsessi alguses ei eelne tööde teostamisele tellijaga põhjaliku analüüsi läbiviimine ning põhjaliku eskiislahenduse koostamine, mis hilisemas protsessis aitab oluliselt säästa nii aja- kui ka finantsressurssi. Sarnaste põhimõtete järgi on kaebajal kavatsus toimida ka vaidlusaluses hankes.
5.5.Ühe võimaliku põhjusena, miks kaebaja pakkumus teiste pakkujate pakkumusega võrreldes võib jääda madalamaks, on asjaolu, et kaebaja pakkumuse maksumuse juhtimiskulude hulka ei ole arvestatud alternatiivseid tegevusi, mis ei seondu otseselt projekteerimistööde teostamisega.
5.6.Lisaks on üheks oluliseks kriteeriumiks pakkumuse maksumuse kujunemisel asjaolu, et kaebajal endal on ettevõttesiseselt olemas kõikide eriosade projekteerijad, s.t puudub vajadus pöörduda eriosade projekteerimiseks alltöövõtjate poole. Kõigi projekteerimise täisteenuse pakkumiseks vajalike spetsialistide olemasolu võimaldab kaebajal jagada töökorraldust selliselt, et puudub vajadus oodata teiste ettevõtete poolt teostatavate eriosade valmimist ning ka kogu projekti eelarvestuses ei ole vajalik sisse arvestada alltöövõtjate kasumimarginaale. Täiendavalt on ühispakkuja INDUSTRIA PROJECT Sp. Z o.o. näol tegemist isikuga, kes soovib pakkujana siseneda Eesti projekteerimisturule, mistõttu on ühispakkuja jaoks olulised referentsobjektid, mis omakorda eeldab kõigi hankelepingus sätestatud tingimuste, sh tähtaegade nõuetekohast täitmist. Olukorras, kus ühispakkuja soovib siseneda Eesti projekteerimisturule, on ka mõistetav 3 (8)
ühispakkuja valmidus vähendada enda kasumimarginaali asjakohaste referentsobjektide saamiseks. Vaidlusalusest VAKO otsusest ei nähtu, et VAKO oleks eeltoodud asjaolusid kaalunud ning otsuse tegemisel arvesse võtnud.
5.7.Hankija on riigihanke esemeks olnud teenust püüdnud tellida varem kahel korral ning iga hanke väljakuulutamisega on hankija vähendanud projekteerimistöö mahtu. Käimasolevas hankemenetluses on hankija ära jätnud tööprojekti koostamise, mis on oluliselt vähendanud riigihanke esemeks olevate tööde mahtu. Samas kõige esimeses hankes (viitenumber 258980) oli vaieldamatult hankelepingu esemeks olevate tööde maht kõige suurem. Kaebaja pakkumuste maht on proportsionaalselt vähenenud vastavalt riigihanke esemeks olevate tööde mahu vähenemisele. Kaebaja esitab käesoleva kaebuse lisas nr 1 võrdlustabeli, kust nähtub kõigi vastavaks tunnistatud pakkujate pakkumused läbi kolme toimunud hankemenetluse. Kõigi pakkujate pakkumused, v.a kolmanda isiku pakkumused, on vastavalt tööde mahu vähenemisele ka vähenenud. Kolmanda isiku pakkumus teises hankes aga suurenes võrreldes esimese hankega ning kolmanda isiku pakkumus käimasolevas hankes on jätkuvalt suurem, kui tema esimeses hankes tehtud pakkumus, kuid hankija poolt hangitavate tööde maht on iga etapiga järjest vähenenud. Seega on kaebaja pakkumuse maksumus proportsionaalne ning vastab hankelepingu esemele, mida aga kolmanda isiku pakkumuse kohta esitatud võrdlusmaterjali alusel öelda ei saaks.
6.Vastustaja (hankija) seisukoht
6.1.Tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal. Kõik hankemenetluses kvalifitseeritud pakkujad olid kohustatud rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001 standardis sätestatud tingimustele või on sellega samaväärne. Samuti kehtis kõigile nõue kasutada BIM-modelleerimist. Kuna need nõuded on võrdselt kohustuslikud kõigile, siis ei saa sellega põhjendada hinnaeelist. Ka mõnel teisel pakkujal olid ettevõttesiseselt olemas kõikide eriosade projekteerijad, mistõttu puudub vajadus alltöövõtjate kasutamiseks. Seetõttu ei ole vaja arvestada hinnas alltöövõtjate kasumimarginaale, mis võimaldab pakkuda konkurentsivõimelisemat hinda.
6.2.Kaebaja väide, et kaebuses esitatud põhjendused on otseselt seotud tema poolt hankemenetluses pakkumuste hindamise etapis esitatud põhjendustega, on täiesti alusetu. Pakkujal on erakordne oskus tõlgendada olukorda nii, et mitte midagi ütlemisega väidetakse kõike. Ei ole võimalik täpsustada midagi, mida ei ole kordagi välja öeldud. Siinkohal ei oma tähtsust, kas need väited oleksid olnud asjakohased või aktuaalsed pakkumuste esitamise või hindamise hetkel. Mida ei ole „laual“ olnud, seda ei saa ka täpsustada ega täiendada.
6.3.Selgituses olnud üksik lause lean-meetodi kasutamise kohta ei anna piisavalt konkreetseid andmeid ja tõendeid, mis õigustaksid pakkumuse oluliselt madalamat hinda. Ainuüksi meetodi kasutamise välja ütlemine ei taga samuti, et kaebaja tööprotsessid on efektiivsed ja põhjendavad pakkumuse madalat maksumust. Kaebaja oleks pidanud lisama selge kirjelduse, tõendid tööprotsesside optimeerimise kohta, andmed töötajate koolituste ja kaasamise kohta leanmeetodi rakendamisel ning partnerite koostöö ja selle mõju kohta kuludele.
6.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et VAKO on hinnanud kaebaja põhjendusi liiga kitsalt. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et VAKO ja kohtupraktikas on peetud võimalikuks arvestada vaidlustusmenetluse või kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi, kui on võimalik objektiivselt tõendada nende põhjenduste olemasolu varasemalt. Kaebaja põhjendused olid liiga üldised ja ebamäärased, mistõttu ei olnud võimalik hinnata pakkumuse hinnaeelist ega lepingu täitmise reaalsust. Kaebaja ei ole suutnud objektiivselt tõendada, et tema põhjendused esinesid juba varasemalt. Selged ja konkreetsed põhjendused on hädavajalikud, et tagada läbipaistev ja 4 (8)
õiglane hindamine. Ilma selgete ja tõendatavate andmeteta ei saa kaebuses esitatud põhjendusi arvestada. Pakkumuste hindamine peab toimuma hankemenetluse ajal, mitte vaidlustus- või kohtumenetluses. Seega ei ole põhjendatud võtta arvesse kaebuse punktides 2.6-2.8 esitatud põhjendused pakkumuse maksumuse kohta. Hilisemad põhjendused ei ole menetlusreeglitega kooskõlas ja võivad moonutada hindamisprotsessi. See tagab, et kõik osalejad on võrdses olukorras ja hindamine on õiglane.
6.5.Viimase aasta jooksul korraldatakse tõesti Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimise hanget juba kolmandat korda. Pakkumuste eeldatav maksumus on kahel eelneval korral osutunud oodatust oluliselt kõrgemaks. Projekteerimise hankimise kogemus on näidanud, et projekteerimisvaldkonna turusituatsioonis on pakkumuste maksumused pigem kõrged. Seetõttu on iga järgneva hanke korraldamisel vähendatud planeeritavate tööde mahtu, et saavutada realistlikum ja majanduslikult mõistlikum tulemus. Kaebaja väide, et tema pakkumuse maksumus on proportsionaalne, ei ole asjakohane põhjendamatult madala maksumuse selgitamisel. Pakkumuse maksumuse proportsionaalsus ei anna piisavat alust madala hinna põhjendamiseks, kuna see ei kajasta pakkumuse sisu ega kvaliteeti. Samuti ei ole asjakohane võrrelda oma pakkumuse maksumust kolmanda isiku pakkumusega, kuna kolmanda isiku pakkumuse sisu teadmata ei ole võimalik teha objektiivset võrdlust ega selgitada hinnaeelist. Pakkumuse maksumuse sobitumine hankija eelarvega ei ole piisav põhjus, mis veenaks hankijat, et pakutava hinnaga on reaalselt võimalik lepingut nõuetekohaselt täita. Eelarvega sobitumine ei taga, et kõik lepingu tingimused ja kvaliteedinõuded on täidetud. On oluline hinnata pakkumuse realistlikkust ja teostatavust, sest madal hind võib viidata võimalikele kompromissidele kvaliteedis või teenuse ulatuses. Lisaks võib liiga madal pakkumus viia olukorrani, kus pakkuja ei suuda täita lepingulisi kohustusi, mis omakorda võib põhjustada viivitusi ja lisakulusid hankijale.
7.Kolmanda isiku seisukoht
7.1.Hankija otsus lugeda kaebaja pakkumus põhjendamatult madala hinnaga pakkumuseks oli õiguspärane, kuna kaebaja esitas vastuseks teabepäringule rea trafaretseid, mittemidagiütlevaid, ebaveenvaid ja hankes pakutud hinda otseselt mitteseletavaid väiteid.
7.2.Kõrvale tuleb jätta kõik kaebaja täiendavad väited pakkumuse hinna põhjendamiseks. Isegi, kui neid pidada täpsustavateks, siis on ka see kohtupraktika kohaselt lubamatu. Kaebuse punktis
2.2.refereeritud kohtupraktika on asjakohatu ning kaebaja on kohtupraktikat meelevaldselt moonutanud. Puuduvad nii VAKO kui ka kohtulahendid, mis lubaks pakkujal vaidlustus- või kohtumenetluses tagantjärele täiendada seda põhjenduste paketti, mida ta esitas hankijale oma pakkumuse maksumuse kohta hankemenetluses. Vastupidi, VAKO ja kohtute praktika järgi ei saa alapakkumuse vaidluses arvestada alles vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud argumentidega. Pakkuja peab kohe RHS § 115 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul andma hankijale ammendava ja põhjaliku selgituse, mitte hakkama hiljem VAKO-s või kohtus juurde seletama, mida kõike ta veel tegelikult mõtles ja silmas pidas.
7.3.Võrdlused teiste pakkumuste maksumustega ei ole asjakohased, kuna otsustades ja vaieldes RHS § 115 lg 8 kohaldamise põhjendatuse üle, ei puutu teised pakkumused asjasse. Iga pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnatakse vaid lähtuvalt seda pakkumust iseloomustavatest asjaoludest.
7.4.Kaebaja kriitika VAKO aadressil, et too ei ole kogu asjakohast infot arvesse võtnud, on alusetu. VAKO võttis oma otsust tehes arvesse täpselt seda ja täpselt nii palju nagu ta pidigi. VAKO juhindus neist selgitustest, mille kaebaja vastustajale andis. Kui hankija lükkas 5 (8)
pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi, kuna ta pidas pakkuja vastust liiga lakooniliseks ja ebaveenvaks, siis vaidlus VAKO-s keskendubki sellele. VAKO ei pea omaalgatuslikult tegema pakkuja tööd, otsides pakkumusest või ka mujalt dokumente või teavet, mis võiksid pakkuja pakutud hinda õigustada. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja ise ning hoolas pakkuja peab teadma, et tema vastus hankijale peab olema sisuline ja täpne.
7.5.Kaebaja uus argument, et tal on ettevõttes olemas kõikide eriosade projekteerijad, on menetluslikult lubamatu ega oma see ka sisulist väärtust. See ei saa õigustada pakkumuse erakordselt madalat hinda, kuivõrd tegu pole millegi erilisega, mis iseloomustaks ainult kaebajat. Ka kolmandal isikul on ettevõttes olemas kõikide eriosade projekteerijad ning kolmandale isikule teadaolevalt tegutseb Eesti turul kokku u kümmekond niisugust ettevõtet, kellest mitmed osalesid ka vaidlusaluses hankes.
7.6.Asjaolu, et hange oli järjekorras kolmas, ei oma tähendust. Iga riigihange on eraldi üksus ja kuulub hindamisele vastavalt. Ühe riigihanke asjaolud ei ole ülekantavad teisele ega saa kuidagi olla aluseks, järeldamaks hilisemas hankes pakutud hinna põhjendatust. Kaebaja vaade sellele, kuidas sünnivad pakkumuste maksumused, on primitiiv-lineaarne. Kaebaja ei näi mõistvat, et pakkumuse hinnastamisse läheb alati väga mitmeid kaalutlusi ja argumente nagu nt hinnang turuolukorrale, riskiisu, kasumiootus jne. Kõik need tegurid on ajas dünaamiliselt muutuvad.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustas VAKO-s hankija 04.02.2025 korralduse1 punktid 1, 5 ja 7 ning kuna VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata2, siis jätkub vaidlus halduskohtus. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 9 tehtud sedastusega, et vaidlustuse läbivaatamist tuleb alustada hankijal selle otsuse kontrollimisest, kas kaebaja pakkumus lükati õiguspäraselt tagasi põhjusel, et see on põhjendamatult madala maksumusega. Ehk hinnata tuleb esmalt 04.02.2025 korralduse punkti 5 õiguspärasust. Kui hankija otsus lükata pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu on õiguspärane, puudub vajadus tuvastada, kas hankija otsus ühe ühispakkuja – Osaühing SIRKEL&MALL – hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on õiguspärane, sest see ei võimaldaks jätkuvalt kaebaja pakkumust edukaks tunnistada.
9.RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (vt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, punkt 25).
10.Vaidlust ei ole, et: kaebajate pakkumus oli üle 20% madalam teiste pakkujate pakkumusest; hankija küsis kaebajalt 22.01.2025 küsimuse pakkumuse maksumuse kohta ning kaebaja vastas sellele 30.01.20253. Seega on küsimus selles, et kas kaebaja 30.01.2025 vastus oli piisav selleks, et hankija oleks selle alusel pidanud jätma kaebaja pakkumuse tagasi lükkamata.
11.Kohus leiab, et hankija 04.02.2025 otsuse resolutsiooni punkt 5 on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Seejuures ei nõustu kohus kaebaja etteheitega, et hankija 22.01.2025 esitatud küsimus oli selline, et see ei võimaldanud kaebajal täpsemaid selgitusi anda. Hankija 1
Dtl 35–40. Dtl 173–189. 3 Dtl 246247. 2
6 (8)
küsis: „ Palun selgitage, milles seisneb teie madalam maksumus? Kas olete kindel, et suudate täita hankelepingut sellise hinnaga nõuete kohaselt? Kui jah, siis selgitage, millel põhineb Teie veendumus? Esitatud selgituste ja tõendite alusel peab olema võimalik veenduda, et pakkumuse maksumuse kujunemisel on arvestatud teenuse osutamise tegelikke kulusid ning esitatud hinnaga on lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik“. Kohtu hinnangul ei ole hankija selgituste küsimine ebaselge või arusaamatu, ent vaatamata konkreetsele küsimusele on kaebaja vastus hankija küsimusele sedavõrd abstraktne, et selle alusel pakkumuse hinna põhjendatuse hindamine on võimatu. Sisuliselt vastas kaebaja hankijale, et ta on töötanud välja pakkujale spetsiifilise projekteerimistööde teostamiseks vajaliku tööstandardi, mille kasutus ja rakenduspraktika tagavad, et pakkuja poolt pakutav tööde teostamise hind on madalam, kui konkurentidel. Ühtegi näidet või tõendit, sh standardit ennast, kaebaja oma väite kinnitamiseks hankijale ei esitanud.
12.Hankija tõi vaidlustatud otsuse punktides 5.1–5.8 välja, miks tema hinnangul ei ole kokkuhoid sellises ulatuses võimalik ning sisuliselt ei ole kaebaja neid väiteid vaidlustus- või kohtumenetluses ümber lükanud. Kaebaja tõi välja, et tema hinnavõit tuleneb sellest, et töömeetodeid rakendatakse projekteerimisprotsessi vältel selliselt, et vastavalt konkreetse projekteerimise etapile rakendatakse tõhusalt üksnes selle etapi läbiviimiseks vajalikku tööjõudu ehk välditakse seeläbi dubleerimist ning et teiste pakkujate hind on kõrgem kasumimarginaali tõttu. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebaja ettekujutus, et teiste pakkumuse esitanud ettevõtjate hind on temaga võrreldes kõrgem sel põhjusel, et nad on ebaefektiivsemad või dubleerivad ja et nende kasumimarginaal on tavapärasega võrreldes oluliselt kõrgem. Ühtegi tõendit enda väidete kinnitamiseks kaebaja esitanud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et oma pakkumuse maksumuse kujunemisel arvestati teenuse osutamise tegelikke kulusid ning esitatud hinnaga on lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus VAKO-ga4, et riigihankemenetluses antud kaebaja selgitus on liiga üldine ega anna konkreetseid andmeid, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest5.
13.RHS § 115 ei näe ette, et hankija peaks paluma pakkujal korduvalt oma pakkumuse hinda põhjendada, vaid pakkuja peab madala maksumuse põhjendatuse kontrolli menetluse alustamisel andma ammendava vastuse. Kuna hankijale ei ole teada, kas ja kuidas pakkuja oma pakkumuse hinnastanud on, siis ei saa hankijalt ka eeldada konkreetse sõnastusega või suunisega küsimuste küsimist. Kui kaebajale jäi midagi arusaamatuks, siis oleks saanud paluda hankijal täpsustada või esitada ise täiendavaid selgitusi, et pakutava hinnaga on tulevikus sõlmitava hankelepingu täitmine võimalik ja reaalne. Tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus nr 3-16-787, punkt 16).
14.Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on §-i 115 kommentaarides märgitud, et: „Hankija kahtlusi alapakkumuse osas ei pea kõrvaldama pakkuja üldsõnalised kinnitused, et pakkuja kogemusega, oskustega ja tööjõuga on võimalik pakutud hinnaga teenust osutada, eriti kui pakkuja pea ühelegi hankija pöördumises toodud konkreetsele selgitusnõudele (nt konkreetsete objektide konkreetsed kulud) vastust ei anna. Selgituste esitamise kohustuse täitmiseks ei piisa mistahes sisuga dokumendi esitamisest, vaid see peab olema hankija nõutud sisuga, st selgitama ja tõendama just neid asjaolusid, mille selgitamist ja tõendamist on hankija nõudnud“. Kohus nõustub selle kommentaariga ning seda toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616, kus kohus ütles, et piisavaks ei saa pidada pakkuja üldsõnalist kinnitust, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt 4 5
VAKO otsuse punkt 17 Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuste hinnavahe. 7 (8)
täita (punkt 17). Seega peavad pakkuja selgitused ja tõendid võimaldama reaalselt hinnata pakkumuse maksumuse tegelikkust ning kui esitatud selgitused seda ei võimalda, siis on hankija sisuliselt jätnud nõude selgituse esitamiseks täitmata. Ka praegusel juhul andis kaebaja hankijale lihtsalt üldsõnalise kinnituse, et tema tööprotsess tagab ca 27% suuruse hinnaerinevuse. Ühtegi tõendit selle kontrollimiseks kaebaja ei esitanud. Seega ei saanud hankija ka sisuliselt pakkumust hinnata.
15.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et pakkuja ei saa vaidlustus- või kohtumenetluses asuda hankijale antud põhjendusi täiendama. Ehkki kaebaja viitab sellesisulise õiguse olemasolule kaebuse punktis 2.2., siis konkreetseid kohtulahendeid kaebaja välja ei too. Kohus möönab, et kohtupraktikas on aktsepteeritud võimalust, et kui pakkuja jättis küllaldased tõendid ja selgitused esitamata hankija enda veast tingitult (ehk pakkuja ei saanud mõista milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse), siis sellisel juhul on võimalik pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel arvestada ka kohtu- ja vaidlustusmenetluses esitatud selgitusi. Üldreegel on aga siiski see, et pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutuvad üksnes enne otsuse tegemist pakkuja poolt hankijale esitatud tõendid ja põhjendused ning hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud pakkuja täiendavad argumendid ja arvutused tuleb jätta tähelepanuta. Kui pakkuja pidi mõistma, milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata hankijale esitamata, siis ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele tugineda. Teistsugune lähenemine ei oleks kooskõlas riigihankemenetluse kui võistleva konkursi suurel määral formaliseeritud iseloomuga (Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616 punkt 15).
16.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei nähtu, et hankija esitatud küsimus oleks olnud sedavõrd üldine, et selle alusel ei saanud kaebaja mõista, mida temalt oodatakse (vt otsuse punkt 11). Hankija küsimus oli piisavalt täpne, et kaebaja pidi mõistma vajadust selgitada oma pakkumuse maksumuse kujunemist vähemalt sellise täpsusastmega, et selle alusel oleks tol hetkel ca 20% hinnaerinevuse mõistmine olnud usutav. Seda kaebaja aga ei teinud.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Seejuures ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid konkurentide pakkumuste hinnakujunduse osas, kuna need ei saa talle olla teada. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
19.Kuivõrd kolmas isik osales kohtumenetluses vastustaja poolel, on tal õigus kulude hüvitamisele vastustajaga samade reeglite alusel (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotles esindajate kulu väljamõistmist kokku summas 1917,08 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja kulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista.
20.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulu dokumente esitanud, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.