AS-i Eesti Elekter kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti keelamiseks sunniraha sisse nõuda
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Eesti Elekter, seaduslik esindaja juhatuse liige Andres Sõnajalg Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindaja Maiga Liiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Eesti Elekter kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja) kohustas 24.03.2023 ettekirjutusega nr 16-2/22-02512-038 (dtl 8–13) AS-i Eesti Elekter (kaebaja) viima 6 tuulegeneraatori osas läbi täiendava nõuetekohase erakorralise ehitise auditi konstruktsioonide vastupidavuse kontrolliks, hindamaks millises seisukorras tuulikud ehitustehniliselt on. Ülevaatuse käigus tuli kontrollida tuuliku konstruktsioonide ja masti elementide kinnitusi ning tuginedes auditi tulemustele rakendada parendusmeetmeid olukorra parandamiseks. Auditis tuli hinnata võimalikke ohte ja riske, mis võivad kasutamisel tekkida ning millega tuleb tulevikus kogu tuuliku kasutusea jooksul arvestada. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 31.10.2023 ja hoiatati sunniraha rakendamise eest ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Vastustaja pikendas
20.02.2024 otsusega nr 16-2/22-02512-046 (dtl 14–16) ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 31.08.2024.
2.Vastustaja rakendas 25.10.2024 otsusega nr 16-2/22-02512-048 (dtl 19–21) kaebaja suhtes sunniraha iga tuuliku eest 2000 eurot, kokku 12 000 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 01.11.2024. Kaebaja esitas 28.10.2024 vastustajale taotluse (dl 17–18) tähtaja pikendamiseks kuni 31.12.2014. Vastustaja pikendas 08.11.2024 kirjaga nr 16-2/22-02512-050 (dtl 33–35) sunniraha tasumise tähtaega kuni 15.11.2024.
3.Kaebaja esitas 25.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 3–7) vastustaja keelamiseks sunniraha sisse nõuda. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja keelamiseks sunniraha sisse nõuda.
Kohus jättis 09.12.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 83–87).
5.Vastustaja teavitas 16.05.2025 kohut (dtl 123–124), et kaebaja on sunniraha täitemenetluses 17.01.2025 täies ulatuses tasunud. Samuti esitas kaebaja 02.05.2025 ettekirjutusega nõutud ehitise auditid.
6.Kohus küsis 16.05.2025 määrusega (dtl 128) kaebajalt seisukohta, kas ta loobub kaebusest või soovib kaebuse nõudeid muuta, sest pärast sunniraha tasumist ei ole enam võimalik keelamiskaebust menetleda.
7.Kaebaja teavitas 23.05.2025 kohut (dtl 131–132), et jääb esitatud kaebuse juurde, sest vaidlustatud sunniraha tasumise nõue on ilmselgelt õigusvastane.
8.Kohus palus 26.05.2025 määrusega (dtl 244–245) kaebajal teavitada, kas ta soovib kaebuse nõudeid muuta.
Kaebaja ei vastanud kohtumäärusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja seisukohad:
10.1.Sunniraha tasumise nõue on õigusvastane. Ettekirjutusega on määratud äärmiselt suuremahulise auditi teostamine. Kaebaja on otsinud pikalt pädevaid isikuid nii Eestist kui ka väljastpoolt, kuid varasemalt antud lubadused ei realiseerunud kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja leitud Inseneribüroo Telora OÜ oli valmis auditi tegema 31.03.2025. Seega ei olnud ettekirjutust võimalik täita enne 31.03.2025. Sunniraha kohaldamine on ebaproportsionaalne ega teeni eesmärki. Sunniraha eesmärgiks on ettekirjutuse täitmine, mitte karistamine.
10.2.Sunniraha suurus on ebaproportsionaalne ja vastustaja ei ole põhjendanud määratud sunniraha suurust. 12 000 euro suurune sunniraha ei aita kaasa ettevõtluse ja taastuvenergia tootmise arendamisele, vaid on suunatud isikule majandusliku kahju tekitamisele. Vastustaja tekitas kaebaja omanike ringile kahju ja tuulikutele kahjustusi, kui peatas Aidu tuulepargi ehitustegevuse. Kaebaja on pidanud pärast takistuste lõpetamist asuma kahjusid likvideerima. Vastavad tööd on osutunud prognoositust kordades mahukamateks ning nõudnud oluliselt suuremaid finantsilisi ja ajalisi vahendeid.
10.3.Kaebaja on silmitsi keerulise finantsolukorraga. Üks suurematest laenuandjatest lõpetas ennetähtaegselt laenulepingu ja nõuab kogu laenusumma tagastamist ühe maksena. Ettevõtte juhatus on teinud suuri pingutusi, et sõlmida pankadega kokkulepped ja töötada 2(7)
3-24-32163-24-3216
välja uus maksegraafik laenu refinantseerimiseks. Kokkulepped on hetkel alles algusfaasis ja lõplikud otsused on veel saavutamata. Seni arutatud kokkulepped on koostatud viisil, mis võimaldavad täpselt teenindada olemasolevaid laenukohustusi ja täita tarnijatega sõlmitud maksegraafikuid, jättes ettevõttele minimaalse likviidsuse. Kirjeldatud olukord muudab kaebaja finantsilise positsiooni äärmiselt pingeliseks.
10.4.Vastustaja ei ole sunniraha rakendamisel kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja on selgitanud ja esitanud tõendid, et niivõrd suuremahulist auditit ei olnud võimalik teostada vastustaja poolt määratud tähtaja piires. Kaebaja saavutas kokkuleppe auditi teostamiseks Inseneribüroo Telora OÜ-ga, kuid auditi teostamine sõltus ilmastikutingimustest ja seda ei olnud võimalik teostada määratud aja raames. Audit valmis 2025. a aprilli lõpuks ja edastati vastustajale. Seega on tõendatud, et ettekirjutuse täitmine oli seotud ajalise faktoriga, mis ei sõltunud kaebajast. Vastavas olukorras niivõrd kõrges määras sunniraha rakendamine kannab selgelt karistuslikku iseloomu, mis ei ole sunniraha rakendamise eelduseks.
11.Vastustaja seisukohad:
11.1.Sunniraha rakendamise eeldused on täidetud. Ettekirjutus on kehtiv ja seda ei ole täidetud ettekirjutuse muudatusega määratud tähtajaks 31.08.2024. Sunniraha rakendamist mõjutavaid asjaolusid ei tuvastatud ja kaebaja ise ei andnud võimalikest takistavatest teguritest teada ettekirjutuse täitmise tähtaja jooksul ega ka vastustaja päringute peale. Kaebaja hakkas alles pärast sunniraha nõude saamist otsima vabandusi esialgu sunniraha maksmisest vabanemiseks ja alles hiljem üritas põhjendada ettekirjutuse tähtaegse täitmise võimatust.
11.2.Kaebaja asus reaalselt auditite tegijat otsima alles 14.11.2024 (dtl 27–28, 36–37), s.o 2,5 kuud pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja 20 päeva peale sunniraha nõude saamist. Teisele äriühingule kuuluva Aidu tuulepargiga seotud kohustuste täitmine ei vabasta kaebajat enda kohustuste täitmisest. 12 000 euro suuruse sunniraha rakendamine ei mõjuta olulisel määral üle miljonilise käibega äriühingu majanduslikku seisu. Kaebajal oli võimalik sunniraha rakendamisest pääseda ettekirjutuse tähtaegse täitmisega. Sunniraha rakendamata jätmist oleks saanud kaaluda, kui kaebajal oleks auditite tegemine pooleli või tal oleks mõni muu objektiivne eluliselt usutav põhjus ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmiseks ja see oleks esitatud hiljemalt vastusena vastustaja 27.09.2024 kirjale (dtl 101). Paraku otsustas kaebaja seda päringut eirata ja teatab alles 28.10.2024 ehk 3 päeva pärast sunniraha nõude saamist, et nõutud ehitise audit on tellimisel (dtl 17–18), kuid seda kinnitavaid tõendeid ei esitanud.
11.3.Sunniraha rakendamine on lubatud ka seetõttu, et antud juhul puuduvad asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 3 loetletud sunnivahendi rakendamist keelavad asjaolud.
11.4.Sunniraha rakendamine on proportsionaalne, kuna ettekirjutusega pandud kohustus on üheselt selge ja kaebaja tahtmatus ettekirjutust täita ei muuda kohustust ebaselgeks. Ettekirjutus on tehtud avalikes huvides, rikkumine ei ole vabandatav ja sunniraha mõju kaebaja majanduslikule seisundile on minimaalne. Samuti on proportsionaalne sunniraha suurus (2000 eurot iga tuulegeneraatori puhul, kokku 12 000 eurot), kuna ehitusseadustiku (EhS) § 133 kohaselt on juriidilise isiku puhul võimaliku määratava sunniraha ülemmäär 450 000 eurot. Kuna kaebaja ettekirjutuses sisaldunud sunniraha hoiatust õigeaegselt ei vaidlustanud, võib järeldada, et kaebaja ei pidanud sunniraha suurust ebaproportsionaalseks.
11.5.Kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole küsimusega, kes võiks olla ettekirjutuses nõutavate suuremahuliste auditite teostaja. Ehitise auditi tegevusalal tegutsevate isikute andmed on avalikult kättesaadavad majandustegevuse registrist ja registreeritud eraekspertide 3(7)
3-24-32163-24-3216
nimekiri on avalikult kättesaadav Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel. Need andmed peaks iga majandustegevuses hoolsalt tegutsev ettevõtja oskama iseseisvalt üles leida.
11.6.Ainus eesmärk sunniraha rakendamisel on kaebaja suunamine ettekirjutuse täitmisele. Antud juhul on see oma eesmärki täitnud, kuna kaebaja on pärast sunniraha nõude saamist astunud reaalselt samme auditite tegemiseks ja on saanud kinnituse Inseneribüroo Telora OÜ-lt (dtl 36), et ta on suuteline auditid läbi viima ning prognoositav täielike auditite esitamise tähtaeg on 31.03.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja taotles vastustaja keelamist sunniraha sisse nõuda. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud ja sunniraha tasunud (dtl 125–126). Kohus ei saa keelata vastustajal sisse nõuda sunniraha, mis on juba tasutud, st keelata vastustajal teha toimingut, mida vastustaja nagunii enam teha ei saa. Eeltoodust tulenevalt jääb keelamisnõue rahuldamata. Kaebaja 23.05.2025 seisukohast nähtub, et kaebaja soovib menetluse jätkamist sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamiseks.
13.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.Eeltoodust tulenevalt jätkab kohus menetlust sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamiseks.
15.EhS § 130 lg 3 kohaselt teostab vastustaja riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 2) sama paragrahvi lg 2 p-des 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks. Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lg-s 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 28 lg 2 sätestab, et kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ettekirjutust, võib selle täita ATSS-is sätestatud vahenditega ja korras.
16.Vastustaja koostas kaebajale 24.03.2023 ettekirjutuse (dtl 8–13), millega kohustas teda 6 tuuliku osas läbi viima nõuetekohase erakorralise ehitise auditi konstruktsioonide vastupidavuse kontrolliks. Ettekirjutus sisaldas mh sunniraha rakendamise hoiatust 2000 eurot ühe tuulegeneraatori kohta. Ettekirjutusest nähtub, et Salme tuulepargis murdus 15.02.2022 üks tuulegeneraatori mast pooleks ning auditi läbiviimine on vajalik selleks, et ennetada teiste kaebaja tuulikute murdumist ja sellest põhjustatud võimalikku ohtu teiste inimeste elule, tervisele või varale, kuna ei saa välistada, et sama ehitaja poolt rajatud teised sama tuulepargi tuulikud võivad samuti lähiajal murduma hakata. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 31.10.2023.
17.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutust ega täitnud seda määratud tähtajaks. Kuna kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud, siis on see kehtiv ja kohus ei
4(7)
3-24-32163-24-3216
kontrolli selle õiguspärasust. Samuti ei taotlenud kaebaja enne ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist vastustajalt ettekirjutuse tähtaja pikendamist.
18.Vastustaja pöördus ise 08.11.2023 kaebaja poole päringuga saada teavet seoses ettekirjutuse täitmisega. Kaebaja vastas päringule 22.11.2023, et tegevused toimuvad pidevalt (dtl 31). Sellel ajal ei maininud kaebaja mingeid takistusi ega raskusi seoses auditi koostamisega. Seega ei ole näha, et kaebaja oleks juba sel ajal otsinud aktiivselt auditi tegijaid, vaid jättis ettekirjutuse lihtsalt tähelepanuta. Kaebaja kinnitas ise 16.01.2024 kirjas (dtl 24) valmisolekut audit 4–5 kuu jooksul esitada ega maininud ka sellel ajal mingeid takistusi auditi läbiviimiseks. Vastustaja seadis kaebaja taotlusel 20.02.2024 otsusega auditi esitamise uueks tähtajaks 31.08.2024 (dtl 14–16). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust ka uue tähtaja jooksul, ei taotlenud tähtaja pikendamist ega teavitanud vastustajat ettekirjutuse täitmise võimatusest.
19.ATSS § 2 lg 1 kohaselt tekib ettekirjutuse adressaadil ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral sunniraha maksmise kohustus. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
20.Vastustaja ei kohaldanud kaebaja suhtes sunniraha koheselt, vaid alles 2 kuud pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja (31.08.2024) möödumist. Vastustaja rakendas 25.10.2024 otsusega (dtl 20–21) kaebaja suhtes sunniraha summas 12 000 eurot, määrates vabatahtliku tasumise tähtajaks 01.11.2024. Kaebaja taotles sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamist kuni 31.12.2024. Vastustaja pikendas 08.11.2024 vastuskirjaga (dtl 33–35) sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaega kuni 15.11.2024.
21.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei plaaninudki kaebaja ettekirjutust täita, vaid jättis selle tähelepanuta. Kaebaja ei ole viidanud varasemates kirjades raskustele auditi koostaja leidmisel, vaid sellekohased põhjendused esitati alles hiljem. Seega ei tegelenud kaebaja varem auditi teostaja otsimisega. Ettekirjutuse täitmiseks auditi teostajaid hakkas kaebaja otsima pärast sunniraha määramist. Kaebaja pöördus võimalike ekspertide poole alles 14.11.2024 (dtl 27–28, 36–37), s.o oluliselt hiljem pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega. Ka vastustajat teavitati auditi läbiviija leidmisest alles pärast sunniraha määramist (19.11.2024, dtl 39–40). Seega ei saa lugeda tõendatuks kaebaja väidet, et ettekirjutuse täitmine viibis eksperdi leidmise raskuste tõttu.
22.Kohus jääb 09.12.2024 määruses toodud seisukoha juurde, et kuna kaebaja ei täitnud juba teistkordselt ettekirjutust ega taotlenud õigeaegselt ka selle tähtaja pikendamist (taotleti alles pärast sunniraha määramist), siis oli vastustaja poolt sunniraha määramine 25.10.2024 põhjendatud. Ilma sunniraha määramiseta ei oleks kaebaja olnud motiveeritud ettekirjutust täitma, kuna kaebaja on järjepidevalt hoidnud ettekirjutuse täitmisest kõrvale. Ettekirjutuse täitmiseks ekspertide otsimist alustas kaebaja alles pärast sunniraha määramist. Järelikult täitis sunniraha määramine oma eesmärgi.
23.Puuduvad ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavad asjaolud. EhS § 133 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit ATSS-is sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot. Ettekirjutuse saajal ei ole õigust valida, kas ta soovib ettekirjutust täita või mitte. Sunniraha peab olema piisavalt mõjus, et sundida ettekirjutuse saajat ettekirjutust täitma. Käeoleval juhul ei ole ületatud seadusega määratud sunniraha maksimaalset lubatavat suurust ja tegemist ei ole ka kaebaja suhtes ebamõistlikult suure sunnirahaga. Kaebaja esitatud bilansist (dtl 59–60) ja 5(7)
3-24-32163-24-3216
kasumiaruandest (dtl 61) ei nähtu, et sunniraha tasumine oleks olnud võimatu või võinuks tuua kaebajale kaasa raskeid majanduslikke tagajärgi. Bilansi järgi on 31.10.2024 kaebaja varade maht 18 582 755,69 eurot, eelmiste aastate jaotamata kasum 13 296 913,40 eurot ja aruandeaasta kasum 183 259,34 eurot, mis ei näita majanduslikke raskusi. Bilansi järgi on kaebajal raha 28 358 eurot, millest piisab 12 000 euro suuruse sunniraha tasumiseks. Vajadusel on võimalik võtta nt omanikult või seotud ettevõtetelt laenu sunniraha tasumiseks.
24.Kaebaja viited Aidu tuulepargile ei ole asjakohased. Võimalikud keerukused Aidu tuulepargi majandamisel ei õigusta Salme tuulepargiga seotud kohustuste täitmata jätmist.
25.Arvestades tuulikute korrashoiu olulisust ja seda, kui ohtlik võib olla vigane tuulegeneraator, kuna võib kujutada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale, siis on avalikes huvides vajalik kohaldada mõjusaid vahendeid tuulikute korrashoiu jälgimiseks. Käesoleval juhul oli sunniraha suurus proportsionaalne ja mõjus, kuna kaebaja hakkas pärast sunniraha määramist ettekirjutuses määratud kohustuse täitmiseks auditi koostamiseks eksperte otsima. Enne sunniraha määramist jättis kaebaja järjepidevalt ettekirjutuses määratud kohustuse täitmata. Määratud sunniraha ei ole ebamõistlikult suur.
26.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 24.03.2023 ettekirjutus ja selle muutmine 20.02.2024 sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Kaebajal oli piisavalt aega ettekirjutust täita (ettekirjutuse koostamise ja sunniraha nõude koostamise vahel oli 18 kuud). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on olnud haldusmenetluses piisavalt vastutulelik, küsinud ise kaebajalt selgitusi ettekirjutuse täitmise kohta ja pikendanud ettekirjutuse täitmise tähtaega. Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja otsida auditi koostamiseks eksperte enne sunniraha määramist. Kui kaebajal ei olnud võimalik auditit ettekirjutuses määratud ajaks koostada, siis oleks kaebajal olnud võimalik vastustajat ettekirjutuse täitmise takistustest teavitada. Seda kaebaja varasemate kirjadega (22.11.2023 e-kiri, dtl 31; 16.01.2024 e-kiri, dtl 24) ei teinud. Kaebaja teavitas vastustajat alles 19.11.2024 sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja möödudes, et auditit on võimalik koostada alles 31.03.2025 (dtl 39–40).
27.Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 25.10.2024 sunniraha tasumise nõudega (dtl 20–21). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 12 000 eurot vabatahtlikult hiljemalt 01.11.2024. Vastustaja pikendas kaebaja taotluse alusel sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaega kuni 15.11.2024 (dtl 33–35). Vastustaja on 28.11.2024 esitanud täitmisavalduse nr 2410220001 (dtl 73) kaebajalt sunniraha sissenõudmiseks ja samal päeval on kohtutäitur Hille Kudu alustanud täitemenetluse nr 035/2024/5366 (dtl 74–75). Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
28.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
29.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
6(7)
3-24-32163-24-3216
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.