Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1777
Haldusasi
OÜ Belgradi Kinnisvara kaebus Päästeametilt varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Belgrad, esindaja F.M Vastustaja – Päästeamet, esindaja Nicole Vingertšuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Belgradi Kinnisvara apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt . Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
Aadressil Sinimäe tn 1-27, Tallinn hakkas 17.06.2023 kell 16.00 tööle tuletõrjealarm. Korteris viibinud H.A teatas kell 16.06 maja hooldajale, et majas töötab tulekahjusignalisatsioon, väljus korterist tänavale ja teatas kell 16.20 telefoni teel töötavast alarmist korteriomanikule. H.A lahkus, sest selge oli, et majast võis alguse saada tulekahju. Sama tegid ka teised korterite kasutajad. Tulekahjusignalisatsiooni töötamise ajal on teatavasti kohustus objektilt lahkuda. Kuna valju sireeni tõttu hakkasid tema kõrvad ja pea valutama, sisenes ta umbes kell 16.3516.40 maja läheduses asuvasse metsatsooni. Tagasi majja tuli ta kell 17.00 ja avastas korteri nr 27 lõhutud ukse ning kaks tuletõrjujat. Tuletõrjujad tekitasid korteriomanikule kahju ja otsisid ebaseaduslikult läbi võõra vara. See, et suitsuandur töötab pikka aega, ei tähenda, et korteris oleks tulekahju, kui suitsu ei tule, sh korteri avatud aknast. Lisaks oli võimalus korteri akna all seisnud redeliga tuletõrjeauto abil vaadata sisse korteriaknast, et näha, et korteris ei ole suitsu ega inimesi. Tuletõrjujad ei teavitanud korteri omanikku, et korteri uks lõhutakse. Tuletõrjujad keeldusid korteri omanikku tuvastamast ja talle teatamast, et esineb vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajadus. Ka pärast sündmust ei teavitanud tuletõrje töötajad korteriomaniku seaduslikku esindajat ukse lõhkumisest ja korterisse sisenemisest.
3(5)
Äriregistri kohaselt on kaebaja seaduslikud juhatuse liikmed F.M, kes on kaebaja esindajaks kohtumenetluses, ja H.A, kes viibis kaebaja selgituste kohaselt vaidlusaluse sündmuse eel korteris ja kes pärast päästesündmuse lõppu korterisse tagasi tuli. Kaebajat võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Kaebaja on selgitanud, et tulekahjusignalisatsiooni tööle hakkamisel majast lahkumine on ainuõige tegevus ja kohus nõustub sellega. Tulekahjusignalisatsiooni eesmärk on hoiatada võimalikust tulekahjust, et signalisatsiooni läheduses olevad isikud teaksid võtta kasutusele meetmed oma elu, tervise ja vara säilitamiseks. Praegusel juhul nähtub aga kohtule, et kaebaja esindaja lahkus majast ja maja vahetust lähiümbrusest, teades, et signalisatsioon tuleb kaebaja korterist ja tegelikult tulekahju ei ole. Kaebaja seaduslik esindaja pidi korterist ja maja juurest lahkudes möönma, et kui signalisatsiooni töötamise korral võidakse teavitada Päästeametit, võivad päästjad elumajas tulekahju kahtlustamise korral eluruumi siseneda, et kontrollida, et ühegi inimese elu või tervis ei oleks ohus. Kui korteri uks on suletud, võivad päästjad avada ka suletud uksi. Tegemist ei ole keskmisele mõistlikule inimesele mitte teadaolevate asjaolude ja järeldustega. Maja juurde jäädes oleks esindajal olnud võimalik teada saada päästjate saabumisest, neid teavitada, et tegelikult tulekahju ei ole, ja sellega korteri ukse kahjustamine ära hoida. Vastustaja on selgitanud, miks ei olnud võimalik kasutada tulekahju tuvastamiseks tõmberedeliga päästeautot. Nimelt ulatus sündmusele reageerinud päästeauto redel maksimaalselt kolmanda korruseni ning kõrgemal asuva korteri aknast ei olnud võimalik selle abil sisse vaadata. Vastustaja püüdis enne ukse lõhkumist ja korterisse sisenemist korteri omanikku selgeks teha, koputati nii korteri nr 27 kui ka naaberkorteri uksele. Arvestada tuleb, et päästesündmuse lahendamisel tegutsesid päästjad olukorras, kus kahtlustati tulekahju kaebaja korteris, mistõttu olid vastustaja pingutused korteri elaniku isiku teada saamiseks praegusel juhul piisavad. Pärast korterisse sisenemist prooviti võimalikult kiiresti teavitada korteri elanikke – päästesündmuse juht edastas korterist leitud isikut tõendavate dokumentide andmed elanikega ühenduse võtmiseks häirekeskusele, kuid see ei õnnestunud. Samuti nähtub, et sündmuse alguses korteris viibinud kaebaja seaduslik esindaja saabus vahetult pärast sündmuse lõppu korterisse tagasi, mistõttu on kaebaja sündmusest ka vahetult pärast selle toimumist teada saanud. Kohus ei kontrolli, kas pärast ukse avamist ja päästesündmuse lõppu toimunu võis olla mingis osas õigusvastane, kuivõrd need toimingud ei ole põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekkimisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(5)
varasemalt teavitanud majahaldurit, et korteris nr 27 signalisatsioon töötab, kuid tulekahju pole.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.