Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1777
Haldusasi
OÜ Belgradi Kinnisvara kaebus Päästeametilt varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Belgrad, esindaja F.M Vastustaja – Päästeamet, esindaja Nicole Vingertšuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Belgradi Kinnisvara apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Belgradi Kinnisvara apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1777 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt . Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Belgardi Kinnisvara OÜ esindaja pöördus Päästeameti poole seoses 17.06.2023 aadressil Sinimäe tn 1-27, Tallinn toimunud päästesündmusega tekitatud kahju hüvitamiseks ja selgituste saamiseks.
2.Päästeamet vastas pöördumisele 10.07.2023 kirjaga nr 7.1-1/4299-2. Lasnamäe päästekomando sai 17.06.2023 kell 16.38 väljakutse aadressile Sinimäe tn 1, Tallinn. Väljakutse põhjuseks oli, et vastasmajas viibinud isik kuulis pikemat aega alarmi töötamist. Päästetöö juht lahendas koha peal sündmuse: tuvastas maja välisfassaadil suitsu puudumise; küsitles maja elanikku alarmi kestuse kohta; tuvastas kortermajas asuva automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) keskseadmest, et alarm tuleb korterist nr 27; korteri uksele koputades ja uksekella lastes ust ei avatud; tehti ATS süsteemile taastus, peale mida hakkas alarm korteris uuesti tööle; otsustati uks jõuga avada; siseneti korterisse, kus tulekahju ega inimesi ei olnud; elutoas asuva suitsuanduri led-tuli põles punaselt ja päästetöö juht eemalda suitsuanduri laest. Korterisse siseneti, kuna puudus teadmine, kui kaua alarm eelnevalt töötanud oli ja kas korteris viibib inimesi ning kuna tegemist oli tuletõkkeuksega, mis tulekahju varajases staadiumis ei anna tulekahjust märku (kuumus uksel, suitsu immitsemine). Korteriomanikuga kontakti saamiseks edastati pärast sisenemist korteri elutoas televiisori all olnud ID-kaardi ja teise isikut tõendava dokumendi andmed Häirekeskusele. Korteris oleva vara valveta jätmise vältimiseks proovisid ametnikud leida korteri välisukse varuvõtit. Võti leiti köögis aknalaual olevast kilekotist, peale mida lahkus päästemeeskond korterist ning sulges välisukse. Korteri võti tagastati sündmuskohale saabunud korteriomanikule. Korteri nr 27 välisukse avamine ja korterisse sisenemine oli vajalik päästeseaduse (PäästeS) § 132 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 1 alusel kõrgendatud ohu välja selgitamiseks, ohu tõrjumiseks või päästetööks. Päästetöö juhi kohustus oli rakendada viivitamatult vältimatuid ja edasilükkamatuid tegevusi ohu välja selgitamiseks. Päästetöö juht tuvastas kõiki asjaolusid kogumis hinnates vahetu kõrgendatud ohu kortermajas viibivate isikute eludele. PäästeS § 48 kohaselt loetakse päästesündmuse käigus PäästeS § 21 nimetatud töödega ning KorS § 50 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 3 alusel vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Käesoleva juhul oli teenistuskohustusi täitva päästemeeskonna tegevus korteri nr 27 ukse avamisel kooskõlas päästeasutusele antud õigustega ning kaalutletud, samuti vajalik ning töös järgiti vajalikku hoolsust. Ukse avamine ja selle tagajärjel ukse rikkumine võimaliku kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks inimelu päästmise eesmärgil kaalub üles riive taotleja õigusele. Taotleja õiguse riive oli antud olukorras ja tingimustes õiguspärane. Päästesündmuse käigus tekkinud kahju loetakse õnnetusjuhtumist põhjustatud kahjuks ning see ei kuulu Päästeameti poolt hüvitamisele.
3.OÜ Belgardi Kinnisvara esitas 10.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti vastu kahju hüvitamiseks.
2(5)
Aadressil Sinimäe tn 1-27, Tallinn hakkas 17.06.2023 kell 16.00 tööle tuletõrjealarm. Korteris viibinud H.A teatas kell 16.06 maja hooldajale, et majas töötab tulekahjusignalisatsioon, väljus korterist tänavale ja teatas kell 16.20 telefoni teel töötavast alarmist korteriomanikule. H.A lahkus, sest selge oli, et majast võis alguse saada tulekahju. Sama tegid ka teised korterite kasutajad. Tulekahjusignalisatsiooni töötamise ajal on teatavasti kohustus objektilt lahkuda. Kuna valju sireeni tõttu hakkasid tema kõrvad ja pea valutama, sisenes ta umbes kell 16.3516.40 maja läheduses asuvasse metsatsooni. Tagasi majja tuli ta kell 17.00 ja avastas korteri nr 27 lõhutud ukse ning kaks tuletõrjujat. Tuletõrjujad tekitasid korteriomanikule kahju ja otsisid ebaseaduslikult läbi võõra vara. See, et suitsuandur töötab pikka aega, ei tähenda, et korteris oleks tulekahju, kui suitsu ei tule, sh korteri avatud aknast. Lisaks oli võimalus korteri akna all seisnud redeliga tuletõrjeauto abil vaadata sisse korteriaknast, et näha, et korteris ei ole suitsu ega inimesi. Tuletõrjujad ei teavitanud korteri omanikku, et korteri uks lõhutakse. Tuletõrjujad keeldusid korteri omanikku tuvastamast ja talle teatamast, et esineb vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajadus. Ka pärast sündmust ei teavitanud tuletõrje töötajad korteriomaniku seaduslikku esindajat ukse lõhkumisest ja korterisse sisenemisest.
4.Päästeamet vaidles kaebusele vastu ning jäi 10.07.2023 kirjas nr 7.1-1/4299-2 märgitu juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja 10.07.2023 kirjas toodud seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2). RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks Päästeameti õigusvastane tegevus 10.06.2023 päästesündmuse lahendamisel. Vastustaja tegevus polnud õigusvastane. KorS § 50 lg 1 p 1 alusel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud eluruumi, sealhulgas avada uksi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS § 5 lg 4 kohaselt on kõrgendatud oht muu hulgas oht isiku elule. KorS §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib Päästeamet kohaldada PäästeS § 13 1 lg 1 alusel. PäästeS § 132 lõike 2 kohaselt võib päästeasutus valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevasse eluruumi, sealhulgas avada uksi ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks. Lõike 3 kohaselt võib Päästeamet halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks. Vastustaja on õigesti leidnud, et 17.06.2023 aadressil Sinimäe 1-27, Tallinn aset leidnud päästesündmuse käigus kaebaja korteriomandile välisukse lõhkumisega tekitatud kahju tuleb PäästeS § 48 alusel lugeda õnnetusest põhjustatud kahjuks. Vastustaja tegevus oli päästesündmuse lahendamisel ja päästetöö (PäästeS § 3 lg 1 1) tegemisel õiguspärane, vastustaja selgitas kaebaja korteri ukse avamisel ja korterisse sisenemisel välja kõrgendatud ohu olemasolu KorS § 5 lg 4 mõttes ja päästjatele sündmuse ajal teada olevaid asjaolusid arvestades oli vastustaja tegevus proportsionaalne. Olukorras, kus võib eeldata inimese elu või tervise ohus olekut, ei pea Päästeamet kasutama järjest kõiki leebemaid meetmeid või ootama ära nende kasutamise võimaluse, vaid riivatava põhiõiguse tähtsust arvestades võib olla vajalik reageerida intensiivsemate meetmetega kohe. Ka juhul, kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane, oleks kaebajal olnud võimalik kahju tekkimine ära hoida. RVastS § 13 lg 1 p 4 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahjustatud isikust tulenevad asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
3(5)
Äriregistri kohaselt on kaebaja seaduslikud juhatuse liikmed F.M, kes on kaebaja esindajaks kohtumenetluses, ja H.A, kes viibis kaebaja selgituste kohaselt vaidlusaluse sündmuse eel korteris ja kes pärast päästesündmuse lõppu korterisse tagasi tuli. Kaebajat võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Kaebaja on selgitanud, et tulekahjusignalisatsiooni tööle hakkamisel majast lahkumine on ainuõige tegevus ja kohus nõustub sellega. Tulekahjusignalisatsiooni eesmärk on hoiatada võimalikust tulekahjust, et signalisatsiooni läheduses olevad isikud teaksid võtta kasutusele meetmed oma elu, tervise ja vara säilitamiseks. Praegusel juhul nähtub aga kohtule, et kaebaja esindaja lahkus majast ja maja vahetust lähiümbrusest, teades, et signalisatsioon tuleb kaebaja korterist ja tegelikult tulekahju ei ole. Kaebaja seaduslik esindaja pidi korterist ja maja juurest lahkudes möönma, et kui signalisatsiooni töötamise korral võidakse teavitada Päästeametit, võivad päästjad elumajas tulekahju kahtlustamise korral eluruumi siseneda, et kontrollida, et ühegi inimese elu või tervis ei oleks ohus. Kui korteri uks on suletud, võivad päästjad avada ka suletud uksi. Tegemist ei ole keskmisele mõistlikule inimesele mitte teadaolevate asjaolude ja järeldustega. Maja juurde jäädes oleks esindajal olnud võimalik teada saada päästjate saabumisest, neid teavitada, et tegelikult tulekahju ei ole, ja sellega korteri ukse kahjustamine ära hoida. Vastustaja on selgitanud, miks ei olnud võimalik kasutada tulekahju tuvastamiseks tõmberedeliga päästeautot. Nimelt ulatus sündmusele reageerinud päästeauto redel maksimaalselt kolmanda korruseni ning kõrgemal asuva korteri aknast ei olnud võimalik selle abil sisse vaadata. Vastustaja püüdis enne ukse lõhkumist ja korterisse sisenemist korteri omanikku selgeks teha, koputati nii korteri nr 27 kui ka naaberkorteri uksele. Arvestada tuleb, et päästesündmuse lahendamisel tegutsesid päästjad olukorras, kus kahtlustati tulekahju kaebaja korteris, mistõttu olid vastustaja pingutused korteri elaniku isiku teada saamiseks praegusel juhul piisavad. Pärast korterisse sisenemist prooviti võimalikult kiiresti teavitada korteri elanikke – päästesündmuse juht edastas korterist leitud isikut tõendavate dokumentide andmed elanikega ühenduse võtmiseks häirekeskusele, kuid see ei õnnestunud. Samuti nähtub, et sündmuse alguses korteris viibinud kaebaja seaduslik esindaja saabus vahetult pärast sündmuse lõppu korterisse tagasi, mistõttu on kaebaja sündmusest ka vahetult pärast selle toimumist teada saanud. Kohus ei kontrolli, kas pärast ukse avamist ja päästesündmuse lõppu toimunu võis olla mingis osas õigusvastane, kuivõrd need toimingud ei ole põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekkimisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Belgradi Kinnisvara palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Vastupidiselt halduskohtu poolt märgitule ei teadnud kaebaja, et signalisatsiooni heli tuleb tema korterist. Signalisatsioon töötas kõikides korterites, esikus ja Sinimäe 1 tänaval. Majast lahkudes teavitas H.A Sinimäe tn 1 maja teenindanud AS-i Stell, et korteris ja majas on tööle hakanud tulekahjusignalisatsioon ning korteris nr 27 tulekahju ei ole. Korterisse naastes olid koridoris kaks tuletõrjujat ja AS-i Stell töötaja. Mõistlikul inimesel on raske ette kujutada, et pärast teenindusettevõtte teavitamisest töötavast häirest tulevad kohale tuletõrjujad, kes lõhuvad ukse maha. Tuletõrjujad ei teavitanud telefoni teel korteri omanikku, et on otsustanud ukse maha lõhkuda. Sellega rikuti KorS-i §-i 50. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja seaduslik esindaja pidi möönma, et signalisatsiooni töötamise korral võidakse teavitada Päästeametit ning päästjad võivad tulekahjukahtluse korral eluruumi siseneda. Maja juurde jäädes pole H.A hakanud nende tööd segama. Ta oli
4(5)
varasemalt teavitanud majahaldurit, et korteris nr 27 signalisatsioon töötab, kuid tulekahju pole.
7.Päästeamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on ammendavalt põhjendanud, miks ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane. Ringkonnakohtus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja peamine etteheide seisneb selles, et tema esindajat ei teavitatud kavatsusest korteri uks lahti murda. Ringkonnakohus selgitab kaebajale veelkord, et KorS § 50 lg 1 p 1 lubab päästjatel ruumidesse siseneda, sealhulgas avada uksi ilma valdaja nõusolekuta, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Tulekahju on kahtlemata selliseks kõrgendatu ohuks, mille esinemise kahtluse korral on KorS § 50 lg 1 p 1 kohaldamine põhjendatud. KorS § 50 lg-tes 3 ja 4 toodud kellaajalised piirangud ning teavitamise kohustus sellisel juhul ei rakendu.
10.Kui päästesündmuse käigu selgub, et tulekahju ei ole, ei tähenda see, et KorS § 50 lg 1 p-s 1 toodud meetmete kasutamine oli õigusvastane. Päästeamet on esitanud piisavad põhjendused, miks otsustati korteri nr 27 uksest siseneda. Kaebaja esindaja ilmus kohale alles peale seda sündmust, seega ei saa vastustajale ette heita, et kaebaja selgitused oleks jäetud tähelepanuta. Asjaolu, et H.A teavitas tulekahju puudumisest väidetavalt majahaldurit, ei tähenda, et selline info jõudis päästjateni.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.