Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2025. a, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2043
Haldusasi
O.L (endise nimega G.R) ebakorrektseks tunnistamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
kaebus
ekspertiisiaktide
1.O.L (endise nimega G.R) esitas 19.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata võimalus tunnistada tehtud ekspertiisiaktid ebakorrektseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 2007. a narkoainete ekspertiisid, mis on kaebajaga seotud, on vigased ja puudustega. Kaebajal on ka taotlus, et EKEI ei anna talle vajalikku infot, personali haridust ega teavet ekspertiisi täpsustamise kohta. Kaebaja sai haldusaktist praegu teada.
2.Kohtute infosüsteemi kohaselt puudutab kaebaja taotlus eelduslikult kriminaalasja nr a-aa-aaa, milles Harju Maakohus mõistis kaebaja 12.09.2008 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine) 2007. aastal toime pandud teo eest ja karistas vangistusega 6 aastat. Kohtuotsuse kohaselt olid tõendiks ekspertiisiaktid, milles kontrolliti ainetes GHB sisaldust. Riigikohus selgitas 10.03.2023 määruses nr 3-22-500, et ekspertiisi korraldamise eelduseks on tõendamisvajadus ehk seda tehakse karistusõiguse normide kohaldamiseks. Järelikult on tegemist kriminaalmenetluse toiminguga (p 11). Ekspertiisimäärusega teeb menetleja ekspertiisi tegemise ülesandeks eksperdile või riiklikule ekspertiisiasutusele (KrMS § 106 lg 2 p 3). SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg-s 1 on sätestatud, et menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Kuigi ekspertiisiasutus või ekspert ei ole menetleja, on ekspertiisi tegemisega täidetud menetleja antud ülesannet, mida pole õige käsitleda eraldi kriminaalmenetlusest (p 12). Seega puudub ekspertiisi tulemuse vaidlustamisel halduskohtul pädevus. Halduskohus leiab analoogia korras, et olukorras, kus kaebaja vaidlustab kriminaalmenetluses tehtud toimingut ehk tõendi kogumist ja hindamist, puudub halduskohtul pädevus kaebuse lahendamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt. Kohus märgib, et ekspertiisiaktide ebakorrektseks tunnistamine ei võimalda eelduslikult kaebaja õiguseid kaitsta, sest kaebaja õiguseid saab ennekõike riivata kriminaalmenetluses kuulutatud ja jõustunud kohtuotsus. Ka sellise kohtuotsuse ümbervaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.