VK kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (04.10.2023.a otsus nr 1-13/142-2)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - VK Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Asendada initsiaalidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
otsuse
avaldamisel
kaebaja
nimi
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21.07.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kaebaja VK esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, see registreeriti 24.07.2023 numbriga 1-13/142-1 (dtl 113-124). Kaebaja taotles mittevaralise kahju 30 000 euro hüvitamist järgmistel alustel: 1) kaebaja paigutati 30.06.2023 kambrisse E-1/1005, kus on kaamera ja valvurid vaatavad päeval ja öösel, mida kaebaja teeb. Kambris on lahtine tualett. 30.06-04.07.2023 rikkusid valvurid kaebaja õigusi. Samal perioodil ei saanud kaebaja öösel magada, kuna arestimajast kostus müra. Kaebajal on raske stress ja depressioon; 2) 30.06.2023 ja 13.07.2023 traumeeris kaebaja käsi valvur A.-E. Raus ning 16.07.2023 valvur S. Paavle. Kaebajale tekitati valu; 3) 13.07.2023 soovis kaebaja meditsiiniõde, et fikseerida käte trauma, valvur ei tahtnud meditsiiniõde kutsuda. 14.07.2023 hommikul palus kaebaja valvuritel uuesti meditsiiniõe
1
kutsuda, kuid seda ei tehtud. Meditsiiniõde tuli ja tegi foto alles sama päeva pärastlõunal, kui kaebaja oli kontaktisikule vigastusi näidanud; 4) 14.07.2023 õhtul palus kaebaja valvurilt vene keeles valuvaigistavat tabletti, kuid valvur käskis küsida eesti keeles. Kaebaja tabletti ei saanud; 5) kohtumisel advokaadiga paigutati kaebaja ja advokaat E-2 metallpuuri; 6) 20.07.2023 kohtumisel advokaadiga oli kaebaja ühe tunni käeraudades; 7) 04.07.2023 paigutati kaebaja kambrisse E-2/1058 metallpuuri. See on väga väike kamber, kus ei saa normaalselt liigutada ja teha sporti; 8) 18.07.2023 ja 21.07.2023 kutsus kaebaja meditsiiniõe ja tehti intiimset protseduuri, valvurid olid videokaameratega ja salvestasid meditsiiniprotseduuri; 9) vangla rikub kaebaja õigust helistada advokaadile. 25.05, 08.06 ja 29.06.2023 piirati kaebaja õigusi helistada perekonnale 60 minutit ja advokaadile. 30.06.2023 soovis kaebaja helistada advokaadile ja perekonnale, kaebaja kaart läks helistamise ajal lukku. Valvurite sõnul võib kaebaja helistada ainult 15 minutit, mis ei ole normaalne; 10) valvurid ei avanud E3 sektsioonis toiduluuki, kui õues oli kõrge temperatuur.
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 04.10.2023.a otsusega nr 1-13/142-2 (dtl 9-16) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja viibis E-1 eluosakonna kambris 1005 ajavahemikul 30.06-04.07.2023. Kambris on videokaamera ja tualett on lahtine. Kaebaja suhtes videovalvet ei kohaldatud ja kaamera oli välja lülitatud, vangla õigusvastast tegevust ei ole. Kambrisse 1005 võib kostuda arestimajas tekkiv müra. Meditsiiniõde kinnitas 04.10.2023, et kaebajal ei ole diagnoositud depressiooni, tervisekaardist ei nähtu kandeid stressi kohta. Müra võis tekitada ebamugavusi, kuid tegemist on paratamatu ebameeldivusega; 2) vastustaja tutvus kaamerasalvestistega käeraudade kasutamise kohta 30.06, 13.07 ja 16.07.2023. 30.06.2023 ei paigaldanud käeraudu A.-E. Raus. Seda tegi kaebaja ümberpaigutamise ajaks kell 19.37 teine ametnik, käerauad eemaldati kell 19.49, salvestiselt kaebaja käte traumeerimist ei nähtu. 13.07.2023 väljus kaebaja kambrist käeraudades kell 20.12, manustas ravimid, naases kambrisse kell 20.13 ja käerauad eemaldati. Salvestiselt ei nähtu, et A.-E. Raus oleks kaebaja käsi traumeerinud. 16.07.2023 kohta puuduvad salvestised kaebaja kambrist, eluosakonna kaamerasalvestiselt ei nähtu ametnike ega kaebaja käitumisest, et kaebaja käsi oleks traumeeritud; 3) 13.07.2023 õhtuse loenduse ajal tehtud salvestiselt ei ole kuulda ega aru saada, kas kaebaja palus meditsiiniõe kutsuda. Kui kaebaja väljus kambrist ravimite võtmise ajaks, siis ei palunud ta meditsiiniõde kutsuda. Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja käed oleks olnud vigastatud. 14.07.2023 hommikuse loenduse ajal avaldas kaebaja soovi saada arsti vastuvõtule, talle selgitati, et seda tuleb teha inspektor-kontaktisiku kaudu ja soovitati panna käed külma vee alla. Kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Valvur ei näinud objektiivset põhjust meediku kutsumiseks. Tõenditest ei nähtu, et kaebaja kätel oleks olnud tõsine vigastus, mis oleks nõudnud meditsiinipersonali kohest sekkumist. Kaebaja juures käis 14.07.2023 meditsiiniõde, kes tegi tema kätest pildid ja kande tervisekaarti. Vangla tegevust arsti või õe kutsumata jätmisel ei saa pidada õigusvastaseks, samuti ei ole õigusvastane soovitus panna käed külma vee alla. Kergemate vigastuste puhul ei pöörduta ka tavapäraselt erakorralise meditsiini osakonda või perearsti poole; 4) seoses 14.07.2023 valuvaigistava tableti andmata jätmisega oleks kaebaja saanud võimaliku kahjuliku tagajärje ära hoida. Kaebaja valdab igapäevaelu olukordadega hakkama saamiseks piisaval tasemel eesti keelt, see nähtub tema kirjalikest pöördumistest
2
ja varasemast suhtlemisest. Ei ole usutav, et kaebaja ei osanud ennast ametniku jaoks eesti keeles arusaadavaks teha; 5) kaebajal toimus 10.07.2023 eluosakonna E1 vestlusruumis kokkusaamine advokaadiga kell 10.20 kuni 10.45. Fotodelt nähtub, et ruumi keskel on trellid, millest ühel pool viibib külastaja ja teisel pool kinnipeetav, mõlemale on istumiskoht ja laud. Õigusnormid ei kehtesta nõudeid vestlusruumile. Ruumis on tagatud võimalus vestluse läbiviimiseks ja dokumentide tutvustamiseks, samuti konfidentsiaalsus. Kaebajal ei saanud lühikese aja jooksul tekkida tagajärge, mis kuuluks rahas hüvitamisele; 6) kaebaja 20.07.2023.a kohtumisel advokaadiga jäeti kaebajale käerauad, kohtumine kestis 10.07 kuni 10.38 ehk 31 minutit. Käeraudade kohaldamine ei olnud õigusvastane. Kaebaja suhtes kohaldati 02.07.2023.a käskkirja alusel ajavahemikul 30.06-02.08.2023 täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist igakordselt kambrist välja viimisel ja ametnike sisenemisel kambrisse. Kohtumine toimus kaugkohtuistungi ruumis, kus ei ole võimalust paigaldada käeraudu läbi ukse sees oleva luugi. Ka juhul, kui pidada käeraudade jätmist vestluse ajaks õigusvastaseks, ei saanud see kaasa tuua tagajärgi, mis kuuluks rahas hüvitamisele; 7) kaebaja viibis kambris 1058 ajavahemikul 04.07-08.08.2023 üksi, kambri pindala on ümardatult 6,86 m2 (v.a tualettruum). Kaebajale oli tagatud õigusaktides sätestatust enam kui kaks korda rohkem põrandapinda. Kaebajale oli tagatud piisav liikumisruum, s.h erinevate harjutuste tegemiseks. Ühtegi muud etteheidet peale liikumisruumi puuduse ei ole kaebaja välja toonud; 8) meditsiinilise protseduuri ajal 18.07.2023 valvuri rinnakaamera ei salvestanud. 21.07.2023 kohta on salvestis, ametnik sisenes ravimite andmiseks kaebaja kambrisse ajal, mil kaebaja oli palja ülakehaga ja tal oli pooleli meditsiinitöötaja vastuvõtt. Kaebaja manustas ravimid ja ametnik lahkus kambrist. Sisenemist ei saa pidada õiguspäraseks, vangla vabandas tekkinud olukorra pärast. Arvestades juhtumi asjaolusid kogumis, ei ole hüvitise maksmine siiski põhjendatud; 9) kaebaja paiknes 25.05, 08.06, 29.06 ja 30.06.2023 suletud eluosakonnas E-3, kambris 1112. Kaebaja on kõigil päevadel, v.a 29.06.2023, telefoni kasutanud. Kaebaja helistamise õigust ei ole 25.05 ja 08.06.2023 õigusvastaselt piiratud. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks kõneaja pikendust palunud, ei saa eeldada, et ametnikud olid sellisest soovist teadlikud. Õigus helistada kaitsjale või advokaadist esindajale ei ole piiramatu, vanglal tuleb kõigile isikutele tagada samaväärne helistamisvõimalus. 29.06.2023 kaebaja telefoni kasutada ei saanud, selle põhjus ei ole tagantjärele tuvastatav, samuti ei ole teada, kas kaebaja oli esitanud avalduse sel päeval helistamiseks. 30.06.2023 sai kaebaja telefoni kasutada kell 18.14 kuni 18.35. Kuigi kodukorra järgi on helistamise ajaks 10 minutit, ei saa ametnike tegevust kaebaja helistamise katkestamisel pidada õiguspäraseks. Ametnikud ei toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, miks kaebajal ei võimaldatud kauem telefoni kasutada. Vangla vabandas tekkinud olukorra pärast. Siiski ei ole kaebajale tekkinud selliseid tagajärgi, mis kuuluksid hüvitamisele rahas; 10) vangla on suviste palavate ilmade perioodil lubanud jätta kambrite toiduluugid avatuks, tegemist on direktori ühekordse otsustusega, avamisele on seatud kindlad tingimused. Kaebaja ei viita ühelegi konkreetsele kuupäevale, mil ametnikud oleksid pidanud E3 eluosakonnas toiduluugi avama, seega ei ole võimalik vastava otsustuse tegemist kontrollida.
3.Kaebaja esitas 06.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Alates 30.06.2023 hoiti kaebajat üksiktingimustes, kasutati iga päev käeraudu ja keelati 3
spordisaali külastada. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati 02.07.2023.a käskkirja nr 223/1-2/257 alusel. Intsident oli, kuid selle põhjustasid ametnike provokatsioonid. Polnud sellist äärmuslikku olukorda, et kaebajat 30.06.2023 paigutada kambrisse 1005, kuhu paigutatakse agressiivseid inimesi. Kõnesid advokaadile ei tohi piirata. Kaebajat piinatakse, avaldatakse psühholoogilist survet ja rikutakse tervist, kaebajal on kroonilised selja- ja peavalud ning paanikahood. Kaebajal on 2021. aastal diagnoositud psüühikahäired, mistõttu teda ei oleks tohtinud üksiktingimustesse paigutada. Kaebajale tekitati 30.06.2023 kambris E1/1005 käeraudade mahavõtmisel valu, kuigi selleks ei olnud vajadust. Valvur maksis kätte selle eest, et kaebaja sülitas talle näkku ja solvas teda. Ka 13.07.2023 tekitati kaebajale valu käeraudade panemise, käte väänamise ja koridori tõukamisega. Samuti jäeti kutsumata meditsiiniõde ega antud valuvaigistavat tabletti. 16.07.2023 tekitati kaebajale valu käeraudade tihedalt kinni tõmbamisega. A.E. Rausi, J. M. Boikovi ja S. Paavle tõttu tekkis 30.06.2023 olukord E-3 sektsioonis ja need ametnikud lihtsalt provotseerivad ja piinavad kaebajat E-2 sektsioonis. Kaebajal on 2021. aastal diagnoositud tsüklitega peavalud ja folaadi defitsiit. Kaebaja esitas kohtule erinevaid kohtueelse menetluse dokumente (dtl 9-77), väljavõtteid kohtupraktikast (dtl 80-82, 83-84, 89-90, 91-96) ning selgitusi oma tervisliku seisundi kohta (dtl 85-88). Kaebaja selgitas, et tal on mitmed vaimse tervise probleemid, pidevalt üksikvangistuses viibimise tõttu on suurendatud psühhotroopsete preparaatide annust ja kaebaja võtab lisaks valuvaigisteid. Kaebaja esitas väljavõtteid tema haigusjuhtudest ajavahemikul 2007-2024 (dtl 104-107) ning märkis, et tema tervislik seisund on üksikvangistuses viibimise tõttu halvenenud. Tartu Vangla ametnike ja tervishoiuteenuse osutajate tegevus põhjustas kaebajale hingelist ja füüsilist kannatust, füüsilist valu ning kogu tervisliku seisundi halvenemist.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi seisukohale, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vastustaja viitas 04.10.2023.a otsuse seisukohtadele (otsuse punkt 2). Vastustaja lisas järgmised põhjendused: - kaebajal on kohustus tõendada kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos, et kahju on tekkinud vastustajale ette heidetava tegevuse tagajärjena. Vastustajale ei ole äratuntav, kuidas saaks vanglale ette heidetud tegevus kahjustada kaebaja tervist. Kaebaja ei ole tõendanud tervise kahjustamist ja põhjuslikku seost; - ei ole usutav, et neli päeva kambris 1005 viibimist võis kaasa tuua kaebaja tervise kahjustumise, avatud tualett ja selle kasutamine ei saanud kahjustada kaebaja tervist; - käeraudade kasutamise tagajärgi ei saa pidada vigastuseks või tervisekahjustuseks. Kaebaja kehalist terviklikkust rikuti väga vähesel määral ning tervise taastamine ei nõudnud meditsiinilist sekkumist. Randmest kõrgemal paiknevaid vigastusi ei saa seostada käeraudade kasutamisega. Tõendamist ei ole leidnud see, et kaebaja kätel oleks olnud vigastusi, mis oleksid nõudnud vältimatut abi või erakorralist sekkumist ning kohest meediku kutsumist; - vastustaja muutis oma seisukohta 21.07.2023.a juhtumi osas. On tõendamata, et valvur sisenes töötava vormikaameraga kambrisse, kus osutati meditsiiniteenust. Tervisekaardi väljavõttest meediku vastuvõttu ei nähtu. 21.07.2023.a salvestiselt on näha palja ülakehaga kaebaja, kedagi teist ei nähtu. On äärmiselt raske uskuda, et kahe riivistatud ukse taga oli meedik tervishoiuteenust osutamas, julgeolekukaalutlustel ei suleta ametnikke ega töötajaid selliselt kinnipeetava kambrisse. Ravimite jagamiseks töötava vormikaameraga kambri juurde liikumist ei saa pidada õigusvastaseks; - vastustaja täpsustas, et kaebaja sai 25.05.2023 telefoni kasutada kell 18.35-19.39, 08.06.2023 kell 18.05-19.24 (kell 19.22 rakendus kõneside piirang), 29.06.2023 kaebaja
4
telefoni ei kasutanud ja 30.06.2023 oli telefon kaebaja kasutuses 18.14-18.35. Kaebaja oli vahistatu staatuses. Vastustaja jäi selle juurde, et helistamise aja piiramine 30.06.2023 oli õigusvastane. Tervisekahju tekkimine selle tulemusena ei ole äratuntav, kaebaja ei ole tervisekahju tekkimist ja põhjuslikku seost tõendanud. Vastustaja palus jätta kaebaja väited seoses üksikvangistusega tähelepanuta, kuna kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses kaebaja sellele ei viita. Kohtu seisukoht
5.Kohus võttis kaebuse menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses tervise kahjustamisega järgmistel alustel: 1) 30.06-04.07.2023 kambris nr 1005 viibimine (kaamera, lahtine tualett, arestimajast kostuv müra); 2) 30.06, 13.07 ja 16.07.2023 käeraudadega kätele valu põhjustamine; 3) 13.07 ja 14.07.2023 meditsiiniõe kutsumata jätmine; 4) 14.07.2023 valuvaigistava tableti andmata jätmine; 5) 10.07.2023 kohtumisel advokaadiga eluosakonna E1 vestlusruumi (trellidega ruum) paigutamine; 6) 20.07.2023 kohtumisel advokaadiga käeraudade kohaldamine; 7) 04.07.2023 kambrisse nr 1058 paigutamine (väike kamber); 8) 18. ja 21.07.2023 meditsiiniõe tehtud intiimsete protseduuride filmimine; 9) 25.05, 08.06, 29.06 ja 30.06.2023 helistamise piiramine; 10) E3 eluosakonnas toiduluugi avamata jätmine. Kaebaja täpsustas ajavahemikuna 01.0630.06.2023 (dtl 103). Kohus selgitas kaebuse menetlusse võtmisel, et jätab tähelepanuta kaebaja väited üksikvangistusega kahju tekitamise kohta, kuna sellele ei ole kaebaja kohtueelses menetluses tuginenud. Kaebaja on hiljem esitanud kohtule korduvalt avaldusi, kuid ei ole kohtu sellisele seisukohale vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus kaebaja väited seoses üksikvangistuse kohaldamisega tähelepanuta.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt tervise kahjustamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Kohus ei ole tingimuste täidetuse kontrollimisel seotud eeltoodud järjekorraga.
5
7.Kohus käsitleb esmalt seda, kas kaebajal on tekkinud kahju. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal mõistetakse mittevaralise kahju all inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
8.Kaebus on menetlusse võetud üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja soovis üheselt arusaadavalt esitada just tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude, s.h esitada kaebuse, mis on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba. Tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaebajal faktilise asjaoluna välja tuua ja pooltel tõendamist reguleerivates sätetes toodud korras tõendada või ümber lükata tervisekahjustuse tekkimine ning selle põhjuslik seos kaebuse aluseks oleva vastustaja tegevusega. Seda, kas on tõenäoline, et tervisekahjustus põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi, saab kohus hinnata alles pärast seda, kui tervisekahjustuse tekkimine on tõendamist leidnud.
9.Riigivastutuse seadus ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkust (nt vigastatakse kätt), tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt kopsupõletik, psüühikahäire)1. Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist2.
10.Kaebaja väidetud tervisekahjustuseks on stress, depressioon, närvilisus, apaatia, peavalu, paanikahood, unehäired ja psühhoosid. Kaebaja viitas tõenditena tervisekaardi andmetele, mis pärinevad ajavahemikust 06.12.2007 – 25.11.2022 (dtl 7, 85-86, 104-106). Need andmed ei ole asjakohased, kuna kaebajal ei saanud tekkida vastustaja tegevusega põhjuslikus seoses olevad tervisekahjustused enne vastustajale ette heidetavat tegevust. Kaebaja viitas ka järgmistele tervisekaardi andmetele: * haigusjuht nr A17953 2022, 09.10.2023 (dtl 86). Kaebaja kirjelduse põhjal kajastab see kaebaja üldisi terviseandmeid ja tarvitatavaid ravimeid üleviimisel Tallinna Vanglasse. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tõendavad need andmed tema tervise kahjustamist või selle põhjuslikku seost vastustaja tegevusega; * haigusjuht nr A3780 2022, 28.02.2024 (dtl 86, 106). Kaebaja kirjelduse põhjal kajastab kanne psühhiaater A. Koti (nim Kott) vastuvõttu. Kaebaja on kirjeldanud suurel arvul probleeme - stress, depressioon, halb uni, paanikahood, hirmud, vanglaametnik läks kallale, üksikkambris hoidmine, kokkusaamisest keeldumine, seljavalu, peavalu jne. Arsti hinnangul tuleb põhidiagnoos tunnistada õigeks. Diagnoos on F61.0+ segatüüpi isiksushäired. Kandest ei nähtu seega arsti hinnang, et kaebajal esineksid
tervisekahjustustena stress, depressioon, närvilisus, apaatia, peavalu, paanikahood, unehäired ja psühhoosid; * haigusjuht nr A7084 2022, 18.04.2024 (dtl 106). Kaebaja kirjelduse põhjal kajastab kanne psühhiaater A. Koti (nim Kott) vastuvõttu. Kajastatud on kaebaja hinnang, et tema probleemide põhjuseks on kinnises kambris hoidmine. See asjaolu ei ole käesolevas vaidluses nõude aluseks. Diagnoos F61.0+ segatüüpi isiksushäired.
11.Vastustaja esitas kohtule väljavõtted kaebaja tervisekaardist 30.06.2023 kuni 06.10.2023 (dtl 141-143) ja 08.02.2021 kuni 06.10.2023 (dtl 144-145). Otsuse punktis 10 nimetatud kaebaja väidetud tervisehäiretega on seostatavad järgmised kanded. * 15.08.2023. /..../ Probleemid sektoris. Psühholoogiliselt oli väga raske. Kõik valutab: selg, pea. Valud seostab psühholoogilise ülekoormusega. Homme 16.08 psühhiaatri konsultatsioon. /..../ * Diagnoosid 15.08.2023: R51- peavalu (põhidiagnoos); M54.5- nimmevalu (kaasnev diagnoos); Z03.2+ jälgimine kahtlustatud psüühiliste ja käitumishäirete suhtes (kaasnev diagnoos); F61.0- segatüüpi isiksushäired (kaasnev diagnoos); L85.3- kuivnahksus (kaasnev diagnoos). * 16.08.2023. Ravipäevik. Sedavõrd endast väljas ja valudes, et vaja psühhofüsioteraapiat. Kõik algas helistamise piiramisest ja ohjeldamist. Et abistataks peaks suitsiidi tegema. Kehakaal alanenud. Soovitasin ravimite suuremaid annuseid. Selgitasin, et psühhiaater füsioteraapiat ei määra. Registreerisin psühhoteraapiaks psühholoogi vastuvõtule. Ravimite annuste suurendamist hindas kui sihilikku mürgitamist. Konsulteerib kaitsjaga kaebuse koostamise suhtes. * 22.09.2023. Ravipäevik. Hilis- ja öine insomnia, üleelamised igapäevased, pea- ja seljavalu, "psühhoosid" (ei suuda täpsustada), aega viidab kohtukirjade kirjutamisega, ei tea, miks üksi hoitakse, kaal 94 --- 75, sporti teha ei viitsi ega ka jõua. Mirtasapiini 30 mg x 1 Õ, duloksetiini määramise lõpetan, määran venlafaksiini 75 mg x 1 H. Nõustamine. Tagasi 06.10. * 06.10.2023. Ravipäevik. Kehakaal riietega 86,7 kg. olulist muutust enesetundes ei ole. Närvilisus, pea - nimmevalu sage, koolis istudes selg väsib. Praegu ametnikega olulisi konflikte ei ole. Häirib, et abikaasa ei saa Tallinnast külastusele tulla, ei ole lapsi kellegagi jätta. Lootus Tallinna üleviimisele. Venlafaksiini 150 mg x 1 H. Nõustamine. Tagasi 20.10 * Diagnoos 08.02.2021 F61.0- segatüüpi isiksushäired (põhidiagnoos).
12.Kohtu hinnangul ei nähtu otsuse punktis 10 ja 11 toodud andmetest, et kaebajal oleks tekkinud tervisekahjustus, mida saaks seostada otsuse punktis 5 nimetatud kaebuse aluseks oleva vastustaja tegevusega (kahju tekitamist käeraudade kasutamisega käsitleb kohus allpool). Kaebaja on kurtnud arstidele erinevaid tervisehäireid, kuid diagnoosiks on läbivalt olnud üksnes segatüüpi isiksushäired. See diagnoos esineb kaebajal juba vähemalt alates 08.02.2021. Ainsana kaebaja väidetud tervisehäiretest on 15.08.2021 ühekordselt diagnoositud peavalu, kuid puudub alus seostada seda vastustajale ette heidetavate tegudega. Kaebajal ei ole pärast vaidlusaluseid sündmusi diagnoositud stressi, depressiooni, unehäireid, psühhoose. Otsuse punktis 5 toodud sündmused võisid kaebajale põhjustada pahameelt või üleelamisi. Sõnu „stress“, „depressioon“ jne kasutatakse ka tavakõnes üleelamiste kirjeldamisel. See, et kaebaja tundis ennast vastustaja tegevusest riivatuna, ei ole samastatav tervise kahjustamisega.
7
13.Kaebaja väidetud tervisekahjustuseks on ka käte vigastused seoses käeraudade kohaldamisega 30.06, 13.07 ja 16.07.2023. Täpsemalt väidab kaebaja, et 30.06.2023 käeraudade eemaldamise ajal valvur haaras kaebaja vasakust käest ja hakkas kõvasti murdma, 13.07.2023 valvur pani käerauad tugevalt, tekitades valu, seejärel hakkas käsi väänama, surus neid jõuga, haaras käeraudade keskkohast ja tõukas kaebaja koridori ning 16.07.2023 valvur tõmbas käerauad väga tihedalt kinni ja tekitas sellega valu. Kohtule tõenditena esitatud videosalvestised ei kinnita kaebaja väiteid. Videosalvestiselt ei nähtu, et valvur oleks 30.06.2023 hakanud kaebaja kätt murdma. Valvuri liigutused käeraudade eemaldamise ajal on rahulikud. Kaebaja väidab salvestisel, et tema kätt on vigastatud, kohtu hinnangul on kaebaja käitumisel ilmselgelt teatraalne ja liialdatud iseloom. Kaebaja näitab vigastatud alana oma vasakut küünarvart, tervisekaardi kande (dtl 141) põhjal ei ole küünarvarrel vigastusi tuvastatud ja kaebaja kurtis tervishoiutöötajale hoopis parema randme valulikkust. 13.07.2023.a salvestisel on näha, kuidas kaebaja väljub kambrist ise rahulikus tempos ning valvur laseb kaebajal endast mööduda. Salvestiselt ei nähtu, et kaebajal oleks käeraudades ebamugav või muid asjaolusid, millest järeldada, et toimuda võisid kaebaja kirjeldatud sündmused (käeraudade liiga tugev kinnitamine, kaebaja käte väänamine või surumine). Käeraudade liiga tugevale kinnitamisele viitavaid asjaolusid ei nähtu ka 16.07.2023.a videosalvestiselt.
14.Kaebaja tervisekaardis (dtl 141-143) on käeraudade kohaldamisega seotud järgmised kanded. * 30.06.2023. Täna õhtul kasutati jõudu kinnipeetava peal. Pandud peale käerauad. Mõlema käe randmetel käeraudadest marrastused. Kaebab parema randme valulikkust. Tehtud pildid. * 14.07.2023. Peavalvest info, et eile olevat olnud kp-l valvuritega jõu kasutus, mille tulemusena on käed käeraudadest paistes. Käisin kambri juures vigastusi fikseerimas, tegin pildid, V-kettal. Mõlema käe küünarvarre alumise kolmandiku pealmised osad on lillaka hematoomiga ja paistes. * 18.07.2023. Plaaniline vastuvõtt /..../ Lisaks kaebab kp mõlema käe valu kuna paar päeva tagasi oli olnud intsident, kus vigastas mõlema käe küünarvart. Antud kambrisse kaasa topsiga NSAID geeli vajaduspõhiseks kasutamiseks. Kohtule on esitatud fotod kaebaja randmetest (dtl 146-147 ja 150-151). Fotode või tervisekaardi kannetega ei ole tõendatud kaebajal tervisekahjustuse tekkimine konkreetsete kaebaja väidetud juhtumite tõttu. Kaebuse aluseks ei ole juhtum, milles kaebaja võis vigastada küünarvarsi. Kohtuasja dokumentide põhjal kohaldati kaebajale 30.0602.08.2023 täiendava julgeolekuabinõuna käeraudu igal viibimisel väljaspool kambrit ja ametnike kambrisse sisenemisel (käskkiri 02.07.2023 nr 2-23/1-2/257). Tervisekaardis kirjeldatud tagajärgi ei ole seda arvestades võimalik seostada konkreetsete kaebaja väidetud juhtumitega.
15.Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebajal tervisekahjustuste tekkimine kaebuse aluseks oleva vastustaja tegevuse tõttu. Täidetud ei ole tingimus, et kaebajal on tekkinud kahju. Kaebuse rahuldamine ei ole sel juhul võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste põhjalikum käsitlemine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Kohus märgib lühidalt, et nõustub vastustaja seisukohtadega vastavate tegevuste õiguspärasuse ja kaebajale rahalise hüvitise määramise põhjendatuse osas (otsuse punktid 2 ja 4). Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
8
Menetluskulud. Selgitused
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks.
17.Kohus vabastas kaebaja 22.04.2024.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuse resolutsioonis.
18.Otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. Kohus asendab otsuse avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.