Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-25-695/4
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 13.06.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 737

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-695

Haldusasi

G.Z-i kaebus Riigiprokuratuuri ja Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – G.Z

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada G.Z-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.G.Z (edaspidi ka kaebaja) sai 24.09.2024 kutse kohtuistungile, mille ta palus prokuratuuril edasi lükata. Samal päeval, s.o 24.09.2024 sai kaebaja teada, et prokuratuur oli helistanud kaebaja raviarstile ja pidanud arstiga vestluse kaebaja tervise teemal. Kaebaja esitas 04.10.2024, 16.10.2024 ja 19.11.2024 prokuratuurile pöördumised, et saada seadusviidetel põhinevad selgitused esitatud küsimustele seoses oma isikuandmete töötlemisega.

2.Kohtule arusaadavalt vastas kaebajale kirjalikult kõigepealt abiprokurör Mari Vunk (16.10.2024), siis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern (18.11.2024) ja viimaks tolleaegne riigi peaprokurör Andres Parmas (20.11.2024). Kaebaja hinnangul ta sisulisi vastuseid oma pöördumistele ei saanud, mistõttu pöördus ta avaldusega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi ka AKI või inspektsioon) poole. Kaebaja palus inspektsioonil hinnata prokuratuuri tegevust seoses tema isikuandmete ebaseadusliku käitlemisega ning kohustada prokuratuuri andma kaebajale kirjalik vastus tema kaebustes avaldatud küsimustele.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave

8.HKMS § 121 lg 2 p1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tallinna Halduskohus tõi käiguta jätmise määruses välja, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja täiendavatest selgitustest ja esitatud materjalidest selgub, et kaebaja poolt nõutud teave on hiljemalt AKI järelevalvemenetluses (Prokuratuuri 03.02.2025 kiri kaebajale nr RP-6-1/25/977-2) kaebajale edastatud, siis pole teabe väljastamiseks enam võimalik tõhusamaid nõudeid esitada (kogu nõutud teave on kaebajale edastatud). Kaebaja toob välja, et Prokuratuuri ja Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine on vajalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks, sealhulgas õiguseks isikuandmete kaitsele ja õiguseks saada juurdepääs kaebaja andmete töötlemisega seotud teabele. Puuduvad muud tõhusad õiguskaitsevahendid, kuna pädevad asutused on keeldunud andmast ammendavaid vastuseid kaebaja pöördumistele või on vastanud üksnes pärast seaduse järgimisele viitavat märget. Järelevalveorgani sisuline vastus puudub ning muud rikkumiste kõrvaldamise vahendid ei ole kättesaadavad. Prokuratuur rikkus kaebaja hinnangul kaebuses kirjeldatud tingimustel Eesti Vabariigi seadusi, eelkõige sellega, et kolm korda keeldus kaebajale andmast teavet viimase isikuandmete töötlemise kohta ja täitis nõuded ning esitas küsitud andmed alles AKI poolt läbiviidud järelevalvemenetluses. AKI aga rikkus järelevalvemenetluse lõpetamisel kaebaja õigusi sellega, et AKIle tehtud kaebuse menetlemine lõpetati ilma sisulise uurimiseta ja ilma põhjendatud vastuseta. AKI järelevalve lõpetamise otsusest ei selgu, miks Prokuratuuri õigeaegselt küsitud info väljastamata jätmist ei tunnistata AKI otsuses rikkumiseks. Samas selgitab kohus, et soovitud tuvastus peaks andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku kasu. Enamasti saab tuvastuskaebust esitada vaid preventiivsetel eesmärkidel ja kui hiljem õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Üldjuhul aga saab esitada tõhusama kaebuse õiguste rikkumise korral, mistõttu on tuvastamiskaebuse lubatavus vägagi erandlik. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014 määruse nr 3-3-1-60-14 punkti 18 kohaselt preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, kui on vaja vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kohtule ei selgu, et Prokuratuur või Andmekaitse Inspektsioon käituks kaebajaga edaspidi õigusvastaselt. Tuvastamisnõuded Prokuratuuri ja AKI tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks konkreetselt käesolevas haldusasjas toodud pöördumistele vastamisel ja järelevalvemenetluse läbiviimisel ei paranda kaebaja õiguslikku positsiooni- Prokuratuuril ei teki kohustust pöördumisi uuesti läbi vaadata ja AKIl ei teki kohustust järelevalvemenetlust uuesti läbi viia. Pole mingisugust põhjust eeldada, et Prokuratuur edasistele pöördumistele korrektselt ei vasta või AKI järelevalvemenetlust korrektselt läbi ei viiks. Kokkuvõtvalt puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tagastab kaebuse.