G.Z-i kaebus Riigiprokuratuuri ja Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.Z
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.Z-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse G.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-695.
Jätta G.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus muutmata.
Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.Z (edaspidi ka kaebaja) sai 24.09.2024 kutse kohtuistungile, mille ta palus prokuratuuril edasi lükata. Samal päeval sai kaebaja teada, et prokuratuur oli helistanud kaebaja raviarstile ja vestelnud arstiga kaebaja tervise teemal. Kaebaja esitas 04.10.2024, 16.10.2024 ja 19.11.2024 prokuratuurile pöördumised, et saada seaduse viidetel põhinevad selgitused esitatud küsimustele seoses oma isikuandmete töötlemisega.
2.Kaebajale vastas kirjalikult esmalt abiprokurör Mari Vunk (16.10.2024), siis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern (18.11.2024) ja viimaks tolleaegne riigi peaprokurör Andres Parmas (20.11.2024). Kaebaja hinnangul ta sisulisi vastuseid oma pöördumistele ei saanud, mistõttu
3-25-695 pöördus ta avaldusega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi ka AKI või inspektsioon) poole. Kaebaja palus inspektsioonil hinnata prokuratuuri tegevust seoses tema isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega ning kohustada prokuratuuri andma kaebajale kirjalik vastus tema kaebustes avaldatud küsimustele.
3.Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 18.02.2025 otsusega nr 2.1-1/24/1281-3150-7 järelevalvemenetluse kaebaja isikuandmete kaitse asjas.
4.Kaebaja esitas 25.02.2025 AKI otsuse peale vaide, millega taotles menetluse lõpetamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja järelevalvemenetluse jätkamist.
5.AKI jättis 06.03.2025 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
6.G.Z esitas 20.03.2025 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Riigiprokuratuuri ja AKI tegevuse õigusvastaseks ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 14 vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kohus jättis kaebuse 22.04.2025 määrusega kaebuses esinenud puuduste tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada esitatud nõudeid, esitada krüpteeritult esitatud tõendid krüpteerimata kujul ning tasuda riigilõiv 20 eurot. Kaebaja kõrvaldas puudused.
7.01.05.2025 kaebuse täienduses tõi kaebaja välja, et prokuratuuri ja AKI tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine on vajalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks (sh õigus isikuandmete kaitsele ja õigus saada juurdepääs kaebaja andmete töötlemisega seotud teabele). Puuduvad muud tõhusad õiguskaitsevahendid, kuna pädevad asutused on keeldunud andmast ammendavaid vastuseid kaebaja pöördumistele või on vastanud üksnes pärast seaduse järgimise kohustusele viitavat märkust. Järelevalveorgani sisuline vastus puudub ning muud rikkumiste kõrvaldamise vahendid ei ole kättesaadavad. Prokuratuur rikkus seadust eelkõige sellega, et keeldus kolm korda andmast kaebajale teavet kaebaja isikuandmete töötlemise kohta ja täitis nõuded ning esitas küsitud andmed alles AKI järelevalvemenetluses. AKI aga rikkus järelevalvemenetluse lõpetamisel kaebaja õigusi sellega, et AKI-le esitatud kaebuse menetlemine lõpetati ilma sisulise uurimise ja põhjendatud vastuseta. AKI järelevalve lõpetamise otsusest ei selgu, miks ei tunnista AKI prokuratuurilt küsitud info väljastamata jätmist rikkumiseks.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 13.06.2025 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus tõi käiguta jätmise määruses välja, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuivõrd kaebaja täiendavatest selgitustest ja esitatud materjalidest selgub, et kaebaja nõutud teave on hiljemalt AKI järelevalvemenetluses (Prokuratuuri 03.02.2025 kiri kaebajale nr RP6-1/25/977-2) kaebajale edastatud, siis pole teabe väljastamiseks enam võimalik tõhusamaid nõudeid esitada (kogu nõutud teave on kaebajale edastatud). Soovitud tuvastus peaks andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku kasu. Enamasti saab tuvastuskaebust esitada vaid preventiivsetel eesmärkidel ja kui hiljem õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Üldjuhul aga saab esitada tõhusama kaebuse õiguste rikkumise korral, mistõttu on tuvastamiskaebuse lubatavus vägagi erandlik. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014 määruse nr 3-3-1-60-14 p 18 kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina, kui on vaja vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kohtule ei selgu, et prokuratuur või AKI käituks kaebajaga edaspidi õigusvastaselt. 2(4)
3-25-695 Tuvastamisnõuded prokuratuuri ja AKI tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks konkreetselt käesolevas haldusasjas toodud pöördumistele vastamisel ja järelevalvemenetluse läbiviimisel ei paranda kaebaja õiguslikku positsiooni – prokuratuuril ei teki kohustust pöördumisi uuesti läbi vaadata ja AKI-l ei teki kohustust järelevalvemenetlust uuesti läbi viia. Pole põhjust eeldada, et prokuratuur edasistele pöördumistele korrektselt ei vastaks või AKI järelevalvemenetlust korrektselt läbi ei viiks. Kokkuvõtvalt puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tagastab kaebuse. Kohus ei tagasta kaebaja tasutud riigilõivu 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub 13.06.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.06.2025 määrus ja saata kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja leiab, et tal on õigus esitada tuvastamiskaebus, kuna prokuratuur täitis seadusest tuleneva kohustuse alles pärast AKI järelevalvemenetluse algust, mis näitab, et rikkumine toimus ja selle tuvastamine kohtus on õigustatud. Prokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamine on vajalik kaebaja Ameerika Ühendriikidele väljaandmise menetluses, kuna oluline on saada ametlik kinnitus, et Eesti ametiasutused, sh prokuratuur, on rikkunud kaebaja õigusi. Kohus kohaldas valesti HKMS § 45 lõiget 2, kohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu 26.11.2014 määrusega nr 3-3-1-60-14 (p 18), mille kohaselt on tuvastuskaebus lubatav, kui on olemas õigustatud huvi rikkumise tuvastamiseks või vajadus takistada selle kordumist. Mõlemad tingimused on kaebaja asjas täidetud. Kohus eksib, kui eeldab, et rikkumised ei kordu. Prokuratuuri võimalik edaspidine seaduslik käitumine kaebaja suhtes ei välista sarnaste rikkumiste kordumist teiste isikute suhtes. AKI tegevuse õigusvastaseks tunnistamine on vajalik, kuna see asutus, nagu ka kohus, leidis, et seaduse hilisem täitmine tähendab, et rikkumist ei toimunud. AKI keeldumine rikkumise sisulisest hindamisest tähendab, et tõhusat õiguskaitset ei olnud. Kaebajale ei ole jäänud muid õiguskaitsevahendeid. Riigilõivu korduv nõudmine kaebuse eest, mida sisuliselt ei arutatud, on põhjendamatu. Pärast puuduste kõrvaldamist tasus kaebaja 20 euro suuruse riigilõivu. Kohus ei arutanud kaebust sisuliselt, vaid tagastas selle menetlusse võtmata. Seetõttu ei saa uue kaebuse esitamine olla uus menetlus ja kohus ei saa nõuda uut lõivu. Selline tegevus oleks vastuolus HKMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia ja õiglustundega. Kaebaja palub, et kohus tuvastaks, et uus riigilõiv ei ole nõutav ning varasem tasu tuleb lugeda kehtivaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
11.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 30.12.2024 määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina tuvastamisnõude esitamiseks käsitatav mh preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina 3(4)
3-25-695 ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus (Riigikohtu 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 20). Halduskohtu määruse põhjendused on kaebeõiguse välistamiseks piisavad. AKI on 18.02.2025 vastuses nr 2.1/24/1281-3150-7 märkinud, et prokuratuur ei andnud koheselt vastuseid kõikidele kaebaja isikuandmete töötlemist puudutavatele küsimustele, kuid on töötlemist puudutavad vastused järelevalvemenetluses inspektsiooni ettepaneku vastuskirjana edastanud. Kaebaja AKI-le esitatud kaebuse peamine ese seisnes selles, et kaebajal ei ole võimalik saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja sellele tuginedes ei ole tal võimalik kontrollida, kas tema isikuandmete töötlemine on olnud seaduslik. AKI märkis oma vastuses, et seaduses on olemas alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks. Argumendi, et tuvastamiskaebuse menetlemine on vajalik tema õiguste kaitseks väljaandmismenetluses, esitas kaebaja esmakordselt määruskaebuses, mistõttu halduskohus ei saanud ega pidanud sellega arvestama. Põhjendus on ka sisuliselt asjasse puutumatu, kuna kohtule jääb ebaselgeks, millist õiguslikku kasu oleks saanud kaebajale anda Eesti ametiasutuste poolt tema õiguste rikkumise fakti tuvastamine, mis ei seondunud otseselt tema väljaandmise otsustamisega. Tänaseks on kaebaja Ameerika Ühendriikidele üle antud 1, Riigikohus on 26.08.2025 jätnud menetlusse võtmata kaebaja kassatsioonkaebuse kaebaja väljaandmise otsust puudutavas haldusasjas nr 3-25-1547 ja 09.09.2025 jätnud menetlusse võtmata kaebaja kaitsja teistmisavalduse kriminaalasjas nr 1-23-2063, mis puudutas väljaandmise õiguslikku lubatavust.
12.Kohus ei tagasta kaebuselt tasutud riigilõivu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2, kui kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2 (st kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki). Kaebaja on tasunud kaebuse puudusi kõrvaldades riigilõivu ühe korra ja seega ei ole väide riigilõivu korduvast nõudmisest asjasse puutuv. Kui kaebaja pidas silmas riigilõivu, mis tuleb tasuda hüpoteetilisel juhul, kui ta sooviks sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda, siis on tegemist küsimusega, mida kohus ei saa käesolevas asjas ette lahendada.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus muutmata.
14.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
1
Eesti Rahvusringhääling „Eesti andis USA-le üle Venemaale tundlikku tehnoloogiat tarninud kodaniku“, internetis kättesaadav: https://www.err.ee/1609783872/eesti-andis-usa-le-ule-venemaale-tundlikku-tehnoloogiattarninud-kodaniku
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.