P.I kaebus Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsuse nr E13943-1 ja 24.05.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/8124-7 tühistamiseks ning pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - P.I , esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P.I kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsus nr E13943-1 ja 23.05.2024 vaideotsus nr 5.2-3/8124-7.
3.Tuvastada, et P.I töötas ajavahemikul 26.11.1991-31.03.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses ning perioodil 01.04.2003 – 17.01.2011 AS-is Talter soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt P.I kasuks välja menetluskulud 1500 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.07.2025. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-24-1867
1.P.I (kaebaja) esitas 04.12.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
2.SKA 09.02.2024 otsusega nr E13943-1 (dtl 6) otsustati mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. SKA otsustas, et kaebaja vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata kaebaja töötamise aega: a) alates 26.11.1991 kuni 31.05.1995 meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses, b) alates 01.06.1995 kuni 31.03.2003 abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas, c) alates 01.04.2003 kuni 17.01.2011 teede hoolde meistrina AS Talter, kokku 19 aastat 1 kuu ja 22 päeva.
3.Kaebaja esitas 11.03.2024 vaide SKA 09.02.2024 otsusele nr E13943-1 (dtl 10-11). SKA jättis 23.05.2024 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata (dtl 12-16).
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 22.06.2024 kaebaja kaebus Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsusele nr E13943-1 ja 24.05.2024 vaideotsusele nr 5.2-3/8124-7 (dtl 2-5). Kaebaja palub kohtul tuvastada kaebaja õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna kaebaja töötas a) alates 26.11.1991 kuni 31.05.1995 meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses; b) alates 01.06.1995 kuni 31.03.2003 abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas; c) alates 01.04.2003 kuni 17.01.2011 teede hoolde meistrina AS Talter. Kokku 19 aastat, 1 kuu ja 22 päeva. Kaebaja palub, et kohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit tegema uue otsuse, millega määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni.
5.Kohus võttis kaebuse 01.07.2024 menetlusse ja määras vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti.
6.Vastustaja vastas kaebusele 04.09.2024 (dtl 45-47).
7.Kohus määras 22.11.2024 kaebuse lahendamise kirjalikus menetluses ja palus kaebajal täpsustada oma nõude alust. Kaebaja esitatud 16.01.2025 seisukohas (dtl 112-116) leidis kaebaja, et tema töötamine eespool nimetatud ajavahemikul meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses, abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas ning teede hoolde meistrina AS-s Talter vastab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) ning samuti loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 24441 (tööjuhataja).
8.14.02.2025 määrusega uuendas kohus menetluse, andes menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
9.Sotsiaalkindlustusamet esitas 28.02.2025 selgitused üldise halduspraktika kohta ning 06.05.2025 kaebaja poolt 15.04.2025 kohtule esitatud taotluses nimetatud tunnistajatele esitatavad küsimused.
10.14.05.2025 määrusega edastas kohus tunnistajatele vastamiseks küsimused ning andis pooltele täiendavad menetlustähtajad.
11.Kaebaja esitas lõppseisukohad 02.06.2025 ja Sotsiaalkindlustusamet 04.06.2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
12.Vaidlustatud SKA otsuse kohaselt ei arvata P.I soodusstaaži hulka töötamise perioode: alates 26.11.1991 kuni 31.05.1995 meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses; alates 01.06.1995 kuni 31.03.2003 abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas; alates 01.04.2003 kuni 17.01.2011 teede hoolde meistrina AS Talter, kokku 19 aastat, 1 kuu ja 22 päeva.
13.Kaebaja lähtub sellest, et tema tööülesanded nimetatud töökohtadel ja ajavahemikel hõlmasid ehituse-, montaaži-, hoolde- ja remonditööde juhtimist ning järelevalvet teedeehituse objektidel konkreetses piirkonnas. Samuti sisaldasid kaebaja tööülesanded erinevate teedega seotud rajatiste rajamist. 2(12)
3-24-1867
14.Kaebaja on kohtule esitanud oma ametijuhendi (dtl 17–19), milles on täpsustatud tema töö sisu Ida-Viru Teedevalitsuses. Lisaks on toimikus ka kaebaja ametijuhendid AS-is Talter töötamise perioodist (dtl 93-95), kus on märgitud samade ülesannete täitmine. Kaebaja esitas kohtule X.W seletuskirja (dtl 104), milles täpsustatakse, et kaebaja tegeles Ida-Viru Teedevalitsuses töötades järgmiste ülesannetega: teekattesse tekkinud aukude parandamine asfaldiga; pindamistööd killustiku ja bituumeniga; vanade truupide väljavahetamine uute vastu; sildade värvimine; bussiootekodade ehitamine; kraavide kaevamine teetrassi äärtesse; vajaminevate mehhanismide (nt buldooserid, ekskavaatorid, rullid, autod, bituumeniveokid, asfaldilaoturid) tellimine vastavalt vajadusele ja nende töö organiseerimine objektidel; kõik ehitustööd kuni objekti valmimiseni, sealhulgas teetrassi mahamärkimine, muldkeha valmistamine, truupide ehitamine, mahasõitude rajamine, teemärkide ja signaalpostide paigaldamine ning teekatte ehitamine kas purustatud kruusast või asfaldist. Lisaks on kohtule esitatud U.F-i (dtl 106) kinnituskiri, milles on täpsustatud teemeistri ja meistri töökohustusi. Nende hulka kuulus: ehitustööde (teede taastusremont, kruusateede remont, katete ehitus kruusateedele, pindamistööd, truupide remont, kraavide kaevamine, karjääride haldamine ja materjali vedu karjääridest jne) juhtimine ehitusobjektil; ehitustegevuse organiseerimine ja juhtimine objektil; töötajate ja tehnika tegevuse suunamine ja koordineerimine; ehitusplatsil ohutustegevuse tagamine; ehituskvaliteedi jälgimine ja tagamine.
15.Kinnituskirja kohaselt alustati 2000. aastal maanteehoiuorganisatsiooni ümberkorraldamist eesmärgiga lahutada tellija ja töövõtja funktsioonid, rakendada maanteehooldes rohkem eraettevõtteid ning tõhustada riigiasutuste haldussuutlikkust. Teehoole anti ettevõtjatele teha ja korraldada, samas kui teedevalitsused reorganiseeriti riiklikeks järelevalveasutusteks, mille ülesandeks jäi tööde kavandamine ja tellimine. Alates 01.04.2003 moodustati regionaalne Viru Teedevalitsus, mille tegevuspiirkonnaks sai Lääne- ja Ida-Virumaa. Ida-Viru Teedevalitsus muudeti Viru Teedevalitsuse Ida-Viru osakonnaks. Samal ajal, 01.04.2003, sai riigihanke tulemusena teehooldetööde teostajaks Ida-Viru maakonnas AS Talter. P.I-d ööandjaks sai AS Talter, tema töökohaks määrati Vaivara piirkond (endine Sillamäe jaoskond). P.I-d öökohustused, mida ta varasemalt täitis Ida-Viru Teedevalitsuses, jäid peamiselt samaks, kuna ta jätkas teehoiutööde tegemist AS-s Talter. Seletusest selgub, et kaebaja kohustused ja töö sisu AS-s Talter olid samad, mis Ida-Viru Teedevalitsuses.
16.Kaebaja on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et töötades jaoskonna meistrina ja teemeistrina juhtis kaebaja tööde teostamist ning korraldas materjalide, masinate ja mehhanismide kasutamist, andis töölistele tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist, samuti korraldas tööajaarvestust ja aruandlust. Jaoskonna meistri ja teemeistri ülesanded olid paljuski kattuvad, kuid teemeistril oli mõnevõrra suurem administratiivülesannete (sh aruandlusülesannete) osakaal. Mõlemad ametikohad hõlmasid riigimaanteede ja nendega seotud rajatiste ehitamist, remonti ning vajadusel ka rekonstrueerimisülesannete täitmist.
17.Tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja jätkas pärast Ida-Viru Teedevalitsuse kohustuste üleminekut AS-ile Talter eelnevalt täidetud tööülesannetega sarnaste tööülesannete täitmist. Kaebaja peamisteks tööülesanneteks oli jätkuvalt teede, sildade ja truupide ehituse- ja montaažitööde vahetu juhtimine. Tema ülesanded hõlmasid nii juhtimisülesandeid kui ka osaliselt kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid töid, sealhulgas planeerimist ja looduses teede maha märkimist vastavalt projektile. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja juhtis ja korraldas vahetult tee-ehitusobjektide ehitamist ja hooldamist. Lisaks hõlmasid tema tööülesanded teemeistrina töötades erinevate objektide ehitamist, sealhulgas teede ehitamist tema tegevuspiirkonnas.
18.Tunnistajate C.V, Q.A , X.W ja U.F-i üksmeelsete ja üksikasjalike ütluste analüüsi põhjal tuleb kaebaja arvates tõdeda, et Sotsiaalkindlustusamet ei ole piisavalt põhjalikult ega õiguspäraselt hinnanud kaebaja esitatud tõendeid tema töö tegeliku sisu ja tingimuste kohta. 3(12)
3-24-1867 Tunnistajate ütlused tõendavad selgelt, et kaebaja tööülesanded olid oluliselt ulatuslikumad ja keerukamad, kui tema ametinimetus formaalselt kajastab. Töö sisaldas ehitus- ja montaažitööde meistri või teemeistri ülesandeid, mis on loetletud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 loetelu nr 2 XVII osas. Töö oli pidevalt seotud raskete tingimustega, sealhulgas pidev välitingimustes viibimine, kokkupuude raskete ilmastikuoludega (pakane, vihm, kuumus) ning tervist kahjustavate materjalidega (nt bituumen ja emulsioonid). Lisaks kinnitasid tunnistajad, et kaebaja töö oli võrreldav või isegi raskem kui teiste töötajate töö, kellele juba on määratud soodustingimustel vanaduspension.
19.Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kõik tunnistajate antud ütlused annavad ühtse ja selge aluse väita, et tema tööülesanded vastasid täielikult Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punktile 2 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusele nr 206 loetelu nr 2 XVII osas kehtestatud nõuetele. Seega on kaebajal põhjendatud õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni.
20.Loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile töötamise korral ehitus- ja montaažitööde meistrina (erialakood nr 23419) ja tööjuhatajana (erialakood nr 24441). Eelnimetatud loetelu nr 2 osa XVII pealkirjast nähtuvalt peab selles nimekirja osas nimetatud erialakoodides kajastatud ameti- ja töökohtadele omased tööülesanded seonduma ehitamise, remondi või muu vastava valdkonnaga seotud tegevusega.
21.Kuigi XVII osa pealkirjas ei ole eraldi selgesõnaliselt nimetatud hooldamist või hooldust, ei oma see iseenesest määravat tähendust, sest ka hooldetööde tegemisega võib kaasneda suuremal või vähemal määral ehitamisele ja remontimisele omaste tööülesannete täitmine. Esitatud tõendid selgitavad, et tööülesanded teehoiutöödel on seotud tihtipeale ehitus-montaažitöödega, näiteks silla- ja teepiirete, liikluse suunaviitade ja liiklusmärkide demontaaž ja uute paigaldamine ning muud sarnased tööd.
22.Seega on vale vastustaja seisukoht, et hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont ei näe ette hooldetöid, riigimaanteede suve- ja talihoolet ega liikluse korraldamist. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda vastustaja väitega, et kaebaja ei täitnud täistööaja ulatuses selliseid tööülesandeid, mida näeb ette loetelu nr 2 osa XVII ja et tema töö ainsaks sisuks ei olnud ehitus- ja montaažitööde meistri tööle iseloomulikud tegevused.
23.Kaebaja hinnangul saab XVII osas nimetatud ehitus- ja montaažimeistri ning tööjuhataja ametikoha tööülesannetega hõlmata ka teehooldetööde tegemise ja sellise tegevuse juhtimise või korraldamise. Teedeehituse valdkonnas oli tavapärane, et sellega oli hõlmatud ka hooldetööde tegemine. Kuigi lume- ja libedusetõrje tegemisel ei kaasne alati ehitamisele omaseid toiminguid, on näiteks teekatte hooldustöödena nimetatud tegevused oma iseloomult käsitletavad loetelu nr 2 osa XVII mõttes remonditöödele sarnase tegevusena.
24.Ka varasemas kohtupraktikas on erialakoodide nr 23419 ja 24441 puhul peetud hooldusülesannete täitmist asjakohaseks (vt Tartu Halduskohtu 8. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-21-2995). Seega ei oma asjaolu, et kaebaja tegevus hõlmas ka hooldetööde tegemise juhtimist ja korraldamist, täistööaja nõude täitmisel vastustaja viidatud järelmeid.
25.Eeltoodule tuginedes leiab kaebaja, et tema töötamine eespool nimetatud ajavahemikul meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses, abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas ning teede hoolde meistrina AS-s Talter vastab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) ning samuti loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 24441 (tööjuhataja). Vastustaja seisukoht 4(12)
3-24-1867
26.Asjaolud ja põhjendused, miks ei olnud Sotsiaalkindlustusametil võimalik arvestada kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni staaži hulka tema töötamist ajavahemikul 26.11.1991 – 17.01.2011, on toodud SKA 09.02.2024 otsuses (dtl 6-8).
27.Vastuses kaebusele märgib SKA, et kaebaja esitas 04.12.2023 pensioniavalduse (dtl 48-51) soovides soodustingimustel vanaduspensioni määramist loetelu nr 2 alusel ehitus- ja montaažitööde meistrina alates 27.05.2024.
28.Tööraamatu eestikeelses versioonis (dtl 57-59) on kanne kaebaja tööle võtmise kohta 26.11.1991 teemeistrina Sillamäe piirkonda Ida-Viru Teedevalitsusse, kuid kande aluseks on 01.07.1993 leping nr 61. Alates 01.04.2003 on tööandjaks AS Talter ja alates 23.12.2009 Lemminkäinen Eesti AS. 17.01.2011 on tööleping lõpetatud. Venekeelse versiooni (dtl 52-55) kohaselt on kaebaja 26.11.1991 võetud tööle Ida-Viru Teedevalitsuse tööjaotajana ning alusena on märgitud 25.11.1991 korraldus nr 225-k.
29.AS YIT Eesti AS (YIT Infra Eesti AS, mille kehtetud ärinimed olid AS Talter ja Lemminkäinen Eesti AS, ühines AS-ga YIT Eesti ja kustutati registrist) tõendi kohaselt (dtl 61) töötas kaebaja alates 26.11.1991 teemeistrina (esitatud tööleping on allkirjastatud 01.07.1993 ning kajastab järelikult kaebaja ametikohta selle kuupäeva seisuga), alates 01.06.1995 abiteemeistrina ja 01.04.2003 – 17.01.2011 hoolde meistrina.
30.Rahvusarhiivi esitatud teatise (kaebuse lisa 4) kohaselt võeti kaebaja 25.11.1991 tööle võtmise lehega tööle alates 26.11.1991 Sillamäe piirkonna tööjaotajana. 01.04.1992 käskkirjaga nr 83-k viidi Sillamäe piirkonna tööjaotaja P.I üle Sillamäe teepiirkonna meistriks alates 01.04.1992. Teatisele lisatud isikukaardil (dtl 24-27) on samuti kaebaja ametinimetuseks märgitud tööjaotaja alates 26.11.1991 ning alates 01.04.1992 meister. Rahvusarhiivi teatise kohaselt on kaebaja ametinimetuseks aastatel 1999 – 2003 olnud märgitud ka ehitusinsener (teatise 4. lehe keskel).
31.Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et soodusstaaži hulka arvatakse kaebaja töötamine meistrina, abimeistrina ja teede hoolde meistrina 26.11.1991 – 17.01.2011, kuid kaebusest ei selgu, millele tuginedes seda tuleks teha või millisele SVPS alusel kinnitatud nimekirjas toodud ametikohale kaebaja töö sisu vastab. Nimekirjades ei ole nimetatud tööjaotaja, meistri, abimeistri või teede hoolde meistri ametikohta, mis annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
32.Pensioniavalduses on kaebaja soovinud soodustingimustel vanaduspensioni ehitus- ja montaažitööde meistrina. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osas XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ on nimetatud ehitus- ja montaažitööde meistrit, erialakood 23419.
33.Selleks, et tuvastada kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal peab kaebaja töötamine vastama kõigile nimekirjas sätestatud eeldustele, st kaebaja peab olema töötanud hoonete ja rajatiste ehitusel või rekonstrueerimisel või ümberseadistamisel või restaureerimisel või remondil täites ehitus- ja montaažitööde meistri töökohustusi.
34.Kohtule esitatud materjalide ja tunnistajate ütluste põhjal leiab vastustaja, et kaebaja tööülesanded ei vastanud täiel määral tööjuhataja ametikoha sisule loetelus nr 2, mille alusel võiks määrata soodustingimustel pensioni. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt juhtis ja korraldas kaebaja vahetult tee-ehitusobjektide ehitamist ja hooldamist. Samuti hõlmasid kaebaja tööülesanded teemeistrina töötades erinevate objektide ehitamist, sh teede ehitamist liiva- ja kruusakarjäärides. Tema töö ei hõlmanud näiteks kontori- või tootmishoonete, elamute ega sildade ehitus- või montaažitööde vahetut juhtimist. Töö piirdus valdavalt teekatete 5(12)
3-24-1867 parandamise, liiklusmärkide ja postide paigaldamise ning muude väiksemate hooldustöödega. Varasemalt on kohus leidnud, et teemeistrina töötamine teedevalitsuses vastas loetelus nr 2 nimetatud tööjuhataja, kood 24441, ametikohale. Kaebaja ei ole töötanud teemeistrina ega ole täitnud neid tööülesandeid, mille põhjal on leitud, et töötamine vastas tööjuhataja tööülesannetele. Kaebaja töö oli tunnistuste kohaselt paljuski seotud teeaukude parandamisega, mida ei ole varasemates kohtulahendites ehitus- ja montaažitööde meistrina soodustingimustel vanadusepensionile õigust andva tööülesandena välja toodud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
36.SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspension isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelpool nimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“.
37.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
38.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja on kaebuses toodud perioodidel nendes asutustes või äriühingutes teatud perioodidel töötanud. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja töö sisu oli selline, et see vastas soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimustele ehk see kas kaebaja ametikoht vastas määruse lisas 2 toodud erialkoodiga ametikohale vastavatele tööülesannetele. Loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile töötamise korral ehitus- ja montaažitööde meistrina (erialakood nr 23419) ja tööjuhatajana (erialakood nr 24441).
39.Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
40.Asjaomases määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on 6(12)
3-24-1867 selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast.
41.Kohtule esitatud P.I-d ööraamatu eestikeelses versioonis (dtl 57-59) on kanne kaebaja tööle võtmise kohta 26.11.1991 teemeistrina Sillamäe piirkonda Ida-Viru Teedevalitsusse, samas kande aluseks on 01.07.1993 leping nr 61. Alates 01.04.2003 on tööandjaks AS Talter ja alates 23.12.2009 Lemminkäinen Eesti AS. 17.01.2011 on tööleping lõpetatud. Venekeelse versiooni (dtl 52-55) kohaselt on kaebaja 26.11.1991 võetud tööle Ida-Viru Teedevalitsuse tööjaotajana ning alusena on märgitud 25.11.1991 korraldus nr 225-k.
42.Haldusasja materjalide juures on AS YIT Eesti (varasem YIT Infra Eesti AS, mille kehtetud ärinimed olid AS Talter ja Lemminkäinen Eesti AS) poolt Sotsiaalkindlustusametile 11.12.2023 esitatud tõend (dtl 61), milles AS YIT Eesti kinnitab, et P.I töötas:
42.1.perioodil 26.11.1991 – 31.05.1995 Ida-Viru Teedevalitus, Sillamäe piirkonna meistrina, täistööajaga (tööleping 61, sõlmitud 01.07.1993 (dtl 62-65);
42.2.perioodil 01.06.1995 – 31.03.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas, täistööajaga (tööleping nr 29, sõlmitud 01.06.1995 (dtl 66-69) ja tööleping nr 126, sõlmitud 02.01.1997 (dtl 70-73);
42.3.alates 01.04.2003 oli tööandjaks AS Talter (hilisemalt Lemminkäinen AS) (dtl 79) ning kaebaja töötas perioodil 01.04.2003 – 17.01.2011 teede hoolde meistrina, täistööaeg (töölepingu nr 61 muudatus, sõlmitud 01.04.2003 (dtl 79-81).
43.Seega nähtub ülaltoodud dokumentides kokkuvõtvalt, et kaebaja on alates 26.11.1991 katkematult töötanud täistööajaga Ida-Virumaal teehoolduse valdkonnas, seejuures perioodil 26.11.1991 – 31.05.1995 oli tema ametinimetukseks „meister“; 01.06.1995 31.03.2003 „abiteemeister“ ning 01.04.2003 – 17.01.2011 „teede hoolde meister“.
44.Ülalviidatud töölepingutes ei ole kaebaja tööülesandeid täpsemalt kirjeldatud kuid kohtule on tööülesandeid kirjeldanud tunnistajad järgmiselt:
44.1.Tunnistaja X.W ütlustest (dtl 103; dtl 175-177) nähtub kokkuvõtlikult, et
44.1.1.X.W töötas Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses teemeistri ja töödejuhataja ametis 18.09.1974 - 31.10.1990 ja alates 01.11.1990 - 31.03 2003 Ida -Viru Teedevalitsuses samadel ametikohtadel (hilisem täpsustus (dtl 175-177): Ida- Viru Teedevalitsuses 26.11.1991 - 01.04.2003; AS-is Talter 01.04.2003 - 28.12.2009 ja Lemmikäinen Eesti AS-is 28.12. 2009 - 17.01. 2011).
44.1.2.Tunnistaja X.W tööülesanneteks oli üldjuhul kogu töö organiseerimine Iisaku tööpiirkonnas kogupikkusega 200 km. Tuli ehitada uuesti teid, remontida ja hooldada vanu. Arhiivimaterjalidele toetudes määrati tunnistajale soodustingimustel vanaduspension.
44.1.3.Kaebaja tuli tööle 26.11.1991. Ida- Viru Teedevalitsusse ja töötas seal kuni asutuse likvideerimiseni 01.04.2003.a. meistri, teemeistri ja töödejuhataja ametikohtadel Sillamäe tööpiirkonnas. Tunnistaja töötas algselt Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehitusvalitsuses teemeistrina, hiljem töödejuhatajana ja teemeistrina. Asutuste juhatajaid oli aegade jooksul erinevaid ja tunnistaja ametikoha nimetus sai kirja nii nagu juhatajale parasjagu meeldis.
44.1.4.Kaebaja tööülesanded olid samad mis tunnistajal Iisaku piirkonnas. Tööpäevad möödusid objektidel s.t. väljas. Seoses välitöödega maksti ka iga kuu väliraha. Ettevõtete 7(12)
3-24-1867 tegevussuundadeks oli teede ehitus ja remont. Töödeks olid teekattesse tekkinud aukude parandamine asfaldiga, pindamistööd killustiku ja bituumeniga, vanade truupide väljavahetamine uute vastu, sildade värvimine, bussi ootekodade ehitamine, kraavide kaevamine teetrassi äärtesse, vajaminevate mehhanismide (buldooserid, ekskavaatorid, rullid, autod, bituumeniveokid, asfaldilaoturid jne.) tellimine vastavalt vajadusele ja nende töö organiseerimine objektidel. Ehitusobjektidel kõik tööd kuni objekti valmimiseni (teetrassi mahamärkimine, muldkeha valmistamine, truupide ehitamine, mahasõitude valmistamine, teemärkide ja signaalpostide paigaldamine, teekatte ehitamine kas purustatud kruusast või asfaldist) jms.
44.1.5.Tunnistaja töötas Iisaku teemeistri piirkonnas, kaebaja aga Sillamäe teepiirkonnas. Nad suhtlesid enamasti telefoni teel, ka Tammikus (peakontoris) planeerimiskoosolekutel, mille oli määranud ettevõtte juhataja. Tööülesanded olid neil samad, ülevaate tegemistest said nad koosolekutel, päevast päeva nad ei suhelnud ega kohtunud. Kokku oli viis teepiirkonda, kõigil toimusid objektidel sarnased tööd. Ehitades uusi teid, tuli kokku puutuda pidevalt montaažitöödega.
44.1.6.Kaebaja töötas täistööajaga ja täitis kõiki eespool kirjeldatud tööülesandeid täistööajaga. Temale allus kogu Sillamäe jaoskond, kuni 20 inimest. Nendeks olid autojuhid, teehöövlijuhid, traktoristid, rullijuhid, masinoperaatorid, teetöölised ja tehnik. Kontoritöö oli väljaspool tööaega. Kulus 2-3 minutit tööliste objektitele saatmiseks siis ise järgi. Töö objektidel toimus lageda taeva all.
44.1.7.Kuna tee ehitamine on rajatise ehitamine, siis oli kaebaja töö seotud hoonete või rajatiste ehitamise, rekonstrueerimise, ümberseadmestamise, restaureerimise või remondiga. Sillamäe teepiirkonnas oli kokku 22 teed ja 4 silda. Palju neist uuteks ehitati, tunnistajal ülevaade puudub.
44.1.8.Abiteemeistri ülesanded olid samad mis teemeistritel. AS-sis Talter määrati kõigile piirkonna juhtidele ametinimetuseks meister. Kaebajal olid samad tööülesanded nelja teepiirkonna meistriga, kes tegelesid sõna otseses mõistes kõikide teehoolduse töödega.
44.2.1.01.11.1990 moodustati Ida –Viru Teedevalitsus, mis oli Kohtla-Järve TREV-i õigusjärglane. Teedevalitsuse tegevusvaldkonda kuulus: 1) riigimaanteede hoiu korraldamine teehoiukava ja kinnitatud eelarve alusel; 2) riigimaanteede ja muu teedevalitsuse valdusse antud riigivara haldamine; 3) tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; 4) järelevalve korraldamine riigimaanteede hoiul ja tingimuste loomisel ohutuks liiklemiseks; 5) karjääride haldamine ja mineraalmaterjalide kaevandamine.
44.2.2.U.F töötas alates 01.11.1990 kuni 01.04.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses Iisaku piirkonnas alguses meistri ja hiljem teemeistrina. P.I-d tunneb ta alates ajast, mil kaebaja asus tööle Ida - Viru Teedevalitsusse Sillamäe piirkonda.
44.2.3.Nendel aastatel, kui tunnistaja U.F töötas Ida-Viru Teedevalitsuses, tegid teedevalitsused riigieelarvest saadud vahenditega lisaks maanteehoiule (suve- ja talihooldetööd) teedel remonttöid ja teede taastusremonte. Teede remontimisel lähtuti eesmärgist tagada teede säilimine ja parandada sõiduolusid. Teemeistri ja meistri töökohustuste hulka kuulus ehitustööde (teede taastusremont, kruusateede remont, katete ehitus kruusateedele, pindamistööd, truupide remont, kraavide kaevamine, karjääride haldamine ja materjali vedu karjääridest jne) juhtimine ehitusobjektil. Igapäevaselt tuli objektil ehitustegevust organiseerida ja juhtida, töötajate ja tehnika tegevust suunata ja koordineerida. Samuti tuli tagada ehitusplatsil ohutustegevus ning jälgida ja tagada ehituskvaliteeti. 8(12)
3-24-1867
44.2.4.2000. aastal otsustati maanteehoiuorganisatsiooni ümberkorraldamisega eesmärgil lahutada tellija ja töövõtja funktsioonid, rakendada maanteehooldel rohkem eraettevõtteid ning tõhustada riigiasutuste haldussuutlikust. Teehoole anti ettevõtja teha ning korraldada ja teedevalitsused korraldati ümber riiklikuks järelevalve asutuseks, kes kavandas ja tellis töid. 01.04 2003 korraldati ümber Maanteeameti hallatavad riigiasutused. Maanteehoiu haldusreformi käigus Ida-Viru ja Lääne–Viru Teedevalitsused ühinesid ja moodustati regionaalne Viru Teedevalitsus. Tegevuspiirkonnaks sai Lääne-ja Ida-Viru maakond. Ida-Viru Teedevalitsusest sai Viru Teedevalitsuse Ida-Viru osakond.
44.2.5.Alates 01.04.2003 sai riigihanke tulemusena teehooldetööde tegijaks Ida-Viru maakonnas AS Talter. Tunnistaja U.F jätkas tööd Viru Teedevalitsuses ja kaebaja tööandjaks sai AS Talter ning töökohaks Vaivara piirkond (endine Sillamäe jaoskond). Kaebaja töökohustused, mida varasemalt tegi Ida-Viru Teedevalitsuses, jäid peamiselt samaks, kuna tema jätkas teehoiutööde tegemist AS-s Talter. Kaebaja ametinimetust ei tunnistaja tea, aga tema teadis teda kui Sillamäe piirkonna teemeistrit. Kokku puutusid nad tavaliselt kuu lõpus dokumentide esitamisel, nõupidamistel, teemeistripäevadel.
44.2.6.Kaebaja töötas tunnistaja sõnul täistööajaga ning tema tööülesanded olid seotud pigem meistri või teemeistri ülesannetele vastavate ülesannetega. Kaebaja tegelike tööülesandeid tunnistaja ei tea kuid tema teada jäid tema töökohustusteks AS-is Talter samad ülesanded, mis teedevalitsuses.
44.2.7.Alluvatega seonduvalt selgitab tunnistaja, et Sillamäe piirkonnas olid tema teada tööl lisaks kaebajale tehnik, teehöövlijuht, autojuhid, traktorist, töölised. Tööde tegemist korraldas kaebaja. Kuna ta oli tööde eest vastutav, siis tuli olla remondiobjektidel (truupide ehitus, kruusateede remont, kraavide kaevamine, materjalide vastuvõtmine objektil, korduspindamine, asfaltkatete remont nii käsitsi kui ka mehhaniseeritult jne. Dokumentide vormistamisega tegeles Sillamäel tehnik.
44.2.8.Kaebaja tööde hulka kuulus truupide ehitamine, kruusateede remont, katete ehitus kruusateedele, asfaltkatete remont, korduspindamine ja võib-olla veel midagi. Kas ja mil määral erinesid abitöömeistri ülesanded teemeistri ülesannetest, tunnistaja vastata ei oska.
44.3.1.Tunnistaja Q.A töötas perioodil 26.11.1991 – 01.04.2003 Ida – Viru Teedevalitsuses; 01.04.2003 - 28.12.2009 AS-is Talter ja 28.12.2009 -17.01.2011 Lemminkäinen Eesti AS-is.
44.3.2.Kaebaja on tema teada alati olnud tööjuht (meister või teemeister) ja alalise ametikohaga. Tema vastutusalad tööandjate muutumisel jäid samaks. Tema juhtis ja tegi töid Sillamäe jaoskonnas. Q.A töötas teemeistrina Jõhvi jaoskonnas ning tema vastutusalasse kuulusid igasugused teede korrashoiu remondi- ja ehitustööd, samuti talvine hooldus. Igaüks vastutas oma territooriumi eest. Tunnistaja tööülesanded hõlmasid umbes 150 km teid. Kaebajaga kohtus ta koosolekutel, kus arutati iga lõigu tööd ja esitati iga kuu alguses töötajatele tööajaarvestus. Kui arvuti ilmus, tööajaarvestust enam ei esitatud. Kaebaja tegeles aprillist novembrini löökaukude remondiga. Sillamäe lõigul kuumutati aukude remondiks mõeldud bituumenit. Asfaltkatte ja kruusateede pinnatöötluseks toodi spetsiaalsetes konteinerites bituumenemulsioon. Samuti vahetati tee all olevad raudbetoontorud uute plasttorude vastu. Töid tehti ka siltide ja suunaviitade, põrkeraudade, bussiootepaviljonide vahetamise ja remondi ning uute signaalpostide paigaldamisega. Samuti täideti ja profileeriti kruusateed ja teepeenrad purustatud kruusaga. Paljudel kruusateedel tehti pinnatöötlusi. Pinnatöötlus toimub bituumenemulsiooni ja killustiku paigaldamisega. Tööde teostamise ajal oli töödejuhataja alati remondiplatsil. Oli vaja kontrollida tehnoloogia järgimist ja ajutiste ohutusmärkide õiget paigaldamist. Kõik tööd tehti õues. Iga lõik tõi ise teede remondiks ja ehitamiseks vajalikud materjalid. Igal aastal toimus drenaažitorude hooajaline puhastus ja kraavide remont. 9(12)
3-24-1867
44.3.3.Sillamäe lõigul asus garaaž 7 seadmeühikule, meistri kabinet ja killustiku, liiva ja kruusa ladu. Sillamäe lõigul oli 22 teed (ehitusrajatist), iga objekt numbri all. 1 on Tallinn-Narva maantee number (34 km), 91, 13149, 13109, 13145, 13144, 13141, 13143, 13106, 13199, 13198, 13138, 13148, 1389, 13139, 13197, 13142, 13140, 13105, 13146, 13210, 13147. Samuti oli jaoskonnas mitu silda.
44.3.4.Brigadir vastutas tööde teostamise ja inimeste eest. Meister samuti, aga ka tegeles tööprotsessi korraldamise, materjalide tarnimise üle läbirääkimiste pidamise ja seadmete parandamisega. Meister ja brigadir olid objektidel 100% tööajast ja töö ei olnud ajaliselt normeeritud.
44.4.Tunnistaja C.V on andnud järgmised ütlused (dtl 167):
44.5.C.V töötas koos kaebajaga Ida – Viru Teedevalitsuses. Ajavahemikul 26.11.1991 kuni 31.12.2001 oli Ida – Viru Teedevalitsus riigiasutus, mis kuni 1991. aastani kandis nime Kohtla– Järve Teede Remondi ja Ehituse valitsus. U.F töötas personaliinsenerina ja vormistas kaebaja tööle.
44.5.1.Töö hõlmas kõiki teede korrashoiuga seotud remondi- ja ehitustöid. Remondid olid suuremahulised ja keskmise raskusega. Paljud tööd olid seotud ohtlike materjalidega (bituumen, asfalt ja bituumenemulsioon). Kaebaja töötas alati töödejuhatajana ja oli alaline tööde teostaja. Nende töö hõlmas lisatööliste palkamist ja koolituspäevade korraldamist. U.F ei süvenenud töö tehnilistesse üksikasjadesse, kuid ametijuhendid koostati koos Ida-Viru Teedevalitsuse juhtkonnaga. Viiel jaoskonnal olid töödejuhatajad samade ametijuhenditega.
44.5.2.Aprillist oktoobrini oli see peamine aeg, mil parandati asfaltkattega teedel auke. Pinnaseid teid parandati igal aastal pärast talveperioodi. Tööülesanneteks oli ka siltide ja signaalpostide remont ja paigaldus. Drenaažitorude vahetamine ja puhastamine. Oli teelõike, kus paigaldati asfalt. Pinnasteedel tehti pinnatöötlust. Kaevati uusi kraave.
44.5.3.Sillamäe jaoskonnas töötasid traktoristid, autojuhid ja teetöölised (15-17 inimest). Objektil oli garaaž, kus pargiti tehnikat, mahutis köeti bituumeni, oli veel puistematerjalide ladu. Kontor oli garaaži kõrval asuv kütteta ruum. Mingil hetkel paigaldati elektriradiaatorid. Tööjuhataja sõitis kogu aeg objektidel (teedel) ringi. Tööjuhataja oli alati ka remondiplatsil. Tööjuhatajad asendasid üksteist pühade ajal, seega töö kahekordistus. Kogu töö tehti pakase, vihma ja kuumusega. Igal objektil - teel (ehituskonstruktsioonil) olid oma numbrid ja nimed. Igal jaoskonnal oli ligikaudu 150–180 km teid.
44.5.4.Pensioniosakonnal on nimekiri ametitest, mida peetakse sooduskutseteks: 11140 Asfalditööline; 11141 Asfaldikeetja; 11200 Bituumenitööline; 13511 Gudranatorijuht; 23419 Ehitus- ja montaažitööline meister; 24441 Tööjuhtaja. Need on kõik tööde liigid, mis on seotud meistrimeeste ja teemeistrite tööga. Ida-Viru Teedevalitsusest said sooduspensioni 3 meistrit.
44.5.5.Teemeistri töö on palju raskem, kahjulikum ja ohtlikum kui mõnedel elamute ja tööstushoonete ehituse meistritel. Sooduspensioni saavad viimistlusmeistrid, torulukksepad ja haljastusmeistrid, kes töötavad graafiku alusel ja soojades ruumides. Teemeister, brigadir ja töölised pidid lahendama kõiki teedel esinevaid probleeme ööpäevaringselt. Kui mobiiltelefone polnud, läks töödejuhataja või brigadir töölistele kodust järele ja viis nad töökohale. Niipea kui telefonid ilmusid, pidid töötajad kogu aeg ühenduses olema. Vahetustega tööd ei olnud.
45.Asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste pinnalt võib minu hinnangul kokkuvõtlikult järeldada, et:
45.1.Kaebaja töötas ajavahemikul 26.11.1991 kuni 17.01.2011 s.o kokku 19 aastat, 1 kuu ja 22 päeva täistööajaga Ida-Virumaal Sillamäe piirkonnas teehoiu valdkonnas ning tema ametinimetusteks olid erinevatel ajavahemikel „meister“; „abiteemeister“ ning „teede hoolde 10(12)
3-24-1867 meister“ kuid sisuliselt jäid tema tööülesanded kogu töötamise perioodi vältel samaks sh ka perioodil, mil tema ametinimetuseks oli abiteemeister (vt ka tööleping nr 29 (dtl 66-69) p 22).
45.2.Tööpiirkonnaks oli Sillamäe piirkond, kus oli vähemalt 22 teed (sh Tallinn- Narva põhimaantee) ja 4 silda. Alluvaid oli kaebajal 15-20 inimese ringis (traktoristid, autojuhid, teetöölised).
45.3.Tööd, mida kaebaja oma meeskonnaga tegi hõlmasid teede hooldust ja remonti sh teekattesse tekkinud aukude parandamine asfaldiga, pindamistööd killustiku ja bituumeniga, vanade truupide väljavahetamine uute vastu, sildade värvimine, bussi ootekodade ehitamine, kraavide kaevamine jne. Ehitusobjektidel tuli teha kõik tööd kuni objekti valmimiseni (teetrassi mahamärkimine, muldkeha valmistamine, truupide ehitamine, mahasõitude valmistamine, teemärkide ja signaalpostide paigaldamine, teekatte ehitamine kas purustatud kruusast või asfaldist).
45.4.Kaebaja ülesandeks oli ka vajaminevate mehhanismide (buldooserid, ekskavaatorid, rullid, autod, bituumeniveokid, asfaldilaoturid jne.) tellimine vastavalt vajadusele ja nende töö organiseerimine objektidel. Teemeistri ja meistri töökohustuste hulka kuulus ehitustööde (teede taastusremont, kruusateede remont, katete ehitus kruusateedele, pindamistööd, truupide remont, kraavide kaevamine, karjääride haldamine ja materjali vedu karjääridest jne) juhtimine ehitusobjektil. Igapäevaselt tuli objektil ehitustegevust organiseerida ja juhtida, töötajate ja tehnika tegevust suunata ja koordineerida. Samuti tuli tagada ehitusplatsil ohutustegevus ning jälgida ja tagada ehituskvaliteet.
45.5.Töö toimus reeglina välitingimustes ning aastaringselt.
46.Asjas esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kaebaja täitis Ida-Viru Teedevalitsuses meistrina töötades tööülesandeid, mis vastavad loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister). Tunnistajate poolt antud kaebaja tööülesannete kirjeldused kinnitavad, et kaebaja tegevus oli nimetatud ajavahemikul otseselt seotud erinevate tee-ehitusobjektide ehitamisega, samuti selle raames montaažitööde (nt teepiiride ja liiklusmärkide montaaž ja uute paigaldamine, truupide ja side- ning kanalisatsioonitrasside rajamine jms) tegemisega.
47.Eelnimetatud loetelu nr 2 osa XVII pealkirjast nähtuvalt peab selles nimekirja osas nimetatud erialakoodides kajastatud ameti- ja töökohtadele omased tööülesanded seonduma ehitamise, remondi või muu vastava valdkonnaga seotud tegevusega. Varasemas kohtupraktikas (vt Tartu Halduskohtu lahend 3-33-1207) on kohus leidnud, ja Sotsiaalkindlustusamet ei ole sellele vastu vaielnud, et kuigi XVII osa pealkirjas ei ole eraldi selgesõnaliselt nimetatud hooldamist/hooldust ei oma see iseenesest määravat tähendust, sest ka hooldetööde tegemisega võib kaasneda suuremal või vähemal määral ehitamisele ja remontimisele omaste tööülesannete täitmine.
48.Loen seega kogutud tõendite põhjal tõendatuks kaebaja töötamise ajavahemikul 26.11.199131.03.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses ning perioodil 01.04.2003 – 17.01.2011 AS-is Talter soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi. Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsuse nr E13943-1 ja 24.05.2024 vaideotsus nr 5.2-3/8124-7 tuleb seega tühistada ja kaebus tervikuna rahuldada. Menetluskulud
49.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 11(12)
3-24-1867 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.
50.Kaebaja on esitanud kohtule taotluse välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt menetluskuludena õigusabikulud 3175 eurot. Kohtule esitatud arvetest (dtl 210-211) nähtuvalt on õigusabiteenuste maht kokku 19 töötundi (ühe töötunni maksusumus 140 eurot + käibemaks) ja see hõlmab kaebuse koostamist ja esitamist (3 h), muude menetlusdokumentide koostamist ja esitamist (6 h) ning tunnistajate ütluste analüüsi ja lõppseisukohade koostamist (10 h). Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust ning menetluskulude väljamõistmise kohtupraktikat sarnastes vaidlustes, peab põhjendatuks Sotsiaalkindlustusametilt välja mõista kaebaja menetluskuludena kulu õigusabile kokku 1500 eurot, mis vastab ligikaudu 9 töötunnile. Kaebaja poolt menetluskuluna märgitud riigilõiv on kaebajale varasemalt tagastatud. Isikute nimede asendamine lahendis
51.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.