Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-1285 esitamise tähtpäevaks (10.02.2025) esitasid pakkumuse 15 pakkujat, nende hulgas Osaühing Kinnisvarateenindus, Krausberg Eesti OÜ, SPS Grupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-25-1285 asjassepuutuvaid fakte ning kujundama oma seisukoha objektiivselt ja mittediskrimineerivalt. Vastav praktika juhib üheselt ja selgelt tähelepanu asjaolule, et põhjendamatult madala maksumusega seonduva kahtluse korral tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis. Seega erinevalt VAKO põhjendustest ei tohi hankija siin lähtuda kitsalt üksnes pakkuja selgitustest, vaid on kohustatud hindama asjaolusid kogumis. 2) Hankija küsis põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tõttu kaebuse esitajalt selgitust. Saadud selgituste ning täiendavalt kogutud teabe põhjal langetas hankija otsused selle osas, kas esitatud pakkumused on esitatud põhjendamatult madala maksumusega. Kaebuse esitaja pakkumuse osas jõudis hankija järeldusele, et pakkumus ei ole esitatud põhjendatud madala maksumusega ning on realistlik. Hankemenetluses on Hankija vastavat seisukohta põhjendanud sellega, et kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumuses näidatud hind osutus täiendaval kontrollimisel kõrgemaks, kui hanke ajal reaalselt kehtiva hankelepingu raames teostatavate tööde võrreldav maksumus. Ühtlasi hindas Hankija otsuse tegemisel veelkord kõiki esitatud näidispakkumisi ja jõudis ka nende põhjal adekvaatselt arusaamisele, et kaebuse esitaja poolt pakutud maksumus ei olnud põhjendamatult madal. 3) Vaidlustatavas otsuses jõudis VAKO järeldusele, et SPS Grupp OÜ poolt esitatud konkureeriva pakkumuse puhul ei olnud tegemist põhjendamatult madala hinnaga pakkumusega. Samas on SPS Grupp OÜ poolt esitatud pakkumuse võrreldav maksumus (10 956 eurot) oluliselt madalam kui kaebuse esitaja poolt sama eseme suhtes esitatud pakkumuse maksumus (14 730 eurot). Sellises järelduses puudub igasugune mõistlik loogika ning ilmselgelt on siin tegemist subjektiivse ja diskrimineeriva hindamisprotsessiga, mis ei arvesta põhjendamatult madala maksumuse kriteeriumi sisustamisel asjaolusid kogumis. Asudes seisukohale, et pakkumus maksumusega 10 956 eurot ei ole käsitletav põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena tuli hindajal automaatselt käsitleda kõiki sellest kõrgema hinnaga pakkumuste maksumusi kui reaalseid ja põhjendatuid. Hankemenetluses saab põhjendamatult madala hinna kahtluse korral pakkujalt selgitusi oodata üksnes juhul, kui vastava pakkumuse puhul oli objektiivselt ka tegelikkuses tegemist maksumusega, mille puhul sai üldse tekkida põhjendatud kahtlusi. Käesoleval juhul on Hankija ise sellise kahtluse tekkimise põhjendatuse asjaolude kogumis hindamise käigus ümber lükanud, mistõttu ei olnud objektiivselt tegemist põhjendamatult madala maksumusega ja seetõttu ei saanudki pakkujalt oodata sellise hinna kujunemise täpsustamiseks täiendavaid selgitusi. 4) Isegi, kui Hankija oleks menetluses saanud „põhjendamatult madala pakkumuse“ määratlust hinnata kitsalt ainult konkreetse pakkuja pool esitatud selgituste pinnalt, on VAKO kaebuse esitaja poolt esitatud vastavaid selgitusi vaidlustatavas otsuses hinnanud ekslikult. Hankija esitas 18.02.2025 kaebuse esitajale selgitavad küsimused pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Täpsustava küsimusena palus hankija selgitada, kas pakkumus sisaldab koristus- ja hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumust. Kaebuse esitajale jäi päringust mulje, et hankijal on tekkinud täpsustav küsimus just selle osas, kas pakkumuses sisalduvad ka kõnealused vahendid. Kaebuse esitaja vastas esitatud küsimustele 21.02.2025 kirjaga kinnitades, et pakkumus sisaldab kõnealuseid vahendeid ja tarvikuid. Täiendavaid küsimusi kaebuse esitajale ei esitatud, mistõttu sai kaebaja lähtuda üksnes eeldusest, et kahtlused pakkumuse hinna suhtes on hajunud. Ühtlasi puudus selliste kahtluste tekkimiseks ka tegelik põhjendatud alus nagu kaebuse esitaja on kaebuse eelnevates punktides selgitanud. Kaebuse esitaja, kes oli kogenud turuosalisena veendunud, et tema esitatud pakkumus on täiesti realistlik, ei pidanud sellises olukorras vajalikuks esitada detailselt spetsiifilist arvestust teenuse hinna kujunemise kohta, kuivõrd selleks puudus sisuline vajadus.

3(8)

3-25-1285 1) Kaebuse esitaja on õigesti leidnud, et hankija on kahtluse, et viie pakkuja puhul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega, asjaolude kogumis hindamise käigus ümber lükanud, mh seetõttu, et pakkumuste hindamise ajal osutati näidisobjektil koristusteenust peaaegu sama hinnaga, kui oli esitatud kõige madalama hinnaga pakkumuses. Seega veendus hankija kontrollimenetluse käigus, et pakkujatel on võimalik pakutud hinnaga reaalselt teenust nõuetekohaselt osutada. 2) Vaidlustaja Osaühing Kinnisvarateenindus ei ole tõendanud, et kaebuse esitaja pakkumuse kohaselt ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Tulenevalt asjaolust, et kaebuse esitaja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumus (14 730 eurot km-ta) oli oluliselt kallim kui tänase reaalse hankelepingu alusel näidisobjektil osutatava koristusteenuse maksumus, ei olnud hankijal alust kahelda, et kaebuse esitaja ei suuda nõuetekohaselt täita hankelepingut või katta lepingu täitmisega seotud kulusid. Tallinna Linnavaraamet on pakkumuste hindamisel arvestanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis ning õiguspäraselt leidnud, et kaebuse esitaja pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega. 3) Kaebuse esitaja on õigustatult esile toonud ka asjaolu, et VAKO ei ole pidanud põhjendamatult madalaks SPS Grupp OÜ pakkumust (10 956 eurot km-ta), mis on oluliselt madalam kui kaebuse esitaja pakkumus (14 730 eurot km-ta). Kaebuse esitaja pakkumust on VAKO aga pidanud põhjendamatult madala maksumuseks pakkumuseks. Tallinna Linnavaraamet nõustub kaebaja esitaja arvamusega, et sellises VAKO järelduses puudub loogika ja tegemist on subjektiivse ja diskrimineeriva hindamisprotsessiga. Kui kontrollimenetlus eesmärk on veenduda, et pakkumuses toodud hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita, siis ei saa õiguspäraselt järeldada, et õiguspäraseks peetud pakkumusest oluliselt kõrgema hinnaga pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Siinjuures on oluline ka rõhutada, et reaalselt osutatakse näidisobjektil koristusteenust kaebuse esitaja pakkumusega võrreldes peaaegu poole odavamalt. Seega ei saa kahtlust olla selles, et kaebuse esitaja pakkumuses pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut täita, mistõttu ei saa seda pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks.

3-25-1285 on kõrgem kui selle hankelepingu maksumus, mille alusel hetkel reaalselt näidisobjekti teenindatakse. Sellekohane väide ei ole korrektne, kuna hankija on alusetult võtnud võrdlusaluseks Krausberg Eesti OÜ poolt teise hanke lepingute hinna, kuna lepingute mahud ja teenuse hinda mõjutavad asjaolud olid erinevad. VAKO leidis põhjendatult, et hankija viidatud minikonkursil pakkumust esitades oli Krausberg Eesti OÜ-l võimalik jagada kulud erinevate suurte hoonete vahel, kuid käesolevas riigihankes tuli esitada üksnes Näidisobjekti (Vabaduse väljak 10 3. korrus) maksumus. VAKO-l on õigus, et juba sellest asjaolust lähtudes ei saanud hankijal tekkida veendumust, et maksumus, mis on lähedane Krausberg Eesti OÜ poolt minikonkursil „Vabaduse väljak 7 ja Vabaduse väljak 10/ Harju 13 hoonete sisekoristusteenus“ (viitenumber 284798) pakutuga, on põhjendatud ka Näidisobjekti puhul. Eeltoodud põhjusel ei ole põhjendatud lugeda ka Kaebaja pakkumuse maksumust automaatselt põhjendatuks seetõttu, et see ületab hetkel kehtiva Krausberg Eesti OÜ poolt sõlmitud Vabaduse väljak 7 ja Vabaduse väljak 10/Harju 13 lepingus kehtivat ruutmeetri hinda. 4) Kaebaja on kaebuse punktis 1.3 osundanud, et kuivõrd VAKO asus seisukohale, et SPS Grupp OÜ pakkumus maksumusega 10 956 eurot oli põhjendatud, ei saa põhjendamatult madal olla ka kaebaja pakkumus maksumusega 14 730 eurot. Esitatud seisukoht ei ole korrektne, sest pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb hinnata iga konkreetse pakkuja poolt esitatud selgitustest ja asjakohastest andmetest lähtuvalt. Pakkumuse maksumuse adekvaatsust on igal pakkujal võimalik selgitada lähtuvalt erinevatest ja konkreetselt tema pakkumuse maksumuse kujunemise aluseks olevatest asjaoludest. 5) VAKO ei ole ekslikult käsitlenud hankija poolt esitatud täpsustusi. Hankija ei ole esitanud kaebajale täpsustusi, vaid selgitustaotluse, milles hankija leidis, et kaebaja esitatud pakkumuse maksumus on lepingu eset arvestades põhjendamatult madal ning palus esitada asjakohane sisuline selgitus. Teiseks palus hankija kinnitada, et pakkumus sisaldab koristusja hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumust. VAKO otsuse punktis 33 tsiteeritud kaebaja vastusest nähtuvalt ei vastanud kaebaja hankija esimesele taotlusele ega esitanud asjakohaseid sisulisi selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. Kaebaja otsustas vastata vaid hankija teisele küsimusele ja kinnitas koristus- ja hooldustarvikute maksumuse sisaldumist pakkumuse maksumuses. Seega ei ole VAKO kuidagi ekslikult käsitlenud hankija küsimust, lihtsalt kaebaja on jätnud küsimusele sisulise vastuse andmata. 6) Kaebuse esitaja on esitanud eksliku väite, justkui oleks VAKO pidanud 10 956 euro suurust SPS Grupp OÜ pakkumust põhjendatuks, kuid 14 730 eurot suurust Integreeritud Lahendused OÜ pakkumust põhjendamatult madalaks. VAKO ei hinnanud seda, kas kellegi pakkumus on põhjendamatult madal või mitte. VAKO hindas seda, kas hankija on teostanud pakkumuste maksumuste põhjendatuse kontrollimisel õiguspäraselt kaalutulusõigust ja viinud läbi sisulise kontrolli. VAKO tuvastas, et SPS Grupp OÜ oli esitanud hankijale andmeid, mille põhjal oli sisulise kontrolli teostamine võimalik, kuid teised pakkujad oma pakkumuste maksumuste põhjendatuse sisuliseks kontrollimiseks võimaldavaid andmeid ei esitanud. Pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb hinnata iga konkreetse pakkuja poolt esitatud selgitustest ja asjakohastest andmetest lähtuvalt. Pakkumuse maksumuse adekvaatsust on igal pakkujal võimalik selgitada lähtuvalt erinevatest ja konkreetselt tema pakkumuse maksumuse kujunemise aluseks olevatest asjaoludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-1285 tõendinda asja juurde võtta. Ei hankija esitatud küsimus ega kaebuse esitaja selgitus ei sisalda kaebuse esitaja ärisaladust, mistõttu puudub vajadus viidatud dokumentidele kolmandate isikute juurdepääsu piirata.

3-25-1285 viitab pakkumuste hinnavahemike väga suur varieeruvus ‒ kõige madalam pakkumus oli 7125 eurot ja kõige kõrgem 42 774. Niivõrd suurt hindade kõikumist ei saa koristusteenuse olemust arvestades pidada tavapäraseks, pigem võib eeldada, et erinevad pakkujad tõlgendasid hanketingimusi erinevalt, mistõttu on üldsegi küsitav, kuivõrd on erinevad pakkumused omavahel võrreldavad ja pole sugugi kindel, kas riigihanke üldised eesmärgid ‒ tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine ‒ saavad käesolevas hankes täidetud. Vastava kahtluse kontrollimiseks on siiski sobivaim lahendus järelevalvemenetluse algatamine, mitte kohtumenetlus. Olukorras, kus hankedokumente ei vaidlustatud, tuleb neist kui kehtivatest juhinduda.

3-25-1285 hindamisel. Kaebuse esitaja oli lihtsalt kinnitanud, et suudab sellise hinnaga hankelepingut täita, kuid lähemaid selgitusi pole andnud. Kuna Hankija vormistatud dokumente analüüsides pole võimalik veenduda sisulise kontrolli toimumises, pole ka teada, millised kasutatavad lahendused võimaldasid kaebuse esitajal sedavõrd madalat hinda pakkuda ning kas selline hind oleks jätkusuutlik. Teisesõnu, hankija pole ära näidanud, mille alusel põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamise kahtlus on ära langenud. Seega ei ole määrav, et SPS Grupp OÜ on esitanud veelgi madalama hinnaga pakkumuse, kuna tema pakkumuse hinna kujunemine on erinevalt kaebuse esitaja pakkumusest arusaadav, esitatud selgitused on kontrollitavad ning pakutud lahendused kooskõlas hankedokumentidega, mistõttu saab seda pakkumust pidada realistlikuks. Võimalik, et kaebuse esitaja ei teinudki midagi valesti ning Hankija enda teabenõue ei olnud piisavalt selge. Tegemist ongi Hankija eksimusega, kes on jätnud tõendamist vajavad asjaolud ‒ mida oleks saanud teha nt lisaküsimuste esitamisega, kui oli näha, et kaebuse esitaja oli esitatud küsimusi tõlgendanud liialt kitsalt ‒ välja selgitamata. Seega ei saa olla veendunud, et kaebuse esitaja pakkumuse kontroll on olnud sisuline, mistõttu polnud pakkumuse vastavaks tunnistamine RHS § 115 lg-ga 8 kooskõlas.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.