Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Telia Eesti AS esitas 17.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 21.12.2016 hagi K L vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2001 kliendilepingu nr 447985 hageja pakutavate teenuste tarbimiseks aadressidel xxxx ja xxxx. Kostja omapoolseid lepingulisi kohustusi nõutekohaselt ei täitnud ning jäi hagejale võlgu alates märtsist 2016. Kostja avalduse alusel on teenused mõlemas tarbimiskohas üles öeldud, kuid kuni selle ajani tarbitud teenuste eest esitatud arveid ei ole tasutud kogusummas 309,65 eurot. Esitatud võlanõuetele kostja reageerinud ei ole, mistõttu lisaks põhinõudele soovib hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu katteks 30 eurot. Tuginedes VÕS § 76, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 1132 lg 1 palub hageja kostjalt K Lalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 309,65 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 75 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud e-toimiku kaudu 19.01.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 77 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 1132 kohaselt võib lepingu lehtivuse ajal võlausaldaja tarbijalt nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot ja seda juhul, kui eelnevalt on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Pärast lepingu lõppemist võib sissenõudekulu olla kuni 30 eurot, esimese kirja tasuna võib nõuda kuni 15 eurot ning kahe järgneva kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul. Kostja on hagimaterjalid ja kohtumääruse avanud e-toimikus 19.01.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.02.2017. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määra ületavalt summas 25 eurot ja taotleb selle tagastamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja enammakstud riigilõiv kuulub hagejale tagastamisele. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.