Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 04.06.2025, Tartu 3-23-2376 R.M. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a otsus R.M. apllatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.M. Volitatud esindaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
2.Jätta R.M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a otsus muutmata.
3.Jätta R.M. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses R.M., M.M. ja K.M. nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.07.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
X.X. esitas 27.07.2023 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. R.M. väitel saabus ta 30.07.2020 Viru Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele M.M.ga ning enne kokkusaamist teostati alasti läbiotsimine, mis oli lubamatu, inimväärikust alandav ning kahjustas tema vaimset tervist ja psüühikat.
2.Viru Vangla jättis 25.09.2023. a otsusega nr 6-16/136-4 R.M. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused:
Läbiotsimise eesmärk on takistada keelatud esemete sattumist vanglasse. Sellest tulenevalt oli põhjendatud taotleja lahti riietumisega läbiotsimine. Ka oli taotleja täielik läbiotsimine põhjendatud seetõttu, et kinnipeetav kannab vabaduskaotuslikku karistust vangla tugevdatud järelevalvega üksuses. Vangla peab olema veendunud, et kinnipeetava külalised ei ürita vanglasse toimetada narkootilisi aineid. Kokkusaaja läbiotsimine on vanglas korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Lahti riietumisega läbiotsimisi teostatakse kahes osas – ülakeha ja alakeha ning läbiotsimise ajal ei ole külastaja kordagi ihualasti. Taotleja abikaasa kirjalik selgitus ei tõenda, et läbiotsimine kahjustas taotleja vaimset ja psüühilist tervist, sellise hinnangu saab anda ainult meedik. Nutmine ei tähenda üldjuhul tervisekahju. Kaebaja puhkes nutma kokkusaamise ärajäämise pärast, mitte läbiotsimise pärast. Vangla tegevus oli õiguspärane. Tervisekahju ei ole leidnud tõendamist.
3.X.X. esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 15.09.2024 täiendava seisukoha. Kaebaja palus mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju eest 1000 eurot. Kaebaja põhjendused: Kaebaja otsiti 30.07.2020 läbi lahtiriietumisega. Kaebaja tugines kohtueelses menetluses esitatud põhjendustele. Kaebaja teada otsiti kõik külastajad alasti läbi, olenemata sellest, missugust karistust nende lähedased kandsid. Alates 24.09.2022 kaebajat enam lahtiriietumisega läbi ei otsita, kuigi tema poeg viibib vanglas samas üksuses sama kuriteo eest. Õige ei ole vangla väide, et läbiotsimine toimus kahes osas. Põhjenduse, et kaebaja kambrist on leitud mälukaardid koos adapteriga, esitas vangla alles vastuses kaebusele. See näitab, et tegemist on tagantjärele otsitud põhjendusega. Alasti läbiotsimine on käsitletav nii väärikuse alandamisena kui ka eraelu puutumatuse riivena.
4.Viru Vangla palus 22.05.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 18.10.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ning jättis menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja ei väida ega ole tõendanud, et ta oleks viivitamata pärast läbiotsimist esitanud vanglale nõude toimingu kirjalikuks põhjendamiseks. Kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimist ei saa kohtuasja asjaoludel pidada õigusvastaseks. Vangla tugines konkreetsetele asjaoludele, mille põhjal võib prognoosida ohtu, et kinnipeetavat külastav isik, nt kaebaja, annab pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetavale üle keelatud esemeid. M.M. juurest leitud keelatud esemed olid väga väikesed ja on tõenäoline, et neid ei ole võimalik avastada muul viisil kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel. 2) Kahju hüvitamise nõude tähtaegne esitamine ei tähenda, et asjaolusid, mida nõude varasema esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Lähtuda tuleb, et läbiotsimine toimus vangla kirjeldatud viisil (vt otsuse p 2). See tähendab, et läbiotsimine toimus viisil, mis austas kaebaja väärikust ja eraelu puutumatust, niivõrd kui see oli võimalik, tagamaks ühtlasi võimalike keelatud esemete avastamist. 3) K. M. kirjalikust seletusest (dtl 19-22) ei nähtu, et läbiotsimine oleks kaebajat eriliselt traumeerinud. See näitab, et kaebajale põhjustas üleelamisi kokkusaamise ärajäämine ja võimalik, et ka asjaolu, et kaebaja ei saanud kasutada hüvet, mille huvides kaebaja läbiotsimist talus, kuid mitte läbiotsimine eraldi võetuna. See, millisel põhjusel kokkusaamine jäi toimumata, väljub kohtuasja piiridest. Kaebaja kinnitas kohtueelses menetluses, et teade kokkusaamise ärajäämise kohta saabus pärast läbiotsimist. Puuduvad tõendid, et kokkusaamise toimumata jäämine oleks läbiotsimist teostanud vanglaametnikele olnud teada enne läbiotsimise alustamist. 4) Õigusnormidest ei tulene, et vangla võib kohtumenetluses esitada hüvitamiskaebusele ainult vastuväiteid, mille ta esitas juba kohtueelses menetluses. Asjasse ei puutu, et läbi otsida 2
võidi külastajaid, kelle puhul konkreetset alust ohu prognoosimiseks ei olnud. Kohus ei hinda vastustaja tegevuse õiguspärasust abstraktselt, vaid lahendab kaebaja kaebust konkreetsetel asjaoludel. 5) Vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.X.X. esitas 17.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a otsuse. Kaebaja põhjendused: 1) Arusaamatuks jääb, kuidas sai kohus otsuse p-s 8 pidada vastustaja väidet tõesemaks. Kaebaja ei esitanud toimingu põhjendamise taotlust, sest sellega ei ole võimalik hüvitada kaebajale tekitatud kahju. 2) Kaebaja viitas 15.09.2024. a avalduses, et 25.09.2023. a otsus ei sisaldanud väidet, et kaebajat oli vaja alasti läbi otsida, sest kaebaja poja kambrist leiti mälukaardid koos adapteriga. Vastustaja väitis seda alles 22.05.2024. a vastuses. Seega on tegemist tagantjärele otsitud põhjendusega. Sama etteheide on kaebajal kohtuotsuse p-s 7 märgitu osas. 3) Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest menetlus on erapoolik. Kohus rikkus EIÕK art-st 13 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele riigiorganite käitumise eest. Kohus rikkus HKMS § 2 lg-t 1.
7.Viru Vangla palub 10.12.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väitel on kohtuotsuse p-d 6-8 seaduslikud. Kahju hüvitamise nõude tähtaegne esitamine ei tähenda, et asjaolusid, mida nõude varasema esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Kaebaja pojalt on leitud keelatud esemeid, mille pidi keegi vanglasse õigusvastaselt toimetama. Kohus arvestas õigesti käesoleva kaasuse faktilisi asjaolusid.
8.X.X. palus 09.05.2025. a seisukohas nõuda vastustajalt välja kõikide tema suhtes teostatud läbiotsimiste (11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019, 30.07.2020 ja 25.05.2021) põhjendused ning tuvastada, et ta otsiti vanglas läbi tema alandamise eesmärgil, mitte temast tuleneva ohu tõttu. Veel märkis kaebaja, et vangla õigusvastane tegevus alandas tema inimväärikust, riivas tema eraelu ja privaatsust ning kahjustas kaebaja vaimset tervist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus jättis 18.10.2024. a otsusega kaebuse kokkuvõtlikult rahuldamata põhjusel, et Viru Vangla tegevus 30.07.2020 kaebaja suhtes läbi viidud lahti riietumisega läbiotsimisel ei olnud õigusvastane, toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas sai halduskohus otsuse p-s 8 pidada vastustaja väidet kaebaja omast tõesemaks. Kohtuotsuse p-s 8 võttis halduskohus seisukoha menetlusosaliste väidete tõendatuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus enda seisukohta 3
kohtuotsuses igati arusaavalt põhjendanud, märkides selgelt, millega arvestades lähtus halduskohus sellest, et läbiotsimine toimus vastustaja poolt kirjeldatud viisil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. Veel selgitab ringkonnakohus, et läbiotsimise kui toimingu põhjendamise nõude esitamine ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine ei sõltu üksteisest ega välista üksteist. Seega on sisutu kaebaja väide, et ta ei esitanud toimingu põhjendamise taotlust, sest sellega ei ole võimalik hüvitada kaebajale tekitatud kahju. Põhjendamise nõude esitamine kohe pärast 30.07.2020 läbiotsimise toimumist andnuks kaebajale parema võimaluse enda väiteid tõendada, nagu ka halduskohus otsuses asjakohaselt märkis.
12.Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse p-des 6 ja 7 toodud põhjendustega, leides, et tegemist on tagantjärgi otsitud põhjendusega, sest vastustaja põhjendas alles vastuses kaebusele läbiotsimist kaebaja poja kambrist mälukaartide koos adapteriga leidmisega. Ringkonnakohtule jääb kaebaja etteheide arusaamatuks. Läbiotsimine enne pikaajalist kokkusaamist on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. HMS §-s 108 on sätestatud toimingu põhjendamine, mille eelduseks on isiku poolt haldusorganile kirjalikult toimingu põhjendamise nõude esitamine. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja toimingu põhjendamise nõuet vastustajale ei esitanud, seega ei saanud vastustaja kaebajale 30.07.2020 teostatud läbiotsimist varem põhjendada. Ühtlasi märgib vastustaja 10.12.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele (p 3, dtl 132-134) asjakohaselt, et vangla põhjendas 25.09.2023. a otsuses (p 2.3, dtl 23-25) läbiotsimise vajalikkust kaebaja isikust tulenevate asjaoludega: M.M. poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni ja viisiga, karistuse täideviimisel tugevdatud järelevalve vajadusega ja keelatud esemete vanglasse sattumise takistamisega. Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtul oli võimalik arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega.
13.Kaebaja väitel rikkus halduskohus EIÕK art-st 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest menetlus oli erapoolik; ka rikkus halduskohus EIÕK art-st 13 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele riigiorganite käitumise eest. EIÕK art 6 lg 1 järgi on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Seega EIÕK art 6 sätestab õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja art 13 õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses esitanud taolisi asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust nõustuda kaebaja väidetega EIÕK art-te 6 ja 13 rikkumise kohta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üksnes asjaolust, et halduskohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, ei saa järeldada kohtu erapoolikust.
14.Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks käesolevat haldusasja lahendades eiranud ülesannet tagada isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. See, et kaebus jäeti rahuldamata, ei tähenda HKMS § 2 lg-st 1 tuleneva halduskohtu ülesande täitmata jätmist. Seega on kaebaja väide HKMS § 2 lg 1 rikkumise kohta põhjendamatu.
15.Kaebaja märkis 09.05.2025. a seisukohas, et vangla õigusvastane tegevus alandas tema inimväärikust, riivas tema eraelu ja privaatsust ning kahjustas kaebaja vaimset tervist. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt menetles halduskohus kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 30.07.2020 toimunud 4
läbiotsimisega ning halduskohtu hinnangul (11.09.2024. a määruse põhjenduste p 7, dtl 7779) tulid kohtuasja asjaoludel kõne alla väärikuse alandamine ja/või eraelu puutumatuse rikkumine. Kaebaja ei tuginenud tervise kahjustamisele. Kaebaja ei ole eeltoodud halduskohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Kuna halduskohtule esitatud kaebuses ei tuginenud kaebaja tervise kahjustamisele, siis ei seondu tema 09.05.2025. a seisukohas esitatud sellesisulised väited käesoleva vaidluse esemega, mistõttu ringkonnakohus jätab need kaebaja väited tähelepanuta.
16.Kaebaja palus 09.05.2025. a seisukohas nõuda vanglalt välja kõikide tema suhtes teostatud läbiotsimiste (11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019, 30.07.2020 ja 25.05.2021) põhjendused. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna käesoleva vaidluse esemega seondub üksnes 30.07.2020 toimunud läbiotsimine ning vangla on selle läbiotsimise toimumist asjas selgitanud, ei oma tõendid asjas tähtsust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
17.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a otsuse muutmata.
apellatsioonkaebuse
18.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv 30 eurot) tema enda kanda.
1.Ringkonnakohus peab isikuandmete kaitseks vajalikuks kohtuotsuse avaldamisel asendada R.M., M.M. ja K. M. nimed initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.