lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1727/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1727/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1232
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-1727 22. november 2024 Karin Jõks KM ja RM kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (läbiotsimised 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019, 25.05.2021) Kaebajad: KM, RM, mõlema volitatud esindaja MM Vastustaja: Viru Vangla

1.Lubada MM tegutseda käesolevas kohtuasjas kaebajate esindajana.
2.Lõpetada menetlus.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebajate ja nende esindaja nimed initsiaalidega.
4.Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajatele (esindaja vahendusel).

Asjaolud

1.Kaebajad KM ja RM esitasid 08.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kumbki kaebaja taotles hüvitist 3500 eurot. Nõude aluseks on kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimised Viru Vanglas, mis toimusid 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019 ja 25.05.2021. Kaebajad on Viru Vangla kinnipeetava MM vanemad ja läbiotsimised toimusid, kui kaebajad saabusid vanglasse pikaajalistele kokkusaamistele. Kaebajad pidid täielikult lahti riietuma suvaliste vanglaametnike ees, neil tuli võtta erinevaid poose ja teha kükke. Lahtiriietumisega läbiotsimised alandasid kaebajate inimväärikust, riivasid eraelu ja privaatsust ning kahjustasid kaebajate vaimset tervist. Kükkide tegemine põhjustas mitu päeva kestva põlve- ja puusavalu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebajad said 2023. aasta juulikuus teada, et Tallinna Halduskohtu otsusega asjas 3-212616 tunnistati vanglas külastajate alasti läbiotsimised õigusvastaseks ning mõisteti mittevaralise kahju hüvitamiseks 3500 eurot. Kaebetähtaega tuleb arvestada sellest lähtudes ja kaebus on tähtaegne. Kohtu seisukoht
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 1 alusel võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. HKMS § 32 lg 1 p 7 järgi võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla esindatava menetlusosalise alaneja sugulane. Rahvastikuregistri andmete põhjal on MM kaebajate poeg. Kohtule on esitatud 27.05.2024 kuupäeva kandev allkirjastatud volikiri kaebajate esindamiseks halduskohtus seoses alasti läbiotsimistega Viru Vanglas (dtl 8). Kohus lubab MM tegutseda praeguses kohtuasjas kaebajate esindajana.
4.Kaebajad on esitanud hüvitamiskaebuse ning taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist. Nõude aluseks on 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019 ja 25.05.2021 Viru Vanglas toimunud läbiotsimised. Kaebuses välja toodud läbiotsimised kujutavad endast iseseisvaid toiminguid. Tegemist ei ole jätkuva toiminguga.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
6.Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtupraktikas mõistetakse mittevaralise kahju all füüsilist või hingelist valu või kannatust. Päevaks, mil kaebajad kahjust ja selle põhjustanud isikust teada said või pidid teada saama tuleb lugeda päev, mil kaebajad said teada või pidid teada saama, et vastav lahtiriietumisega läbiotsimine põhjustas neile valu ja kannatusi.
7.Kohtu hinnangul pidid kaebajad kahju tekkimisest aru saama läbiotsimise toimumise ajal või vahetult pärast seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid hiljem said kaebajad aru, et vastava läbiotsimise ajal tajusid nad kaebuses kirjeldatud häbi, piinlikkust, alandatuse tunnet, äärmist ebameeldivust ja vastikuse tunnet, valu kükkide tegemisel ja mitme päeva jooksul pärast seda. Samuti pidi kaebajatele kohe läbiotsimise ajal olema arusaadav, et neile kahju põhjustanud isik on Viru Vangla. Kaebetähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks oli iga läbiotsimise osas kolm aastat arvates vastava läbiotsimise toimumise päevast. Hiliseima läbiotsimise puhul tuli kaebus esitada hiljemalt 27.05.2024 (25.05 oli laupäev). Kaebajad esitasid kaebuse 08.06.2024. Kaebus ei ole esitatud kaebetähtaja jooksul.
8.Kaebetähtaega ei ole võimalik arvestada juulist 2023, kui kaebajad said teada kohtulahendist asjas 3-21-2616. See ei tähenda teadasaamist kahju tekkimisest või kahju põhjustanud isikust, vaid teadasaamist sellest, et teine sarnases olukorras olnud isik on saavutanud endale mitterahalise kahju hüvitamise. Sarnases küsimuses on olemas ulatuslik kohtupraktika seoses kaebustega, mis esitati alates aastast 2014 Tallinna Vangla vastu varem kasutusel olnud Tallinna vangla hoone tingimuste (eelkõige ruumikitsikuse) alusel. Ka nendes asjades järgnes esimese kahju hüvitamise nõude rahuldamisele kaebuste esitamine, milles kaebetähtaega püüti siduda teadasaamisega sellest, et kohus tegi kindlaks tingimuste õigusvastasuse ja mõistis kaebuse esitajale välja hüvitise. Kohtupraktikas seda lähenemist ei aktsepteeritud, vaid kaebetähtaega arvestati lähtudes ajast,

mil kaebuse esitaja viibis vastavates tingimustes ning sai aru või oleks pidanud aru saama, et need tingimused põhjustavad talle valu ja kannatusi. Nii näiteks leidis Riigikohus lahendis 3-3-1-15-17 (p 11), et kahjunõude esitamiseks kehtestatud kolmeaastase tähtaja kulgema hakkamine on seotud kaebaja subjektiivse arusaamaga kahju tekkimisest. Asjas 3-3-1-20-15 (p 11) selgitas Riigikohus, et nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Seejuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Oluline pole küsimus, kas kahju tekitaja oma vastutust eitab. Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda EIK kohtuasjas Tunis vs. Eesti 19.12.2013 tehtud otsusega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele (antud juhul hinnang, et teatud tingimustel võib alla 3 m 2 kambripinda ühe isiku kohta olla kvalifitseeritav EIÕK artikli 3 rikkumisena) ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. Riigikohus kordas sama seisukohta hilisemates lahendites, näiteks 3-3-1-68-15 p 11, 3-3-1-20-15 p 10. Tegemist on kohtupraktikas kindlaks kujunenud seisukohaga, mida on rakendatud ka arvukates halduskohtu ja ringkonnakohtu lahendites.

9.RVastS § 17 lg 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on pikk tähtaeg. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu lahend 3-3-1-57-02 p 19). Kaebajatel oli kolme aasta jooksul vastavast läbiotsimisest piisavalt aega otsustamaks, kas esitada vastustaja tegevuse tõttu kaebus ja nõuda hüvitist. Ka õiguslikult kogenematul isikul on selle perioodi jooksul võimalik aru saada kaebuse esitamise vajadusest.
10.Kohus ei suuna kaebajaid esitama kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuna selleks ette nähtud tähtaeg on möödas. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kui siiski aktsepteerida kaebajate lähenemist, et kaebajad ei saanud esitada kaebust tähtaegselt, kuna nad ei teadnud, et toimunud läbiotsimisi saab pidada õigusvastaseks, siis langes see takistus ära, kui kaebajad said juulis 2023 teada nende viidatud lahendi tegemisest. Kaebajatel oleks tulnud sellest arvates 14 päeva jooksul esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus.
11.Kohus märgib, et RM esitas esindaja MM vahendusel 27.07.2023 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 30.07.2020 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimisega ning pärast taotluse rahuldamata jätmist kaebuse Tartu Halduskohtule (kohtuasi 3-23-2376). Kohtul puudub alus arvata, et KM ei olnud selle nõude esitamisest teadlik, s.h esitati kohtuasjas tõendina KM kirjalik seletus. See näitab, et kaebajatel ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus seoses 25.05.2021.a läbiotsimisega tähtaegselt, samuti ei olnud kaebajatel muude kaebuses nimetatud läbiotsimiste osas takistust esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus kohe, kui nende hinnangul seda takistanud asjaolu möödus, ehk 2023. aasta juulis. Praegu ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlemine enam võimalik.
12.Kokkuvõttes on menetluse lõpetamise eeldused täidetud - kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik.
13.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebajad uuesti esitada sama nõuet samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebajad ei saa uuesti taotleda kahju hüvitamist alustel, millele nad tuginesid käesolevas kohtuasjas.
14.Kaebajad ei ole kaebuselt tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus riigilõivu küsimust täpsustada.
15.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel vastavalt kaebajate taotlusele määruse avaldamisel kaebajate nimed initsiaalidega. Kohtu hinnangul tuleb sel juhul kaebajate eesmärgi saavutamiseks asendada initsiaalidega ka kaebajate esindaja nimi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium