1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljatrükk elanike registrist.
2.Rahuldada I.R. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2025. a määrus. Teha asjas uus määrus ja rahuldada I.R. esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Elva Vallavalitsuse 15.04.2025. a korralduse nr 188 täitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 lause 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elva Vallavalitsus rahuldas 25.06.2024. a korraldusega nr 311 tingimuslikult I.R. taotluse projektile „Kanalisatsioonisüsteemid Xxx kinnistule“ ning sõlmis I.R.ga 27.09.2024 toetuslepingu nr 4-2/12-2 ja andis I.R.le projekti elluviimiseks toetust summas 3061,16 eurot, millest riigipoolne toetus on 1530,58 eurot ja omavalitsuse poolne toetus 1530,58 eurot.
2.Elva Vallavalitsus lükkas 15.04.2025. a korraldusega nr 188 tagasi projekti „Kanalisatsioonisüsteemid Xxx kinnistule“ toetuse kasutamise aruande, sest I. Raua esitatud projekti aruanne on puudulik; nõudis I.R.lt tagasi projekti elluviimiseks eraldatud toetuse summas 3061,16 eurot, sest projekti elluviimise perioodi jooksul ja enne projekti lõpparuande kinnitamist muutus I.R. rahvastikuregistrijärgne elukoht; I.R.l tuleb tagastada toetus 3 kuu jooksul hiljemalt 02.07.2025; toetuse tähtpäevaks tagastamata jätmisel on Elva Vallavalitsusel õigus nõuda I.R.lt viivist kuni 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest.
3.Elva Vallavalitsus jättis 20.05.2025. a vaideotsusega nr 233 rahuldamata I.R. vaide korralduse nr 188 kehtetuks tunnistamiseks.
4.I.R. esitas 22.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva valla vastu. Kaebaja palus
tühistada Elva Vallavalitsuse korraldus nr 188 ja vaideotsus nr 233. Veel esitas I.R. esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus Elva valla poolt talle projekti elluviimiseks eraldatud 3061,16 eurot kohtuotsuseni mitte tagasi nõuda. Kaebaja väitel ei ole ta toetuslepingut rikkunud ja tal esines vääramatu jõu möödapääsmatu olukord.
5.XXX leidis 28.05.2025. a seisukohas, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Valla hinnangul ei ole kaebaja esitatud taotlus põhjendatud. Kaebaja õiguste kaitse ei osutu kohtuotsusega oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Kui kohtuotsus tehakse kaebaja kasuks, on vallal võimalik kaebajale tema poolt tasutud summa tagasi kanda. Ka on kaebus perspektiivitu. Projekti elluviimiseks eraldatud toetus tuleb kaebajal tagastada, kuna kaebaja vahetas projekti elluviimise perioodi kestel ja enne lõpparuande kinnitamist elukohta ning seda õigustavat vääramatut jõudu ei esinenud.
6.Tartu Halduskohus jättis 29.05.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtule ei ilmnenud haldusasja materjalidest, et kaebajal oleks esinenud vääramatu jõud. Kohus ei hinnanud kaebuse perspektiivi väga kõrgeks, kuna kaebaja on rikkunud toetuslepingu p 3.1.4.6. Kui kohus peataks esialgse õiguskaitse korras korralduse nr 188 täitmise, tähendaks see, et kaebaja saavutaks kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on sellises olukorras põhjendatud üksnes juhul, kuid selleks esineb ülekaalukas vajadus. Kaebusest ja selle lisadest sellist ülekaalukat vajadust kohus järeldada ei saanud. Kohus märkis, et vääramatut jõudu ei esine, mistõttu ei saabu kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud negatiivne tagajärg, mille heastamine oleks peale halduskohtumenetluse lõppu võimatu või oluliselt raskendatud. Muid negatiivseid tagajärgi ei ole kaebaja välja toonud. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.I.R. esitas 29.05.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.05.2025. a määruse peale. Kaebaja palub rakendada esialgset õiguskaitset, kuna ta ei ole toetuslepingut rikkunud ja tal esines vääramatu jõu olukord. Kaebaja väitel vajab ta esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna kaebuse menetlemine kohtus kestab teadmata aja ning tal ei ole toetuse tagasimaksmiseks raha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vallalt arvamust kaebaja määruskaebusele, vaid saab lähtuda valla poolt halduskohtule esitatud seisukohast.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi
2
(RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 15). Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel peab kaebus olema ilmselgelt perspektiivitu (RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 16; 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 16).
11.HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise.
12.Tartu Halduskohus jättis 29.05.2025. a määruse kohaselt rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotleb kaebaja kaebuses vastustaja 15.04.2025. a korralduse nr 188 ja 20.05.2025. a vaideotsuse nr 133 tühistamist. Vaidlustatud korralduse nr 188 kohaselt nõutakse kaebajalt tagasi toetust summas 3061,16 eurot hiljemalt 02.07.2025 ning toetuse tähtpäevaks tagastamata jätmisel on vallal õigus nõuda kaebajalt ka viivist. Määruskaebuse väitel kestab kaebuse menetlemine kohtus teadmata aja ning kaebajal ei ole korraldusega nõutud toetuse tagasimaksmiseks raha. Saadud raha tasus kaebaja firmale, kes ehitas kanalisatsiooni süsteemi. Ringkonnakohus peab kaebaja väidet, et toetuse määratud summas tagasimaksmine nimetatud kuupäevaks võib olla kaebaja jaoks raskendatud, usutavaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning tuleb hinnata kaebuse perspektiivi.
13.Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis kaebuse perspektiivikuse ilmselgelt välistaksid. Riigihalduse ministri 22.02.2018. a määrusega nr 14 „Hajaasustuse programm“ (määrus nr 14) § 16 p 5 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda toetuse saajalt toetus tagasi, kui ilmnevad § 15 lg-s 2 nimetatud asjaolud. Riigipoolse toetuse tagasinõudmisel lähtub kohalik omavalitsus § 20 lg-tes 1-4 nimetatud määradest, kohaliku omavalitsuse poolse toetuse tagasinõudmisel toetuslepingus nimetatud määradest. Toetuse tagasimaksmise tähtaja, mis ei ole hilisem kui üks aasta tagasinõudeotsuse tegemisest, sätestab kohalik omavalitsus. Kui toetuse saaja jätab toetuse tähtajaks tagastamata, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda viivist toetuslepingus nimetatud määras. Määruse nr 14 § 15 lg 2 p 6 kohaselt toetuse saaja peab osaliselt või täielikult tagastama riigipoolse toetuse kohalikule omavalitsusele kohaliku omavalitsuse nõudmisel kohaliku omavalitsuse seatud tähtajaks, mis ei ole hilisem kui üks aasta tagasinõudeotsuse tegemisest, kui projekti perioodi jooksul muutub toetuse saaja alaline elukoht või elukoht rahvastikuregistri andmetel, välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega. Vaidlustatud korralduse puhul on tegemist valla kaalutlusotsusega.
14.Vaidlustatud korraldusega nõuti kaebajalt toetuse tagastamist põhjusel, et projekti aruanne oli puudulik ning enne projekti lõpparuande kinnitamist muutus kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht. Korralduse peale esitatud vaide menetlemise käigus kõrvaldas kaebaja projekti aruande puudused (esitas puuduva eelarvetabeli), mistõttu nõustus vallavalitsus, et aruande dokumendid on korras. Vaideotsuses asus vald seisukohale, et aruande heakskiitmist takistab endiselt see, et vaide esitaja muutis rahvastikuregistrijärgset elukohta projekti elluviimise perioodi jooksul ja enne projekti lõpparuande kinnitamist ning elukoha muutust ei saanud tingida kaebaja väidetud vääramatu jõud (vaide esitaja kolimine ajutisele asenduspinnale seoses asjaoluga, et küttesüsteem ei töötanud, kanalisatsioonisüsteemil polnud kasutamiseks kasutusluba ja läks rikki, vaide esitaja tervis halvenes, kinnistul kahtlustati reostust ning kaebaja naaber oli kaebaja pere vastu agressiivne). Kaebaja väitel on ta enda elukoha tagasi
3
registreerinud Elva valda. Kaebaja elukoha ümberregistreerimine nähtub elanike registri väljavõttest, mille ringkonnakohus võtab käesoleva haldusasja juurde (HKMS § 62 lg 2). Vaidlust ei ole selle üle, et projekti periood kestab kuni 30.11.2025 ning projekti aruanne on endiselt kinnitamata, samas on kaebaja kõrvaldanud kõik projekti aruande kinnitamist takistavad puudused. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, millisel juhul esineks alus esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamata jätmiseks.
15.Halduskohus asus esialgse õiguskaitse määruses seisukohale, et kaebajal puudus elukoha ümberregistreerimiseks vääramatu jõu olukord ning kaebus on seetõttu perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist keerulise vaidlusküsimusega, mille osas lõpliku hinnangu andmisel jättis halduskohus arvestamata põhimõttega, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHKm 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 19). Seega vääramatu jõu esinemise küsimuse üle saab halduskohus võtta seisukoha asja sisulise lahendamise käigus, kui pooled enne seda kaebaja poolt puuduste kõrvaldamise tõttu kokkuleppele ei jõua. Ka võib halduskohtul kaebuse lahendamisel olla vajalik hinnata kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse puhul ka seda, miks nõuti kaebajalt toetust tagasi tervikuna, mitte osaliselt ning miks 3-kuulise tähtajaga, kui määruse järgi olnuks võimalik seada toetuse tagastamise tähtajaks ka aasta tagasinõudeotsuse tegemisest (vt määruse § 15 lg 2). Ringkonnakohtule selliseid kaalutlusi vaidlustatud korraldusest ja vaideotsusest ei nähtu.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel ka avalik huvi kaebajale eraldatud toetussumma tagasinõudmise suhtes ülemääraselt riivatud, ka ei riiva see kolmandate isikute õigusi.
17.HKMS § 210 lg 3 lause 1 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.
18.Kõike eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 29.05.2025. a määruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab Elva Vallavalitsuse 15.04.2025. a korralduse nr 188 täitmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.