Rahvastik › Välismaalased

3-24-210 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-210 kohaldamist, kui välismaalasele taotletakse lühiajalise töötamise registreerimist. Kui kaebajal kehtivat Eesti viisat ei oleks olnud, poleks PPA lühiajalist töötamist registreerinud.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vaidlust ei ole, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, ta esitas taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks lühiajaliseks töötamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ajal oli kaebajal kehtiv Eesti viisa. Vaidlustatud PPA otsus on õiguspärane. PPA on tõlgendanud määrust nr 42 õigesti. Määruse nr 42 § 2 lg-s 2 viidatakse selgelt registreeringu alusel töötamisele ning selline töötamine on reguleeritud VMS §-s 1064. VMS võimaldab lühiajalist töötamist kahel alusel: tähtajalise elamisloa alusel (VMS § 118 p 4 ja VMS § 1762) ning ilma elamisloata lühiajalise töötamise registreeringu alusel (VMS § 106). Tegemist on töötamise kahe erineva õigusliku alusega ning seda selgitas PPA kaebajale ja tema tööandjale ka haldusmenetluses ning vaideotsuses. Ka määrus nr 42 teeb nendel töötamise alustel vahet. Tähtajalise elamisloaga seonduvat reguleerib määruse nr 42 § 2 lg 1 1 ning lühiajalise töötamise registreeringuga seonduvat reguleerib määruse nr 42 § 2 lg 2. Töötamist lühiajalise töötamise registreeringu alusel reguleerib VMS § 106 lg 1. Lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötamine ei eelda elamisloa olemasolu (VMS § 106 lg 2) ning sellisele töötamisele on määruses nr 42 tehtud ka erisus (määrus nr 42 § 2 lg 2). Tegemist on n-ö õigusega töötada ajutise viibimisõiguse ajal. Ajutine viibimine on viibimine Eestis elamisloata või elamisõiguseta (VMS § 7). Elamisloa alusel lühiajalist töötamist reguleerib VMS § 1762 ning seda eristab töötamisest lühiajalise töötamise registreeringu alusel see, et isikule kohalduvad mh ka kõik tähtajalise elamisloa andmise tingimused, sh Eestisse elama asumine (VMS § 117) ning tegemist on Eestis püsiva elamisega (VMS § 6). Sel põhjusel on ka määruses nr 42 tehtud vahet kahel töötamise alusel ning otsustatud, et elamisloa alusel töötamisele kohalduvad Venemaa Föderatsiooni kodanikele sanktsioonid ning lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötamisele, kui isikule on antud Eesti viisa, sanktsioonid ei kohaldu. Kuna kaebaja taotles 2023. a augustis tähtajalist elamisluba töötamiseks ehk elamisluba VMS § 118 p 4 alusel, kohaldus tema suhtes määruse nr 42 § 2 lg 1 1 p 3, mille kohaselt Venemaa Föderatsiooni kodanikele töötamiseks, sh lühiajaliseks töötamiseks, elamisluba ei anta. Piirangut ei välista asjaolu, et kaebajale oli väljastatud kehtiv viisa. Venemaa Föderatsiooni kodanikel on võimalik Eestis töötada üksnes lühiajalise töötamise registreeringu alusel ning tingimusel, et eelnevalt on isikule antud viisa. Seega leidis PPA õigesti, et kaebaja elamisloa taotluse lahendamisel ei kohaldu määruse nr 42 § 2 lg 2. 2024. a veebruaris sai kaebaja õiguse Eestis töötada VMS § 106 alusel ehk lühiajalise töötamise registreeringu alusel, mitte elamisloa alusel. Sellise töötamise registreerimist määrus nr 42 § 2 lg 2 ei välista, mistõttu ei saa sellest järeldada ka 01.12.2023 otsuse õigusvastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-24-210 ei saa tema suhtes määrust nr 42 kohaldada. Määruse nr 42 § 2 lg-s 2 toodud nõuded peavad esinema koos. PPA on ebaõigesti oma otsuse põhjendamiseks need nõuded lahutanud ja käsitanud neid eraldi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.