X kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada tal tutvuda Riigi Teataja veebilehel avaldatud õigusaktidega vene keeles
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X taotlus tõlgi kaasamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 6. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, et tal võimaldataks Riigi Teataja portaalis seadustega vene keeles tutvuda. Kaebaja palub tuvastada, et vangla diskrimineerib teda ja takistab tal oma õigusi kaitsmast. Kaebuse kohaselt esitas ta 6. septembril 2024 vanglale vastavasisulise taotluse, millele vangla vastas, et kinnipeetavatele on õigusaktidega tutvumiseks kohandatud lauaarvuti, kus on võimalik seadustega vene keeles tutvuda. Kaebaja esitas 1. oktoobril 2024 vangla vastuse peale vaide, kuid vangla ei vastanud sellele. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta saab kuulates eesti keelest vähesel määral aru, kuid tema eesti keele oskus on pigem kasin. Arvuti tõlkeprogramm tõlgib seadusi sageli valesti, ta ei saa mõista õiguslikke nüansse ega saa seetõttu oma subjektiivseid õigusi kaitsta.
3-24-3049 Kaebaja taotleb kõikide haldusmenetluses kogutud dokumentide väljanõudmist vanglalt ning palub kohtul võtta asja juurde haldusasjas nr 3-24-1992 esitatud 19. juuli 2024. a Viru Vangla vastus nr 1-18/24/12019-2. Samuti taotleb kaebaja, et ta saaks kasutada menetluses tõlki.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla kohtule X kohtueelselt esitatud taotluse ja vangla vastuse taotlusele. Viru Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja osaleb alates
2.1.X esitas Viru Vanglale 6. septembril 2024 taotluse nr 3-24/2-2/8974, milles palus tagada võimalus tutvuda seadustega Riigi Teataja portaalis vene keeles.
2.2.Viru Vangla vastas X taotlusele 27. septembri 2024. a vastusega nr 6-14/24/14158-2 (kohtule esitatud vastuses on ekslikult märgitud vastuse kuupäevaks 11. november 2024 ning numbriks 1-8/24/17867-2). Vastuse kohaselt on kinnipeetavatele kohandatud õigusaktidega tutvumiseks lauaarvuti, kus on võimalik tutvuda seadustega ka vene keeles. Selleks peab kasutama hiire paremat klahvi, sealt valima „tõlgi/translate“ ja leidma sobiva keele.
2.3.X esitas 1. oktoobril 2024 Viru Vangla vastuse nr 6-24/24/14158-2 peale vaide (registreeritud 3. oktoobril 2024 nr-ga 6-12/24/172-1), milles palus tunnistada vangla ametnike tegevuse ebaseaduslikuks.
2.4.Viru Vangla tagastas 24. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-12/24/169-2 X 2. oktoobri 2024. a vaide nr 6-12/24/172-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel. Vangla leidis, et kinnipeetaval puudus vaide esitamiseks õigus, kuna tema subjektiivseid õigusi pole ühegi haldusakti ega toiminguga piiratud. Kaebaja pöördumine liigitati märgukirjaks ning talle selgitati, et ta on saanud kõigile oma pöördumistele kirjalikud vastused.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses, et kohus kohustaks Viru Vanglat võimaldama kaebajal tutvuda õigusaktidega Riigi Teataja portaalis vene keeles. Kohtule on seega esitatud kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2). Lisaks taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks vangla sellise tegevuse õigusvastaseks, sest see diskrimineerib teda ja kahjustab tema võimalusi oma õigusi kaitsta. Kohus mõistab, et kaebaja peab õigusvastaseks Viru Vangla 27. septembri 2024. a vastust nr 6-14/24/14158-2. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4) ning kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Praeguses asjas ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav, sest kaebaja õiguste kaitseks piisab kohustamiskaebusest. Kohustamisnõude lahendamisel kontrollib kohus haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Seega hõlmab kaebuses esitatud kohustamisnõue tuvastamisnõuet.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastus, millega vangla tagastas kaebaja 1. oktoobri 2024. a vaide läbivaatamatult, ei olnud õiguspärane. Kaebaja 6. septembri 2024. a 2
3-24-3049 taotlus ei ole käsitatav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei teinud vaides vanglale ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ega andnud vanglale avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet, vaid taotles Riigi Teataja portaali kaudu juurdepääsu seaduste venekeelsetele tõlgetele. Seega oleks pidanud Viru Vangla käsitama kaebaja 1. oktoobri 2024. a pöördumist vaidena.
5.Siiski tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid. Interneti vahendusel lubatud veebilehtede loetelu on justiitsminister kehtestanud vangistusseaduse § 311 lg 2 alusel 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSkE). VSkE § 521 lg 1 p-de 1 ja 7 kohaselt on kinnipeetaval õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda muu hulgas Eesti ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehele ning tõlkerakenduse veebilehele. Kaebaja pole väitnud, et tal poleks võimalik Eesti õigusaktidega Riigi Teataja portaali vahendusel tutvuda. Seega puudub teave, mis osutaks võimalusele, et Viru Vangla poleks taganud kaebajale VSkE §-s § 521 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust omada juurdepääsu Riigi Teataja võrguväljaandele. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt Riigi Teataja portaali kaudu juurdepääsu seaduste venekeelsetele tõlgetele. Esmalt tuleb silmas pidada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Teiseks ei ole vanglal seaduste tõlkimise ega tõlgetele juurdepääsu tagamise kohustust. Riigi Teataja seaduse § 6 lg 1 kohaselt korraldab Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tõlkimist ja tõlgete avaldamist Justiits- ja Digiministeerium valdkonna eest vastutava ministri määratud mahus. Vangla selgitas 27. septembri 2024. a vastuses nr 6-24/14158-2 kaebajale, et Viru Vanglas on kinnipeetavatele kohandatud õigusaktidega tutvumiseks lauaarvuti, kus on võimalik tutvuda seadustega vene keeles tõlkeprogrammi vahendusel. Kaebaja pole kaebuses väitnud, et tal puudus juurdepääs tõlkerakendusele (VSkE § 521 lg 1 p 7). Kaebusest nähtuvalt pole ta rahul tõlkeprogrammi kvaliteediga. Samas on jäänud tema väited tõlkeprogrammi kehva kvaliteedi ja õiguskaitse võimaluste piiramise kohta üldsõnalised ning põhistamata. Kohus ei pea seetõttu usutavaks, et tõlkeprogrammi abil poleks võimalik õigusaktide tekstidest aru saada. Vajaduse korral on kaebajal võimalik küsida asjakohaselt ametiasutuselt õigusalaseid selgitusi (vt MSVS § 3) või taotleda haldusmenetluses tõlgi kaasamist (haldusmenetluse seaduse § 21). VSkE § 49 1 lg-d 4 ja 5 tagavad kinnipeetavale, kelle eesti keele oskuse tase ei võimalda tal oma õigusi kaitsta ja kellel pole raha, vaide- ja kahju hüvitamise tõlketeenuse osutamise vangla kulul. Kohtule teadaolevalt on kaebaja suutnud esitada kohtule eestikeelseid avaldusi. Ka praeguses asjas esitatud kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide põhjal ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja õiguskaitsevõimalused oleksid vähese eesti keele oskuse tõttu piiratud.
5.2.Vangla tagas kaebajale juurdepääsu õigusaktidele ning võimaluse kasutada õigusaktide vene keelde tõlkimiseks tõlkeprogrammi. Kaebaja üldsõnaliste väidete põhjal ei saa pidada tõenäoliseks, et vangla oleks tema põhiõigust menetlusele või kaebeõigust või õigust võrdsele kohtlemisele märkimisväärselt riivanud. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja materiaalsed subjektiivsed õigused võiksid jääda kaitseta.
6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3
3-24-3049 Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub täiendavate tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus kaebaja täiendavate tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).
9.Kaebaja soovib, et kohus annaks talle menetluses tõlgi abi. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus asja sisulisel läbivaatamisel kohtuistungil võimaldaks kaebajale tõlgi abi. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Kuna kohus tagastab kaebuse seda sisuliselt läbi vaatamata ning asjas ei toimu seega kohtuistungit, siis jääb kaebaja taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
10.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.