Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-23-2009 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2009 kinnitamine“ (otsus nr 65) ja mis jõustus 01.06.2023. Koolitusele suunamiseks peab töötu kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi kasutamise ja tööle saamiseks vajaliku koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus vastustaja kinnitatud koolitajate avatud koolituste seast. Koolitusvajadust analüüsitakse koos nõustajaga, lähtudes nii isiku töösoovist kui ka tööturu olukorrast. Vastustaja rahastab vaid neid koolitusi, kus omandatakse ameti- või muid oskusi, mis on vajalikud tööle rakendumiseks või hõives püsimiseks ja mis on vastustaja nõustajaga kokku lepitud. Vastustaja ei rahasta koolitusi, mis liigituvad otsuse nr 65 lisas 1 „Koolituskaardi alusel mitterahastatavad koolitused“ toodud õppekavade hulka. Töötule osutatakse tööturukoolituse teenust individuaalse tööotsimiskava (ITK) alusel (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS, kehtis kuni 31.12.2023) § 9 lg 2). ITK koostamiseks teeb vastustaja kliendiga intervjuu, mille käigus hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg 4 p 4). Tööle saamist soodustavad ja takistavad asjaolud, sh koolitusele suunamine märgitakse isikule koostatud ITK-sse. Juhtumikorraldaja otsustas vaidlustatud otsuses toodud põhjendusel kaebajat koolitusele mitte suunata ja ITK-sse koolitusele suunamist ei märgitud. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja. Vastustajal ei ole kohustust ega õigust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata. Suunamine otsustatakse igal üksikjuhtumil eraldi. Töötuna arvel oleval isikul ei teki automaatselt õigust tööturukoolitusele. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust avalike vahendite arvelt saada talle sobivat tööturukoolitust. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja õigust ise valida, millist tööd ta soovib teha ja millises valdkonnas end arendada. Vastustaja otsustada on, milliseid koolitusi ta rahastab, arvestades tööturu olukorda. Otsuse nr 65 lisa 1 kohaselt ei rahastata alates 01.06.2023 vastustaja poolt kogemusnõustamise koolitusi, kuna vastavalt SA Kutsekoda uuringutele ei ole sellesse valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva. Eestis on piisavalt kogemusnõustajaid, et katta tööturu vajadused. Sageli on kogemusnõustaja töö osalise koormusega või vabatahtlik töö. Puudub valdkonda reguleeriv ja korrastav kutsestandard. Kogemusnõustajate Koda on alustanud kogemusnõustaja kutsestandardi väljatöötamist, et valdkonda korrastada. Vastustaja 15.06.2023 e-kiri on haldusakt. See on kirjalikus (elektroonilises) vormis. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega muuda otsust õigusvastaseks. Kaebaja õigusi sellega ei kahjustatud, sest kaebaja vaidlustas otsuse. Otsust on kaalutud. Kaalutlusõiguse piirid määrasid TTTS § 9 lg-d 2, 3, 4 ja § 13 lg 1. TTTS-i eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive. Seejuures on töötul kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 3 1 lg 1 p 3). Vaidlusaluste otsuste tegemisel on selle eesmärgi ja põhimõtetega arvestatud.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Tööturukoolitus on üks tööturuteenustest (TTTS § 9 lg 1 p 3, § 13 lg 1), mida osutatakse töötule ITK alusel (TTTS § 9 lg 2). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on töötuna arvel. Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustaja pädevuses ei ole otsustada, milliseid koolitusi on töötul vaja ja milliseid koolitusi vastustaja finantseerib. Tööturuteenuste korraldamise ja määramise õigus on vastustajal (TTTS § 4 lg 1). Tööturuteenuse osutamise üle otsustab vastustaja (TTTS § 9 lg 4). Vastustaja ei ole vältimatult seotud töötu soovidega. Kuna tööturukoolitusi finantseeritakse piiratud avalikest vahenditest, siis ei ole võimalik finantseerida kõigi töötute kõikvõimalikke koolitussoove. Tööturuteenuste osutamise tingimused sätestab seadus (vt TTTS § 2 p 1, § 9 lg-d 3 ja 4, § 13 lg 1). Vastustaja selgitas nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele, et ei rahasta kogemusnõustaja koolitusi, sest vastavalt SA Kutsekoda poolt välja töötatud OSKA uuringutele ei ole sellesse 3(8)

3-23-2009 valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva. Tegemist on asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega, millest lähtudes koolituse rahastamise üle otsustada. Saab nõustuda vastustajaga, et piiratud avalikke ressursse ei ole põhjust kulutada koolituste läbimisele, mis ei aita kaasa töötu töölesaamisele. Kaebaja tööle rakendumine kogemusnõustajana ei ole tõenäoline, arvestades et turul on piisavalt kogemusnõustajaid ja vajadus uute kogemusnõustajate järele puudub. Kaebajal puudub õigus nõuda sellise koolituse rahastamist, mis tööturu vajadustega kokku ei lähe. Vastupidi kaebaja väidetule on mõistlikkuse põhimõttega vastuolus nende koolituste rahastamine avalike vahendite arvelt, mis tööturu ja töötu olukorda ei paranda. Üksnes kaebaja enda huvi ja enesearendamise soovi rahuldamiseks tööturukoolitusi ei rahastata. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja põhiõigusi. Kaebaja eneseteostamisõigust (PS § 19 lg 1) ei ole piiratud. Eneseteostus ei tähenda, et isik peab saama riigi kulul koolitusi. Kaebajal on soovi korral endal võimalik huvipakkuvaid koolitusi finantseerida ja neil osaleda. Samuti ei ole vastustaja takistanud kaebaja vabadust valida endale elukutset, tegevusala või töökohta (PS § 29 lg 1). Kaebajal ei ole keelatud kogemusnõustajana tegutseda, olenemata sellest, kas ta läbib kogemusnõustaja koolituse. Kogemusnõustaja koolituse läbimist nõutakse vaid sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lg-s 4 nimetatud rehabilitatsioonimeeskonda kaasatavalt kogemusnõustajalt. Muudelt turul tegutsevatel kogemusnõustajatelt sellise koolituse läbimist ei nõuta, eriti arvestades asjaolu, et puudub kehtiv kutsestandard. Kuigi vastustaja 15.06.2023 otsus on põhjendamispuudustega, on vastustaja kõrvaldanud põhjendamispuuduse vaideotsuses. Seetõttu puudub alus vastustaja otsuseid tühistada. Kaebajal oli võimalik juba enne kohtule kaebuse esitamist tutvuda haldusorgani põhjendustega ja kontrollida nende õiguspärasust. Vastustaja 15.06.2023 otsus on ka vormipuudustega, sest pole järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) toodud vorminõudeid ja pole üheselt arusaadav, et tegemist on asja lõplikult lahendava haldusaktiga (HMS § 55 lg 1). Tegemist oli kaebajale saadetud e-kirjaga, mis võis jätta põhjendatud kahtluse, kas tegemist on haldusakti või informatiivse kirjaga. Samuti puudus selles vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). Samas ei too need puudused kaasa haldusakti tühistamist. Kaebaja sai vastustaja 15.06.2023 e-kirjast piisavalt aru selleks, et asuda vaidemenetluses tähtaegselt oma õigusi kaitsma. Vaidlustamisviite puudumine ei toonud kaasa vaide või kaebuse esitamata jätmist või tähtaja rikkumist. Vastustaja ei rikkunud kaebajat vaidemenetluses ära kuulamata jättes seadust. Vaide lahendamine ei eelda iga kord isiku suulist ära kuulamist. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebaja seisukoht ja eesmärk olid arusaadavad nii kaebaja 14.06.2023 koolitustaotlusest kui ka 03.07.2023 vaidest. Vastustaja sai nende dokumentidega arvestada vaide lahendamisel. Kaebaja ei ole ka kaebuses esile toonud, milliseid täiendavaid seisukohti ta oleks saanud ärakuulamisel veel esitada, mis oleksid võinud vastustaja otsust mõjutada, ja miks ta ei saanud neid kohe vaides esitada. Ei nähtu, et vastustaja oleks teinud vaide lahendamisel vigu või jätnud arvestamata asjakohaste põhjendustega. Seetõttu ei too kaebaja etteheited kaasa vaideotsuse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-2009 Koolitused OÜ on üks hinnatumaid koolitajaid selles valdkonnas. Nende kodulehel pole teavet, et kogemusnõustajaid pole enam vaja koolitada. Vastupidi, terve eelmise ja ka praeguse aasta jooksul koolitatakse uusi kogemusnõustajaid juurde ja avatud on 2024. a sügisel alustavasse gruppi kandideerimine. Selle ettevõtte kogemusnõustajate koolitaja Anneli Valdmann on rääkinud, et vajadus vaimse tervise toe järele kasvab. Elu kroonilise haigusega mõjutab tugevalt vaimset tervist. Töötukassa ei ole ka kaebajale seoses tema kroonilise haigusega mingit tööalast tuge pakkunud. Arvestades Kogemusnõustajate Koja registrist (https://www.kogemuskoda.ee/register/) nähtuvat Tallinnas asuvate nõustajate arvu konkreetse diagnoosi kohta, on olukord kurb. Nt on Tallinnas ainult kaks migreeni diagnoosiga inimeste kogemusnõustajat ja viis kilpnäärmehaigete nõustajat. Kaebaja soov on eelkõige asuda tööle nõustajana ja seda enda poolt loodava äriühingu kaudu. Töötukassa ja kohus ei saa otsustada, kus või kuidas võib kaebaja töötada. Töötukassa on korduvalt sama koolitust rahastanud. Soovitud koolitus suurendab kaebaja väärtust, pädevust, konkurentsivõimet ehk soodustab tööalast arengut (vt TTTS § 2 p 1). Kaebaja on osalise töövõimega, mistõttu on tal siiani olnud pea võimatu leida endale jõukohane palgatöö. Kaebajal ei ole endal raha koolituse eest tasumiseks. Töövõimetoetusest selleks ei jätku ning igasugune lisaraha kulub kaebajal töövõime taastamisele. Töötukassa on rikkunud TTTS-i sätteid ja seega ka kaebaja õigust saada tööturuteenust. Töötukassa ei ole teinud kaebajaga intervjuud, et hinnata tema tööturuteenuste osutamise vajadust. Kaebajale ei ole pakutud selleks ka karjäärinõustaja teenust. Töötukassa on koostanud kaebaja ITK väga puudulikult ja osa kaebaja öeldust on jäetud kirja panemata. Kaebajal ei olnud vaja ettevõtluskoolitust, sest tal on kõrgharidus ärijuhtimises. On ilmselge, et kaebajaga tegelenud ametnik ei olnud võimeline kaebajast aru saama. Lisaks jätab kogu töötukassa töökorraldus soovida. Kaebaja võeti töötuna arvele 13.12.2022, kuid juhtumikorraldaja jutule pääses alles 09.01.2023.

5(8)

3-23-2009 Kaebajaga on tehtud intervjuu ITK koostamiseks ja tema koolitusvajadusi on hinnatud. Intervjuule ei ole ette nähtud ühte konkreetset vormi, vaid silmas on peetud koostöös nõustajaga toimuvat analüüsi, lähtudes kliendi töösoovist ja tööturu olukorrast. Karjäärinõustaja teenus on kliendile abiks eelkõige juhul, kui klient vajab karjäärinõustaja tuge enda tundmaõppimisel, oma oskuste, huvide, isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisel. Karjäärinõustamine ei ole kohustuslik. Vaidlusaluse kogemusnõustaja koolituse võimaldamiseks ei olnud kaebajal vajalik läbida karjäärinõustamist. Alates töötuna arvelevõtmisest 13.12.2022 on töötukassa nõustajad korduvalt analüüsinud erinevaid kaebaja esitatud koolitussoove ning kaardistanud ka tema haridustee. Kaebajaga on iga kuu toimunud nõustamiskohtumised töötukassas, kus arutati ka erinevate koolituste võimalusi. Kaebajal oli algusest peale oma karjääri kavandamisel kindel eesmärk: luua oma ettevõte ja tegutseda nõustajana ning sisuliselt on ta avaldanud, et ei soovi palgatööd otsida ja koolitust on vaja enda ettevõtte loomiseks. Vastustaja lisab siinkohal kaebaja 14.06.2023 toimunud nõustamiskohtumise tegevuskava. Kaebaja täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema sobivuse kohta ei saanud muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid koolituse tingimuste vastavuse kohta, sh vajalik info kaebaja kogemusnõustajate koolituse soovi ja koolituse kohta oli vastustajal olemas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-23-2009

3-23-2009

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.