H.S-i kaebus Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr 24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (juuli 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ning H.S-i kaebus Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsuse nr 24272691868 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (august 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – H.S Vastustaja – Maardu linn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.S (kaebaja) esitas 07.07.2024 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks 2024 aasta juunikuu eest. Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsusega nr 24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (juuli 2024) jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele kaebuse, mille kohus võttis oma 09.08.2024 määrusega menetlusse nõudes Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr 24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (juuli 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ja teha uus otsus, millega taotlus täies ulatuses rahuldada.
2.Kaebaja esitas 06.08.2024 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks 2024 aasta juulikuu eest. Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsusega nr 24272691868 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (august 2024) jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse kohtus paludes tühistada Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsuse nr 24272691868 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (august 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse 10.09.2024 määrusega menetlusse, (vt ka 11.09.2024 määrus).
3.30.09.2024 määrusega liitis kohus kaebused ühte menetluse. 30.04.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Vastavalt SHS 131 lõikele 1 on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks, sama § lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 131 lg 12 kohaselt ei loeta eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks. See tähendab, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei loeta J.M-i kaebaja perekonnaliikmeks, sest kaebaja on vastavalt Harju Maakohtu 22.04.2023 a. otsusele J.M-i eestkostja.
5.2.SHS §133 lõike 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku
või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
5.3.SHS § 133 lõike 5 alusel võetakse kehtestatud piirmäärasid arvestades toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, vastavalt p 1 ja 11 üür; eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; p 4 veevarustuse ja 2(13)
reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; p 5 soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; p 6 kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; p 7 elektrienergia tarbimisega seotud kulu; p 11 olmejäätmete veo tasu. Juuli 2024 otsus
5.4.Kaebaja on seisukohal, et Maardu linnavalitsus on toimetulekutoetuse maksmisel ekslikult maha arvestamata jätnud kaebaja makstud elatised. J.M-i ja G.C-i sissetulekuks on üksnes pension ja puudetoetus ning T.V on õpilane kellel puudub sissetulek. Kui kaebaja neile elatist ei maksa (ka kasutuseelistena), siis ei ole neist kellelegi tagatud minimaalsed vahendid. Asjaolu, et vastustaja kaebajat tema olukorras juhendada ei suuda, ei ole põhjus jätta toimetulekutoetus määramata. Kahetsusväärne, et vastustaja ei suuda juhendada mismoodi tuleb siis elatist arvestada kui mitte PKS-i ja senise kohtupraktika järgi. Nii on väga lihtne ja selge elatise lahend näiteks siin https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=320717761 p 7 ja 8. Vastustaja selgitab, et tema arvab, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid, ning heidab kaebajale ette, et kaebaja maksab elatist üle oma võimete. Vastustaja ei ole ilmselgelt aru saanud, et kasutuseelised on üks osa elatisest ja puudub igasugune vaidlus, et ülalpeetavad kasutuseeliseid ka saavad. Kaebaja selgitab, et vastupidiselt vastustajale on kaebaja arvamusel, et ülalpidamiskohustust ei reguleeri mitte SHS vaid PKS. Vastustaja on jätnud tähelepanuta PKS sätted ja arvestamata väljakujunenud praktika elatisasjades (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, mis käsitleb kasutuseelise arvestamist elatisena). Kaebaja on taotlust esitades juhtinud menetleja tähelepanu eraldi Tallinna Halduskohtu 29.05.2024 määrusele, milles kohus p 12 leidis, et kaebaja arvestatud elatise suurus on põhjendatud kaebaja väitega, et elatist saavad inimesed elavad tema juures ja saavad seega kasutuseelise. Vastustaja ei ole suutnud endiselt selgitada miks ka kohtu seisukoht talle ei sobi. Kaebaja juhib tähelepanu, et kui kaebaja ei võimaldaks ülalpeetavatel temale kuuluvas majas elada, siis ei suudaks praegused ülalpeetavad isegi iseennast ülal pidada (ainult üür ja kommunaalkulud ületaksid nende pensionid uhkelt). Vastustaja pole ilmselt aru saanud, et kaebaja ei ole kohustatud mitte kedagi oma elamises tasuta majutama koos kõikide teenustega. T.V on õpilane ja tal samuti sissetulekud puuduvad. Kaebaja esitab kirjavahetuse vastustajaga juulist 2023, kus vastustaja ka ise selgitas et elatise kohta tuleb kinnituskiri esitada ja kasutuseelised on elatise osa. Haldusasjas 3-23-1020 on vastustaja täpselt samadel andmetel jõudnud hoopiski teistsuguste järeldusteni, ei ole võimalik aru saada millest need asjad sõltuvad Maardu linnas ja kuidas vastustaja seisukoht siis tegelikult on ja millistele õigusnormidele tugineb.
5.5.Haldusorgani kohustuseks on selgitada välja olulised asjaolud, mitte neid asjaolusid arvata. Vastustaja tunnistab ka ise, et pole täitnud uurimiskohustust, ja esitab asjakohatuid etteheiteid kaebajale. Toimetulekutoetuse eesmärk ongi vältida võlgnevuste teket.
5.6.Otsuse kohaselt on Maardu Linnavalitsus otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada SHS-i järgneva punkti alusel: § 133 lg 9-1 p 3 alusel makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja annab teada, et ta endiselt ei tea ega ole siiani näinud seda salapärast kindlustust mis tema laenumakseid katab. Juba aasta aega küsib kaebaja seda aga ikka ei näidata.
5.7.Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, peretoetus on lapse toetus- pole last, pole toetust, toetus on lapse oma, äärmisel juhul jagatav kahele vanemale võrdsetes osades. 3(13)
Samuti on sissetulekuna käsitletud tööandja poolt makstud sõidukulude hüvitist, mis ilmselgelt ei ole sissetulek. Otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle sissetulekuks lugemiseks. Küttekulude kohta. Otsusest nähtuvalt on jagatud küttekulud 17-ks ning sellest arvestatud kuu norm. Arve väljastati 588 eurot, kui see jagada 17-ga ja korrutada 4-a (4 nädalat kuus) saame tulemuseks 138,35 mitte 112,7 eurot. Lisaks kõigele muule on ka algandmed otsusesse valesti sisestatud- näiteks elektrikulu 68,69 eurot on hoopiski 93,96 eurot. Otsuses on valesti märgitud maja elanike arvuks 1, tegelikult on 4.
5.8.Vastustaja on asjakohaselt viidanud SÜS § 5 lg 1-le, mille kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See puudutab ka isikute eluasemevajaduse rahuldamist. Seega isegi kui kaebaja ei annaks isikutele ülalpidamist, siis isikud peaksid ikkagi üüri maksma ja neile jääks ikkagi vähem raha kätte kui ettenähtud miinimum. Ka sellist pidi pole vastustaja olnud nõus taotluste lahendamisega, ja eelnevalt selgitanud, et just kaebaja peaks taotlused esitama (vt haldusasi 3-23-2046).
5.9.Kaebaja lisab viimasest ajast ka ühe äärmiselt piinliku kirjavahetuse omavalitsusega, mille täpsustavatele küsimustele nad suisa keelduvad vastamast. Ei ole võimalik enam üldse aru saada mida ja kuidas vastustajale tuleb esitada, iga kuu on erinev lahenduskäik, mis selgub otsuse saamisel ja kehvematel juhtudel ka aasta või rohkemgi peale otsuse saamist. August 2024 otsus
5.10.Vastustaja on põhjendamatult jätnud maha arvamata kaebaja makstud elatise. Kaebaja on seisukohal, et Maardu linnavalitsus on toimetulekutoetuse maksmisel ekslikult maha arvestamata jätnud kaebaja makstud elatise. Kaebaja on maksnud elatist rahas ja see on dokumentaalselt tõendatud. Vastustaja on varasemalt nõudnud elatise tasumist ülekannetena ning on keeldunud kaebaja antud kasutuseeliseid elatisena arvestamast, kuigi kaebaja on andnud vastavalt vastustaja nõudmistele ka kinnituskirja. Otsusest selgub nüüd, et ei sobi kumbki- ei see, kui makstakse elatist rahas ega ka see, kui elatist antakse kasutuseelisena, st rahaliselt hinnatava õigusena. Selline praktika on vastuolus Riigikohtu praktikaga elatise asjades. Kaebaja on maksnud oma poegadele elatist kokkuleppel ja see ei ole keelatud. 510 eurot igale ülalpeetavale on kasutuseelised, mida nad saavad kaebajalt kaebaja majas elades vastustajale on see hästi teada, mida kinnitab ka tõsiasi, et mitte ühtegi küsimust toimetulekutoetuse taotluse menetluse vältel esitatud ei ole. Kaebaja juhib tähelepanu, et Eestis on kümneid tuhandeid elatisvõlgnikke, kellel puuduvad sissetulekud, kuid kes ometi elatist maksavad ja kelle elatis toimetulekutoetuse taotlemisel siiski maha arvestatakse. Kaebajale on arusaamatu, miks vastustaja ignoreerib SHS § 136 lg 1 sõnastust, millest nähtub, et maha arvestatakse igasugune makstud elatis, mitte ainult kohtu poolt välja mõistetud ja täitemenetluses täidetud elatise nõue.
5.11.Sõidukulude hüvitise lugemisega taotleja netosissetulekuks ei saa kuidagi nõustuda. Kaebajale hüvitatakse reaalselt kantud kulud kuludokumentide (kütusetšekid) alusel, siinkohal ei ole tegemist isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisega. Netosissetuleku mõistet sotsiaalhoolekandeseadus ei ava. Küsimuse lahendamisel tuleb arvestada sotsiaalhoolekande põhimõtteid ja toimetulekutoetuse eesmärki. See eesmärk on tagada inimestele minimaalsed rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks tarvilike tarbimiskulutuste tegemiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2003 otsus asjas nr 3-3-1-8-03, p 13). Viidatud kohtuasjas analüüsis Riigikohtu halduskolleegium, kas füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluskulud on võimalik toimetulekutoetuse määramisel sissetulekutest maha arvata. Kolleegium leidis, et toimetulekutoetuse määramisel arvestatav sissetulek pidi kuluma tarbimiseks - minimaalsete tarbimisvajaduste rahuldamiseks -, mitte ettevõtluseks, sh ettevõtluskulude katmiseks. Toimetulekupiiriga ei saa võrrelda sissetulekut, mida polegi 4(13)
võimalik tarbimiseks kasutada, kui ei lõpetata ettevõtlust (viidatud otsuse p 11). Kaebaja juhib tähelepanu, et viidatud lahendist järeldub, et ka palga/töötasu saamiseks tehtav kulu ei ole käsitletav sissetulekuna, isegi kui see hiljem hüvitatakse.
5.12.Lapsetoetus on ekslikult loetud kaebaja sissetulekuks, kontoväljavõttelt nähtub, et see ei laeku kaebajale. See laekub vanemate kokkuleppel T.V’ile. Kaebaja lisab SKAIS väljavõtte (dtl 86). Arusaamatu on, miks ei kajastu elatise maksekorraldused otsuse esitatud andmetes. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et toimetulekutoetuse maksmata jätmine kaebajale on alusetu ja ka lisaks õigusvastane sest vastustaja ei ole lähtunud mitte kehtivast õigusest vaid mingitest muudest, ainult talle teadaolevatest reeglitest.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lõige 6 sätestab, et sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi. SÜS § 5 lg 2 sätestab, et hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 9 järgi on sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd. Kaebaja ei ole lähtunud mõistlikust ja seaduse järgi nõutavast hea usu põhimõttest. Tema tegutsemine viitab järjepidevalt sellele, et isikul puudub asja õigeks lahendamisele kaasaitamiseks valmidus.
6.2.Avalduse toimetulekutoetuse määramiseks 2024. aasta juuli ja augusti kuude eest on kaebaja seekord esitanud üksinda. Seetõttu jääb vastustajale arusaamatuks, miks kaebaja on pidanud vajalikuks viidata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12, mille järgi toetuse taotlejaga koos elavat eestkostetavat ei loeta taotleja perekonnaliikmeks. Vastustaja on kaebaja 06.06.2024 ja 06.08.2024 avaldusi toimetulekutoetuse taotlemiseks menetlenud sellina, nagu need olid esitatud ega ole taotluse menetlemisel laiendanud arvesse võetavate isikute ringi, mis nähtub ka vaidlustatud otsusest (perekonnaliikmete andmed).
6.3.Kaebaja elatise maksmise tõendamiseks esitatud dokumendid on vastuolulised, kuna neis on vahe summas 620 eurot ja 920 eurot. Toimetulekutoetuse taotlemise avaldusele lisatud: - kinnituse järgi on kaebaja eelmisel kuul 2024. aastal maksnud T.Vile elatist 700 eurot, J.Mile 510 eurot ja G.C-ile 510 eurot, kokku 1 720 eurot. Samasuguse kinnituse on Kaebaja andnud ka 06.08.2024 esitatud avalduse lisana. - 06.06.2024 avaldusele lisatud Swedbank konto nr EEyyyyyyyyyyyyyy yyyy väljavõttete järgi on kaebaja teinud 23.06.2024 ülekande T.Vi kasuks 600 eurot, 27.06.2024 ülekande G.C-i kasuks summas 250 eurot ja 28.06.2024 ülekande J.M-i kasuks summas 250 eurot, kokku 1100 eurot. - 06.08.2024 avaldusele lisatud Swedbank konto nr EEyyyyyyyyyyyyyy yyyy väljavõttete järgi on kaebaja teinud 18.07.2024 ülekande T.Vi kasuks 15 eurot, 19.07.2024 ülekande 400 eurot ja 26.07.2024 ülekande 200 eurot ning 28.07.2024 ülekande J.M-i kasuks summas 185 eurot, kokku 800 eurot. Otsustes on selgitatud, et väidetavalt makstud elatised on jäetud arvestamata, kuna kaebaja võimalused tegelikkuses ei võimalda elatist maksta. Kaebaja sissetulek 2024 juuli kuus on 1341,01 eurot ja eluasemelaenu tagasimakse 658,95 eurot, kõigiks muudeks kuludeks jääb 682,06 eurot. Kaebaja sissetulek 2024 augusti kuus on 1011,24 eurot ja eluasemelaenu tagasimakse 658,95 eurot, kõigiks muudeks kuludeks jääb 352,29 eurot. Mõlemal juhul tuli
5(13)
kaebajal tasuda allesjäänud rahast talle esitatud arved: juulis 123,80 eurot ja augustis 154,53 eurot. Kaebajal on juurdepääs eestkostetava J.M-i ja G.C-i pankades avatud arvelduskonto(de)le, võib-olla ka täisealiseks saanud T.Vi arvelduskontole. Kuna isikud on kaebaja mõju ja kontrolli all, siis pankade kaudu toimub dokumentide kogumine elatise maksmise tõendamiseks ehk siis raha pööritamine, kas tehakse tagasikanded või võetakse raha sulas välja. Elatise kuluna arvestamata jätmisel on vastustaja juhindunud Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 kohtuotsuse (haldusasi nr 3-23-2046) punkti 54.2.1. seisukohast, et olukord, kus elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui kaebaja kinnitus, et selline elatise maksmine on aset leidnud, võib osundada sellele, et elatise maksmist ei ole tegelikkuses üldse aset leidnud ning seega puuduks kaebaja õigus makstud elatist oma sissetulekust ka miinimummääras maha arvata. SHS § 132 lg 2 näeb ette, et toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel peaks vastustaja arvestama elatise saanud isiku kirjaliku kinnitusega elatise saamise kohta, kuid käesoleval juhul on sellise kinnituse allkirjastanud kaebaja elatise saanud isikute esindajana ning seega sisuliselt ise kinnitanud elatise maksmist enda poolt. Ehkki formaalselt on kaebajal esindajana õigus selliseid kinnitusi anda ei ole selline tõend vastustajale siduv. Isegi juhul, kui elatise saajad käesolevas asjas sellekohase kirjaliku kinnituse (tagantjärele) esitavad, ei tähenda see, et vastustajal ei oleks võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida, olukorras, kus on tekkinud objektiivsed kahtlused selles osas, kas kaebaja on kinnitanud elatise maksmist suuremas summas, kui tema sissetulekut võimaldaksid. Asjaolu, et varasematel perioodidel on vastustaja siiski elatise maksmist arvesse võtnud, ei tähenda, et sellise situatsiooni jätkumisel ei saaks vastustaja senist seisukohta ümber vaadata (haldusasi nr 3-23-2046 p 54.2). Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis lubab arvata, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas suurema toetuse saamiseks ei vasta tegelikkusele. Toimetulekutoetuse maksmisel väidetava elatise arvesse võtmise osas on vastustaja teinud koostööd Sotsiaalkindlustusametiga. Selgituses märgib pädev asutus, et [...] praegusel juhul maksab inimene vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole ka kohtu kaudu väljamõistetud elatise maksmisega, ei ole seadusest tulenevat kohustust vabatahtlikult makstava rahasumma arvestamiseks seesuguses summas, mis jätab vanema enda abivajaja rolli [...]. Kui kaebaja on võimeline kulutama ühes kalendrikuus vabatahtlikult mitmele isikule elatiste maksmiseks suurema summa, kui seda võimaldavad tema deklareeritud sissetulekud, siis ta ei kuulu nende isikute ringi (sihtrühma), kellel on õigus saada toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena toimetulekutoetust minimaalses ulatuses esmavajaduste rahuldamise tagamiseks. Kaebaja viitab kaebuses võimalikele kasutuseelistele, kuid SHS § 133 lg 5 punkti 1 järgi on lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest eluasemekuludest üüri, kuid mitte võimalikku kasutuseelist. Kaebaja on 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses märkinud, et 510 eurot igale ülalpeetavale on kasutuseelised, mida nad saavad kaebajalt kaebaja majas elades - vastustajale on see hästi teada, mida kinnitab ka tõsiasi, et mitte ühtegi küsimust toimetulekutoetuse taotluse menetluse vältel esitatud ei ole. Võimalike kasutuseeliste osas on Tallinna Halduskohtu varasemates kohtuotsustes avaldatud seisukohad, mis ei ole olnud kaebaja kasuks. Kaebaja on 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses märkinud, et talle on arusaamatu, miks vastustaja ignoreerib SHS § 136 lg 1 sõnastust, millest nähtub, et maha 6(13)
arvestatakse igasugune makstud elatis, mitte ainult kohtu poolt välja mõistetud ja täitemenetluses täidetud elatise nõue. Kaebaja on siinkohal eksinud õigusnormile viitamisega, sest SHS § 136 on alates 01.01.2018 kehtetu. Siinkohal tuleks kaebajal oma väidet selgitada ja täpsustada, kui ta jääb esitatud väite sisu juurde. Vastustaja märgib kommentaariks, et kohtud on korduvalt tuvastanud, et jooksva kuu sissetulekud ei võimalda kaebaja poolt deklareeritud ulatuses oma alanejatele või ülenejale sugulasele rahalist abi anda. Riik ei pea kõike kinni maksma, mida kaebaja välja mõtleb. Lihtsustatult mõistetakse kasutuseelise all tasu, mida turutingimustel sellise asja või õiguse kasutamise eest tuleks maksta, näiteks auto, korteri vms kasutamise eest. Kindlasti ei saa kasutuseeliseks lugeda kaebaja poolt vabatahtlikult oma alanejate ja ülenejate sugulaste kasuks tehtud makseid (nimetades neid kuidas tahes, ka elatis) ja siis esitada nõue riigile väidetavalt tehtud kulu toimetulekumenetluses hüvitamiseks. Küsimus kasutuseelisest ja selle maksmisest on eraisikute vaheline tsiviilõiguslik nõue ja konkreetse nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. Toimetulekutoetuse taotlemise menetluses ei ole asjakohane viidata kohtulahendile, mis on tehtud alaealise ülalpidamise tegelike kulude väljamõistmiseks alaealisele elatise maksmise asjas.
6.4.Uurimisprintsiibist lähtudes on vastustaja täitnud haldusorganile pandud asjaolude väljaselgitamise kohustuse. Vastustaja ei arva midagi ja teeb otsuse kaebaja avalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel. Muus osas lähtub vastustaja põhimõttest, veel ei kadunud oskus viisakalt eriarvamusele jääda.
6.5.Otsuse kohaselt on Maardu Linnavalitsus otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada SHS-i järgneva punkti alusel: § 133 lg 9-1 p 3 alusel Makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt viidatud lõik otsuses kuvatakse STAR-is automaatselt ja menetlejale muutmise võimalust jätmata. Nimetatud kirjest ei ole otsuse tegemisel lähtutud ja eluasemelaenu kulu arvestamisel on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (edaspidi Määrus) § 3 punkt 4, mille järgi on üle 33 m 2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, normkuluga 330 eurot on arvestatud. Otsuses oleva kirje kohta on kaebajal võimalik selgitusi saada Sotsiaalkindlustusametilt.
6.6.SHS § 133 lg 2 loetleb, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka. Tegemist on ammendava loeteluga. Lapsetoetus summas 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava STAR SKAIS 2 andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute alusandmetes kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest. Selleks, et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja sissetulekute hulka, tuleb kaebajal või täisealiseks saanud ja haridust omandaval T.Vil endal või tema isal, kuna T.Vi tegelik elukoht on tema juures, esitada Sotsiaalkindlustusametile vajaliku muudatuse tegemise taotlus. Kaebajale on võimalust oma sissetulekute vähendamiseks korduvalt selgitatud, kuid kahjuks on vastustaja selgitused jäetud tähelepanuta. See, et Sotsiaalkindlustusamet kannab lapsetoetuse selle saaja korraldusel üle kolmandale isikule, ei oma asjas õiguslikku tähendust.
6.7.Kaebaja sissetulekuks arvestatud sõidukulude hüvitis ei kuulu sarnaselt lapsetoetusega nende sissetulekute ammendavasse loetelusse, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka SHS § 133 lg 2 alusel. Vastustajal on võimalik arvesse võtta üksnes SHS § 133 lõikes 5 sätestatud kulusid ja seadus ei sätesta, et isiku 7(13)
sissetulekuna toimetulekutoetuse määramise menetluses ei käsitleta hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Kaebaja on 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses sõidukulude hüvitise kohta selgitanud, et kaebajale hüvitatakse reaalselt kantud kulud kuludokumentide (kütusetšekid) alusel, siinkohal ei ole tegemist isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisega. Ja nagu ikka, jääb esitatud väide taaskord verbaalsele tasandile, tõendeid sellise väite kinnituseks esitama ei ole vaevutud. Kindlasti on Eesti Naiste Varjupaikade Liidul hüvitise maksjana kaebaja esitatud kütusetšekid raamatupidamise algdokumentidena säilitatud ja esitatud väite kinnituseks nende esitamine ei tohiks probleemne olla. Kaebaja viide Riigikohtu 27.02.2003 otsusele nr 3-3-1-8-03 ei ole asjasse puutuv, kuna kaebaja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. SHS § 133 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lisaks SHS § 133 lg-s 2 nimetatule toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Kui kellelegi makstakse hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest igakuiselt kindlas summas, siis on tegemist hüvitise saaja ja tööandja vahelise kokkuleppega töötasult makstavate riiklike maksude vältimiseks.
6.8.Vaidlust ei ole selles, et Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot jagatakse 17 nädala peale. Kaebajal tasuks tähele panna, et kalendri järgi ei koosne kalendrikuu ainult 4 nädalast (reeglina veebruar, kui ei ole liigaasta), vaid sellele lisandub sõltuvalt kuust kuni kolm (3) kalendripäeva. Viga küttekulude arvestuses parandati 24.07.2024 otsusega nr 24272433024. Määruse § 3 punkti 9 järgi on soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ja punkti 10 järgi elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS Alexela 30.06.2024 arve 072024092932 summas 93,69 eurot, millest 25 eurot on arvestatud piirmäära ulatuses vee soojendamise kuludeks, kuna selle kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav ja 68,69 eurot tarbitud elektrienergiaks. Sellest normkuluna on arvesse võetud 38 eurot. Seega ei ole algandmeid valesti sisestatud. Kaebaja ei ole 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses küttekulu ja tarbitud elektrienergia arvestuse õigsust vaidlustanud.
6.9.Kaebaja on avalduse toimetulekutoetuse määramiseks esitanud üksnes enda eest, seega on eluruumi elanike arv 1, mitte väidetav 4.
6.10.Kui kaebaja tõsimeeli leiab, et tal on õigus tema elamus elamise eest oma alanejalt ja ülenejalt sugulaselt raha (kaebuse järgi üüri) nõuda, siis lihtsalt nii on. Juhime kaebaja tähelepanu veelkord sellele, et SHS § 133 lg 8 järgi ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus või registreeritud kooselus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.
6.11.Kaebaja kirjutab, et ei ole võimalik enam üldse aru saada mida ja kuidas vastustajale tuleb esitada, iga kuu on erinev lahenduskäik, mis selgub otsuse saamisel ja kehvematel juhtudel ka aasta või rohkemgi peale otsuse saamist. Kaebaja on siinkohal jätnud selgitamata, mida ta erinevate lahenduskäikude all on mõelnud. Vastuseks esitatud paljasõnalisele väitele, et avalduse esitamise regulatsioon on SHS §-s 132 ja lähtuda tuleb seaduses sätestatust.
6.12.Vastustaja palub, kaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta kaebaja kanda, vastustajal menetluskulud puuduvad.
KOHTU SEISUKOHT JAPÕHJENDUSED
8(13)
7.Vaidlus on selle üle, kas vastustaja otsused jätta kaebajale 2024. a juuli ja augusti kuu eest toimetulekutoetused maksmata, on õiguspärased.
8.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast § 133 lg-des 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).
9.SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (SHS § 132 lg 4).
10.Arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekuludena: 1) üüri; 2) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; 3) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 4) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 5) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 6) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 8) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 9) majapidamisgaasi maksumus; 10) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 11) hoonekindlustuse kulu; 12) olmejäätmete veo tasu (SHS § 133 lg 5). KOV kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. KOV vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad (SHS §133 lg 6).
10.1.Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsus 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 „Eluruumi põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ kehtestanud toimetulekutoetuse määramisel eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m 2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta (määruse p 2). SHS-is sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. SHS § 133 lg 7 kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.
10.2.Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (Määrus nr 28) § 3 kohaselt on toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude asjakohased piirmäärad järgmised: 9(13)
1)
üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 2);
2)
üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 4);
3)
kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7);
4)
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8);
5)
soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 9);
6)
elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10);
7)
olmejäätmete veotasu kuni 6,50 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 4 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 14).
11.H.S esitas 15.06.2024 vastustajale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks. Avaldusega koos esitas kaebaja arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluasemekulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja veevarustuse arved). Samuti esitas kaebaja enda allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on maksnud eelmisel kuul elatist J.M-ile 510 eurot, G.C-ile 510 eurot ning T.Vile 700 eurot (dtl 32). Avaldusega olid kaasas ka H.S-i pangakonto juuni kuu väljavõtted, millest nähtuvad T.Vile ja J.M-ile ning G.C-ile tehtud ülekanded summades 600, 250 ja 250 eurot ning kaebaja kontojääk (avaldus koos lisadega, dtl 10-32). Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsusega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata (dtl 38-41).
12.H.S esitas 06.08.2024 vastustajale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks. Avaldusega koos esitas kaebaja arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluasemekulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja veevarustuse arved). Samuti esitas kaebaja enda allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on maksnud eelmisel kuul elatist J.M-ile 510 eurot, G.C-ile 510 eurot ning T.Vile 700 eurot (dtl 64). Avaldusega olid kaasas ka H.S-i pangakonto juuli kuu väljavõtted, millest nähtuvad T.Vile ja J.M-ile ni tehtud ülekanded summades 615 ja 185 eurot ning kaebaja kontojääk (avaldus koos lisadega, dtl 57-80). Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsusega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata (dtl 90-91).
13.Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse avaldused 2024 aasta juuli ja augustikuus ilma perekonnaliikmete andmeteta. Kaebaja määratles seega end üksi elava inimesena. Vastustaja on kaebaja toimetulekutoetuse avalduste lahendamisel sellest ka lähtunud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kaebaja viited sellele nagu oleks vastustaja ekslikult märkinud otsustes eluruumi elanike arvuks üks (üks).
14.Alates 1. juunist 2022 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus (vt 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2, kuivõrd taotlus lahendati 2024 aastal). 10(13)
15.Kaebaja sissetulekuks on arvestatud juuli kuus 2024 kokku 1341,01 eurot. Kaebaja sissetulekuna on arvesse võetud: lapsetoetust 80 eurot; hooldaja toetust puudega inimesele 45 eurot; sõiduauto kasutamise eest hüvitist 250 eurot; lepingulist töötasu 636,24 eurot ning 329,77 eurot. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 38 eurot, eluasemelaen 330 eurot, olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti, vee soojendamine 25 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine normkuluna 25 eurot. Nimetatud kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust (elekter 38 eurot + eluasemelaen 330 eurot + küte 132 euro + olmejäätmete vedu 4,39 eurot + vee soojendamine 25 eurot + veevarustus ja reovee ärajuhtimine 25 eurot = 554,39 eurot). Need kulud on määratud õigesti ja arvatud põhjendatult kaebaja sissetulekutest maha ja selle üle pooled sisuliselt ei vaidle.
16.Kaebaja sissetulekuks on arvestatud augustis 2024 kokku 1011,24 eurot. Kaebaja sissetulekuna on arvesse võetud: lapsetoetust 80 eurot; hooldaja toetust puudega inimesele 45 eurot; sõiduauto kasutamise eest hüvitist 250 eurot; lepingulist töötasu 636,24 eurot Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 38 eurot, eluasemelaen 330 eurot, olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti, vee soojendamine 25 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine normkuluna 25 eurot. Nimetatud kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust (elekter 38 eurot + eluasemelaen 330 eurot + küte 132 euro + olmejäätmete vedu 4,39 eurot + vee soojendamine 25 eurot + veevarustus ja reovee ärajuhtimine 25 eurot = 554,39 eurot). Need kulud on määratud õigesti ja arvatud põhjendatult kaebaja sissetulekutest maha ja selle üle pooled sisuliselt ei vaidle.
17.Küll aga leiab kaebaja, et tema sissetulekuna on esiteks valesti arvestatud mõlema otsuse puhul lapsetoetust 80 eurot. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et lapsetoetus on arvestatud kaebaja sissetulekuks riigi hallatavas SKAIS-is olevate andmete alusel. Toetuse taotleja sissetulekute andmetes kajastuvad need vastustaja tahtest sõltumata. SHS § 133 lg 2 näeb ette ammendava loetelu, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotleja sissetuleku hulka. Lapsetoetus on riiklik toetus. Selle eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Toetust makstakse igakuiselt kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni (perehüvitiste seadus §-d 16 ja 17). Vastustaja on seega lugenud õigesti lapsetoetuse kaebaja sissetulekuks. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, et lapsetoetust saab T.V või et kaebaja jagab lapsetoetust teise vanemaga. Kaebajal on võimalik lapsetoetust puudutavas osas andmete õigsust kontrollida SKA iseteeninduses või taotleda SKA-lt andmete muutmist nii, nagu vastustaja on esile toonud. Kaebaja ei ole seda teinud.
18.Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt arvestanud tema sissetulekuks ka tööandja tasutud sõidukulude hüvitise viidates SHS § 133 lg 3 p 2, mille kohaselt võib KOV taotleja sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Seadus annab KOV-ile sellise võimaluse, aga ei pane kohustust. Vastustaja on vaidlustatud otsustes põhjendanud, et tegemist on taotleja sissetulekuga, kuna see on rahaliselt hinnatav vahend ning taotleja on saanud seda enda majandusliku tegevuse eest. 11(13)
Täiendavalt on vastustaja põhjendanud oma seisukohta vastuses kaebusele, selgitades, et kaebaja väide, et kaebajale hüvitatakse üksnes reaalselt kantud kulud kuludokumentide (kütusetšekid) alusel, on tõendamata. Lisaks ei ole kaebaja viide Riigikohtu 27.02.2003 otsusele nr 3-3-1-8-03 ei ole asjasse puutuv, kuna kaebaja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Kohus nõustub nende vastustaja seisukohtadega. Avalikud vahendid toimetulekutoetuse maksmiseks on piiratud. Vastustaja võib kaalutlusõigust teostades arvestada oma võimalustega. Pole alust järeldada, et vastustaja seisukoht kaebaja sõidukulude hüvitise sissetulekutesse arvestamiseks oleks õigusvastane või tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure riive.
19.Vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebaja tasutud elatist J.M-ile, T.Vile ja G.C-ile, kuna elatise maksmiseks ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid, kui üksnes enda allkirjastatud kinnituse. Kohus nõustub vastustajaga. Esiteks ei ole vastustaja kohustatud arvestama kaebaja enda allkirjastatud kinnitusega, et ta on tasunud nii juuni kui ka juuli kuus 2024 kokku 1720 eurot elatist. Teiseks nähtub avaldusele lisaks olevast pangakonto väljavõttest, et kaebaja on tasunud juunis T.Vile 600 eurot, mitte 700 eurot ning nii J.M-ile kui ka G.C-ile 250 eurot, mitte aga mõlemale 510 eurot (vt dtl 24). Juulis 2025 maksis kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt elatist T.Vele 615 eurot ja J.Mile 185 eurot (vt dtl 75). Kuigi kaebaja võib väita, et ta maksis ülejäänud elatise sularahas, ei ole see tõendatud muul viisil, kui tema enda kinnitusega. Vastustaja kahtlused, et elatise maksmise tõendamiseks toimub n-ö raha pööritamine, on põhjendatud. Neljandaks, kui arvestada, et kaebaja maksis juuni ja juuli kuus elatist 1720 eurot, ei saa kaebaja sissetulek piirduda avaldustes näidatud 1341,01 euroga ja 1011,24 euroga. Muid sissetulekuallikaid ei ole vastustaja taotlustes avaldanud. Kokkuvõttes on kaebaja esitatud andmed ja tõendid vastuolulised ega veena selles, et tema tegelikud sissetulekud või väljaminekud on sellised, nagu ta väidab. See, et vastustaja on varem elatise maksmist arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on enda varasemate seisukohtadega seotud ega saa oma senist seisukohta ümber vaadata. Vastustajal tuleb taotlust lahendada taotluse esitamise seisuga. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel on tõendamiskoormus taotlejal. Seetõttu oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed ja tõendid, et vastustaja saaks kaebaja toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kaebaja ei ole täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid elatise maksmist, esitanud ka kohtumenetluses.
20.Ülalpidamiskohustus ulatub üksnes piirini, milles ülalpidamiskohustust omav inimene on võimeline teistele ülalpidamist andma. Kaebaja esitatud avaldusest (sh lisad) nähtub see, et ta tasub elatist vabatahtlikult oluliselt suuremas summas, kui seda võimaldavad tema sissetulekud. Sellest järeldub, et kaebaja on end teadlikult oma tegevusega asetanud abivajavasse olukorda. Kuna kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, on kohtul sellest sarnaselt vastustajaga võimalik järeldada, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või et tema kinnitused makstava elatise osas ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib see viidata sellele, et kaebaja ei ole tegelikult elatist maksnud, mistõttu pole tal õigust väidetavalt makstud elatist enda sissetulekust maha arvata.
21.Kaebaja viidatud kohtulahendi järgi on kasutuseelised ette nähtud olukordadeks, kus lahuselavalt vanemalt nõutakse lapse ülalpidamiseks välja elatis lapse ülalpidamisega seotud kulude hüvitamiseks. Praeguses asjas sellist olukorda pole. Kaebaja tasub ise vabatahtlikult elatist ülalpeetavatele, kes temaga koos elavad. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus 12(13)
tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-11812, p 15). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud infot, kuidas on tehtud kindlaks ülalpeetavate esmavajadused ja ülalpidamise summa. Kaebaja ei saa seda määrata oma äranägemisel ning nõuda, et vastustaja arvestaks seda toimetulekutoetuse arvestamisel. Kaebaja on määratlenud end ainsa perekonnaliikmena. Ta pole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja ülalpeetavate puhul selline kasutuseelise arvestamine vanemate vahel toimub, samuti seda, millise osa nimetatud elatise summast katab väidetav kasutuseelis ja milliste vahendite arvelt ta tasus ülejäänud elatise summa. Kasutuseelise arvestamine makstud elatisena ei ole seega põhjendatud.
22.Vastustaja 24.07.2024 otsus nr 24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (juuli 2024) ja 09.08.2024 otsus nr 24272691868"Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (august 2024) jäävad seega jõusse. Kuna tühistamiskaebused jäävad rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kaebaja kohustamisekaebused.
23.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
24.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, J.M-i, G.C-i ja T.Vi nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).