Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 28.05.2025, Tartu 3-22-616 P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 07.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/629 ja 08.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/668 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebajate taotlused rahuldamata ning taotletud toetust vähendati, 10.02.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/43-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks lahendada kaebajate toetustaotlused vaidlustatud osas uuesti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.04.2024. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad/apellandid – P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ, seaduslik esindaja Janor Metsallik Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada P V S GRUPP OÜ-le apellatsioonkaebusele lisatud PRIA kaardirakenduse kuvatõmmis põllu nr 219 kohta.
2.Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.04.2024. a otsus muutmata.
3.Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 28.05.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P V S GRUPP OÜ esitas 21.05.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211110689. P V S GRUPP OÜ esitas 17.08.2021 taotluse muudatusavalduse, millega taotles mh ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 568,55 ha-le.
2.PRIA viis 08.09.2021 P V S GRUPP OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 210378. PRIA viis 10.09.2021 läbi täiendava kohapealse kontrolli.
3.PRIA määras 07.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/629 P V S GRUPP OÜ-le 2021. a taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Toetus määrati 512,24 ha ulatuses, s.o taotletust 56,31 ha võrra vähem. Lisaks kohaldati halduskaristust, mille tõttu vähendati toetust tuvastatud pindalaerinevuse 1,5-kordses ulatuses. PRIA määras 08.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/668 P V S GRUPP OÜ-le 2021. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt. Toetus määrati 512,24 ha ulatuses, s.o taotletust 56,31 ha võrra vähem. PRIA arvestas mõlema otsusega toetusõigusliku pindala hulgast tervikuna välja põllu nr 219 (pindala 51,15 ha) ning osaliselt põllu nr 239 (5,16 ha ulatuses).
4.P V S Lammas OÜ esitas 20.05.2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211109498. 15.06.2021 esitas P V S Lammas OÜ taotluse muudatusavalduse, millega taotles mh ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 122,4 ha-le.
5.PRIA viis 15.09.2021 P V S Lammas OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 210406.
6.PRIA määras 07.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/629 P V S Lammas OÜ-le 2021. a taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Toetus määrati 103,41 ha ulatuses, s.o taotletust 18,99 ha võrra vähem. Lisaks kohaldati halduskaristust, mille tõttu vähendati toetust tuvastatud pindalaerinevuse 1,5-kordses ulatuses. PRIA määras 08.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/668 P V S Lammas OÜ-le 2021. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt. Toetus määrati 103,41 ha ulatuses, s.o taotletust 18,99 ha võrra vähem. PRIA arvestas mõlema otsusega toetusõigusliku pindala hulgast tervikuna välja põllu nr 409 (pindala 18,99 ha).
7.P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ esitasid 05.01.2022 PRIA 07.12.2021. a ja 08.12.2021. a otsuste peale vaide, mille PRIA jättis 10.02.2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/43-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt oleks tulnud P V S GRUPP OÜ põld nr 219 ja P V S Lammas OÜ põld nr 409 hiljemalt 2021. a 20. augustiks niita või täita põldude hooldamiskohutus muul moel, kuid seda ei tehtud. Selle asemel künti põllud 2021. a sügisel üles. Seda ei saa toetuskõlblikuks tegevuseks lugeda. Põllu nr 219 osas tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata teeäärne võsa ja kraav, kuna kraav koos võsaga oli laiem kui 12 m. Samuti tuli põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala vähendada heinapallide alla jääva maa ulatuses (0,08 ha). P V S GRUPP OÜ põllu nr 239 osas tuli toetusõiguslikku pindala vähendada 5,16 ha võrra mõõtmistulemuste alusel.
8.P V S GRUPP OÜ (kaebaja I) ja P V S Lammas OÜ (kaebaja II) esitasid 14.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada PRIA 07.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/629 ja 08.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/668 osas, millega jäeti nende taotlused rahuldamata ning taotletud toetust vähendati, tühistada PRIA 10.02.2022. a vaideotsus ning kohustada PRIA-t 2
lahendama toetustaotlused vaidlustatud osas uuesti. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Taotleja võib omal äranägemisel otsustada, kas ta tegeleb põllumajandusmaal põllumajandustoodete tootmise või põllumajandusmaa hooldamisega. Sellest, kumma tegevuse kasuks taotleja otsustab, sõltub, kuidas ja milliseks ajaks peab põld olema hooldatud. EL määrus nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (EL määrus nr 1307/2013) ega maaeluministri 17.04.2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (Määrus nr 32) ei näe ette nõuet, et toetuse saamiseks tuleks põldu hooldada mitu korda aastas. Määruse nr 32 § 4 lg-s 2 sätestatud tingimus, et tuleb saavutada niitmisega sarnane tulemus, ei tähenda, et tulemus peab olema niitmisega visuaalselt sarnane.
8.2.Põldu, millel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega, ei pea hooldama EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses. Määruse nr 32 § 5 lg-st 2 tulenevalt on toetusõiguslik ka põld, mis sügisel üles küntakse, kuid mida pole suvel eelnevalt niidetud. Määruse nr 32 § 5 lg 2 sätestab loetelu tegevustest, mille puhul ei pea põlde 20. augustiks niitma. Haljasväetise sissekünd lühiajalisel rohumaal on põllumajandusliku tootmise tegevusena eraldi ära nimetatud. Seega on põllu külviks ettevalmistamine ehk põllu sügisel üleskündmine põllumajandusliku tootmise tegevus Määruse nr 32 tähenduses. Ka Maaeluministeerium märkis 03.01.2022. a kirjas, et püsirohumaad võib Määruse nr 32 § 5 lg 2 tähenduses tootmiseks kasutada. Püsirohumaale ei kohaldata haljasväetise sissekünni aastal Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust.
8.3.Kaebaja II põld nr 409 vastas Määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Tegemist on püsirohumaaga, mis võeti kasutusele põllumajanduslikuks tootmiseks. Põld künti 2021. a septembri lõpus kevadiseks külviks ettevalmistamiseks üles. Kuna põld künti üles, ei olnud kohustust seda 20. augustiks niita. Põllu nr 409 eest tuleb toetus määrata Määruse nr 32 § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel. Põllu üleskündmine on põllumajandustoodete kasvatamisel esimene samm. Üleskünni tulemusel oli välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad saab kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
8.4.Ka kaebaja I põld nr 219 vastas Määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. See põld künti samuti 2021. a sügisel üles maa kevadiseks külviks ettevalmistamiseks. Kuna põld künti üles, ei olnud kohustust seda põldu 20. augustiks niita. Põllu nr 219 eest tuleb toetus määrata Määruse nr 32 § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel.
8.5.Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud teeäärne võsa ja kraav. Väide, et kraav ja võsa on laiem kui 12 m, on ebaõige ja tõendamata. Ka heinapallide alla jäävat ala 0,08 ha ulatuses ei olnud alust põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast välja jätta, sest EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 kohaselt peetakse kindlaksmääratud ala ja deklareeritud ala võrdseks, kui mõlema ala kogupindala erinevus on kuni 0,1 ha.
8.6.Põld nr 239 deklareeriti toetustaotluses suuruses 16,79 ha, mis vastas põllumassiivide registris kajastatud andmetele. Vastustaja tegi selle põllu osas registris muudatuse alles 2021. a novembris.
8.7.Halduskaristuse kohaldamiseks ei olnud alust.
9.Tartu Halduskohus jättis 23.04.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et PRIA 07.12.2021 ja 08.12.2021. a otsused on vaidlustatud osas õiguspärased. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
9.1.Põllu sügisel üleskündmine järgmise kasvuperioodi külviks ettevalmistumise eesmärgil ei ole käsitatav põllumajandustoodete kasvatamise ega tootmisena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses. Tavatähenduses on põllu üleskündmine osa põllumajanduslikust tegevusest. EL seadusandja on aga andnud mõistele „põllumajanduslik 3
tegevus“ EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c kitsama sisu. Lisaks tuleb silmas pidada, et EL seadusandja on soovinud hoiduda otsetoetuste andmisest isikutele, kelle majanduslik eesmärk ei ole kas üldse põllumajanduslik tegevus või kelle tegevus on üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele (vt määruse nr 1307/2013 põhjendus 10).
9.2.Kaebajad ei ole väitnud, et nad oleksid toetuse taotlemise aastal põllumajandustooteid kasvatanud. Seda, kas taotlejal on õigus ühtsele pindalatoetusele ning kliima- ja keskkonnatoetusele, mõjutab nii tema tegevuse sisu ja eesmärk kui ka saavutatud tulemus toetuse taotlemise aastal. Pelgalt sügiskündi ei saa põllumajandustoodete kasvatamiseks pidada. Põllu sügisel üleskündmine võib luua küll põllumajandustoodete kasvatamiseks vajalikud eeldused, kuid põllumajanduskultuuri kasvatamise esmaseks eelduseks on selle külvamine, mahapanemine või istutamine. Üksnes sügiskünd ei loo ka piisavat kindlust, et toetuse saaja asub põllumajandustooteid järgmisel kasvuperioodil kasvatama.
9.3.Õige ei ole kaebajate väide, et Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 loeb põllu sügisel üleskündmise põllumajanduslikuks tootmiseks. Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata sama määruse § 4 lg-s 4 sätestatud nõudeid põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lg-s 1 nimetatud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas lühiajalise rohumaa suhtes haljasväetise sissekünni aastal. Esiteks ei saa Eesti määrusega sisustada EL määruses kindlaks määratud mõistet, ning teiseks puudutab Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 (tulenevalt seotusest § 4 lg-ga 4) üksnes EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajanduslikku tegevust.
9.4.Tulenevalt järeldusest, et põldude nr 219 ja 409 sügisel üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses, ei nõustu kohus kaebajate väitega, et neil oli toetuse saamise õigus Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 alusel. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja I väidet, et põld nr 219 oli lühiajaline rohumaa.
9.5.Kaebajad ei ole põldude nr 219 ja 409 osas Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust täitnud, sest nad ei niitnud ega hooldanud neid põlde muul niitmisega sarnast tulemust andval viisil hiljemalt 20. augustiks.
9.6.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et Määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuded olid põldudel nr 219 ja 409 sisuliselt täidetud. Selleks, et Määruse nr 32 § 3 lg 2 oleks toetuse määramisel asjassepuutuv, peab tegemist olema põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 130/2013 art 4 lg 1 punkti c tähenduses. Praeguses asjas jõudis kohus järeldusele, et kaebajate tegevus põldudel nr 219 ja 409 ei ole käsitatav põllumajandusliku tegevusena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses. Samuti ei ole kaebajatel põldude nr 219 ja 409 osas õigust saada toetust põllumajandusliku tegevuse eest EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses, sest nad ei täitnud hoolduskohustust tähtaegselt. Seepärast puudub vajadus kaebajate väidet Määruse nr 32 § 3 lg 2 nõuete täitmise kohta põhjalikumalt analüüsida.
9.7.Hoolduskohustuse tähtaegne täitmine seoses põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses on otsetoetuse saamise tingimuseks. Hoolduskohustuse täitmiseks ei ole vaja põldu üles künda. Seega ei ole põllu sügisel üleskündmine otsetoetuse saamise aluseks oleva tegevusega seotud ega mõjuta hoolduskohustuse proportsionaalsust.
9.8.Kuna kaebajad ei tegelenud põlde nr 219 ja 409 puudutavas osas EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, ei olnud neil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 12 lg 1 alusel õigust saada nende põldude eest ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust ning seega arvas PRIA nimetatud põllud õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.
9.9.Kuna kaebajal I ei olnud õigust põllu nr 219 eest toetusi saada, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata ning kas põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala tuli vähendada heinapallide alla jääva maa ulatuses. 4
9.10.PRIA tõendite põhjal on tõendatud, et põllul nr 239 asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773, KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 olid PRIA 13.04.2022. a vastuse lisas 8 ja 05.04.2024. a seisukoha joonisel 2 punaste joontega märgitud kohtades laiemad kui 12 m.
9.11.Kaebaja hinnangul tuleks põllumajandusministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (Määrus nr 4) § 3 lg-t 61 tõlgendada nii, et kui kraavi kaldal kasvav puittaimestik on mõnes kohas laiem kui12 m, siis tuleb see maa kuni 12 m ulatuses toetusõigusliku maa hulka arvata. Kohtupraktika ei toeta kaebaja pakutud tõlgendust. Kohtud on asunud seisukohale, et kuivenduskraavi saab toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestada üldjuhul üksnes juhul, kui kogu kraav koos lubatava puittaimestikuga ei ole laiem kui 12 m. Kui kraavi mõni osa on laiem, siis jäetakse kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja. Siiski ei ole välistatud jagada osadeks nt kraav, mille puhul on piisavalt eristatavad erinevate kraavitüüpidega osad, s.o metsaäärse ja põldudevahelise kraavi osa (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2024. a otsus asjas nr 3-21-2380, p 29 ning Tartu Halduskohtu 22.06.2023. a otsus samas asjas, p 17.5). Määruse nr 4 § 3 lg 6 1 sõnastus ei jäta normi kohaldajale kaalutlusruumi. Siiski ei ole kohtupraktikas välistatud, et teatud olukordades võib õiguse üldpõhimõtetes tulenevalt olla erandite tegemine nõutav (vt ka Tartu Halduskohtu 20.03.2023. a otsus asjas nr 3-22-1598, p 21.4). Seega võib juhtudel, mil kraavi laius ületab üksnes ühes või mõnes kitsas lõigus ja üksnes marginaalses ulatuses 12 m piiri, olla kogu kraavi toetusõigusliku pindala hulka arvestamine põhjendatud. Kuna praeguses asjas on kõigi kuue põllumaa vahel asuva kraavi laius mitmetes kohtades ja märkimisväärses ulatuses üle 12 m ning kohtul puudub kahtlus, et mõõtmine võinuks anda nt muul aastaajal tulemuseks ka alla 12 m, ei ole tegemist erandliku olukorraga. Seega jättis PRIA põllul nr 239 asuvad kraavid õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.
9.12.Metsaäärse kraavi nr KR48551789 osas väidab kaebaja I, et PRIA väide selle kohta, et kraavi põhi ei olnud nähtav, on ebaõige ja tõendamata. Kuna otsetoetuse saajal on kohustus täita maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuet (ELÜPS §-d 32–34), tuleb toetuse saajal hoida metsaäärse kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva puittaimestikust sedavõrd vabana, et kohapealse kontrolli käigus oleks võimalik kontrollida Määruse nr 4 § 3 lg-s 62 sätestatud kohustuse täitmist ilma võssa ja kraavi põhja minemata. PRIA esitatud fotolt nr 10 nähtuvalt (dtl 608) oli võsa sedavõrd tihe ja kõrge, et kraavi põhi ei olnud visuaalselt tuvastatav. Seega jättis PRIA nimetatud kraavi, sõltumata selle laiusest, ELÜPS § 34 ja Määruse nr 4 § 3 lg 6 2 alusel põhjendatult toetusõigusliku pindala hulgast välja.
9.13.Kohus ei nõustu kaebaja I väitega, et PRIA rikkus EL määruse nr 809/2014 art 24 lg-s 4 sätestatut, sest oleks pidanud kontrollima maastikuelementide olemasolu ja pindala esmalt ortofotode alusel ning teostama kohapealse kontrolli üksnes juhul, kui ortofotode ja taotleja esitatud lisamaterjali alusel ei ole võimalik asjaolusid tuvastada. Kaebaja esitatud ortofotod ei ole sedavõrd detailsed, et nende põhjal oleks võimalik tuvastada, kas kraavi nr KR48551789 põhi on nähtav. Seega oli kohapealse kontrolli teostamine kontrolli tõhususe huvides põhjendatud.
9.14.Pelgalt asjaolu, et PRIA arvestas 2022. a põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku pindala hulka tagasi, ei võimalda teha järeldust, et samad kraavid tulnuks toetusõigusliku pindala hulka arvata ka 2021. a. PRIA selgitas, et 2022. a lisati põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku pindala hulka tagasi, sest kaebaja I oli võrreldes 2021. aastaga kraave hooldanud ja eemaldanud võsa selliselt, et kraavide laius oli 2022. a alla 12 m.
9.15.Kaebaja I väitel sai ta põllu nr 239 põllumassiivi pindala suuruse muutmisest teada alles 2021. a novembris. PRIA selgitas, et kaebaja I sai ühtse pindalatoetuse taotluse esitamisel 21.05.2021 süsteemipõhise hoiatuse, et põllumassiiv 56352835436 sisaldab uusimate ortofotode andmetel mittetoetusõiguslikke alasid, mistõttu suunatakse see põllumassiiv toetusõigusliku ala täpsustamiseks kohapealsesse kontrolli. Ühtlasi hoiatati, et taotletavat 5
toetust võidakse kontrolli tulemusel vähendada. Seega, isegi kui kaebaja I väide on õige, pidi ta põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruse vähendamisega arvestama. Vastustaja ei eksinud kaebaja I põllu nr 239 toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel.
9.16.PRIA 07.12.2021. a otsusest nähtuvalt vähendati mõlema kaebaja toetust tuvastatud pindala erinevuse 1,5-kordses ulatuses, sest taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli kaebaja I puhul 10,99% (56,31x100/512,24) ning kaebaja II puhul 18,36% (18,99x100/103,41). Seega erineb mõlema kaebaja taotluses märgitud pindala kindlaksmääratud pindalast üle 3%. Kaebajad ei ole halduskaristuse arvestamise õigsust kahtluse alla seadnud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 23.04.2024. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
10.1.Määruse nr 32 § 3 lg 2 kohaselt peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Kaebajate kasutuses olevad põllud nr 219 ning nr 409 olid külvikorras ning nendel põldudel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega. Nendel põldudel ei levi ebasoovitav taimestik ning need põllud ei võsastu ehk siis need põllud on heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Nendel põldudel toimus 2021. aastal ettevalmistav tegevus 2022. a söödakultuuride külviks.
10.2.PRIA kinnitas 2020. a põllu nr 219 maakasutuse tüübiks põllumaa. Taotluse esitamise ajal 2021. a oli see põllumaa. Põld ei saa muutuda püsirohumaaks enne viie aasta möödumist. Nii PRIA kui ka kohus tegid vale otsuse, määrates põllu nr 219 püsirohumaaks juba aastal 2021.
10.3.Põldu nr 409 kasutas kaebaja 2021. a esmakordselt. Eesmärgiks oli põld võtta kasutusele söödakultuuride kasvatamiseks. Sügiskünd on põllumajanduslik tegevus ning tavapärane agrotehniline võte põllu külviks ettevalmistamisel.
10.4.PRIA ja kohus sisustavad vääralt põllumajandusliku tegevuse mõistet (EL määruse nr 1307/2013). Kaebaja tegevuse sisu ja eesmärk oli maaharimine, mis on nõuetele vastav põllumajanduslik tegevus ja vajalik ettevalmistus põllumajanduskultuuride külviks. Kohus on täiesti vääralt hinnanud, et sügisel põllu üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks tegevuseks.
10.5.PRIA ja kohus jätsid arvestamata Maaeluministeeriumi (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi) 03.01.2022. a vastusega. Nõuda sügiskünnile eelnevalt niitmist või purustamist on otseses vastuolus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiga, mis sätestab, et põllumajandustootjad peavad töötama kulutõhusalt, ent samal ajal ka säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Eesmärgiks oli põllud üles harida. Järelikult on säästlik ja keskkonnasõbralik põletada kütust vaid sügiskündi tehes. Kohtu seisukoht, et mustaks haritud maal ei ole tegeletud põllumajandusliku tegevusega ning hoolduskohustus on tähtaegselt täitmata, on kaebaja jaoks ootamatu. PRIA kinnitas, et põld nr 219 on 2021. a juuli lõpul niidetud (PRIA kaardirakenduse kuvatõmmis).
10.6.Kaebaja ei nõustu sellega, et puudub vajadus analüüsida tema väidet, et põld nr 219 oli lühiajaline rohumaa. Rohumaa vanus on määrava tähtsusega edaspidises maakasutuses.
10.7.PRIA väitis paljasõnaliselt, et põllu nr 219 servas olev kraav on 21 m lai. Kaebaja mõõtis kraavi ära mõõdulindiga ning esitas kohtule video, kus kaebaja esindaja hüppab vabalt üle kraavi. Kaebaja esitatud mõõtmistulemused tõendavad, et PRIA esitas kohtule valeandmeid.
10.8.Halduskohus jättis põllu nr 239 mõõtmistulemuste hindamisel kaebaja seisukohad arvestamata. Kaebaja nõudis GPS-andmetega mõõtmistulemusi 31.08.2021 seisuga, mil toimus väidetav mõõtmine. PRIA esitas kohtule uuendatud joonise 2022. a seisuga. Kohus 6
hindas mõõtmisi 2022. a seisu järgi. PRIA kinnitus, et GPS-andmed näitavad inspektori käimistrajektoori, ei tõenda, et ta kõndis kraavi piiri mööda.
10.9.Toetusõigusliku pindala kindlaks määramine ja registrisse kandmine on PRIA kohustus. Seda ei saa lükata taotleja õlule. Kui kohapealses kontrollis tehakse kindlaks pindala erinevus, siis selle eest ei saa karistust määrata taotlejale.
10.10.Kohtumenetluse ajal on muutunud põllumajandustoetusi käsitlevad määrused ning kohaldatavad halduskaristused on võrreldes varasemaga kergemad. Uute määruste järgi on hooldamiskohustus igal teisel aastal ning hooldamise kuupäev on määratlemata. See tähendab, et põldude nr 219 ja 409 puhul ei puutu enam asjasse, kas need olid 20. augustiks 2021 niidetud või mitte. PS § 23 ütleb, et kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. EL põhiõiguste harta art 49 toetab samuti seisukohta, et kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust.
11.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
11.1.Vastustaja jääb põldude nr 219 ja nr 409 osas seisukohale, et nõuetekohaselt hooldamata maa ei ole toetusõiguslik. Vaidlus puudub selles, et mõlemad põllud olid 2021. aastal rohumaad. Rohumaade vanuse arvestuse alusel olid põllud püsirohumaad, kuid see erisus ei muuda rohumaa ehk rohttaimede aluse maa hooldamise nõudeid. Kui rohumaal niitmist ega karjatamist ei toimu, siis ei ole toimunud ka tootmistegevust. Toetuse saamise eesmärk on siiski põllumajandusmaal nõuetekohaste tegevustega kaasnenud kulutuste kompenseerimine. Püsirohumaale, millel ei toimu tootmist ja loomasöödaks kogumist, kohaldub Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 kehtestatud hooldamise tähtaeg 20. august ja tulemus peab olema niitmisega sarnane. Vastupidist seisukohta ei saa tuletada ka Maaeluministeeriumi 03.01.2022. a vastuskirjast nr 1.8-5/2313-1.
11.2.Ka infokirjas „Abiks taotlejale“ toodud loetelu järgi on rohumaal põllumajanduslikuks tegevuseks loomade karjatamine, niitmine või muul viisil hooldamine (nt hekseldamine), mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Randaalimine, mille käigus rohukamar lõhutakse ja tekivad mättad, ei ole tootmistegevus ega nõuetekohane rohumaade hooldusviis. Pika rohttaimestiku pikali sõitmine ei ole rohumaade hooldusvõte, kuivõrd see ei anna niitmisega sarnast tulemust.
11.3.Ka see, et kaebaja võttis püsirohumaade põllud järgmise aasta vegetatsiooniperioodil kasutusele põllumaadena, ei andnud kaebajale vabastust rohumaade hooldamisest määruse nr 32 §-s 4 sätestatu kohaselt, sest sellist erisust ei ole ette nähtud. Otsetoetusega järgmise aasta vegetatsiooniperioodiks maa ettevalmistamise kompenseerimise välistab see, et PRIA teeb otsetoetuste otsused taotlusaasta 10. detsembriks ja kompenseerib taotlusaastal tehtud tegevusi ega maksa toetust järgmisel aastal kasvatatavate põllukultuuride eest või maa ettevalmistamise eest järgmiseks aastaks.
11.4.Põllu nr 219 kohta apellatsioonkaebusele lisatud kaardirakenduse kuvatõmmise kohta märgib vastustaja, et kõiki põlde kontrolliti ka satelliidi abil, sest kõikide taotlejate kõiki põlde ei ole võimalik kohapeal üle kontrollida. Niitmise tuvastamise infosüsteem (SATIKAS) tuvastas satelliidifotodelt biomassi muutuse tõenäosusega üle 50% ja selle alusel andis infosüsteem põllule staatuse niidetud 16.07.2021-22.07.2021. 2021. a kontrolliti põldu ka kohapeal ja tuvastati, et põld oli tegelikult hooldamata. Kuigi SATIKA süsteemis niitmise tulemust ei saanud ära muuta, on kehtiv siiski kohapealse kontrolli tulemus. Avalikul veebikaardil enam niitmise andmeid ei ole.
11.5.Kuna põld nr 219 ei osutunud tervikuna toetusõiguslikuks, siis ei oma tähtsust, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. 2021. aastal moodustas kraav nr KR21375435 põllumassiiviga nr 54654953510 ühisosa 0,37 ha, millest teeäärne kraav oli kõigest 0,21 ha. 7
11.6.2023. a hakkas kehtima toetuste uus programmperiood 2023-2027 ning sellega seoses hakkasid kehtima uued toetuste tingimuste siseriiklikud õigusaktid, samuti hakkasid kehtima uued Euroopa Liidu õigusaktid, milles on toetuste saamise tingimused ja halduskaristused muutunud. Kaebajate nõue, et PRIA menetleks nende 2021. aasta toetustaotlused uuesti alates 2023. aastast kehtivale programmperioodile kehtestatud tingimuste ja halduskaristuste alusel, on asjakohatu.
11.7.Pindalade erinevuse korral kohalduvad vähendused ja halduskaristused on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 649/2014 art-s 19 a sätestatud imperatiivselt ning PRIA-l puudub pindalade erinevuse korral halduskaristuse kohaldamisel kaalutlusruum.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 3 järgi peab menetlusosaline apellatsioonimenetluses põhistama uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ning kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja I (P V S GRUPP OÜ) lisas apellatsioonkaebusele kuvatõmmise PRIA kaardirakendusest, millega on väidetavalt võimalik tõendada seda, et PRIA hinnangul oli põld nr 219 2021. a juuli lõpu seisuga niidetud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja I esitatud täiendav tõend jätta asja juurde võtmata ja tagastada, sest sellel puudub käesoleva vaidluse seisukohalt igasugune sisuline tähtsus HKMS § 62 lg 2 mõttes. Kaebaja(d) ei ole kunagi väitnud, et põld nr 219 oli 20.08.2021. a seisuga tegelikult hooldatud niitmise teel, seega ei ole sellist asjaolu vaja ka tõendada. Kaebajate väited seoses põlluga nr 219 on seni olnud läbivalt sellised, et nimetatud põldu ei pidanudki Määruse nr 32 mõistes tähtajaks niitma, hekseldama või karjatama, kuna see künti septembris üles ja sissekündi tuleb lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses, millega tuleb lugeda täidetuks ka toetuse saamise tingimused kõnealuse põllu osas.
13.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, mis liiki põllumajandusliku tegevusega kaebajad vaidlusalustel põldudel õiguslikus mõttes tegelesid ning kas neil oli sellest tulenevalt õigus saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust põlde nr 219 ja nr 409 puudutavas osas või ei. Samuti selgitas halduskohus seda, miks on põhjendatud vastustaja järeldus, et kaebaja I põllu nr 239 osas tuli vähendada toetusõiguslikku pindala ning miks kohus leidis, et kaebajatele määrati halduskaristused õiguspäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel ka materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ja viited asjakohasele kohtupraktikale ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda kaebaja väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
14.Ei ole alust nõustuda kaebajate arvamusega, et neil oli ka põldude nr 219 ja 409 osas õigus ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust saada ning, et kohus kohaldas valesti EL määruses nr 1307/2013 toodud põllumajandusliku 8
tegevuse mõistet ja Määruse nr 32 vastavaid sätteid, kui leidis, et põllu sügisel üleskündmine ei ole põllumajanduslik tegevus EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i c tähenduses.
14.1.PRIA tuvastas 08.09.2021 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena, et põllumassiivil 54654953510 asuv püsirohumaa põld nr 219 (taotlusel deklareeritud pindalaga 51,15 ha) ei olnud Määruse nr 32 § 4 lg 4 kohaselt 20.08.2021 niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Vastustaja selgituste kohaselt jagati põld kolmeks osaks, kuna seal oli tehtud erinevaid tegevusi – põllu osa 1 oli randaalitud, kuid põllu osadel 2 ja 3 kasvas kõrge hein ja need osad olid jäetud täielikult hooldamata. Põlluraamatu andmetel toimus 30.08.2021 põllu ühes osas randaalimine, kuid kohapealne kontroll tuvastas, et selle käigus oli põllu osas 1 hein lihtsalt maha ehk madalamaks randaalitud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et hooldamata maa ei ole toetusõiguslik ning randaalimine ei ole püsirohumaa toetusõiguslik hooldamise viis. Randaalimise teel ei loeta nimelt saavutatuks põldude nõuetekohast hooldamist Määrusega nr 32 toetatava tegevuse eesmärgi mõistes, sest põld peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Seda, et pika heintaimestiku nö „maha sõitmine“ ning selle juhuslik segamine mullaga näiteks randaalimise abil, ei ole Määruse nr 32 § 4 lg-tega 2 ja 4 kooskõlas olev rohumaade hooldusvõte, kuivõrd see ei anna niitmisega sarnast tulemust, on kinnitanud kohtud ka haldusasjades nr 3-20-703 ja 3-21-706 tehtud lahendites, mis on ka jõustunud. Nagu juba öeldud, püsirohumaa osaline randaalimine ei ole tootmistegevus konkreetse taotlusaasta mõistes ega ole otsetoetuste mõistes samal taotlusaastal ka abikõlblik rohumaa hooldamise viis, vaid on maa ette valmistamine järgmiseks aastaks külviks, kuid PRIA andmetel ka seda kaebaja tegelikult ei teinud, sest 2022. aastal oli sama põld jätkuvalt rohumaa, kuna põllul 219 domineerisid endiselt rohttaimed. Eeltoodut kinnitavad ka asjas nr 3-22-1598 tehtud ja jõustunud kohtulahendid, kus vaidluse sisuks oli PVS GRUPP OÜ poolt vaidlustatud PRIA 2022. aasta otsus, millega mh jäeti määramata lühiajalise rohumaa toetus põllule nr 219. Seega ei ole P V S Grupp OÜ 2021. aastal põldu nr 219 mingil juhul ka randaalimisega nõuete kohaselt ja abikõlblikkusele vastavalt hooldanud. P V S Lammas OÜ taotlusel märgitud põldu nr 409 (18,99 ha) ei loetud samuti toetusõiguslikuks, kuna püsirohumaa põld (ka toetustaotluses märgitud kui püsirohumaa, kd I, lk-d 172p, 182p-183) ei olnud tähtajaks nõuetele vastavalt hooldatud, s.t niidetud, hekseldatud või karjatatud. 15.09.2021 toimunud kohapealse kontrolli ajaks oli põld nr 409 jätkuvalt hooldamata. Kaebaja poolt viidatud Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 annab tõesti erisuse rohumaade hooldamise osas lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal, millele ei kohaldu Määruse § 4 lg-s 4 sätestatud nõuded ja tähtaeg. Määruse nr 32 § 5 lg 2 p-s 3 sätestatust tulenevalt ei kohaldata paragrahvi 4 lg-s 4 sätestatud hooldamise nõudeid ja tähtaega põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku tegevusega, sh lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal. Tootmistegevuseks püsirohumaal, millele ei kohaldu Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 toodud hooldamise tähtaeg, on määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 punkti c alapunkt i kohaselt põllumajandustoodete kasvatamine, saagikoristus, lüpsikarja pidamine ja tootmine. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et antud juhul ei saanud nimetatud erisust kohaldada, sest põld nr 409 oli püsirohumaa, kuid erisus ei kohaldu püsirohumaale, vaid lühiajalisele rohumaale. Seejuures ei ole püsirohumaal sissekünd või randaalimine Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohane tegevus tootmistegevuse mõistes. See, et põllul nr 409 toimus 2021. a septembri lõpus sissekünd, ei ole nõuetele vastav ega ka toetatav tegevus, kuna sissekünd ei ole tootmistegevus Määruse nr 32 § 4 lg 1 mõistes ja püsirohumaale kui pikaajalisele rohumaale ei kohaldu ka Määruse nr 32 § 5 lg 2 p-s 3 toodud erisus. PRIA on samuti põhjendatult osutanud sellele, et käesoleval juhul ei olnud tegemist ka sissekünniga haljaväetisena kasutamisega, sest kaebajad ei ole 2021. a toetustaotluste lahtrisse 10 teinud ühtegi haljasväetise HV (haljasväetise) märget, millega tähistatakse ära haljasväetiseks kasutatavad rohumaad. Seega ei ole kaebajatel alust väita, et püsirohumaad kasutati 9
haljasväetiseks. Püsirohumaale, millel ei toimu tootmist ja loomasöödaks kogumist, kohaldub Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 kehtestatud hooldamise tähtaeg 20. august ja tulemus peab olema niitmisega sarnane. Vastupidist seisukohta ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuletada ka kaebajate poolt viidatud Maaeluministeeriumi vastuskirjast 03.01.2022 nr 1.8-5/2313-1 (kd II, lk 31-32). Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust makstakse siiski rohumaade hooldamise eest niitmisega sarnaselt, mitte põllu järgmise aasta külviks ette valmistamise eest ehk rohumaa põllu sügiskünni eest.
14.2.Õige ei ole kaebaja väide, et taotluse esitamise ajal 2021. a oli põllu nr 219 osas tegemist põllumaaga, mitte püsirohumaaga, kuna eelnevatel aastatel oli sinna külvatud söödakultuure, so põld oli külvikorras ja ei saa muutuda püsirohumaaks enne viie aasta möödumist. Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest (EL määrus nr 1307/2013 art 4 punkt h). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et see, kui P V S GRUPP OÜ märkis 2021. a taotlusel põllu nr 219 maakasutuse tüübiks P ehk põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa, ei muuda põllu maakasutuse tüüpi juhul, kui tegelikult on põld püsirohumaa (vanem kui 5-aastane rohumaa), kuna kaebaja ei ole põllul püsirohumaad katkestavat kultuuri tegelikult kasvatanud. Seega ei kohaldunud ka põllule nr 219 Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3, mis lubab lühiajalisel rohumaal sissekünni aastal jätta täitmata sama määruse § 4 lg-s 4 toodud nõuded. See, et põllu nr 219 puhul oli ka 2021. a tegemist püsirohumaaga, tõendavad juba viidatud haldusasjas nr 3-22-1598 tehtud kohtulahendid. P V S GRUPP OÜ leidis nimetatud haldusasjas, et halduskohus leidis vääralt, et kaebaja põllud, sh põld nr 219, olid 2021. a pikaajalised rohumaad ehk püsirohumaad, kuna kaebaja kündis nimetatud põllud vastavalt kas 2019. või 2020. a üles ning külvas neile erinevaid põllukultuure. Kaebaja leidis, et need põllud on kolmeaastased külvikorras olevad rohumaad. Tartu Ringkonnakohus leidis 30.04.2024 asjas nr 3-22-1598 tehtud otsuses aga, et kaebaja kasvatas nimetatud põldudel 2021. a heintaimi, s.o kasutas neid põlde rohumaana ja tema tegevus samadel põldudel 2019. või 2020. a ei katkestanud põldude staatust rohumaadena, kuna põllukultuuride kasvatamine põldudel ei ole tõendatud. Ringkonnakohus selgitas, et selliste põldude lugemine lühiajaliseks rohumaaks oleks vastuolus määruse nr 53 § 8 lg 1 p-ga 5 ja kuna põldude kasutus rohumaana on ületanud lühiajalise rohumaa tähtaja, on PRIA põhjendatult lugenud need põllud püsirohumaaks.
14.3.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kui kaebajad kvalifitseerisid ennast tootjateks ja tegelesid väidetavalt põllumajandusliku tootmisega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses, siis kaebajate tegevus põldudel nr 219 ja nr 409 ei ole käsitletav põllumajandusliku tegevusena nimetatud määruse art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses. Samuti ei olnud kaebajatel põldude nr 219 ja 409 osas õigust saada toetust põllumajandusliku tegevuse eest sama määruse art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses, sest nad ei täitnud nõutavat hoolduskohustust tähtajaks 20.08.2021. Kaebajad selgitasid, et nende eesmärk ei olnudki tegeleda põldudel nr 219 ja 409 põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses, vaid nad tegelesid põllumajandusliku tootmisega sama määruse art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses (põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine) ning juba üksnes põllu sissekünd on käsitatav põllumajandusliku tootmisena, sest põllumajandustoodete kasvatamine algab põllu külviks ettevalmistamisega ehk selle üleskündmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põllu sügisel üleskündmine järgmise kasvuperioodi külviks ettevalmistumise eesmärgil ei ole käsitatav põllumajandustoodete kasvatamise ega tootmisena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkt i tähenduses, sest põllumajanduskultuuri kasvatamise eelduseks on siiski selle kultuuri külvamine, mahapanemine või istutamine, mitte põllu eelmisel sügisel üleskündmine. Halduskohus on samuti asunud põhjendatult seisukohale, et ka Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 ei loe põllu sügisel üleskündmist põllumajanduslikuks tootmiseks EL määruse nr 1307/2013 art 10
4 lg 1 punkti c alapunkt i tähenduses. Kuna põldude nr 219 ja nr 409 sügisel üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses, ei nõustu ka ringkonnakohus kaebajate väitega, et neil oli toetuse saamise õigus Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 alusel.
14.4.Kuna põld nr 219 ei osutunud tervikuna toetusõiguslikuks, siis ei oma asjas sisulist tähtsust see, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata või mitte.
15.Põhjendamatu on kaebajate väide, et toetusõigusliku pindala kindlaks määramine ja registrisse kandmine on PRIA kohustus ning juhul, kui kohapealses kontrollis tehakse kindlaks pindala erinevus, siis ei saa selle eest toetuse taotlejatele karistust määrata.
15.1.Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ei tähenda veel seda, et nimetatud pindala on igal ajahetkel täies ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ning vastab kogu ulatuses toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. PRIA-l pole võimalik tagada, et põllumassiivide piirid ja maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ka tegelikkuses toetusõiguslikud on. Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh selle eest, et toetust taotletakse toetuse saamise tingimustele vastavale maale (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 17 lg-d 4 ja 5). Samuti ei välista põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala olemasolu taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tuvastamisel toetuse arvutamist kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklites 18, 19 ja 19a ette nähtud reeglitega ja õigusnormides ette nähtud halduskaristuste kohaldamist.
15.2.Mis puudutab konkreetselt põldu nr 239, siis on vastustaja oma vastuses kaebusele (kd II, lk-d 43-44) ka selgitanud, et kaebaja esitas 03.05.2021 ise PRIA-le avalduse põllumassiivi toetusõigusliku pindala muutmiseks, s.t suurendamiseks ökoala arvelt (kraavi lisamiseks) ja PRIA rahuldas kaebaja avalduse ning muutis põllumassiivi pindala, milleks sai alates 04.05.2021 16,80 ha. Kui kaebaja 21.05.2021 põllu nr 239 toetustaotlusele märkis, tuvastas süsteem üle kindlaks tehtud toetusõigusliku põllumassiivi piiri taotlemise ja kaebajale kuvati taotlusel teadete ja hoiatuste kokkuvõttes ka vastav teavitus, et põllumassiivi toetusõiguslik pindala ei ole deklareeritud 16,8 ha ja põllumassiivil asuvad mittetoetusõiguslikud alad. Samuti teavitati taotlejat asjaolust, et kui taotlusel deklareeritud pindala osutub kontrolli tulemusel mittetoetusõiguslike alade tõttu suuremaks, kui kindlaksmääratud pindala, siis vastavalt sellele vähendatakse toetust. 31.08.2021 toimuski põllumassiivi piiri üle mõõtmine kohapeal, et vastavalt kaebaja 03.05.2021 muudatusavaldusele teha kindlaks täpne toetusõiguslik piir, mille tulemusel muudeti 27.09.2021 põllumassiivi toetusõiguslikku pindala, milleks jäi 11,63 ha. Kõnealusel massiivil asus 7 ökoala ehk kraavi, mille PRIA kohapeal samuti üle mõõtis.
15.3.Kaebaja I ei nõustu ka apellatsioonimenetluses P V S Grupp OÜ põllu nr 239 toetusõiguslikust alast kraavide välja arvamisega, leides, et PRIA esitas valed mõõtmistulemused. Nagu halduskohtul, puudub ka ringkonnakohtul asja materjalide põhjal alus kaebaja I sellise väitega nõustuda. Asja materjalidest nähtuvalt mõõdeti põllu nr 239 kraavide laiust 31.08.2021 GPS-iga. Koos vastusega kaebusele (kd II, lk-d 40-45) esitas PRIA kohtule põllumassiivi kontrollakti nr 21-52-56352835436, fotod kraavidest ning kraavide skeemi. 05.12.2022. a vastuses (kd II, lk 117-119) selgitas PRIA, et 13.04.2022 esitatud lisa 8 joonisel tähistab punane joon 2021. a kaebaja I taotletud piiri ning must joon tähistab toetusõiguslikuks arvestatud ala pärast kohapealset kontrolli. PRIA esitas ka uuendatud joonise 2022. a seisuga, kus on märgitud kraavide numbrid. Must joon joonisel tähistab 2022. a seisuga põllumassiivide registris olevat piiri. Punane joon joonisel tähistab 2021. a seisuga põllumassiivide registris olevat piiri. Tumerohelise värviga on tähistatud kraavide elemendid (kd II, lk 121). Kuigi halduskohus leidis, et PRIA 13.04.2022. a vastuse p-s 27 märgitu, selle vastuse lisa nr 8 ning 05.12.2022. a avalduse lisa alusel ei olnud kaebajal võimalik mõõtmistulemuste õigsuses veenduda, sest polnud arusaadav, kuidas nendes dokumentides 11
esitatud tulemusteni jõuti, on mõõtmistulemused jälgitavad PRIA 05.04.2024. a avalduse (kd III, lk 22-24) lisade 4 ja 5 ehk vastavate mõõtefailide abil, millest nähtub, kus kraavid mõõtmistulemuste põhjal paiknevad ning kui laiad need on. Halduskohus pidas eelnimetatud tõendite põhjal tõendatuks, et põllul nr 239 asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773, KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 olid PRIA 13.04.2022. a vastuse lisas 8 ja 05.04.2024. a seisukoha joonisel 2 punaste joontega märgitud kohtades laiemad kui 12 m. Määruse nr 4 § 3 lõikes 61 sätestatu kohaselt arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Halduskohus viitas vaidlusaluses otsuses igati põhjendatult ka sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt saab kuivenduskraavi toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestada üldjuhul üksnes juhul, kui kogu kraav koos lubatava puittaimestikuga ei ole laiem kui 12 m. Kui kraavi mõni osa on laiem, siis jäetakse kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja. Metsaäärne kraav nr KR48551789 arvati toetusõigusliku pindala hulgast välja põhjusel, et kraavi põhi ei olnud nähtav. Määruse nr 4 § 3 lg 6 2 kohaselt metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad. Kohtupraktikas on asutud selle normi osas seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraav koos põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga on maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta. Seega ei piisa maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmiseks üksnes sellest, et tuvastatav on kraavi asukoht, samuti ei saa nõustuda kaebajaga I selles, et kraavi visuaalseks tuvastamiseks ei piisa kraavi kontrollimisel kaldale jäämisest, vaid tuleks ronida kraavi põhja. Kuna PRIA esitatud fotolt nähtus, et võsa oli seal nii tihe ja kõrge, et kraavi põhi ei olnud visuaalselt tuvastatav, siis jättis PRIA nimetatud kraavi Määruse nr 4 § 3 lg 6 2 alusel põhjendatult toetusõigusliku pindala hulgast välja.
16.Kaebajate põldusid 219 ja 409 ei arvestatud toetusõiguslikena, kuna neid ei olnud tähtajaks hooldatud ning taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõi kaasa ka see, et põldude toetusõiguslikust pindalast mõõdeti välja võsa ja kraavid, mis olid laiemad, kui 12 m ning lisaks veel vanade heina- ja silopallide alune ala. Nagu juba märgitud, teavitas PRIA kaebajat I põllu nr 239 andmete muutumise kohta registris 21.05.2021 ja 24.11.2021 ehk enne
07.ja 08.12.2021. a otsuste tegemist põhjusel, et sellel asuvad mittetoetusõiguslikud alad (7 kraavi). Seega on asjakohatu kaebajate viide RKHK 29.09.2020. a otsusele asjas nr 3-18-305 ja väide, et halduskohus oleks pidanud analüüsima põllumassiivi pindala erinevuste tekkimist. Käesolevas asjas ei ole kaebajate toetust vähendatud ega ka tagasi nõutud üksnes põhjusel, et PRIA uuendas hiljem tehtud kontrolli tulemusena kaebaja põllumassiivide maksimaalset toetusõiguslikku pinda, kuigi taotleja lähtus ja võiski lähtuda toetuse taotlemise hetkel põllumassiivide registri kehtivatest andmetest toetusõigusliku maa kohta.
16.1.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohapealse kontrolli käigus mõõdeti GPS seadmega toetusõiguslikest aladest välja kraavid, so kraavide laiust mõõdeti GPS-ga ning PRIA on ka selgitanud, kuidas inspektor mõõtmisi läbi viis ja kus ning kuidas on mõõtmistulemused jälgitavad ja kättesaadavad ning mida need näitavad (vt nt kd III, lk 23). Nagu juba märgitud, leidis halduskohus, et mõõtmistulemused on jälgitavad PRIA 05.04.2024. a avalduse lisade 4 ja 5 ehk vastavate mõõtefailide abil, millest nähtub, kus kraavid mõõtmistulemuste põhjal paiknevad ning kui laiad need on. Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud kahtlust selles osas, 12
et PRIA ei järginud mõõtmisel mõõtemetoodikat, so et inspektori liikumiskiirus ja kaugus kraavi ääres kasvava võsa läheduses mõõtmisi tehes oli selline, et see võis mõjutada mõõtmistulemust. Kui toetustaotluses märgitud maal asuvad kraavid on ulatuslikult võsastunud, siis tuligi inspektoril kraavide laiuse mõõtmiseks käia väljaspool seal kasvavat võsa, mitte aga võimalikus kraaviservas võsa sees. Eeltoodu alusel ei ole asjakohased kaebajate viited RKHK 18.05.2009. a otsusele asjas nr 3-3-1-11-09 ja väited, et kui PRIA ei suuda tõendada, et mõõtmine teostati kooskõlas mõõtemetoodikaga, siis ei ole põldude kontrollimisel mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja need pole tõendina usaldusväärsed.
17.2023. a hakkas kehtima toetuste uus programmperiood 2023-2027 ning sellega seoses hakkasid kehtima ka uued toetuste tingimuste kohta antud siseriiklikud õigusaktid ja Euroopa Liidu õigusaktid, milles on toetuste saamise tingimused ja halduskaristused muutunud. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et PRIA või halduskohus oleks pidanud seetõttu menetlema või hindama kaebajate 2021. a toetustaotlusi ja vaidlusaluseid PRIA 2021. a otsuseid uuesti alates 2023. a kehtivale programmperioodile kehtestatud tingimuste ja halduskaristuste alusel. Kuna halduskaristuse näol ei ole tegemist karistusseadustiku mõistes süüteoga, siis on asjakohatud kaebaja viited PS §-le 23 Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le 49, mis räägivad kuritegude ja karistuste seaduslikkusest ja proportsionaalsusest.
18.PRIA vaidlusaluste otsustega kohaldati kaebajatele ka halduskaristust deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse eest. PRIA pädevus halduskaristuste määramiseks tuleneb Määruse nr 32 §-st 18, mille kohaselt PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse vähendamise EL määruses nr 1306/2013, EL määruses nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
18.1.Kaebajatele kohaldati halduskaristust ning vähendati toetust tuvastatud pindala erinevuse 1,5-kordses ulatuses. Toetusõigusliku pindala hulgast arvestati tervikuna välja põld nr 219 (pindala 51,15 ha), põld nr 409 (pindala 18,99 ha) ning osaliselt põld nr 239 (5,16 ha ulatuses). EL määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 kohaselt vähendatakse toetust tuvastatud pindala erinevuse 1,5 kordses ulatuses, kui taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on rohkem kui 2 hektarit või see moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3%. Proportsionaalsusega on arvestatud juba nimetatud õigusnormi kehtestamisel. EL määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 on imperatiivne säte, mis tähendab, et õigusnorm ei andnud PRIA-le kaalutlusõigust halduskaristuse vähendamiseks, kui pindalade erinevus on üle 2 ha või üle 3% ning kui puuduvad ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg-s 2 loetletud halduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. EL määruse nr 640/2014 art 19 kohaselt kohaldatavad halduskaristused lähtuvad proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõttest, sõltudes eelkõige rikkumise raskusastmest (pindala erinevuse suurusest) ning kohaldatavad halduskaristused peavadki olema sellised, et tõkestada tahtlikku üledeklareerimist (EL määruse nr 640/2014 preambula p 19). Seega ei ole alust kaebajate väidetel, et nende suhtes ei oleks tohtinud üldse halduskaristust kohaldada või, et need karistused on ebaproportsionaalsed.
19.Ringkonnakohus ei nõustu samuti kaebajate väidetega, mille kohaselt jättis halduskohus osad nende seisukohad hindamata ja ei arvestanud või lükkas tagasi kaebaja esitatud tõendusmaterjalid. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt analüüsis halduskohus kõiki kaebajate asjakohaseid seisukohti. Samuti nähtub halduskohtu istungi protokollist ja näiteks ka vaidlustatud otsuse põhjendava osa p-dest 43 ja 44, et halduskohus arvestas ja analüüsis otsuse tegemisel kaebajate poolt esitatud tõendeid, kuid nimetatud tõendid ei tõendanud väiteid, et põllu nr 239 puhul ei oleks saanud kraave toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. 13
20.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebajate apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.