Nordeum Õigusbüroo OÜ hagi HORECA EDU OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2016.a määrus kompromissi kinnitamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordeum Õigusbüroo OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Nordeum Õigusbüroo OÜ (registrikood 11552926), seaduslik esindaja juhatuse liige MU Kostja (vastustaja): HORECA EDU OÜ (registrikood 12379884), tehinguline esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 06.12.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta Nordeum Õigusbüroo OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Nordeum Õigusbüroo OÜ kanda.
Määrata kindlaks ja mõista määruskaebuse esitajalt, Nordeum Õigusbüroo OÜ-lt kostja, HORECA EDU OÜ kasuks välja menetluskuluna määruskaebuse menetluses kantud lepingulise esindaja kulu 116,70 eurot.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja 1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-112474 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Asjaolud
1.04.06.2015.a esitati maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus, paludes kostjalt välja mõista 5832 eurot. Kostja esitas vastuväite ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2700 eurot ja kahjuhüvitise 2160 eurot.
2.06.12.2016.a toimunud istungil sõlmisid pooled vaidluse lahendamiseks kompromissilepingu. 06.12.2016.a määrusega kinnitas Harju Maakohus pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt hageja loobus kostja vastu esitatud hagist ja nõustus tasuma kostja menetluskulud 970 eurot.
3.08.12.2016.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja menetlus ennistada. Hageja leidis, et kompromissi sõlmimine oli tingitud kohtupoolsest survest, kuivõrd kohus teatas eelistungi alguses juba kohtuotsuse ning kohtu poolt antud mõtlemisaeg kompromissi sõlmimiseks oli ebamõistlikult lühike. Tegemist oli korraldava eelistungiga, mil pidi üle kuulatama tunnistajad, mistõttu kohus oleks pidanud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 398 lg-test 3 ja 2 selgitama pooltele, millised asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud ning tegema korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks ning määrama alles siis põhiistungi aja. Kohus teatas juba enne tunnistajate ülekuulamist oma kohtuotsuse resolutsiooni, millega jätab hagi rahuldamata, mistõttu hageja, olles täiesti hämmingus ja saanud aega asja kaaluda ja analüüsida, on seisukohal, et tema tegelik tahe ei olnud hagist loobumine, vaid asja sisuline arutamine kohtuotsuse koostamisega. Hageja loobus hagiavaldusest kohtupoolse survestamise tõttu ning tegemist ei olnud tema tõelise kavatsuse ja sooviga. Riigikohus on ka asunud seisukohale, et kui kohus ütleb oma otsuse enne kohtuotsuse tegemist, on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 430 lg 1 lause 1 võimaldab pooltel menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtu poolt kompromissi kinnitamata jätmise alused on sätestatud TsMS § 430 lg-s 3, mille kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadustega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on võimalik seda täita. Määruskaebuses ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks vastupidist leida. Samuti ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust kahelda kompromissi sõlminud isikute esindusõiguses ega muid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus kinnitas kompromissi ebaõigesti.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-112474
7.Määruskaebuses toodud asjaolud ei ole kompromissi kinnitamise alus. Kompromissi saab tühistada, tugineda selle tühisusele ja seda lõpetada TsMS § 430 lg 8 teise lause kohaselt üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus TsMS § 4 lg 4 järgi igasugust tsiviilasja lahendades tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Protokolli kohaselt (tl 60) on maakohus pooltele selgitanud tõendamiskoormuse jagunemist ja tähtaegu, viidates et hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mille osas kohus hagejat 02.11.2015.a e-kirjas kohustas. Kohus andis ka esialgse hinnangu asja lahendamisele, märkides et tõenäosus, et hagi kuulub rahuldamisele, on vähene. Ringkonnakohus ei leia, et kohtu jõupingutused poolte kompromissile suunamiseks, sh menetlusliku olukorra selgitamine, on menetlusõiguse rikkumine. Kompromissi sõlmimine on vabatahtlik. Kui hageja oleks leidnud vastupidiselt kohtule, et hagi on siiski perspektiivikas ning menetlusega tuleks jätkata, oleks hageja saanud kompromissi sõlmimisest keelduda. Hageja etteheide kohtule tõendamisele kuuluvate asjaolude selgitamata jätmisega seoses, on asjakohatu. 02.11.2015.a kirjaga selgitas maakohus hageja poolt tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning kohus selgitas istungil, et hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1), sh ka eelistungil. Kui pooled sõlmisid kompromissi, puudus kohtul vajadus teha korraldusi, mis olid vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrata uut istungi aega. Väited hageja tegeliku tahte osas ei ole eluliselt usutavad. Protokolli kohaselt väljendas hageja selgelt, et ta soovib kompromissi sõlmida. Protokolli parandamise taotlust hageja esitanud ei ole.
8.Ringkonnakohus ei arvesta asja lahendamisel kostja poolt koos 05.01.2017.a seisukohaga esitatud tõenditega, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kompromissiga leppisid pooled kokku ka maakohtu menetluskulude hüvitamises. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Enda menetluskulude nimekirja esitas kostja, kes palus, et talle hüvitataks määruskaebemenetluses 116,70 eurot lepingulise esindaja kulude eest (1 tund ja 10 minutit õigusabi tunnihinnaga 100 eurot). Nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 10 minutit määruskaebusega tutvumiseks ning üks tund kostja vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud aeg on põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuse ja seisukoha sisu ja mahuga. Kostja poolt esitatud seisukoht on sisukas ja selles on analüüsitud põhjalikult määruskaebuse väiteid. Ringkonnakohus leiab, et 100 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud tunnihind vandeadvokaadi puhul, arvestades käesoleva vaidluse sisu. Tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Käibemaksu hüvitamist kostja taotlenud ei ole. Seega mõistab kohus määruskaebuse esitajalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 116,70 eurot. Muid toimikust nähtuvaid menetluskulusid kostja kandnud ei ole. Kostja ei taotlenud viivise väljamõistmist.
10.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul mõistab
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-112474 ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja vähem kui 200 eurot, ei saa hageja väljamõistetud menetluskulude suuruse osas käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.