lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-491/7

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 15.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-491/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-491

Määruse kuupäev

15. mai 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

D.N-i (D.N) ja tema lapse kaebus Viljandi valla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas 3-25-491.
2.Jätta kaebajate taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avaldamisel D.N-i ja XXi nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte D.N-ile .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D.N esitas 27. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Viljandi Vallavalitsuse ametniku tegevusega. Kaebaja selgitab, et Viljandi Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja XX kaasas ootamatult varasemalt kokkulepitud 17. aprilli 2024. a kokkusaamisele kaks politseiametnikku. Kaebaja ja lastekaitsetöötaja poolt kokkulepitud kokkusaamise eesmärk oli viia läbi vestlus kaebaja lapsega, et selgitada kohtumenetluse tarbeks välja, kas laps mäletab oma varalahkunud isa poolseid vanavanemaid. Lastekaitsetöötaja oli eelnevalt teatanud, et tuleb vestlusele üksi ning kaebaja oli näinud vaeva, et julgustada last külla saabuva lastekaitsetöötajaga suhtlema. Politseivormis ametnike ootamatu kohalolek ehmatas last ning põhjustas lapsele tugeva emotsionaalse trauma, mille tagajärjel hakkas laps kartma politseinikke ja võõraid inimesi. Kaebaja laps ei luba enam emal üksi kodust lahkuda ning lapse areng ning sotsiaalsed oskused on märkimisväärselt halvenenud. Kaebaja on seisukohal, et politseiametnike kohaloluks puudus õiguslik alus ning lastekaitsetöötaja tegevus politseiametnike kaasamisel oli õigusvastane. Täiendavalt osutab kaebaja, et lastekaitsetöötaja käis enda väitel lasteaias küsimas teavet, kas lasteaiatöötajad teavad, et kaebaja laps elab haagises keset metsa ilma elementaarsete elutingimusteta. See väide on aga alusetu vale. Lastekaitsetöötaja esitatud ebaseaduslikud ja põhjendamatud avaldused kaebaja ja tema lapse kohta põhjustasid mainekahju ning raskendasid lapsel lasteaias käimist.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

3-25-491 Kaebaja selgitab, et juhtumi tagajärjel on tema autistlik laps kaotanud igasuguse valmisoleku veeta aega kellegi teisega peale tema ning käia lasteaias, mis oleks olnud oluline samm tema arengus. Kaebaja noorem laps ei ole saanud alustada lasteaiateed, sest lastekaitsetöötaja levitas kuulujutte lasteaias, mille järjekorras viibis ka kaebaja noorem laps. Seetõttu ei ole kaebajal olnud võimalik minna tööle, mis on toonud kaasa saamata jäänud sissetuleku. Kaebaja osutab, et esitas Viljandi Vallavalitsusele kahjunõude summas 5500 eurot, kuid vald keeldus 30. jaanuari 2025. a otsusega kahjunõude rahuldamisest põhjusel, et XX vallandati juba 3 kuud tagasi ning kahjunõue esitati liiga hilja. Kaebaja taotleb Viljandi Vallavalitsuse keelduva otsuse tühistamist ja Viljandi valla kohustamist hüvitada talle tekitatud kahju summas 17 500 eurot. Kaebaja palub kohustada Viljandi valda hüvitama kahju järgmistes osades: emotsionaalne kahju ja lapse trauma – 5500 eurot; mainekahju ja lapse haridustee kahjustamine – 5000 eurot; saamata jäänud töötasu – 12 000 eurot (8 kuud, Eesti keskmine netopalk). Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning määrata talle riigi õigusabi, kuna tal puudub sissetulek.

2.Tartu Halduskohus jättis 26. aprilli 2025. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja. Kohus selgitas määruses, et mõistab kaebust nii, et asjas on kaebajateks D.N (kaebaja I) ning tema alaealine laps (kaebaja II) ning kaebajad on esitanud nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamise nõuded. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kohtule teatada kaebaja II isikuandmed (nimi ja isikukood), täpsustada kahjunõuete asjaolusid, sh selgitada, millise tegevusega kaebajale I mittevaralist kahju põhjustati ning milles mittevaraline kahju seisneb, ning esitada oma väidete kinnitamiseks tõendid. Ühtlasi selgitati kaebajatele, et menetlusabi taotluse lahendamiseks tuleb täita füüsilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonna isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning esitada tõendid, mis kinnitavad nende ja nende perekonnaliikmete majanduslikku seisundit ning sissetulekuid ja väljaminekuid. Sama määrusega jättis kohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
4.Tartu Halduskohus jättis 26. aprilli 2025. a määrusega käesolevas asjas kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajatele kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. D.N kinnitas 28. aprillil 2025 kohtule, et on nimetatud kohtumääruse kätte saanud. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 29. aprillil 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 5. mai 2025. Kaebajad ei ole praeguseni käiguta jätmise määruses osutatud puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebajad taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
5.Kohus mõistis 26. aprilli 2025. a määruses, et kaebajad on esitanud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude. Seejuures mõistis kohus, et mittevaraline kahju on tekkinud mõlemale kaebajale ning varaline kahju kaebajale I, arvestades, et varaline kahju seisneb saamata jäänud tulus.

3-25-491 Kaebajad ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Kaebajatel tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teatada kaebaja II isikuandmed ning täpsustada kaebuse asjaolusid, vastates kohtu esitatud küsimustele. Lisaks tuli kaebajatel kohtule teatada, millise konkreetse Viljandi vallale etteheidetava õigusvastase tegevusega kaebajale I mittevaralist kahju põhjustati ning milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Mõlemal kaebajal tuli kohtule teatada, millist riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 toodud õigushüve Viljandi vallale etteheidetava õigusvastase tegevusega rikuti ning kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses Viljandi valla õigusvastase tegevusega. Kaebajatel tuli oma väidete põhistamiseks ning tekkinud kahju (sh varalise kahju) kinnitamiseks esitada ka vastavad tõendid. Kaebajad kohtule ei vastanud.

6.Kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS §-de 37‒39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peavad olema selged menetluse pooled ning vaidluse ese (HKMS § 38 lõike 1 punkt 1 ja § 120 lõike 1 punkt 2; § 41 lõiked 1 ja 2). Kaebajad ei ole kohtule teatanud kaebaja II isikuandmeid, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebaja II isikut tuvastada. Juba eeltoodud põhjusel ei ole kaebaja II kaebuse edasine menetlemine võimalik. Kaebuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ning kaebuse sõnastusest lähtuvalt ei ole kohtule selge kaebuse alus. Vaatamata sellele, et kohtul on võimalik esitatud kaebust tõlgendada kui kaebust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole kaebajad siiski HKMS § 38 lõike 1 punktidest 67 tulenevalt kohtule teatanud, millal ja millise tegevusega kaebajale I mittevaralist kahju põhjustati, milles talle tekitatud kahju seisneb, millist tema õigushüve kahjustati ning kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses etteheidetava õigusvastase tegevusega. Ka kaebaja II osas ei ole kohtule selgitatud, millist tema õigushüve kahjustati ja kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses etteheidetava õigusvastase tegevusega. Kaebajad ei ole täpsustanud ka muid kohtu küsitud kahju hüvitamise nõude asjaolusid, sh varalise kahju nõude asjaolusid, ega esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks. HKMS § 41 lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lõige 3). Kohus ei saa asuda oletama, milline isik võiks olla kaebaja II, ega kaebuse alust iseseisvalt sisustama. Kaebajate tegevusetus kaebuse puuduste kõrvaldamisel viitab sellele, et neil ei ole enam huvi asja menetlemise vastu, mistõttu ei ole menetluse jätkamine põhjendatud.
7.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuna kaebajad ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist, siis tuleb nende kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel tagastada.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebajate riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus D.N-i ja XXi nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium