Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15.05.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-353 S.P kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse otsuse peale 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse kohta Kaebaja S.P Vastustaja Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk
Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.P apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
3-25-353
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja on tööealine ja töövõimeline isik, kes on loonud endast kuvandi kui pidevast abivajajast. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 kohaselt ei kuulu sidekulud eluasemekulude hulka ning neid ei hüvitata Tallinna linna õigusaktide kohaselt üldjuhul ka linna eelarvest. Üldiselt on sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks võimalik taotleda lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Ema hooldamisega seotud arve on kaebaja enda välja mõeldud kulu.
Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.
Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist osas, millega jäeti toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamisel eluasemekuludena arvesse võtmata kaebaja kantud sideteenuste kulud (taotlusele lisatud Elisa Eesti AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot) ning muud kaebaja eluasemekuludena deklareeritud kulud, milleks on kaebaja ema hooldamisega seotud kulud (kaebaja taotlusele lisatud OÜ Y 07.01.2025 arve nr 5012025 summas 5580 eurot) ja võlgnevus kommunaalkulude kohta (UÜ X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115 175 eurot). SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (praegu 200 eurot). SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna. Kuna seadus ei näe ette sidekulude arvestamist eluasemekuludena, puudub linnal kohustus arvestada neid kaebaja eluasemekulude hulka. Sidekulusid ei loeta erakorralisteks kuludeks ning neid ei kompenseerita ega hüvitata ka Tallinna linna õigusaktide alusel. Samuti puudub linnal kohustus hüvitada kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Kui kaebaja tellis endale teenuse (endale kuuluva juriidilise isiku vahendusel), mis pole linna- ega riigieelarvest hüvitatav, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda nende hüvitamist toimetulekutoetuse taotlemisel. SHS § 133 lg-s 5 toodud ammendavast loetelust ei tulene vastustajale kohustust võtta kaebaja eluasemekuludena arvesse ka kolmanda isiku hooldamisega seonduvaid kulusid. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Kaebaja esitas toimetulekutoetuse saamiseks ning endast abivajaja kuvandi loomiseks sisuliselt iseendaga sõlmitud üürilepingu alusel tasumisele
2(5)
3-25-353 kuuluva üüri. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab.
https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-elatusmiinimum.
3(5)
3-25-353 3-23-2046). Kaebaja ei ole väitnud, et temalt oleks kohtulahendiga välja mõistetud elatist ema kasuks. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetega ei oleks kooskõlas olukord, kus toetuse taotleja maksab ära kogu oma sissetuleku või enamiku sellest (teadmata ulatuses abi vajavale) sugulasele, jäädes niiviisi ise abi vajavasse olukorda või tekitades kunstlikult toimetulekutoetuse saamise vajaduse. Kuna riigi vahendid toetuste maksmisel on piiratud, on avalikuks huviks, et toimetulekutoetust makstakse üksnes inimesele, kellel on selle saamiseks tegelik vajadus. Elatise maksmine peab olema hädavajalik, s.o toimetulekut taotleval inimesel peab olema võimatu seda kulu mitte kanda või vähendada. Nii näiteks on reeglina möödapääsmatult vajalik ning põhjendatud maksta alaealisele lapsele miinimumsuuruses elatist, kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kõikide muude sugulaste ülalpidamiskohustusest vabaneb inimene PKS § 102 lg 1 järgi ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele inimesele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
3-25-353
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.