Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 17.04.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-353
Haldusasi
X. Xe kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks kaebaja 10.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-25-353 toimiku materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõte Xxxxx x-xx, Tallinn (registriosa number xxxxxxx) kohta. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluse peatamiseks. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaadata kaebus läbi kohtuistungil. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses tähemärgiga kaebaja nimi, tema elukoha andmed koos kinnistusraamatu registriosa numbriga ning temaga seotud juriidiliste isikute nimed.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.05.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 10.01.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse 2025. aasta jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse saamiseks.
2.Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna (Tallinna linn, vastustaja) 13.01.2025 otsusega nr 25275803480 määrati kaebajale toimetulekutoetus 351,80 eurot (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 7–8). Otsuse kohaselt makstakse kaebajale määratud toimetulekutoetus taotlusel märgitud arveldusarvele kolme tööpäeva jooksul. Toetuse määramisel võeti kaebaja eluasemekulude normkuluna arvesse elektrikulu 41,66 eurot, korterelamu haldamise kulu 26,88 eurot, olmejäätmeveo kulu 1,68 eurot, soojusenergia kulu 73,92 eurot, vee soojendamise kulu 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu 2,26 eurot, kokku 151,80 eurot. Otsuse kohaselt kaebajal sissetulek puudub.
3.Kaebaja esitas 12.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib kaebaja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 osalist tühistamist. Kaebaja
3-25-353 soovib Tallinna linna kohustamist arvestama sidekulud ja ka muud kulud eluasemekulude hulka, mida kaebaja on deklareerinud.
4.Tallinna Halduskohus võttis 21.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse, tõlgendades kaebuse nõudeid, Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 osaliseks tühistamiseks osas, milles Tallinna linn ei arvestatud kaebajale toimetulekutoetuse määramisel kaebaja tasutud sideteenuste kulusid ning muid kulusid, ning Tallinna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Sama määrusega määras kohus vastustajaks Tallinna linna, kohustas vastustajat kaebusele vastama, määras kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
5.Kaebaja esitas 11.03.2025 taotluse kohtuistungi korraldamiseks (dtl 68–80), sest kaebaja hinnangul on vastustaja tekitanud talle sedavõrd raskeid vigastusi, et kaebajal ei ole võimalik kirjutada. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist, mh kaebaja laimamise ning tema au ja väärikuse teotamise eest.
6.Kaebaja esitas 13.03.2025 (dtl 81–84), 14.03.2025 (dtl 85–100), 25.03.2025 (dtl 101–132), 01.04.2025 (dtl 156–205) ja 02.04.2025 taotluse menetluse peatamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks (dtl 206–255 ja dtl 256–307). Kaebaja põhjendab taotlusi sellega, et tal tekkinud mitmeid raskeid vigastusi ning tal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille tulemusena ei ole tal võimalik kõikides endaga seotud kohtuvaidlustes kohtule vastata ega taotlusi saata, vaid saab seda teha alles käesoleva aasta lõpuks. Kaebaja taotleb menetluse peatamist kuni 2026. aasta jaanuarikuuni. Kaebaja taotleb, et haldusasjas korraldataks avalik istung, sest vastustaja on tekitanud kaebajale sedavõrd raskeid vigastusi, et kaebaja ei saa ise kirjutada. Kaebaja soovib menetluse peatamist ka seonduvalt tema ema surmaga 07.03.2025 ning põhjusel, et käimas on kriminaalasi ning tsiviilasjad tema ema surmaga seotud varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotleb vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist, mh kaebaja ema surma põhjustamise eest ja kaebajale tekitatud hingelist läbielamise eest. Vastustaja on mõnitanud ja halvustanud kaebajaga seotud ettevõtte ja ka kaebaja enda tegevust oma ema elu ja tervise päästmisel ja ema abistamisel ega ole kaebajal lasknud aidata oma ema väites, et ema ei vajagi abi, mille tulemusena ema sai sellise vastustaja tegevuse tõttu surma. Kaebaja heidab ette, et vaatamata kaebaja korduvatele selgitustele saadab kohus kaebajale dokumente avaliku e-toimiku kaudu, kuigi kaebaja on palunud kohtudokumentide edastamist tema e-postile. Kaebajale ei ole käesolevas haldusasjas asja materjale edastatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane osas, milles on vastustaja jätnud arvestamata kaebaja eluasemekulude hulka sideteenuste kulud ning muud kaebaja taotluses deklareeritud kulud. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
7.1.Kaebaja soovib toimetulekutoetuse määramisel tema poolt kantud sideteenuste kulude arvestamist eluasekuludena, kuna kaebajale on varem toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel sideteenuste kulusid eluasemekuludena arvesse võetud. Kuna kaebajale ei ole nende kulude ulatuses toimetulekutoetust välja makstud, siis tuleb kaebajal sideteenustest ja internetiteenusest loobuda. Kaebaja toob välja, et sidekulud on kaebajale olulised töö otsimiseks ning olid tähtsad ka ema hooldamiseks. Tegemist ei ole kaebaja elustandardi tõstmiseks või toetamiseks vajalike kuludega, vaid ellujäämise standardi tarbeks vajalike kuludega. Kaebaja leiab, et kui tal olnuks rahalist ressurssi, oleks ta saanud oma ema valvata ja hooldada ning õigel ajal teda aidata. Ka selleks, et kaebaja tööealise isikuna saaks endale sobivat tööd otsida, on tal selleks vaja elektrit, maksta sidekulud ja interneti kulud. Kaebaja on veendunud, et vastustaja jätab kaebajale sideteenuste kulud toimetulekutoetuse määramisel arvestamata poliitilistel põhjustel ning selleks, et kaebaja ei saaks interneti sidekanalite kaudu teada uusi uudiseid, mis on seotud poliitikaga.
7.2.Kaebaja taotleb toimetulekutoetuse määramisel tema ema hooldamise ja kiirabiteenuste kulude tasumist, mis ta oli sunnitud emale hooldamiseks teenusena pakkuma. Kuna vastustaja on 2(7)
3-25-353 jätnud arvestama need kulud kaebaja toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel eluasemekuludena, on kaebajal tekkinud võlgnevused teenuseosutajate ees, mis vastustajal tuleks kaebaja hinnangul hüvitada.
7.3.Kaebaja heidab vastustajale ja tema haldusasju lahendavatele kohtunikele ette kaebaja tervise kahjustamist ning temale kahjulike lahendite tegemist. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
8.1.Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud kõiki kaebaja poolt esitatud ja ainult toimetulekutoetuse määramiseks asjasse puutuvaid kaebaja kantud kulusid. Vastustaja leiab, et toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada kaebaja elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud. Käesoleval juhul on kaebaja tööealine ja töövõimeline isik, kes on loonud endast kuvandi kui pidevast abivajavast isikust, esitades abi saamiseks nii seadusevastaseid (üürileping iseendaga) kui ka väljamõeldud, nii vastustajat kui ka kohut eksitavaid arveid, pangakontode väljavõtteid (millistest on võimalik välja lugeda, et kaebaja kulud ületavad oluliselt tulusid) ja muid dokumente.
8.2.Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg-st 5 ja Tallinna linna õigusaktidest, ei kuulu kaebaja sidekulud eluasemekulude hulka ja neid ei hüvitata. Üldjoones on sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks võimalik taotleda erinevatel juhtudel: lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Sidekulud ei ole aga erakorralised kulud ja seega ei kuulu need ka Tallinna linnas kompenseerimisele või hüvitamisele.
8.3.Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud tema ema hooldamisega seotud arve on kaebaja enda poolt väljamõeldud kulu. Esitatud arvest pole võimalik üheselt aru saada, millist teenust või toetust selle arvega esitletakse ja kas abivajaduse selle olemasolul katab või võiks katta riigi toetus või teenus või linna poolt pakutav muu toetus või teenus, või on siiski kaebaja poolt väljamõeldud arvega, mida kaebaja soovib esitada eluasemekulude hulka kuuluva kuluna. SHS § 133 lg 5 sätestab, milliseid kulusid eluasemekulude hulka arvatakse.
8.4.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et ei oleks saanud vaidlustatud otsusest erinevat otsust teha.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
10.Kaebaja esitas kohtule mitmeid taotluseid menetluse peatamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks (kaebaja 13.03.2025 taotlus (dtl 81–84), 14.03.2025 taotlus (dtl 85–100), 25.03.2025 taotlus (dtl 101–132), 01.04.2025 taotlus (dtl 156–205) ja 02.04.2025 taotlused (dtl 206–255 ja dtl 256–307). Taotluste kohaselt soovib kaebaja käesoleva haldusasja menetluse peatamist kuni 2026. aasta jaanuarikuuni. Kaebaja põhjendab taotlust eeskätt sellega, et tal on tekkinud raskeid tervisekahjustusi ning tal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille tulemusena puudub tal võimalus kõikides endaga seotud kohtuvaidlustes kohtule vastata ja taotlusi saata. Kaebaja selgitas, et lisaks pooleliolevatele haldusasjadele on ta seotud kriminaalasjaga ja tsiviilasjadega, mis on puudutavad tema ema surma põhjustanud asjaolusid ja varalise kahju hüvitamist. Kaebaja soovib menetluse peatamist ka seonduvalt tema ema surmaga 07.03.2025.
11.Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel (HKMS § 91 lg 2). Kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks tuleb praegusel juhul pidada menetluse peatamist mõjuval põhjusel HKMS § 94 alusel, mille kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral 3(7)
3-25-353 võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks. Menetluse peatamiseks on mõjuvaks põhjuseks sellised asjaolud, mis takistavad isikul tema soovile vaatamata kohtumenetluses osaleda. Kohtu hinnangul ei kujuta kaebaja kirjeldatud asjaolud endast mõjuvat põhjust HKMS § 94 tähenduses, mis õigustaksid käesoleval juhul menetluse peatamist. Olukorras, kus kaebaja on saanud käesolevas haldusasjas esitada arvukalt erinevaid taotlusi ja kirjeldanud suurehulgaliselt asjaolusid, mis ei ole seotud kaebusega, ei ole kohtu jaoks usutav, et kaebajal esinevad sellised raskused, sh tervisest tulenevad piirangud, mis piiravad tema kohtumenetluses osalemist. Kaebaja arvukad ja mahukad menetlusdokumendid lükkavad veenvalt ümber tema korduvad väited ületamatutest raskustest kirjalike seisukohtade esitamisel. Kaebaja saab ise kergendada kohtuga suhtlemist, esitades lühidad ja üksnes kaebuse lahendamiseks asjakohased seisukohad (HKMS § 38 lg 1 p 7 ja 8). Kaebaja ei ole esitanud ka menetluses osalemisest takistava terviseseisundi kohta ühtki tõendit. Sealjuures ei ole kaebaja 25.03.2025 menetlusdokumendile lisatud terviseandmetest tulenevalt (nt dtl 151) võimalik järeldada kaebaja kirjeldatud raskusi kohtuga kirjalikul suhtlemisel. Samuti ei kajasta kaebaja esitatud dokumendid tema tervislikku seisundit kohtumenetluse ajal (nt dtl 149–150, 152-155). Üldine viide halvale tervisele ning asjaolu, et kaebaja kirjutab oma avaldusi vabatahtlike abiga ning osaleb mitmetes muudes kohtuasjades, ei ole piisav menetluse peatamiseks. Ehkki kohus leiab, et lähedase isiku surm võib põhjustada kaebajale hingelisi üleelamisi, ei ole see siiski kohtu hinnangul selliseks takistuseks, mille tõttu tuleks käesoleva kohtuasja menetlus peatada olukorras, kus haldusasjas on võimalik lõpplahend teha. Küll aga võib see olla aluseks tähtaja ennistamiseks, kui kaebajal ei ole sellest tulenevalt võimalik järgida seaduses sätestatud menetlustähtaegu (nt apellatsioonkaebuse esitamisel, HKMS § 71). Kohtu hinnangul on kaebuse asjaolud piisavalt selged, tegemist ei ole suuremahulise ega keeruka vaidlusega. Samuti on menetlusosalised saanud esitada kohtule täiendavaid seisukohti kohtu määratud tähtaja jooksul. Neil põhjustel ei pea kohus menetluse peatamist põhjendatuks.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
13.Kaebaja on avaldanud soovi käesoleva haldusasja arutamiseks kohtuistungil. Kohus määras kaebust menetlusse võttes 21.02.2025 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlustes toodud väited ei anna alust kohtuistungi korraldamiseks. Kaebaja seni esitatud menetlusdokumendid lükkavad ümber tema väited raskustest kirjalike seisukohtade esitamisel ja suulise istungi korraldamise vajadusest. Kaebaja on kirjalikult suutnud oma selgitused ja väited kohtule esitada, mistõttu on võimalik asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Samuti on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Haldusasja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks räägivad ka kaebaja korduvad viited tema halvale tervislikule seisundile. Sealjuures asja lahendamine kirjalikus menetluses säästab nii kaebaja aega kui ka tema tervist.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
15.Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja vastustaja 13.01.2025 otsust menetluses nr 25275803480, millega määrati kaebajale toimetulekutoetus 351,80 eurot. Otsuse kohaselt arvestas vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse määramisel eluasemekuludena elektrikulu 41,66 eurot, korterelamu haldamise kulu 26,88 eurot, olmejäätmeveo kulu 1,68 eurot, soojusenergia kulu 73,92 eurot, vee soojendamise kulu 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu 2,26 eurot, kokku 151,80 eurot. Kaebaja ei ole otsuse vaidlustamisel väitnud, et vastustaja arvestus toimetulekupiiri, eluaseme normkulu või vastustaja väljatoodud arvestuskäik kulude osas oleks ebaõige. Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist üksnes osas, millega jäeti toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamisel eluasemekuludena arvesse võtmata kaebaja kantud sideteenuste kulud (taotlusele lisatud X X AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot, dtl 11) ning muud kaebaja deklareeritud kulud, milleks on kaebaja ema hooldamisega seotud kulud (kaebaja taotlusele lisatud XX X 07.01.2025 arve nr 5012025 summas 5580 eurot, dtl 15) ja võlgnevus kommunaalkulude kohta (XX X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115 175 eurot, dtl 62). Seega on käesolevas asjas vaidlus küsimuses, kas vastustaja 13.01.2025 4(7)
3-25-353 toimetulekutoetuse määramise otsus on õiguspärane ja põhjendatud osas, milles on kaebaja soovitud sideteenuste ja muud eespool nimetatud kulud jäetud arvestamata, või on vastustaja jätnud kaebaja väljatoodud kulutustega arvestamata õigusvastaselt.
16.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus.
17.Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133 lg-s
5.SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.
18.Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäära (SHS § 133 lg 6). Tallinna linnas eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele.
19.Kaebaja soovib, et vastustaja võtaks kaebaja eluasemekuludena arvesse sideteenuste kulud (X X AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot, dtl 11). Lähtudes SHS § 133 lg-s 5 sätestatud loetelust, ei kuulu kaebaja sideteenuste kulud toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude hulka, mistõttu neid kulusid ei hüvitata toimetulekutoetuse raames. Vastustaja on kohtule selgitanud, et sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks on võimalik taotleda erinevatel juhtudel, nt lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Vastustaja toob välja, et üldiselt ei loeta sidekulusid erakorralisteks kuludeks ning need ei kuulu ka Tallinna linna õigusaktide alusel kompenseerimisele või hüvitamisele. Kohus leiab, et kuivõrd seadusandja ei ole sidekulusid eluasemekuludena arvestamist toimetulekutoetuse määramisel ette näinud, puudub vastustajal kohustus arvestada sideteenuste kulusid kaebaja eluasemekulude hulka toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. Samuti puudub vastustajal kohustus hüvitada kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Kui kaebaja tellis endale teenuse (ja tegi seda endale kuuluva juriidilise isiku vahendusel), mis ei ole linna ega riiklikest eelarvelistest vahenditest hüvitatavad, siis puudub 5(7)
3-25-353 kaebajal subjektiivne õigus nende hüvitamist toimetulekutoetuse taotluse määramisel nõuda. Seega on vastustaja jätnud kaebaja sideteenuste kulud õiguspäraselt kaebaja eluasemekulude hulka arvestamata.
20.Kaebaja soovib kaebuses, et vastustaja võtaks kaebaja eluasemekuludena arvesse ka kaebaja ema hooldamise ja väidetava kiirabi teenusega seotud kulud (XX X 07.01.2025 arve nr 5012025 summas 5580 eurot, dtl 15). Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis toimetulekutoetuse lahendamisel eluasemekuludena arvestatavad kulud on sätestatud SHS § 133 lg-s 5 ammendava loeteluna. Kohus selgitab, et viidatud sättest ei tulene vastustajale kohustust võtta kaebaja eluasemekuludena arvesse kolmanda isiku hooldamisega seonduvaid kulusid. Seega on vaidlustatud toimetulekutoetuse otsus õiguspärane ka osas, milles vastustaja jätnud need kulud eluasemekuludena arvestamata.
21.Samuti soovib kaebaja eluasemekuludena üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse arvestamist (XX X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115 175 eurot, dtl 62). SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest tulenevalt ei kuulu seega kaebaja võlgnevused toimetulekutoetuse arvestusse. Lisaks on kohus seisukohal, et XX X, mille täisosanikuks on kaebaja, arve ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja eluruumiga seotud täiendavaid kulusid, nt jooksval kuul tasumisele kuuluv üürikulu. Kaebaja on esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 147). Kuna kaebaja esitatud väljavõtte tegemise kuupäevaks on dokumendi pealkirjast nähtuvalt 02.02.2023, võtab kohus kaebaja eluruumi kinnistusraamatu väljavõtte käesoleva haldusasja materjalide juurde. Viidatud väljavõtte kohaselt on kaebaja eluruumi omanikuks XXX X X xx X X, mille juhatuse liikmeks on samuti kaebaja. Kaebajal on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1 ja § 5 lg 2 alusel kohustus esitada nõuetekohased kontrollitavad kuludokumendid ning aidata igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele. Kohtule nähtuvalt on kaebaja esitatud arve koostajaks kaebajaga seotud juriidiline isik, kes ei ole kaebaja eluruumi omanik, mistõttu on kohtu hinnangul kaebaja esitanud toimetulekutoetuse taotlemisel vastuolulisi andmeid. Seega nõustub kohus vastustaja järeldusega, et kaebaja esitas toimetulekutoetuse saamiseks ja abivajaja kuvandi loomiseks sisuliselt iseendaga sõlmitud üürilepingu alusel eluasemekuluna tasumisele kuuluva üüri. Viidatud arve sisaldab lisaks läbisegi kommunaal-, üüri- ja halduskulusid neid konkreetselt eristamata ning ka oluliselt varasemast ajast tekkinud võlgnevusi. Kuivõrd kaebaja varasemad võlgnevusi ei kaeta toimetulekutoetuse arvelt ning kaebaja on esitanud vastuolulisi andmeid jooksval kuul tasumisele kuuluva üürikulu osas, siis kohtu hinnangul on vastustaja jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebajale toimetulekutoetuse määramisel kaebaja eluasemekulude hulka kaebaja deklareeritud üürikulu ning üüri- ja kommunaalkulude võlgnevused.
22.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada pigem konservatiivselt tõepoolest hädavajalikel juhtumitel, mitte inimese hea elujärje säilitamiseks. Vastasel korral ei jaguks vahendeid nendele inimestele, kes abi vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214, p 26). Käesolevas asjas on vastustaja vastavalt kaebaja esitatud nõuetekohastele kuludokumentidele toimetulekutoetuse kaebajale määranud. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole aga hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab.
23.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja 13.01.2025 otsus nr 25275803480 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub kaebaja taotletud osas alus. Kuivõrd kohus jätab tühistamiskaebuse rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
25.Kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumentides teinud arvukaid etteheiteid vastustaja ja kohtute tegevusele ning väitnud talle kahju tekitamist ja viidanud sellest tulenevalt ka kahju hüvitamise kohustusele. Kuivõrd käesolevas asjas on vaidluse all kaebajale toimetulekutoetuse määramine, ei ole sellised kaebaja väited käesoleva asja lahendamisega ega kaebuse nõudega 6(7)
3-25-353 seotud ning väljuvad kaebuse piiridest. Sellest tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited tema taotlusi menetlevate ametnike ja kohtu tegevusele, samuti väited kahju hüvitamise kohustusest. Kui kaebaja soovib, et talle hüvitataks konkreetne kahju, tuleb kaebajal esitada sellekohane selge ja motiveeritud kaebus. Kaebaja on heitnud kohtule ette sedagi, et vaatamata tema korduvatele selgitustele saadab kohus kaebajale dokumente avaliku e-toimiku kaudu, kuigi kaebaja on palunud kohtudokumentide edastamist tema e-postile. Kaebaja toob välja, et talle ei ole käesolevas haldusasjas asja materjale edastatud. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt nähtub kohtule, et kohus on kaebajale kõik käesoleva haldusasja materjalid, sh kohtu 21.02.2025 määrus ning vastustaja 28.02.2025 vastus kaebusele, tema soovitud e-posti aadressile edastanud ning kaebaja on saanud vastustaja vastusele esitada enda seisukohad, kusjuures kopeerides vastustaja seisukohad enda esitatud menetlusdokumentidesse (vt nt kaebaja 14.03.2025 menetlusdokument, dtl 85–100). Seega on kaebajale kohtudokumentide edastamata jätmise väited põhjendamatud.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Samuti on vastustaja esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
27.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime, kaebaja elukoha andmed koos kinnistusraamatu registriosa numbriga (Xxxxx x-xx, Tallinn (registriosa number xxxxxxx)) ning temaga seotud juriidiliste isikute nimed (XXX X X xx X X;
XX X; XX X).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.