3-25-353 S.P kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse otsuse peale 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse kohta Kaebaja S.P Vastustaja Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk
1.Tagastada S.P apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jätta S.P riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja temaga seotud juriidiliste isikute nimed tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.P esitas 10.01.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse maksta talle 2025. aasta jaanuarikuu eest toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvat toetust.
2.Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond määras 13.01.2025 otsusega nr 25275803480 S.P-le toimetulekutoetuse 351,80 eurot (dtl 7–8). Toetuse määramisel võeti kaebaja eluasemekulude normkuluna arvesse elektrikulu 41,66 eurot, korterelamu haldamise kulu 26,88 eurot, olmejäätmeveo kulu 1,68 eurot, soojusenergia kulu 73,92 eurot, vee soojendamise kulu 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu 2,26 eurot, kokku 151,80 eurot.
3-25-353
3.S.P esitas 12.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PõhjaTallinna Valitsuse 13.01.2025 otsus nr 25275803480 osaliselt ning kohustada Tallinna linna arvestama eluasemekulude hulka ka sidekulud ja muud tema deklareeritud kulud. Kaebuse kohaselt on varem sideteenuste kulusid eluasemekuludena arvesse võetud. Sideteenused on kaebaja jaoks hädavajalikud. Lisaks tuleb arvesse võtta kaebaja kulusid, mida ta on olnud sunnitud tegema ema hooldamiseks ja kiirabiteenusteks.
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja on tööealine ja töövõimeline isik, kes on loonud endast kuvandi kui pidevast abivajajast. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 kohaselt ei kuulu sidekulud eluasemekulude hulka ning neid ei hüvitata Tallinna linna õigusaktide kohaselt üldjuhul ka linna eelarvest. Üldiselt on sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks võimalik taotleda lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Ema hooldamisega seotud arve on kaebaja enda välja mõeldud kulu.
Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.
Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist osas, millega jäeti toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamisel eluasemekuludena arvesse võtmata kaebaja kantud sideteenuste kulud (taotlusele lisatud Elisa Eesti AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot) ning muud kaebaja eluasemekuludena deklareeritud kulud, milleks on kaebaja ema hooldamisega seotud kulud (kaebaja taotlusele lisatud OÜ Y 07.01.2025 arve nr 5012025 summas 5580 eurot) ja võlgnevus kommunaalkulude kohta (UÜ X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115 175 eurot). SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (praegu 200 eurot). SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna. Kuna seadus ei näe ette sidekulude arvestamist eluasemekuludena, puudub linnal kohustus arvestada neid kaebaja eluasemekulude hulka. Sidekulusid ei loeta erakorralisteks kuludeks ning neid ei kompenseerita ega hüvitata ka Tallinna linna õigusaktide alusel. Samuti puudub linnal kohustus hüvitada kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Kui kaebaja tellis endale teenuse (endale kuuluva juriidilise isiku vahendusel), mis pole linna- ega riigieelarvest hüvitatav, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda nende hüvitamist toimetulekutoetuse taotlemisel. SHS § 133 lg-s 5 toodud ammendavast loetelust ei tulene vastustajale kohustust võtta kaebaja eluasemekuludena arvesse ka kolmanda isiku hooldamisega seonduvaid kulusid. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Kaebaja esitas toimetulekutoetuse saamiseks ning endast abivajaja kuvandi loomiseks sisuliselt iseendaga sõlmitud üürilepingu alusel tasumisele
2(5)
3-25-353 kuuluva üüri. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab.
6.S.P esitas 13.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsuse peale. Eluohtlikku haigust põdeval inimesel on vajalik teha kulutusi sideteenusele haiguse kontrolliks ning abi kutsumiseks. Seadus, mis sellega ei arvesta, on vastu võetud rumalusest ja mõttetust kokkuhoiust. Tekib küsimus, kuidas peaks oma lapsega sidet pidama suurema lapsega üksikema, kes ei saa lapsetoetust ning on sunnitud taotlema toimetulekutoetust. Kaebaja kandis kulutusi oma ema elus hoidmiseks ja täitekulusid ning ta on edastanud vastustajale selle kohta tõendid. Kaebajat on menetlustes koheldud lubamatul viisil. Menetluste tulemusel on surnud kaebaja elukaaslane ja ema. Kaebaja ei saanud ema surma tõttu kohtumenetlusest osa võtta. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kui tema kaebus ei ole korrektne, taotleb ta riigi õigusabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et S.P apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 ps 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel lähtub kohus apellandi faktiväidetest ja hindab üksnes õiguslikku perspektiivikust.
8.Halduskohus leidis õigesti, et Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 tegemisel ei ole eluasemekulusid valesti arvestatud ning S.P nõue otsuse tühistamiseks eluasemekulusid puudutavas osas on põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki.
9.Sidekulud ei kuulu SHS § 133 lg 5 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluasemekulude ega muude SHS § 133 lg 1 alusel netosissetulekust maha arvatavate kulude hulka. SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 131 lg 3 teine lause sätestab, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Minimaalsed vahendid sidekuludeks on hõlmatud esmavajaduste rahuldamisega, mille hüvitamiseks makstaksegi toimetulekutoetust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 05.05.2020 otsuses asjas nr 5-20-1 (p 21), et orientiiriks toimetulekupiiri võrdlemisel põhiseadusliku puuduse piiriga saab pidada Statistikaameti arvutatavat arvestuslikku elatusmiinimumi. Arvestuslik elatusmiinimum võtab arvesse kulutusi sideteenusele1. Vastustaja ning halduskohus on õigesti põhjendanud, et kaebaja sidekulusid ei saa hüvitada ka Tallinna linna eelarvest makstavate toetustega.
10.Halduskohus on õigesti leidnud, et kulutused ema hooldamiseks ei kuulu SHS § 133 lg 1 alusel netosissetulekust maha arvatavate kulude hulka. Mitte igasugune rahaline või varaline tugi alanejale või ülenejale sugulasele pole käsitatav elatise maksmisena SHS § 133 lg 1 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus asjas nr 1
3-25-353 3-23-2046). Kaebaja ei ole väitnud, et temalt oleks kohtulahendiga välja mõistetud elatist ema kasuks. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetega ei oleks kooskõlas olukord, kus toetuse taotleja maksab ära kogu oma sissetuleku või enamiku sellest (teadmata ulatuses abi vajavale) sugulasele, jäädes niiviisi ise abi vajavasse olukorda või tekitades kunstlikult toimetulekutoetuse saamise vajaduse. Kuna riigi vahendid toetuste maksmisel on piiratud, on avalikuks huviks, et toimetulekutoetust makstakse üksnes inimesele, kellel on selle saamiseks tegelik vajadus. Elatise maksmine peab olema hädavajalik, s.o toimetulekut taotleval inimesel peab olema võimatu seda kulu mitte kanda või vähendada. Nii näiteks on reeglina möödapääsmatult vajalik ning põhjendatud maksta alaealisele lapsele miinimumsuuruses elatist, kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kõikide muude sugulaste ülalpidamiskohustusest vabaneb inimene PKS § 102 lg 1 järgi ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele inimesele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
11.SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 otsuses asjas nr 3-23-2644 (p-d 11 ja 13) tuvastanud, et UÜ X on kaebajaga seotud isik (kaebaja on täisosanik) ning kaebajaga seotud äriühingu esitatud üüriarve kajastab näilikku ja seega tühist tehingut tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu on vastustaja jätnud üüriarve põhjendatult arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8 sätestatud välistus olnuks selles asjas kohaldatav või mitte. Seega on halduskohtu otsuse p-s 21 võetud seisukohad UÜ X 06.12.2024 arve nr 06012025 kohta seadusega kooskõlas.
12.Ehkki see ei puuduta otseselt eluasemekulude arvestamise küsimust ja täitemenetluse kulusid polnud deklareeritud ka toimetulekutoetuse taotluses, märgib ringkonnakohus, et kaebusele lisatud kaebaja Swedbank AS konto väljavõttest 2024. a detsembri kohta ei nähtu, et kaebajalt oleks toimetulekutaotluse taotlemisele eelnenud kuul täitemenetluses kinni peetud summasid täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt. See on ka loogiline, kuna kaebaja deklareeris toetuse taotlemisel eelnenud kuu sissetulekuks 0 eurot. Seega ei saanud ka selles osas teha SHS § 133 lg 1 alusel mahaarvamisi.
13.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja on kohaldanud SHS §-i 133 õigesti. Muud apellatsioonkaebuse väited ei ole Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel asjakohased. Apellandi väidetud menetluslikud minetused ei saanud mõjutada asja lõpptulemust. Siinses asjas ei ole põhjendatud tegeleda apellandi väidetega, mis ei seondu Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr 25275803480 õiguspärasusega, s.o tema elukaaslase ja ema surmaga seonduvad asjaolud ning etteheiteid erinevate ametiisikute tegevusele. Viimati nimetatuga seotud nõuded saab kaebaja soovi korral esitada eraldi kaebuses. Ringkonnakohus mõistab halduskohtu otsuse p-s 25 toodud seisukohti selliselt, et halduskohus on pidanud põhjendamatuks kaebuse muutmise taotlust täiendada kaebust uute nõuetega. See seisukoht on HKMS § 49 lg 1 alusel sisuliselt õige, kuna vaidlus toimetulekutoetuse üle on kiireloomuline ning kahjunõude menetlema asumine oleks ilmselt oluliselt venitanud menetlust. Samas pidanuks otsustus keelduda kaebuse muutmise taotluse vastuvõtmisest sisalduma otsuse resolutsioonis. Siinses asjas ei too see kaasa aga halduskohtu otsuse tühistamist asjaomases osas, kuna kaebuse muutmise taotlus tuleks lõppkokkuvõttes jätta niikuinii rahuldamata. 4(5)
3-25-353
14.Järelikult ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus keeldub HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult.
15.HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et kaebaja pole Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
16.Kuna kaebaja õiguste kaitse võimalus on perspektiivitu apellatsioonkaebuse tõttu ilmselt vähene, jääb riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.