Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
15.05.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-678
Haldusasi
Q.R kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 07.11.2024 korralduse osaliseks tühistamiseks ja 13.02.2025 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Q.R, esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q.R määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Q.R määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-678.
2.Jätta Q.R määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-678 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Q.R-ile kuulub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Loo alevikus Loo kinnistu (katastritunnus 24504:002:1170).
2.Jõelähtme Vallavalitsus seadis 07.11.2024 korraldusega nr 834 kinnisasjale sundvaldused vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektrimaakaabelliini ning reservtoru tarbeks (korralduse p-d 1 ja 2).
3.Q.R esitas 07.11.2024 korralduse peale vaide, mille Jõelähtme Vallavalitsus jättis 13.02.2025 vaideotsusega nr 96 rahuldamata.
3-25-678
4.Q.R esitas 19.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 07.11.2024 korralduse tühistamiseks osas, millega seati kaebajale kuuluvale kinnistule sundvaldused, ning 13.02.2025 vaideotsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kaebetähtaja ületamise põhjenduste esitamiseks 7päevase tähtaja.
6.Q.R esitas 04.04.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt oli kaebaja lepinguline esindaja 17.02.‒18.02.2025 töölt eemal seoses haigusega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2025 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas kaebuse menetluse. Algses kaebuses põhjendas kaebaja esindaja kaebuse tähtaegsust sellega, et vaideotsus toimetati talle tema hinnangul kätte 17.02.2025. Kohus selgitas 27.03.2025 määruses, miks tuleb vaideotsuse kaebaja esindajale kättetoimetamise ajaks lugeda 14.02.2025. Kaebetähtaeg oli seega kaebuse esitamise ajaks 19.03.2025 möödunud. Kaebaja esindaja nõustus sellega 04.04.2025 avalduses. Kaebetähtaja ennistamise taotluse järgi oli kaebaja esindaja 17.02.‒18.02.2025 töölt eemal seoses haigusega. Esitatud haiguslehe järgi oli kaebaja esindaja aga haigestunud 17.03.‒ 18.03.2025. Kaebaja esindaja võimalik haigestumine 17.02.‒18.02.2025 ei tingiks kaebetähtaja ennistamist. Hoolimata kaebaja esindaja haigusest kaebetähtaja esimestel päevadel oli kaebajal piisavalt aega tähtaegse kaebuse esitamiseks. Seega ei takistanud esindaja haigus kaebetähtaja järgimist. Lisaks tuleks haiguse tõttu tegemata jäänud toiming teha 14 päeva jooksul pärast selle tegemist takistanud asjaolu äralangemist (HKMS § 71 lg 2). Ka ei ole kaebaja esindaja haigestumine 17.02.‒18.02.2025 millegagi tõendatud. On võimalik, et kaebaja esindaja eksis taotluses kuupäevade märkimisega ning tahtis tegelikult väita, et oli haigestunud 17.03.‒18.03.2025. Selle kohta esitas kaebaja esindaja ka tõendi (haigusleht, dtl 130‒131). Kohus ennistab kaebetähtaja juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Praegu pole tegu sellise olukorraga. Kaebetähtaja ületamise tingis kaebaja esindaja eksimus menetlustähtaja kulgemise arvestamisel. Kaebaja esindaja arvas, et tähtaeg hakkas kulgema 17.02.2025. Sellisel juhul oleks kaebuse esitamise tähtajaks 19.03.2025, mil kaebus esitatigi. Kaebuses pole kaebaja pööranud tähelepanu sellele, et kaebetähtaeg on ületatud, ega taotlenud tähtaja ennistamist. Väite, et kaebaja esindaja oli haigestunud, esitas kaebaja alles pärast seda, kui kohus juhtis tähelepanu kaebaja esindaja eksimusele kaebetähtaja kulgemise osas. Seega ei olnud kaebaja esindaja võimalik haigestumine 17.03.2025 ja 18.03.2025 põhjuslikus seoses kaebetähtaja ületamisega. Kohus peab tõenäoliseks, et esitatud haiglusleht on vormistatud tagantjärele selleks, et kaebaja esindaja eksimus parandada ja saavutada kaebetähtaja ennistamine. Tõendi järgi on töövõimetusleht sisestatud alles 07.04.2025 ning suletud samal päeval. Selline haigusleht ei tõenda, et kaebaja esindaja oleks olnud 17.03.2025 ja 18.03.2025 tegelikult haige ja võimetu tähtaegset kaebust esitama.
8.Q.R palub 23.04.2025 määruskaebuses halduskohtu 07.04.2025 määrus tühistada ja ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja esindaja eksis kaebetähtaja ennistamise taotluses kuupäevade märkimisega ning tahtis tegelikult väita, et oli haige 17.03.‒18.03.2025, esitades selle kohta halduskohtule ka haiguslehe. Esindaja haigestumine on kohtupraktika kohaselt mõjuv põhjus, mille tõttu ei 2(4)
3-25-678 saanud kaebaja kaebetähtaega järgida. Seetõttu on vale halduskohtu järeldus, et kaebaja esindaja haigestumine ei ole põhjuslikus seoses kaebetähtaja ületamisega. Esindaja naases tööle 19.03.2025 ning esitas samal päeval kaebuse. Esindaja taotles kaebetähtaja ennistamist seoses haigestumisega. Kohus ei ole selgitanud, kuidas ja millal peab olema digiloosse sisestatud haigusleht. Kaebaja esindaja pöördus seoses haigestumisega perearsti poole ja palus vormistada perearstil haigusleht pärast seda, kui oli tutvunud halduskohtu 27.04.2025 määrusega. Perearst sisestas haiguslehe digiloosse 07.04.2025. Esindaja laadis samal päeval tõendi digiloost alla ja esitas halduskohtule. Haiguslehe digiloosse salvestamise aeg ei tohiks vähendada selle tõenduslikku väärtust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Vaidlust ei ole, et kaebajale tehti 13.02.2025 vaideotsus teatavaks 14.02.2025 ning kaebus esitati halduskohtule 19.03.2025, seega kaebetähtaega ületades.
11.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt 01.01.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebetähtaja ennistamiseks peab mõjuva põhjusena käsitatav takistus kaebuse esitamiseks olema püsiv (Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).
12.Praeguses asjas on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist põhjendatud kaebaja esindaja haigestumisega. Seejuures on kaebaja määruskaebuses kinnitanud, et esindaja eksis 04.04.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluses kuupäevadega ning tegelikult oli esindaja haige 17.03.‒18.03.2025, mitte 17.02.‒18.02.2025.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, mis takistas tal kaebuse tähtaegset esitamist.
14.Kaebaja esindaja haigestumine 17.03.‒18.03.2025 ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kuigi haigus võib olla objektiivne takistus, mis õigustab kaebetähtaja ületamist, on kaebetähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt ka Riigikohtu 3(4)
3-25-678 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Praegusel juhul ei ole tegu sellise olukorraga. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 15.02.2025 ning kaebuse esitamise viimane päev oli 17.03.2025. Kaebaja esindaja haigestumine kaebetähtaja viimasel päeval 17.03.2025 ei ole praegusel juhul käsitatav objektiivse ja kestva takistusena kaebuse tähtaegseks esitamiseks, sest kaebuse esitamine oli võimalik ka haigestumisele eelneval 30-l päeval ehk 15.02.‒ 16.03.2025. Asjas ei ole esile toodud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebuse esitamist sel ajavahemikul. Isegi kui kaebaja esindaja planeeris kaebust esitada viimasel päeval ehk 17.03.2025, ei kinnita tõendid, et haigus oleks muutnud (kasvõi puudustega) kaebuse esitamise võimatuks.
15.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 124 lg-le 2 ning § 152 lg 1 p-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.