K kaebus Narva Linnavalitsuse 02.03.2022. a sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsus K apellatsioonkaebus Kaebaja – K Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Narva linn
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga K.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavalitsus tegi 05.02.2021 kaebajale ettekirjutuse nr 2112899/00015 (dtl 35– 40), millega kohustas kaebajat, kes on Kangelaste prospekt 25 korteri nr 29 omanik, esitama hiljemalt 05.07.2021 Narva Linnavalisuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile korterite nr 17, 20, 23, 26 ja 29 köögi püstaku osas (korteri nr 29 ulatuses) ventilatsiooni süsteemi erakorralise auditi. Sama ettekirjutusega kohustati kaebajat täitma hiljemalt 04.10.2021 ventilatsiooni süsteemi auditi aruandes ülal viidatud korterites ventilatsiooni nõuetele mittevastavuse korral ettepanekud ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
2.Narva Linnavalitsus tegi 02.03.2022 sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 (dtl 31–33), kuna kaebaja ei olnud tähtajaks täitnud järgnevaid kohustusi: 1) esitada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile Kangelaste prospekt 25 korterite nr 17, 20, 23, 26 ja 29 köögipüstaku osas (korter nr 29 ulatuses) ventilatsioonisüsteemi
taastamise ehitusteatis ja ehitusprojekt; 2) viia Kangelaste prospekt 25 korterites nr 17, 20, 23, 26 ja 29 ümberehitatud ventilatsioonisüsteem köögipüstaku osas (korter nr 29 ulatuses) nõuetega vastavusse – ehitisregistris kasutusteatise menetlus on lõppenud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kinnitusega. Ettekirjutuse nõuete määratud tähtajaks, st 25.04.2022 täitmata jätmise eest määras Narva Linnavalitsus kaebajale sunniraha summas 200 eurot.
3.Kaebaja esitas 24.05.2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja täpsustatud kaebuse (dtl 164–173; 275–288) Narva Linnavalitsuse 05.02.2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti 02.03.2022. a sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 05.02.2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel sunniraha sissenõudmise ja rakendamise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist vastustaja 05.02.2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas.
4.Pärast seda, kui Tartu Halduskohus jättis 09.10.2023. a määrusega (dtl 569–573) rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 05.02.2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamise nõude esitamise osas ning lõpetas haldusasja menetluse nimetatud ettekirjutuse tühistamise nõude osas, jäi menetlusse kaebaja nõue keelata 02.03.2022. a otsuse nr 1-13.2/380-5 alusel sunniraha rakendamine, mille Tartu Halduskohus oli menetlusse võtnud 22.03.2023. a määrusega (dtl 386–390). Nimetatud kohtumäärused on jõustunud. Halduskohtu otsus
5.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2024. a otsusega (dtl 616–621) kaebuse rahuldamata.
6.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Halduskohus märkis, et haldustäite vaidlustes kontrollib kohus üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (haldusmenetluse seaduse § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3).
7.Halduskohtule ei nähtunud asjaolusid, millest tingitult saaks 02.03.2022 otsust nr 1-13.2/380-5 sunniraha määramise kohta pidada õigusvastaseks ja keelata sunniraha rakendamine. Sunniraha peab motiveerima isikut haldusorgani ettekirjutust täitma, mistõttu erinevate rikkumiste ning erineva majandusliku võimekusega isikute puhul ei olegi põhjendatud eeldada, et määratakse ühesugused sunnirahad. Halduskohus leidis, et kaebajale määratud sunniraha ei ole tavapärasest praktikast niivõrd erinev, et seda saaks kaebajale tehtud ettekirjutuse sisu ja kaebaja isikut arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole esitatud vastustajale ühtegi küsimust sunniraha suuruse kohta. Vastupidi – kaebaja oli mitu korda vastustajat teavitanud sellest, et kavatseb ettekirjutuse täita. Seega sunniraha suurus 100 eurot ühe ettekirjutuse nõude kohta (ettekirjutuses sisaldas kaht nõuet) on proportsionaalne ja ei ole kaebajale väga koormav.
8.Kokkuvõttes leidis halduskohus, et sunniraha määramine oli õiguspärane. Samas viitas halduskohus sellele, et kui vastustajale on teada, et isik on talle kehtiva haldusaktiga peale pandud kohustuse täitnud enne sunniraha tasumist või sunniviisilist sissenõudmist täitemenetluses, peab haldusorgan lõpetama sunniraha sissenõudmise toimingute tegemise, 2
sest ATSS § 8 lg 3 p 1 keelab sunniraha rakendamise olukorras, kus selle rakendamise alus on ära langenud.
9.Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
10.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
11.Kaebaja hinnangul on sunniraha summas 200 eurot ebaproportsionaalne. Narva linnal tuleb ettekirjutuse tegemisel tõendada, et õigusliku aluseta ventilatsioonikanalid on ümber ehitanud kaebaja. Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks ventilatsioonikanalite süsteemi omavoliliselt ümber ehitanud. Narva linn ei ole väidetavat rikkumist tõendanud.
12.Narva linn ei ole selgitanud, miks rakendati sunniraha just 200 euro ulatuses. Tegemist on meelevaldse otsusega, kuna sunniraha rakendamise otsusest sellekohaseid põhjendusi ei nähtu. Sunniraha suuruse määramisel ei ole arvestatud ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja kaebaja majanduslikku seisundit. Kaebaja hinnangul on sunnirahal karistuslik iseloom.
13.Olukorras, kus kaebaja ei saa enam vaidlustada ettekirjutust ennast, on kohtul siiski ettekirjutuse alusel sunniraha kohaldamisel kohustus kontrollida, kas ettekirjutus ise oli õiguspärane. Antud juhul on kaebaja tõendanud, et 2021. a ettekirjutus ei saa olla õiguspärane ning halduskohtus on menetlusõiguse norme rikkudes jätnud nimetatud olulises küsimuses lahendi tegemisel seisukoha kujundamata. Esialgse õiguskaitse taotlus
14.Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni Narva Linnavalitsuse 02.03.2022. a sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 kehtivus ja keelata otsuse täitmine kohtulahendi jõustumiseni.
15.Kaebaja ei ole 02.03.2022. a sunniraha rakendamise otsust täitnud, kuna leiab, et selle alusel sunniraha sissenõudmine ei ole õiguspärane. Esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik, et Narva Linnavalitsus ei alustaks sunniraha rakendamise otsuse alusel kaebaja suhtes täitemenetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
17.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt 3
hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidluse all sunniraha määramine ja selle rakendamise keelamine summas 200 eurot. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks asja läbivaatamist HKMS § 133 lg 1 alusel lihtsustatud korras.
19.Kaebaja nõuab sunniraha rakendamise keelamist. ATSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Asjaoludest nähtuvalt tegi Narva linn kaebajale 05.02.2021 ettekirjutuse, mida kaebaja ei ole siiani täitnud. Siinkohal ei ole oluline, kas 2021. a ettekirjutus on õiguspärane või mitte, sest kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele1 (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu tegi Narva linn 02.03.2022 sunniraha rakendamise otsuse. Vaidlust ei ole selle üle, et olemas on kehtiv ettekirjutus, mida kaebaja ei ole täitnud, ühtlasi ei ole kaebaja tasunud ka nõutavat sunniraha. Seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis välistaksid tulenevalt ATSS § 8 lg-dest 1 ja 3 sunnivahendi rakendamise.
20.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kuna tema ei ole ventilatsioonisüsteemi ümber ehitanud, ei saa ka tema selle eest vastutada, mistõttu on välistatud tema suhtes ettekirjutuse tegemine ja sunniraha rakendamine, ei ole asjakohane. ATSS § 5 lg 1 kohaselt on sunnivahendi adressaadiks füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Kuna kaebaja on Kangelaste prospekti 25 korteri nr 29 omanik, on tema mõjusfääris kõrvaldada tema omandil olevad puudused, kusjuures tal ei ole selleks objektiivseid takistusi.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et sunniraha on ebaproportsionaalselt suur ning selle suuruse määramist ei ole põhjendatud ega võetud arvesse nt kaebaja majanduslikku seisundit. Kuigi kaebaja on pensionär, ei saa 200 euro suurust sunniraha pidada ebamõistlikult suureks ning kaebaja sissetulekuid arvestades ei tohiks selle tasumine ka kaebajale üle jõu käia. Ehitusseadustiku § 133 järgi on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Seega on kaebaja puhul sunniraha määr 32 korda väiksem kui sunniraha maksimaalne suurus. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kaebaja pidi täitma kaks kohustust – ühe kohustuse täitmise eest sunniraha määramine 100 euro ulatuses on mõistlik. Sunniraha suuruse puhul on oluline ka see, et see motiveeriks ja suunaks kaebajat kohustust täitma. Kui sunniraha määr on liiga väike, ei mõjuta see kuidagi isikut haldusorgani poolt soovitud viisil käituma. Kaebaja väide, et sunniraha on määratud karistuslikul eesmärgil, on otsitud.
22.Kokkuvõttes asus halduskohus õiguspäraselt seisukohale, et sunniraha määramine ei olnud õigusvastane ja ei esine selle rakendamist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber halduskohtu otsuse põhjendused. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (HKMS § 180 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
23.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 1
RKHKo 12.04.2022, 3-19-2051, p 10.
4
lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
24.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, jõustub käesolev määrus.
25.Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta apellatsioonimenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud taotluse läbi vaatamata.
26.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga K.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.