Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 8. mai 2024, Tartu 3-22-1152 X.X.-i kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 vaidlustamiseks Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2023. a määrus Kaebaja – X.X. Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Narva linn Esindaja Sergei Solodov
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2023. a määrus muutmata.
2.Rahuldada vandeadvokaat Keijo Lindebergi taotlus osaliselt ja määrata haldusasjas 3-22-1152 vandeadvokaat Keijo Lindebergi poolt X.X.-ile Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 285 eurot ja 48 senti.
Määrus peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015, millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021 Narva Linnavalisuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile korterite nr x,x,x,x ja x köögi püstaku osas (korteri nr x ulatuses) ventilatsiooni süsteemi erakorralise auditi. Sama ettekirjutusega kohustati X.X.-i täitma hiljemalt 4. oktoobriks 2021 ventilatsiooni süsteemi auditi aruandes ülal viidatud korterites ventilatsiooni nõuetele mittevastavuse korral ettepanekud ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
2.Narva Linnavalitsus pikendas kahel korral kaebaja palvel ettekirjutuse täitmise tähtaegasid, esmalt 12. juulil 2021 ja seejärel 17. septembril 2021.
3.Narva Linnavalitsus kohustas 2. märtsi 2022. a otsusega nr 1-13.2/380-5 X.X.-i tasuma sunniraha 200 eurot hiljemalt 25. aprilliks 2022, kuna X.X. ei olnud talle antud tähtaja jooksul talle seatud nõudeid täitnud. Ühtlasi anti X.X.-ile uus täitmise tähtaeg – ventilatsioonisüsteemi taastamise ehitusteatis ja ehitusprojekt tuli esitada hiljemalt 25. maiks 2022 ning ümberehitatud ventilatsioonisüsteem viia nõuetega vastavusse hiljemalt 25. juuniks 2022.
4.X.X. esitas 5. aprillil 2022 Narva Linnavalitsusele vaide 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 ning 18. aprillil 2022 vaide 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise haldusakti nr 1-13.2/380-5 tühistamiseks. Narva Linnavalitsus jättis 28. aprilli 2022. a korraldusega nr 314-k X.X.-i vaided rahuldamata.
5.X.X. esitas 24. mail 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud ja täiendatud kaebuse Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel sunniraha sissenõudmise ja rakendamise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist vastustaja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas.
6.Tartu Halduskohus tagastas 22. märtsi 2023. a määrusega kaebuse 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamis- ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete osas, jättis taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata, tagastas kaebuse keelamisnõude osas (üldine sunniraha määramise keeld 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel) ja võttis kaebuse menetlusse muu keelamisnõude osas.
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 10. juuli 2023. a määrusega osaliselt rahuldas, tühistades Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 21122899/00015 tühistamise nõude tagastamise ja kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamata jätmise osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et 5. veebruari 2021. a ettekirjutus on haldusaktina kehtiv. Ettekirjutuse hilisemad muudatused ei ole iseseisvad uued haldusaktid, vaid muutsid üksnes algse haldusakti tingimusi. Ettekirjutuse vaidlustamisel ei pidanud kaebaja esitama kaebust iga muudatuse kohta. Kaebuse nõue tühistada 5. veebruari 2021. a ettekirjutus hõlmab ühtlasi nõude tühistada kõik selle haldusakti hilisemad muudatused, sest haldusakt kehtib ühes 12. juuli ja 17. septembri 2021 muudatustega. Kuna tühistamisnõude tagastamine ei olnud õiguspärane, ei olnud põhjust jätta tühistamisnõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust läbi vaatamata.
8.Tartu Halduskohus jättis 9. oktoobri 2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamise nõude esitamise osas ning lõpetas haldusasja menetluse nimetatud ettekirjutuse tühistamise nõude osas. Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad.
8.1.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja nõustus 14. juulil 2021 vastustajale esitatud kirjas 12. juuli 2021. a kirjaga nr 1-13/380-2 tehtud ettekirjutuse nr 2112899/00015 muudatusega ja kinnitas enda valmisolekut muudetud ettekirjutust täita. Järelikult, kui mitte varem, siis vähemalt 14. juuli 2021 seisuga oleks kaebaja pidanud aru saama, et 5. veebruari 2021. a ettekirjutus nr 2112899/00015, millega pandi talle kohustused talle kuuluvas korteri köögis asuva
ventilatsioonipüstaku ümberehitamiseks (viia ehitusprojektidega kooskõlla), mõjutab tema õigusi. Kaebaja on ka hilisemalt kinnitanud oma valmisolekut ettekirjutust täita. Näiteks saatis kaebaja 10. novembril 2021 vastustajale kirja, milles teatas, et 17. septembril 2021 väljastatud kirja nr 1-13.2/380-4 alusel on projektifirma D-Project Consulting OÜ alustamas korteri nr 29 ventilatsioonipüstaku taastamiseks ehitusprojekti koostamist. Projekti täitmise orienteeruv tähtaeg on 3 kuud. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et ettekirjutuse peale vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema kui mitte varem, siis vähemalt 14. juulil 2021 ja lõppes 13. augustil 2021. Seega 5. aprillil 2022 kaebajale esitatud vaie ei olnud tähtaegne. Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtliku kohtueelse menetluse võimaluse kasutamise korral loetakse kaebust tähtaegselt esitatuks vaid juhul, kui kohtueelses menetluses esitatud nõue on tähtaegne (RKHKm asjas nr 3-16-519). Eelnevat arvestades ei ole tähtaegne ka kaebuses 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 peale esitatud tühistamisnõue.
8.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Halduskohus ei pidanud veenvaks kaebaja väidet, et tema ei saanud ettekirjutusest aru, tegeles ventilatsioonisüsteemi spetsialisti otsinguga ning tal ei olnud võimalust iseseisvalt tegeleda tekkinud probleemiga ehitus- ja juriidiliste teadmiste puudumise, aga samuti juristi palkamiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu. Halduskohtu hinnangul oli kaebaja ventilatsioonisüsteemiga tegelevate spetsialistide otsimine tingitud soovist täita muudetud ettekirjutust, kuid mitte soovist esitada koostatud auditi põhjal vastustajale vaie. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja ehitus- ja juriidiliste oskuste ning teadmiste, aga samuti rahaliste vahendite puudumisele esitatud viited.
8.3.Vastustaja tegevust vaide sisulisel läbivaatamisel võib pidada küll vastuoluliseks, kuid see ei oma tähtsust ületatud kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis, et vaide sisuline läbivaatamine ei saanud mingil moel viia kaebajat eksitusse ega olla vaide esitamise tähtaja järgimata jätmise põhjuseks. Kohtupraktikast tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida ka seda, kas nõue vabatahtlikus kohtueelses menetluses on esitatud haldusorganile tähtaegselt, kuna viimasest sõltub halduskohtule kaebuse esitamise tähtaegsus. Haldusorgani poolt vabatahtlikus kohtueelses menetluses esitatud nõude sisuline läbivaatamine vastava otsusega ei kõrvalda seda faktilist asjaolu, et haldusorganile esitatud nõue ei olnud tähtaegne, mille tulemusena ei ole tähtaegne ka halduskohtule esitatud kaebus, kuigi on järgitud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Sellisel juhul loetakse halduskohtusse laekunud kaebust mittetähtaegselt esitatuks, kuid kaebajal on õigus taotleda kohtult mõjuva põhjuse esinemisel möödalastud kaebetähtaja ennistamist (RKHKm asjas nr 3-16-519). Käesoleval juhul ei esinenud kaebajal objektiivset või subjektiivset laadi mõjuvat põhjust vaide esitamise tähtaja järgimata jätmiseks. Vastupidi, halduskohus tegi kindlaks, et kuude kaupa peale muudetud ettekirjutuse kättesaamist oli kaebaja sooviks täita muudetud ettekirjutust ja selleks on kaebaja teinud konkreetseid samme. Lähtudes eeltoodust jättis halduskohus kaebaja taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 (muudetud 12. juuli 2021. a kirjaga nr 1-13/380-2 ja 17. septembri 2021. a kirjaga nr 1-13.2/380-4) tühistamise nõude osas rahuldamata. Kuna kaebetähtaeg ei kuulunud ennistamisele, lõpetas halduskohus vastavas osas kaebuse menetluse tulenevalt HKMS § 124 lg-st 2 ning § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
9.oktoobri 2023. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.
Kaebaja ei nõustu sellega, et 5. aprilli 2022 esitatud vaie ei olnud tähtaegne. Kaebaja ei olnud ettekirjutuse vaidlustamisel ettenähtud tähtajaks tegevusetu, vaid võttis lähtudes oma teadmistest ja oskustest vajalikke samme vaidlustamiseks ja seetõttu ületas vaide esitamise tähtaega mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul on kaebaja ületanud vabatahtlikus vaidemenetluses vaide esitamise tähtaega, mistõttu ka halduskohtule laekunud kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja viis eksitusse see, et vastustaja vaatas tema vaide sisuliselt läbi. Tähtaja ületamise küsimust ei ole keegi vähemalgi määral käsitlenud või kaebaja tähelepanu sellele juhtinud. Kaebaja viibis eksimuses protsessitoimingu tegemisel, kuivõrd vaidluse keerukus ja puudulik kogemus ei võimaldanud tal mõista seaduses sätestatud tähtaegade järgimise olulisust ja mõju tema asjale. Kaebaja otsis ventilatsioonisüsteemiga tegelevaid spetsialiste selleks, et koostataks audit, mille põhjal ta saaks esitada vaide. Kaebajal puuduvad ehitus- ja õigusalased teadmised. Lisaks on kaebaja juba väärikas eas ega valda ka eesti keelt. Spetsialistide otsing võttis kaua aega, kuna taolisi spetsialiste on vähe. Ka olid peetud konsultatsioonid aeganõudvad. Kaebajal ei olnud võimalik protsessi kiirendada. Juriidilist konsultatsiooni puudus kaebajal võimalus saada rahaliste vahendite nappuse tõttu. Kaebaja esindaja esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusega taotletav summa on koos käibemaksuga 682,20 eurot. Taotlusest nähtuvalt on vandeadvokaat Keijo Lindeberg teostanud järgmised toimingud: Kohtulik arutamine (kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine): - Määrusega tutvumine, edasiste tegevuste analüüsimine (määruskaebuse vajalikkus) (24. oktoober 2023; esildise koefitsient 1,50; 30 minutit; summa 58,50 eurot); - E-kirjavahetus kliendiga, menetlusliku olukorra selgitamine, määruskaebuse koostamine (1. november 2023; esildise koefitsient 1,50; 139 min; summa 271,50 eurot); - Määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine (8. november 2023; esildise koefitsient 1,50; 122 min; summa 238,50 eurot). Taotletavad tasud ja kulud kokku moodustavad 568,50 eurot, millele lisandub käibemaks 113,70 eurot. Vandeadvokaat osutas riigi õigusabi korras advokaaditeenust kokku 291 minutit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Esmalt lahendab ringkonnakohus talle esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (II). I
11.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
12.Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud 5. veebruari 2021. a ettekirjutus, millega kaebajale pandi kohustus ventilatsioonisüsteemis olevad puudused kõrvaldada, on talle kätte toimetatud. See leidis aset 8. veebruaril 2021. Sellele järgnevalt andis kaebaja haldusorganile mitmel korral kirja teel mõista, et on tegelemas talle pandud kohustuse täitmisega ning palunud korduvalt ka täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamist (dtl 481–484; 492–496). Haldusorgan pikendas seetõttu korduvalt esialgu antud tähtaega ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks. Olukorda, kus kaebaja annab lubadusi puudused kõrvaldada ja vajalikud tööd sooritada (vt nt dtl 502), ei saa tõlgendada teisiti kui kaebaja tahtena ettekirjutus täita. Seega on ilmselge, et kaebaja tegevus ei olnud suunatud mitte ettekirjutuse vaidlustamise võimaluste väljaselgitamisele, vaid selle täitmisele ning vastavalt on kaebaja aprillis 2022
vastustajale vaiet esitades ületanud selleks ettenähtud tähtaega, mis vastavalt HMS §-le 75 on 30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Seega, kuna kaebaja ületas vabatahtlikus vaidemenetluses vaide esitamisele ette nähtud tähtaega, ei ole ka alust lugeda kaebust nõuetekohaselt esitatuks, isegi juhul, kui vaideotsuse peale pöördus isik halduskohtusse HKMS § 47 lg-s 2 sätetatud tähtaja jooksul.
13.Kaebaja ei saa kaebuse hilinenult esitamist vabandada sellega, et vastustaja vaatas tema vaide sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata ning ei pööranud seejuures kaebaja tähelepanu sellele, et vaie on esitatud tähtaega ületades. Vaide esitamise hetkeks oli vaide esitamise tähtaeg nii või teisiti ületatud, seega ei oma tähtsust see, kuidas haldusorgan vaiet lahendades toimis. Vastustaja tegevus vaide lahendamisel võiks mõjutada üksnes sellele järgnevat kaebetähtaega, mis on ette nähtud otse halduskohtusse pöördumiseks, kuid see ei muuda asjaolu, et vaide esitamise tähtaega oli ületatud. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuses oli selgelt kirjas vaidlustamise kord ja see, et kaebaja võib ettekirjutuse peale esitada vaide või pöörduda otse kaebusega halduskohtusse.
14.Ringkonnakohus leiab, et asjas pole esitatud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kuigi kaebaja toob välja enda kogenematuse nii juriidilistes kui ehituslikes küsimustes kui ka asjaolu, et tal polnud piisavalt rahalisi vahendeid, et endale õigusabi teenust osta ning lisaks ka eesti keele oskamatuse ja väärika ea, ei õigusta neist ükski kaebetähtaja rikkumist. Professionaalset õigusabi on isikul võimalik saada teatud tingimustel ka tasuta. Isik ei saa jääda ootama, et saab teda koormavaid haldusakt vaidlustada määramatu aja jooksul ja alles siis, kui ta tunneb, et talle käib nendest tulenevate kohustuste täitmine üle jõu.
15.Seega on õige halduskohtu järeldus, et tühistamiskaebus ettekirjutuse peale, millega kohustati kaebajat viima ventilatsioonisüsteem nõuetega vastavusse, on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Sellest tulenevalt on põhjendatud vastava nõude osas ka menetluse lõpetamine. II
16.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Vandeadvokaadi osutatud toimingute tegemise ajal RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” (alates 6. veebruarist 2023 kehtiv redaktsioon) § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 39 eurot iga poole tunni kohta. Määruse § 1 lg 10 näeb ette, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
17.RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
18.Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaadi K. Lindebergi taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmiseks antud asjas tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud taotluses väljas toodud ajakulu, mis on läinud määruskaebuse koostamisele. Taotlusest nähtuvalt alustas kaebaja esindaja määruskaebuse koostamist juba 1. novembril 2023, mil ta tegeles veel ka kliendiga e-kirjavahetuse pidamise ja olukorra selgitamisega. Seejuures ei ole esindaja eristanud seda, kui suure osa ajast hõlmas tol päeval kirjeldatud tegevustest just määruskaebuse koostamine, vaid on kõikide nimetatud tegevuste peale kulunud ajaks märkinud 139 minutit. Määruskaebuse koostamisega tegeles esindaja ka 8. novembril 2023 ning seda siis kokku 122 minuti ulatuses. Kui liita kokku suhtlemine kliendiga ja määruskaebuse koostamisele ja kohtule esitamiseks kulunud aeg, on 161 minutit ilmselgelt ülemäärane ajakulu nendeks toiminguteks. Võib eeldada, et suurema osa sellest kulus esindajal määruskaebuse koostamiseks. Määruskaebus ise on kokku neljal leheküljel ning sisulised seisukohad on esitatud sellest ühel leheküljel, muu osa määruskaebusest kajastab menetluse varasemat kulgu ning menetluslikke taotlusi. Määruskaebuse põhjendused on seejuures üldised ja kajastavad peamiselt seda, et kaebaja ei nõustu halduskohtu arusaamaga asjade käigust. Arvestades asjaolu, et riigi õigusabi osutas vandeadvokaat, kes esindas kaebajat samas haldusasjas ka esimese astme kohtus ja oli asja materjalidega kursis, saab ringkonnakohtu hinnangul mõistlikuks pidada määruskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning e-kirjavahetuseks kliendiga kulunud ajaks kaks tundi, s.o 120 minutit. Nimetatud aja eest on tasu 234 eurot, millele lisandub käibemaks 51,48 eurot. Ringkonnakohus arvestas riigi õigusabi tasu määramisel asjaolu, et vastavalt Eesti Advokatuuri 9. detsembri 2022. a esildisele nr 1-9/1232 anti K. Lindebergile õigus haldusasjas nr 3-22-1152 taotleda riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5 kohaldamist ning K. Lindeberg ka taotles vastava koefitsiendi arvestamist. Riigi õigusabi tasu 285,48 eurot (koos käibemaksuga) tuleb kanda Advokaadibüroo LINDEBERG arvele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.