Vladimir Kanarevi kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 2.03.2022 sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 vaidlustamiseks
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 (muudetud 12.07.2021 kirjaga nr 113/380-2 ja 17.09.2021 kirjaga nr 1-13.2/380-4) tühistamise nõude esitamise osas.
2.Lõpetada haldusasja menetlus 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamise nõude osas.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrusele on võimalik esitada 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse kaebaja esindajale ja vastustajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse laekus 24.05.2022 Vladimir Kanarevi (kaebaja) kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti (vastustaja) vastu. Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus ja menetlusabi taotlus kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus esitas 28.10.2022 kohtunõuded Eestis tegutsevatele krediidiasutustele Vastused kohtunõudele laekusid kohtusse ajavahemikul 30.10.2022-2.11.2022.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 24.11.2022 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse ja määras talle tasuta riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
6.Tartu Halduskohtusse laekus 2.03.2023 kaebuse täiendus, milles kaebaja taotles kohtult vastustaja 2.03.2022 sunniraha rakendamise haldusakti nr 1-13.2/380-5 tühistamist ja 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00014 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist.
7.Tartu Halduskohus jättis 14.02.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused (määruse resolutsiooni punkt 1) ning tagastas kaebuse 2.03.2022 sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 tühistamisnõude osas (määruse resolutsiooni punkt 2, jõustus 3.03.2023).
8.Tartu Halduskohus tagastas 22.03.2023 määrusega kaebuse 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 tühistamis- ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete osas (määruse resolutsiooni punkt 1, jõustus tuvastamisnõude tagastamise osas 5.09.2023), jättis taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata (määruse resolutsiooni punkt 2), tagastas kaebuse keelamisnõude osas – üldine sunniraha määramise keeld 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel (määruse resolutsiooni punkt 3, jõustus 5.09.2023), võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele (määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5).
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas kaebaja poolt esitatud määruskaebuse alusel 10.07.2023 määrusega Tartu Halduskohtu 22.03.2023 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 osas, milles kohus tagastas kaebuse 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 tühistamise nõudes ja jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 kehtivus ei ole ammendunud, mistõttu menetluse lõpetamine 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 tühistamisnõude osas ei ole õige. Kuna tegemist on kehtiva ja kaebaja õigusi mõjutava haldusaktiga tuleb kohtul vaadata sisuliselt läbi kaebaja taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Lisaks leidis ringkonnakohus, et kaebaja nõue tühistada 5.02.2021 ettekirjutus nr 2112899/0015 hõlmab ka kõiki selle haldusakti hilisemaid muudatusi, kuna tegemist ei ole uute haldusaktidega. Seega ei pidanud kaebaja esitama kohtule kaebust iga 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 tingimuste muudatuste kohta. Haldusasi saabus kohtusse tagasi 19.9.2023. Kohtu seisukoht
10.Kohus selgitab, et vaatab esmalt käesoleva määrusega kaebaja taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks (I) ja seejärel otsustab eelpoolmainitud tühistamisnõude lubatavuse üle (II). I
3-22-1152
11.Haldusasja materjalide kohaselt taotles kaebaja kohtult seonduvalt 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 peale tühistamisnõude esitamisega möödalastud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei vaidle, et tema on esitanud vastustajale vaide 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/0015 peale pärast vaide esitamise tähtaja möödumist. Vaide esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseks nimetas kaebaja seda asjaolu, et kaebaja oli sunnitud tegelema tekkinud probleemiga ilma abita. Samas on kaebaja võtnud ühendust spetsialistidega, kes oleksid pädevad läbi viima korteri ventilatsiooni auditi. Kuna neid spetsialiste on vähe, võttis nende otsing aega ning peetud konsultatsioonid olid aeganõudvad ja kaebajal ei olnud võimalust protsessi kiirendada. Juriidilist konsultatsiooni puudus kaebajal võimalus saada rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kaebaja lootis muu hulgas, et vastustaja ametnikel on vajalikud teadmised ja suure tõenäosusega on nende tegevus asjatundlik ja seaduspärane. Kaebajal endal puudub vastav ettevalmistus ehitus- ja õigusvaldkonnas ning kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebaja palub võtta arvesse ka selle asjaolu, et vastustaja on tema vaide sisuliselt läbi vaadanud ja on teinud selle kohta sisulise vaideotsuse, kus ei ole käsitlenud vaide esitamise tähtaja ületamist. Seega leiab kaebaja, et ta ei olnud ettekirjutuse vaidlustamisel ettenähtud tähtajaks tegevusetu, võttis lähtudes tema teadmisetest ja oskustest ette vajalikke samme ettekirjutuse vaidlustamiseks ja seetõttu ületas vaide esitamise tähtaega mõjuval põhjusel.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg-te 1 ja 2 sätestavad, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
13.Haldusasja materjalide kohaselt väljastas vastustaja 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015, millega kohustas kaebajat esitama hiljemalt 5.07.2021 Narva linnale Kangelaste pr 25 korterite nr 17, 20, 23, 26 ja 29 köögi püstaku osas ventilatsioonisüsteemi (resolutsiooni punkt 1 ja ettekirjutuse tekstis punkt 3.1) audit ja täitma hiljemalt 4.10.2021 ventilatsioonisüsteemi auditi aruandes Kangelaste pr 25 korterites nr 17, 20, 23, 26 ja 29 ventilatsiooni nõuetele mittevastavuse korral ettepanekuid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks (resolutsiooni punkt 2 ja ettekirjutuse tekstis punkt 3.2). Vastustaja väljastas 12.07.2021 kaebaja avalduse põhjal kirja nr 1-13/380-2 „Ettekirjutuse muutmine/ettekirjutuse tähtaja pikendamine“, mille kohaselt on 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 punktid 3.1; 3.2; 4.1 ja 4.2 muudetud niiviisi, et kaebajat kohustati esitama linnale ainult korteri nr 29 osas köögi ventilatsiooni kordategemise (originaalkonstruktsiooni taastamise) ehitusteatise projekt hiljemalt 5.09.2021. Vastustaja pikendas 17.09.2021 kirjas nr 1-13.2/380-2 muudetud ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 5.02.2022. Kaebaja esitas vastustajale 5.04.2022 vaide muudetud 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 vaidlustamiseks, mille vastustaja vaatas sisuliselt läbi ja jättis 28.04.2022 korraldusega nr 314 rahuldamata.
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja on 14.07.2021 vastustajale esitatud kirjas nõustunud 12.07.2021 kirjaga nr 1-13/380-2 tehtud ettekirjutuse nr 2112899/00015 muudatusega ja kinnitas enda valmisolekut muudetud ettekirjutust täita. Järelikult, kui mitte varem, siis vähemalt 14.07.2021 seisuga oleks kaebaja pidanud aru saama, et 5.02.2021 ettekirjutus nr
3-22-1152 2112899/00015, millega pandi talle kohustused talle kuuluvas korteris köögis asuva ventilatsioonipüstaku ümberehitamiseks (viia ehitusprojektidega kooskõlla), mõjutab tema õigusi. Eelnevast tulenevalt hakkas kulgema muudetud ettekirjutuse peale vaide esitamise tähtaeg kui mitte varem, siis vähemalt alates 14.07.2021 ja lõppes 13.08.2021. Seega kaebaja poolt vastustajale esitatud 5.04.2022 vaie ei olnud tähtaegne. Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtlikus kohtueelses menetluses loetakse kaebust tähtaegselt esitatuks vaid juhul kui kohtueelses menetluses esitatud nõue on tähtaegne. 1 Eelnevat arvestades ei ole tähtaegne ka kaebuses 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 (sh ka 12.07.2021 kirjaga nr 1-13/380-2 tehtud muudatused) peale esitatud tühistamisnõue.
15.Kohus märgib, et kaebaja on 14.07.2021 vastustajale esitatud kirjas nõustunud 12.07.2021 kirjaga 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 muudatusega ja kinnitas enda valmisolekut muudetud ettekirjutust täita (dtl 46). Samas nähtub haldusasja materjalidest, et 10.11.2021 saatis kaebaja vastustajale kirja, milles teatas, et 17.09.2021 väljastatud kirja nr 1-13.2/380-4 alusel on projektifirma D-Project Consulting OÜ alustamas korteri nr 29 ventilatsioonipüstaku taastamiseks ehitusprojekti koostamist. Projekti täitmise orienteeruv tähtaeg on 3 kuud (dtl 502). Sellega kinnitas kaebaja kohtu arvates veel kord ettekirjutuse täitmise valmisolekut.
16.Seega ei ole veenev halduskohtumenetluse käigus kaebaja poolt esitatud väide, et tema ei saanud ettekirjutusest aru, tegeles ventilatsioonisüsteemi spetsialisti otsinguga ning tal ei olnud võimalust iseseisvalt tegeleda tekkinud probleemiga ehitus- ja juriidiliste teadmiste puudumise, aga samuti juristi palkamiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohtu hinnangul kinnitab kaebaja eelpoolkirjeldatud käitumine pigem seda, et tal polnud ettekirjutuse vaidlustamise tahet seaduses ettenähtud ajaks. Kohtu hinnangul oli kaebaja ventilatsiooni süsteemiga tegelevate spetsialistide otsimine tingitud soovist täita muudetud ettekirjutust, kuid mitte soovist esitada koostatud auditi põhjal vastustajale vaie. Selles valguses ei ole kohtu hinnangul asjakohased kaebaja ehitus- ja juriidiliste oskuste ning teadmiste, aga samuti rahaliste vahendite puudumisele esitatud viited.
17.Eelnevat arvestades ei näe kohus alust arvata, et kaebaja lasi mööda vastustajale vaide esitamise tähtaja temast sõltumatul põhjusel ehk kaebajal esineks mõjuv põhjus 12.07.2021 kirjaga nr 1-13/380-2 muudetud 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 vaidlustamisel vaide esitamise tähtaja ületamiseks. Kohus rõhutab, et vähemalt kuni 10.11.2021 oli kaebaja korduvalt ja sõnaselgelt avaldanud vastustajale valmisolekut muudetud ettekirjutust täita, mis viitab ühemõtteliselt sellele, et kaebaja on ettekirjutuse sisust aru saanud, sellega nõustunud ja asus samme selle täimiseks, mitte vaidlustamiseks nagu kaebaja väidab kaebetähtaja ennistamise taotluses. Seega, vähemalt alates 12.07.2021 kirja kättesaamisest ei olnud kaebaja tegelikuks tahteks vaidlustada muudetud 5.02.2021 ettekirjutust nr 2112899/00015 vaidemenetluse käigus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
18.Seonduvalt vastustaja poolt mittetähtaegselt esitatud vaide sisulise läbivaatamisega 28.04.2022 korraldusega nr 314 märgib kohus, et vastustaja tegevus on küll vastuoluline, kuid see ei oma tähtsust ületatud kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel halduskohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt vaide sisuline läbivaatamine ei saanud mingil moel viia kaebajat eksitusse ega olla vaide esitamise tähtaja järgimata jätmise põhjuseks, mistõttu
RKHKm 3.08.2019 nr 3-16-519.
3-22-1152 kaebaja viide vaide sisulisele läbivaatamisele ei ole ületatud kaebetähtaja ennistamisel tähtis. Kohus toonitab, et kohtupraktikast tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida muu seas seda, kas nõue vabatahtlikus kohtueelses menetluses on esitatud haldusorganile tähtaegselt, kuna viimasest sõltub halduskohtule kaebuse esitamise tähtaegsust. Haldusorgani poolt vabatahtlikus kohtueelses menetluses esitatud nõude sisuline läbivaatamine vastava otsusega (vaideotsus või vastus kahjunõudele) ei kõrvalda seda faktiist asjaolu, et haldusorganile esitatud nõue (vaie või kahjunõue) ei olnud tähtaegne, mille tulemusena ei ole tähtaegne ka halduskohtule esitatud kaebus, kuigi on järgitud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Sellisel juhul loetakse halduskohtusse laekunud kaebust mittetähtaegselt esitatuks, kuid kaebajal on õigus taotleda kohtult mõjuva põhjuse esinemisel möödalastud kaebetähtaja ennistamist.2 Antud juhul ei tuvastanud kohus, et kaebajal esineks objektiivne või subjektiivne mõjuv põhjus vaide esitamise tähtaega järgimata jätmiseks. Vastupidi, kohus tegi kindlaks, et kuude kaupa peale muudetud ettekirjutuse kättesaamist oli kaebaja sooviks täita muudetud ettekirjutust ja selleks on kaebaja teinud konkreetseid samme. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 (muudetud 12.07.2021 kirjaga nr 1-13/380-2 ja 17.09.2021 kirjaga nr 113.2/380-4) tühistamise nõude esitamise osas rahuldamata. II
19.Võttes arvesse, et 5.02.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00015 peale esitatud tühistamisnõue ei ole tähtaegne ja kohus ei rahuldanud kaebaja taotlust möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks, lõpetab kohus menetluse eelpoolkirjeldatud nõude osas vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ja 152 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3.
20.Kohus selgitab menetlusosalistele, et halduskohtumenetlusse jäi kaebus nõudes keelata vastustaja 02.03.2022 otsuse nr 1-13.2/380-5 alusel sunniraha rakendamine. (allkirjastatud digitaalselt)
Sama
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.