Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits 13.05.2025, Tartu 3-24-2506 X.X.-i kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 000 euro ulatuses Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a ja 23.01.2025. a määrused X.X.-i ja Tallinna Vangla määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe Vastustaja/määruskaebuse esitaja – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
2.Võtta menetlusse Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse resolutsiooni p 4 peale.
3.Võtta asja materjalide juurde kaebaja määruskaebuse lisad 1 ja 2.
4.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
5.Jätta Tallinna Vangla määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses eraelu puutumatuse rikkumise, tervise kahjustamise, nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimuste ning ebaseadusliku ümberpaigutamisega.
2.Tallinna Vangla esitas 07.01.2025 vastuse kaebusele ja eraldi tõendina kaebaja riskihindamise ankeedi, milles osas palus vangistusseaduse (VangS) § 5 2 lg 6 ja avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 alusel kaebaja ning tema esindaja tutvumisõigust piirata, sest tegemist on VangS § 52 lg 1 kohaselt asutusesiseseks kasutuseks mõeldud dokumendiga.
3.Tartu Halduskohus kuulutas 09.01.2025. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse Tallinna Vangla poolt 07.01.2025 halduskohtule esitatud riskihindamise ankeeti nr 182821 puudutavas osas kinniseks (resolutsiooni p 1) ning keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda nimetatud riskihindamise ankeediga ning saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 2).
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 kohaselt koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muu hulgas siis, kui see on ilmselgelt vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tulenevalt HKMS § 88 lg-st 2 võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju muu hulgas juhul, kui see on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 79 lg 1 p 1). Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Tagamaks saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata.1
5.Halduskohus leidis, et käesolevas asjas on põhjendatud kuulutada menetlus kohtule edastatud riskihindamise ankeedi nr 182821 osas kinniseks ning keelata kaebajal ja tema esindajal sellega tutvuda. Riskihindamise ankeet on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 12 alusel. Ankeet sisaldab andmeid, mis võivad avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada, mis omakorda võib takistada vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus. Vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, kui kohus saab riskihindamise ankeedis tooduga tutvuda ning kajastab neid asjakohases ja võimalikus ulatuses ka menetluses koostatavates lahendites.
6.Tallinna Vangla edastas 13.01.2025 vastusena kohtunõudele mälupulgal oleva videosalvestise, mille osas taotles kaebajale ja tema esindajale juurdepääsupiirangu kehtestamist. Juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on AvTS § 35 1 p 9. Tallinna Vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele isikutele ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamerate ja audiojälgimiseseadmete paigutuste, kaamera vaateväljade ja audiojälgimiseseadmete heliulatuse, audio- ja videosalvestiste täpsete säilitamistähtaegade ja teiste turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinni peetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Salvestises on kajastatud lisaks kaebaja jalutuskäigule ka kaaskinnipeetavate jalutuskäik ilmestamaks jalutusboksi olukorda.
7.Kaebaja esindaja esitas 20.01.2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus teha talle nähtavaks Tallinna Vangla esitatud videosalvestise. 1
RKHKm 15.05.2014, 3-3-1-36-14, p 8.
2
8.Tartu Halduskohus kuulutas 23.01.2025. a määrusega käesolevas asjas vastustaja poolt 13.01.2025 halduskohtule edastatud videosalvestist puudutavas osas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1) ning rahuldas vastustaja taotluse kaebaja keelamiseks tutvuda videosalvestisega. Kohtuistungi toimumise korral eemaldada kaebaja tõendi uurimisest (resolutsiooni p 2). Sama määrusega keelas halduskohus kaebajal ja tema esindajal saada videosalvestisest koopiaid (resolutsiooni p 3). Halduskohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse kaebaja esindaja keelamiseks tutvuda videosalvestisega (resolutsiooni p 4).
9.Halduskohus nõustus vastustajaga, et põhjendatud ei ole lubada kaebajal tutvuda kohtule esitatud videosalvestisega. Selle vaatlus võimaldaks kaebajal näha vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, samuti salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust, ning mõista audiojälgimiseseadmete heliulatust. Eelkirjeldatud teabe avalikustamine kaebajale ohustaks vangla julgeolekut, kuivõrd annaks kaebajale võimaluse vajadusel tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust ja audiojälgimiseseadmete heliulatust. Samas ei annaks videomaterjaliga tutvumine kaebajale infot, millest ta juba teadlik ei ole ning millega tutvumine oleks tema õiguste kaitseks tingimata vajalik.
10.Seevastu asus halduskohus seisukohale, et põhjendatud ei ole keelata kaebaja esindajal tutvuda vastustaja esitatud videosalvestisega. Antud asjas on oluline kaebaja esindaja võimalus tõendiga tutvuda ning selle kohta oma seisukohad esitada (HKMS § 2 lg 6). Kaebaja esindaja ei viibi kinnipidamisasutuses ning tal puudub võimalus salvestiselt nähtuvat teavet kinnipeetavast kaebajaga sarnasel viisil kuritarvitada. Samuti ei ole põhjust eeldada, et kaebaja esindaja praegust kohtumäärust eirates kaebajale videosalvestiselt nähtuva teabe kaamera vaateulatuse ja vaatenurkade, salvestatava pildi kvaliteedi ja detailsuse ning audiojälgimisseadmete heliulatuse kohta edastab või et ta suudaks seda teha viisil, et see saaks tegelikkuses vangla julgeolekut ohustada. Advokaat on küll kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, kuid tal on õigus kliendi huvides kasutada üksnes seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise (advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p-d 1 ja 2). Vastustaja välja toodud argumendid ei kaalu käesoleval juhul üles kaebaja esindaja õigust tõendiga tutvuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Kaebaja määruskaebus
11.Kaebaja esitas 20.01.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks.
12.Menetlusosalisel toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa sellest, kui ei saa välistada, et menetlusosalise tutvumine piiratud juurdepääsuga dokumentidega võib tuua kaasa kolmandate isikute õiguste rikkumise või avaliku huvi ülemäärase kahjustumise, vaid kohtul tuleb hinnata, kas huvi saladuse hoidmiseks on (ilmselgelt) kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga (HKMS § 79 lg 2, § 88 lg 2). Piisavaks aluseks ei ole pelk viide, et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.
13.Olukorras, kus kaebaja ei saa tutvuda riskihindamise ankeediga, ei saa ta menetluse kestel oma õigusi efektiivselt realiseerida, kui tal piiratakse juurdepääsu tema isikuandmeid sisaldavale dokumendile, mis oli aluseks tema ümberpaigutamisel tugevdatud järelevalvega osakonda. Halduskohtu põhjendused, et andmete avalikuks tulek võib kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldab saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta, on napid ja liialt üldsõnalised. Juurdepääsu keelamisel ei saa piirduda nentimisega, et ankeet 3
on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Olukorras, kus kohus keelas kaebajal ja tema esindajal täies ulatuses vaidlusaluse riskihindamise ankeediga tutvuda, ei ole alust eeldada, et kohus kajastaks selle isu tehtavas lahendis määral, mis tasakaalustaks kaebaja õiguste kitsendamist menetluse kestel.
14.Tartu Halduskohus leidis 29.09.2023. a otsuses asjas nr 3-22-2231, et „kinnipeetava kohta vangiregistrisse kantud andmete puhul ei ole tegemist avaliku teabega. Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt karistuste täideviimisel reguleerib isikuandmete kaitse seadus (IKS), selle § 1 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Kaebaja taotluse lahendamisel ei saa seega tugineda AvTS sätetele, nagu seda on teinud vastustaja, kohaldades seega materiaalõigusnorme ebaõigesti. Vangla peab vangiregistrisse kantud andmete väljastamise üle otsustades lähtuma IKS-i regulatsioonist ja lisaks VangS-is sätestatud erinormidest“. See seisukoht on kohaldatav ka praegusel juhul. Halduskohus tugines ebaõigesti AvTS § 35 lg 1 p-dele 9 ja 12, kui piiras kaebaja õigust tutvuda riskihindamise ankeediga.
15.Käesoleval juhul on tehtud kaalutlusviga ning juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa asuda vangla asemel hindama iga kaebaja kohta riskihindamise ankeeti tehtud kande väljastamise võimalikkust, kuna vastustaja ei ole vastavat kaalumist ise eelnevalt läbi viinud, vaid on tuginenud üldisele keeldumise alusele, palub kaebaja kohustada vastustajat uuesti kaaluma, kas väljastada andmed kaebajale täielikult koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõttena.
16.Riskihindamise ankeedis sisalduvad andmed, sh vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktika on avalik teave ja objektiivselt puudub vajadus selle teabe kaitsmiseks. Nimelt avalikustas Justiitsministeerium 2013. a Maarja Grünbergi õpiku „Kriminogeensete riskide hindamine“. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja kinnitusel kajastuvad vanglateenistuse õpikus „Kriminogeensete riskide hindamine“ punktihinnangud, milles sisalduv informatsioon tugineb vanglatöös kasutatavatel meetoditel ning selle informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna teatud hulk andmeid pärinevad piiratud ligipääsuga andmebaasidest ja kajastavad kuritegeliku maailmaga olemasolevaid suhteid. Arvestades asjaolu, et viidatud õpik on käesoleva ajani raamatukogudes olemas ja kõigil on võimalik sellega tutvuda ja teha sellest koopiaid, samuti oli see vanglate raamatukogudes kinnipeetavate poolt laenutatav kuni 2022. aasta lõpuni/2023. a alguseni, on tõendamist leidnud, et tegemist on avaliku teabega, mille saladuses hoidmine kaebaja õiguste rikkumise hinnaga (õigus tutvuda menetluses esitatud tõenditega) ei ole õigustatud ega põhjendatud.
17.Lisaks on kõigil asjast huvitatud kinnipeetavatel teada tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi täpne sisu, mistõttu ei ole ka nende andmete kaitsmine objektiivselt põhjendatud. Kaebaja esitas oma väidete kinnituseks kinnipeetav Jaak Tarvis poolt 20.01.2024 saadetud taotluse isikuandmete väljastamiseks, kus on mh detailselt välja toodud tugevdatud järelevalve ankeedi küsimused peatükkide kaupa – hoiakud, tahe, vahendid ja teadmised. Seega on tegemist avaliku infoga ning vangla huvi nende andmete saladuses hoidmiseks ei kaalu üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda. Tallinna Vangla määruskaebus
18.Tallinna Vangla esitas 07.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse peale, millega halduskohus jättis rahuldamata Tallinna Vangla taotluse keelata kaebaja esindajal tutvuda videosalvestisega.
4
19.Turvakaamera salvestised on AvTS § 35 lg 1 p 9 ja Tallinna Vangla direktori 08.04.2022. a käskkirja nr 1-1/22/42 alusel tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Vastustaja on seisukohal, et juurdepääsupiirangu kehtestamine ei riiva sügavalt kaebaja menetluslikke õigusi. Videosalvestise sisu on detailselt välja toodud Tallinna Vangla 01.03.2024. a vastuses taotlusele nr 5-37/24/3-2 (dtl 60). Halduskohus saab videosalvestise põhjal hinnata, kas vangla kirjeldas sündmusi adekvaatselt.
20.Kaebaja esindaja kirjelduse põhjal on kaebajal võimalik teha järeldusi vangla turvasüsteemide toimimise üksikasjade kohta (nt kaamera vaatevälja ulatus, salvestise resolutsioon). Vanglas kasutatavate turvasüsteemide võimekuse üksikasjade teada saamine võiks kahjustada kinnipeetavate tõhusa järelevalve toimimist ning ohustada seeläbi vangla julgeolekut ja vanglas viibivate isikute elu ja tervist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Esmalt otsustab ringkonnakohus talle esitatud määruskaebuste menetlusse võtmise (I). Seejärel lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse peale, millega halduskohus keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise ankeediga ja saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 2) (II). Lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha Tallinna Vangla esitatud määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse peale, millega halduskohus ei rahuldanud Tallinna Vangla taotlust keelata kaebaja esindajal tutvuda videosalvestisega (III). I
21.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
22.Ringkonnakohus leiab, et nii kaebaja esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse kui ka Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse peale on esitatud tähtaegselt ja vastavad määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et neid on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebused vastavas osas menetlusse. II
23.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset ning HKMS § 79 lg 2 alusel tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustama võimalik.
5
24.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on õiguspärane osas, milles halduskohus keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise ankeediga ning saada sellest koopiaid.
25.Kaebaja leiab, et halduskohus ei hinnanud piisavalt kaebaja õigust tutvuda Tallinna Vangla esitatud riskihindamise ankeediga ning asus liiga kergekäeliselt seisukohale, et dokumendi asutusesiseseks tunnistamine tähendab seda, et Tallinna Vangla huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kui kaebaja huvi dokumendiga tutvuda.
26.Tõepoolest piiratakse menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel põhiseadusest (PS) tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta, riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust võrdsele kohtlemisele (PS §-d 12, 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks.2
27.Kuna riskihindamise ankeet sisaldab teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta, on Tallinna Vangla toiminud õigesti, kui on sellesisulise teabega dokumendi tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lg 1 p 9 lausa kohustab selleks. Samas ei ole vaid seaduses toodud vastavasisuline kohustus teavet kellegi eest varjata, aluseks sellele, et piirata menetlusosalise juurdepääsu teabele. Samas nõustub ringkonnakohus põhjendustega, mille tõttu halduskohus leidis, et Tallinna Vangla huvi keelata kaebajal ja tema esindajal isikuandmete ankeediga tutvuda, on kaalukam kaebaja huvist tutvuda enda kohta käiva dokumendiga. Ringkonnakohus ei pea neid põhjendusi vajalikuks siinkohal korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ühtlasi ei ole oluline, et isikuandmete ankeet sisaldab ka kaebaja enda kohta käivaid andmeid. Kuigi Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 5 lg 2 kohaselt selgitab inspektor-kontaktisik kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema juurdepääs kõikidele tema kohta käivatele dokumentidele. Andmesubjekti õigus saada enda kohta käivaid andmeid ei ole absoluutne ja piiramatu ning siinkohal tulebki kaaluda erinevaid huve. Seda on käesoleval juhul halduskohus ka teinud.
28.Kaebaja viitab määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsusele asjas nr 3-222231 väites, et selles otsuses toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas haldusasjas ja halduskohus on seega ebaõigesti tuginenud AvTS § 35 lg 1 p-le 9 keeldumise alusena. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud otsuses ei olnud tegemist analoogse olukorraga, sest seal oli vaidluse all kinnipeetava taotlusel andmete väljastamisest keeldumine ja kinnipeetav palus kohtul kohustada vanglat väljastama talle vangiregistri päevikukanded.
29.Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud kaks lisa: 1) kinnipeetav J. Tarvise Viru Vanglale 20.01.2024 esitatud taotluse isikuandmete väljastamiseks, milles kinnipeetav on välja toonud tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi küsimused peatükkide kaupa (dtl 1481– 1486); 2) M. Grünbergi õpiku „Kriminogeensete riskide hindamine“ 14. osa (dtl 1488–1498). Ringkonnakohus võtab nimetatud lisad asja materjalide juurde. Esitatud lisadega püüab kaebaja tõendada seda, et riskihindamise ankeedis kajastatu on juba avalik teave ja puudub vajadus selle objektiivseks kaitsmiseks ning asjaosalistele, st kinnipeetavatele, kelle suhtes on erinevaid riskihindamisi läbi viidud, on niigi teada tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi sisu. Ringkonnakohus kaebaja arusaamaga ei nõustu. Riskihindamise ankeet on täiesti 2
RKHKm 22.11.2017, 3-17-911, p 23.
6
eraldiseisev dokument ning asjaolu, et nimetatud teos võib olla raamatukogudes kättesaadav või see, et kinnipeetavad on üht või teist moodi teadlikud ankeetide sisust, ei tähenda, et riskihindamise ankeet ja selle sisu kuuluks kinnipeetavatele automaatselt avaldamisele. Hetkel ei ole vaidlust selle üle, et riskihindamise ankeeti kui konkreetset dokumenti, mis on koostatud konkreetse isiku suhtes ei ole kaebajale ega ka kolmandatele kinnipeetavatest isikutele kättesaadavaks tehtud, mistõttu eelnevalt nimetatud õpiku ja ankeedi küsimuste kättesaadavus ei too kaasa arusaama muutust sellest, et kinnipeetaval puudub võimalus tutvuda riskihindamise ankeediga ja saada sellest koopiaid.
30.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju, piiratud vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks. Haldusasja materjalidega tutvumise piirangust tulenev ebavõrdsus kaebaja ja vastustaja vahel ei ole suur. Seega ei riiva kaebaja toimikuga tutvumise õiguse piiramine Tallinna Vangla esitatud riskihindamise ankeedi nr 182821 osas tema õigusi ülemäära intensiivselt. Halduskohtul on edasise menetluse, sh lahendi tegemise käigus võimalik vajadusel üldjoontes kajastada riskihindamise ankeedi sisu ulatuses, mis ei sea ohtu vanglas julgeoleku tagamist.
31.Riskihindamise ankeet on terviklik dokument, mida ei ole selle mõistmist raskendamata võimalik jagada osadeks. Seega ei saa kaebajale võimaldada juurdepääsu tema kohta koostatud riskihindamise ankeedile ka osaliselt. Kuna kaebuse esemeks ega ka vaidlusaluse halduskohtu 09.01.2025. a määruse sisuks ei olnud vangla keeldumine teabenõude täitmisest või soovitud dokumentide väljastamisest, ei ole asjakohane kaebaja määruskaebuses esitatud nõue, et ringkonnakohus kohustaks Tallinna Vanglat uuesti kaaluma, kas väljastada kaebajale andmed täielikult koopiana või osaliselt kinni kaetud koopiana.
32.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus vastavas osas muutmata. III
33.Käesolevas haldusasjas on määruskaebuse esitanud ka Tallinna Vangla. Nimelt keeldus halduskohus 23.01.2025. a määrusega rahuldamast vangla esitatud taotlust, et kohus keelaks tutvuda asjas esitatud videosalvestisega ka kaebaja vandeadvokaadist esindajal.
34.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on vaidlustatud osas õiguspärane, nõustub selles esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Halduskohus leidis õigesti, et tulenevalt asjaolust, et kaebajat esindab vandeadvokaat, kes peab oma kutsetegevuses juhinduma advokaatuuriseadusest ja seal sätestatud kohustustest, kusjuures kaebaja esindaja ei ole isik, kes viibiks ise kinnipidamisasutuses, on ülimalt vähetõenäoline, et olukord, kus kaebaja esindaja saab tutvuda videosalvestisega, tooks kaasa vangla julgeoleku võimaliku ohtu sattumise või muude õigushüvede kahjustumise. Lisaks on võimalike rikkumiste oht viidud miinimumi ka seeläbi, et videosalvestis on esitatud mälupulgal, kaebaja esindajal puudub võimalus sellest koopiaid saada ning salvestisega tutvumine saab toimuda ainult kohtu ruumides. Ühtlasi ei ole usutav, et isik, kes ei viibi ise vangla tingimustes, oleks suuteline saadud infot edastama sellise täpsuse ja põhjalikkusega, et vanglas viibiv esindatav saaks saadud teavet enda huvides õigusvastaselt ära kasutada.
35.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Tallinna Vangla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata. 7
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.