OÜ SIGARI MAJA kaebus Terviseameti keelamiseks kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, alternatiivselt Terviseameti kohustamiseks taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused ning Terviseameti kohustamiseks vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toote ID-dega 0012425-79927, 00124-24-82921, 00124-23-70105, 00124-2340179, 00124-16-01044
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ SIGARI MAJA (registrikood 10808306), volitatud esindajad v. adv Margus Reiland ja adv Armin Heinsaar Vastustaja Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.OÜ SIGARI MAJA (registrikood 10808306) tegeleb tubakatoodete hulgi- ja jaemüügiga Eestis.
2.Vabariigi Valitsus algatas 01.04.2024 „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 401 SE“ (edaspidi: eelnõu). 1 Eelnõuga muudeti muu hulgas 1
riigilõivuseaduse (RLS) § 2984 ja tubakaseaduse (TubS) § 104. Muudatused hakkasid kehtima alates 01.01.2025.
3.OÜ Sigari Maja pöördus 11.02.2025 Sotsiaalministeeriumi ja tollase terviseministri poole taotlusega muuta RLS §-ga 2984 kehtestatud riigilõive, sest need on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL (tubakadirektiiv) artikli 5 lg-ga 8 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 31.
4.Sotsiaalministeerium vastas OÜ Sigari Maja taotlusele 13.03.2025 ning selgitas, et ei plaani RLS §-is 2984 sisalduvaid riigilõive muuta.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 30.04.2025 OÜ Sigari Maja kaebus Terviseameti keelamiseks kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL artikli 5 lg-ga 8 sest, TubS § 104 lg-s 4 ja RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 sätestatud riigilõivud ei vasta viidatud direktiivi artiklis sätestatud proportsionaalsuse nõudele. Lisaks eelmainitule esitati kaebuses veel viis alternatiivset nõuet. Samuti esitati kaebuses nõue kohustada Terviseametit vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toote ID-dega 00124-25-79927, 00124-24-82921, 00124-2370105, 00124-23-40179, 00124-16-01044. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus keelata Terviseametil kustutada TubS § 10 lg 6 alusel Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvad, kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused. Alternatiivselt palutakse kohustada Terviseametit taastama ja avaldama kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused, mis sisaldusid Terviseameti veebilehel avaldatud Exceli tabelis. Esialgse õiguskaitse taotlust põhistatakse järgmiselt. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on võimalik. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine eeldab kaebaja hinnangul TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-te 1 ja 3 osas vastuolu tuvastamist EL õigusega ja/või PS-ga. Seejuures ei esine kaebaja hinnangul vajadust TubS § 10 lg 4 kohaldamata jätmiseks, sest TubS § 10 4 lg 4 ja RLS § 298 4 lg-te 1 ja 3 kohaldamata jätmisel ei ole Terviseametil alust TubS § 10 lg 4 viimase lause alusel tubakatoodete teavituste kustutamiseks alust, kuivõrd need ei riku ilma riigilõivudeta ühtegi muud nõuet. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 pealkiri kinnitab sõnaselgelt õigustloova akti kohaldamata jätmise võimalust kohtumäärusega. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus kohtuotsusega kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või EL õigusega. HKMS § 178 lg 3 alusel kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on võimalik seaduse sätete kohaldamata jätmine ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kohtumäärusega. Samuti on kohtul kohustus jätta TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 (ja vajadusel muud asjassepuutuvad sätted) kohaldamata tulenevalt EL õiguse ülimuslikkuse põhimõttest (vt kaebuse p-d 73-75) ja PS §-i 3 1 lausest, mille järgi teostatakse riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Terviseameti ametnik on kaebaja lepingulistele esindajatele suuliselt väitnud, et tubakatoodete teavitamisega kaasneb potentsiaalselt tubakatoodete, mille teavitused on Terviseameti veebilehelt kustutatud, müügikeeld (vt kaebuse p-d 41-42). Samuti eksisteerib oht, et kui kaebaja jätkab sigarite turustamist, mille eest ei ole makstud TubS § 104 lg-s 4 ja RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 nimetatud riigilõive, siis kaasneb sellise tegevusega kaebajale haldus- ja/või karistusõigusliku menetluse algatamine kaebaja vastu (näiteks ettekirjutus viidatud tubakatoodete turustamise lõpetamiseks või potentsiaalne väärteomenetlus tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest jms). Kui 2(8)
3-25-1310
jaemüüjad ei saa kaebajalt ostetud sigareid müüa, siis rakendatakse kaebaja suhtes leppetrahve ning kaebajaga sõlmitud lepingud öeldakse üles. Täiendavalt mõjutab Terviseameti veebilehel avaldatud sigarite teavituste kustutamine otseselt kaebaja äritegevust, sest kaebaja klientidel ei ole võimalik veenduda, kas kaebaja poolt müüdavad sigarid vastavad asjakohastele nõuetele ning kas nende turustamine on lubatud. Kuna kaebaja klientidel ei ole võimalik veenduda kaebaja poolt pakutavate sigarite nõuetele vastavuses, siis nad väldivad riske, mis võib neile nõuetele mittevastavate tubakatoodete omandamisega kaasneda ning ei osta kaebaja poolt pakutavaid tooteid. Samuti võib kaebajal tekkida Terviseameti poolt teavituste kustutamisel probleeme tubakatoodete jätkuva impordiga Eestisse seoses tubakadirektiivi artiklis 15 viidatud „track and trace“ nõude täitmisega (vt kaebuse p 118). Lisaks ei ole Terviseamet senini kirjalikult selgitanud, mis juhtub tubakatoodetega, mis on Eestisse legaalselt 2024. aastal imporditud ja asuvad näiteks jaemüüjate lettide peal, kuid mille teavitused on tubakatootja EU-CEG-ist ja Terviseamet oma veebilehelt kustutanud. Jääb selgusetuks, kas selliste toodete käitlemine on Terviseameti hinnangul lubatud või keelatud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Vastavalt Riigikohtu läbivale seisukohale saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks olla vaid ilmne perspektiivitus (vt nt RKHKm 09.02.2006, 3-3-1-10-06, p 9). Käesolev kaebus on selgelt põhjendatud ja tõendatud ning esinevad alused selle rahuldamiseks. Avalik huvi toetab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kaebaja hinnangul ei eksisteeri avalikku huvi, mis tingiks käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise. Käesoleval juhul vähendab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine Terviseameti töökoormust, sest Terviseamet ei pea enda veebilehel avaldatud teavitusi kustutama. Samuti toetab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist avalik huvi PS §-i 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse §-i 2 järgimise vastu. Avalikkusel eksisteerib huvi, et Riigikogu poolt vastuvõetavad õigustloovad aktid oleksid kooskõlas põhiseaduse ja välislepingutega.
7.Terviseamet palub oma 08.05.2025 vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendab enda seisukohta järgnevalt. Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Terviseameti keelamist kustutada Terviseameti veebilehel avaldatud tabelis sisalduvad teated, mida ta ise esitanud ei ole, mille eest ta ei vastuta ja millega seoses tal mitte ühtegi kohustust ei ole. Kaebaja ei ole mitte ühegi kaebuse lisas 17 toodud teate esitaja (TubS § 10 4 lg-d 2 ja 4). Seega ei ole tal kohustust teadete avaldamise ja hoidmise eest riigilõivu tasuda ega maksta teate hindamise tasu. Isegi kui kohus leiab, et kaebajal on kaebeõigus, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esialgset õiguskaitset õigustavate asjaolude esinemist tõendanud ega põhistanud (HKMS § 249 lg 1). Antud juhul ei esine olukorda, mille tagajärjel oleks kaebaja õiguste kaitse tagamine kohtuotsusega võimatu või oluliselt raskendatud. Samuti ei oleks kaebaja õiguste kaitse pärast kohtumenetlust raskem või võimatu. Kaebaja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud ega põhistanud. Asjaolu, et kaebaja ettekujutuses kaasneb tubakatoote teavituse kustutamisega Terviseameti veebilehelt toodete müügikeeld, ei saa olla põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Terviseameti veebilehel avaldatud tubakatoodete teavituste nimekirjas on tooted, mille puhul on tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja täitnud seaduses sätestatud teavitamiskohustuse 3(8)
3-25-1310
(TubS § 10 lg 1). Terviseameti veebilehel olevas nimekirjas avaldatud toodetele ei ole antud müügiluba. Terviseamet ei ole kaebuse lisas 17 toodud tooteid veebilehel avaldatud nimekirjast kustutanud ega eemaldanud. Samuti ei ole Terviseametil kavatsust sellist toimingut teha, kui teate esitajad jätkuvalt konkreetseid tooteid võõrandamiseks Eestisse toovad. Samas saab teate esitaja ise esitatud teated EU-CEG andmebaasist eemaldada ning sel juhul kustutab Terviseamet teated ka veebilehel asuvast nimekirjast. Tubakatoodete kohta esitatavate teadete eesmärk on anda Terviseametile teavet toodete koostisosade ja toodetest eralduvate ainete kohta, millele tuginedes on võimalik hinnata toote atraktiivsust, sõltuvust tekitavat toimet, võimalikke terviseriske ning tagada, et avalikkusel oleks ajakohane teave toodete koostisosade kohta. Lisaks on oluline, et Terviseametil oleks ülevaade toodetest, mida Eesti turule tuuakse. Eelnimetatud eesmärkide täitmiseks on vältimatult vajalik, et teadete esitajad hoiaksid esitatud teabe ajakohase, teavitaksid õigeaegselt muudatustest toodete koostises jne. Terviseameti hinnangul on arusaamatu, kuidas oleks avalikkuse huvides esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjel tekkiv olukord, kus Terviseamet ei saa teateid nimekirjast kustutada ka olukorras, kus teate esitaja otsustab näiteks loobuda toodete turustamisest Eestis või kustutab ise teated EU-CEG andmebaasist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei vähenda Terviseameti töökoormust, vaid hoopis suurendab, sest Terviseamet peab hakkama kaebaja esitatud teadete osas erireegleid silmas pidama. Kaebuse eduväljavaated on pigem väiksed.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
8.Kaebaja on pöördunud kohtusse järgmiste nõuetega: 1) Keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL artikli 5 lg-ga 8; 2) Alternatiivselt, keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Liidu Toimimise lepingu artikliga 30; 3) Alternatiivselt, keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3, sest TubS § 10 4 lg 4 riivab ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja on vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega ning RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 riivavad ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks; 4) Alternatiivselt, kohustada Terviseametit taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL artikli 5 lg-ga 8 ning Euroopa Liidu Toimimise lepingu artikliga 30;
4(8)
3-25-1310
5) Alternatiivselt, kohustada Terviseametit taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu kaebaja õiguspärase ootusega ning RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 riivavad ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks; 6) Kohustada Terviseametit vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toote ID-ga 00124-2579927; 00124-24-82921; 00124-23-70105; 00124-23-40179; 00124-16-01044.
9.Vastustaja hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, kuivõrd kaebaja ei ole mitte ühegi kaebuses lisas 17 toodud teate esitaja vastavalt TubS § 104 lg-tele 2 ja 4.
10.Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole kaebuse lisas 17 toodud toodete teate esitaja. Nii on ka kaebuses selgitatud tubakatootest teavitamise süsteemi: „Eesti sigarite turu turuosalised on peamiselt tubakatoodete tootjad (näiteks J.C. Newman Cigar Co, Habanos Nordic AB), tubakatoodete maaletoojad/edasimüüjad (näiteks OÜ SIGARI MAJA /.../) ja tubakatoodete jaemüüjad (näiteks Tallinki laevad, Araxes). Tubakatoodete tootja asub enamikel juhtudel välisriigis. Maaletoojad/edasimüüjad ostavad tootjalt sigareid ning impordivad neid aktsiisivabastuse režiimi all Eestisse jaemüüjatele edasimüügiks või ise realiseerimiseks. Kui tubakatootja valmistab uue sigari, mida maaletooja soovib Eestis müüa, siis peab maaletooja paluma tootjal sigari kohta teavitus esitada, sest maaletooja on TubS § 10 lg 1 mõistes „Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid“ isik /.../) ning on kohustatud tubakatoote teavitust esitama. Sigarite ja muude tubakatoodete teavitused esitatakse, esitatud teavitusi muudetakse ning teavitusi kustutatakse elektroonilises süsteemis EU-CEG (inglise keeles The EU Common Entry Gate; edaspidi EU-CEG). EU-CEG-i reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL (edaspidi Tubakadirektiiv), Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186 ja Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/586. Ligipääs EU-CEG süsteemile on ainult tubakatoodete tootjatel ja organisatsioonidel, kes tubakatootja eest tooteid teavitavad. Maaletoojatel ja edasimüüjatel nagu kaebaja EU-CEG süsteemile ligipääs puudub, mistõttu peab teavitamine käima läbi tootjate ja organisatsioonide. EU-CEG-i süsteemis märgib teavituse esitaja, et soovib toodet Eesti turule tuua (paneb EL liikmesriikide nimekirjas Eesti juurde linnukese) ning teavitatava toote kohta vajalikud andmed. Iga toode saab endale toote ID /.../. Eesti turu jaoks teavitatud tubakatooteid näeb Terviseamet /.../, kes vaatab teate ja selles sisalduva teabe läbi ning andmete sobivuse korral lisab toote enda veebilehel asuvasse Exceli tabelisse, mis on avaldatud vastustaja kodulehel.“ (vt kaebuse punktid 17-20).
11.Tulenevalt TubS §-st 104 on riigilõivu tasumise kohustus teate esitajal. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et vastustaja on esitanud riigilõivu tasumise kohta arved teate esitajale (ehk tootjale) (vt kaebuse lisa 16). Küll aga on vastustaja vormistanud riigilõivude eest esitatavad arved kaebaja palvel ümber ning adresseerinud need kaebajale (vt kaebuse lisa 4). Sellest johtuvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole olnud teadete esitaja, mistõttu ei olnud temalt alust ka riigilõivu küsida. Olukorras, kus kaebaja on tootjaga omavahel kokku leppinud, et kaebaja tasub viimasele esitatud riigilõivu arved, ei tähenda, et kaebajale läheks üle ka tootja kaebeõigus riigilõivu suuruse osas. Siinkohal väärib märkimist ka asjaolu, et Euroopa Komisjoni juhiste järgi saab EU-CEG süsteemis teavitusi esitada ka importija, kuid selleks tuleb importijal registreerida end, et saada esitaja ID2.
12.Aga ka juhul, kui järgida kaebaja argumentatsiooni, et tema kaebeõigus tuleneb asjaolust, et TubS § 10-103 kohaselt on kohustatud kaebaja esitama teate ning sellest tulenevalt langeb temale ka riigilõivu tasumise kohtust, esineks jätkuvalt keelamiskaebuse esitamise piirang.
13.Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (vt RKHKm nr 3-17-1398/36, p 12). Eelkõige ei ole nimetatud kolmest kumulatiivsest eeldusest täidetud viimane – st, et esineb olukord, kus kaebajal ei oleks võimalik hilisemalt oma õigusi tõhusalt kaitsta.
14.Kaebaja on selgitanud, et olukorras, kus Terviseamet kustutab kaebaja poolt nimetatud tubakatoodete teavitused enda veebilehelt ja rakendub potentsiaalselt tubakatoodete müügikeeld või kaebaja haldus- ja/või karistusõiguslik vastutus, siis on takistatud kaebaja poolt tubakatoodete import Eestisse ning nende müük; kui jaemüüjad ei saa kaebajalt ostetud sigareid müüa, siis rakendatakse kaebaja suhtes leppetrahve ning kaebaja sõlmitud lepingud öeldakse üles; samuti kaasneb haldus- ja/või karistusõigusliku vaidlusega kaebajale oluline kulu (vt kaebuse punkt 44).
15.Terviseamet on selgitanud kohtule, et ei ole kaebuse lisas 17 toodud tooteid veebilehel avaldatud nimekirjast kustutanud ega eemaldanud ega kavatse ka sellist toimingut teha, kui teate esitajad jätkuvalt konkreetseid tooteid võõrandamiseks Eestisse toovad. Nähtuvalt Terviseameti 30.04.2025 e-kirjast kaebajale on Terviseamet selgitanud, et Terviseamet kustutab teated, andes sellest kavatsusest teate esitajale eelnevalt teada ehk nõuetele mittevastavate teadete kustutamised teate esitajale ei saa tulla üllatusena (vt kaebuse lisa 4). Sisuliselt tähendab eelnev, et kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka hilisemalt, kui vastustaja teavitab teate esitajat, millised teated jäetakse avaldamata või kustutatakse. Asjakohane on ka vastustaja selgitus, et Terviseameti veebilehel olevas nimekirjas avaldatud toodetele ei ole antud müügiluba. Teisalt aga mõistab kohus, et kaebajale võib tekkida Terviseameti veebilehel teabe avaldamata jätmise või kustutamisega negatiivne mõju toodete importimisel ja edasimüümisel Eestis. Kuigi direktiiv pole otsekohalduv, siis on direktiivi 2014/40/EL artikli 23 lõikes 2 sätestatud, et toodet ei tohi turule viia, kui teavitamiskohustus pole täidetud. See aga ei tähenda, et kaebajal puuduks hilisemalt tõhus viis oma õiguste kaitseks. Halduskohus saab vaidlustada nii toimingut kui ka haldusakti (HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2).
16.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude – kohustada vastustajat läbi vaatama 5 tubakatoote teavitusi. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 2 on kohustamiskaebuse esitamise eelduseks vastustaja keeldumine. Praegusel juhul ei ole vastustaja keeldunud nimetatud tooteteateid läbivaatamast, mistõttu on kohustamisnõue esitatud ennatlikult ning kuulub tagastamisele. Ka alternatiivselt esitatud kohustamisnõuded on esitatud juhuks, kui keelamiskaebus kaotab menetluse jooksul oma aktuaalsuse. Seetõttu ka alternatiivsed kohustamisnõuded on esitatud ennatlikult.
17.Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 punktist 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,
6(8)
3-25-1310
et kaebajal kaebeõiguse puudumine on ilmselge, kuivõrd lisaks sellele, et kaebaja ei ole teateid esitanud ning sellest johtuvalt puudub tal riigilõivu tasumise kohustus, on ilmne, et keelamiskaebuse kumulatiivsed eeldused on täitmata ning kohustamisnõude eeldused on täitamata. Täiendavalt märgib kohus, et praeguste asjaolude valguses ei ole kaebajal subjektiivset õigust põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks, vaid vastav õigus on konkreetse kohtuvaidluse raames kohtul (põhiseaduslikkuse järelevalvel kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
18.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse toimingu tegemise keelamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni, alternatiivselt haldusorgani kohustamiseks kindlat toimingut tegema (HKMS § 251 lg 1 p-d 2-3).
19.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
20.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus, kui kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele. Siiski märgib kohus järgnevalt. Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse määruse alusel ei ole võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Nii on Riigikohus selgitanud korduvalt selgitanud, et PSJKS § 9 lg 1 ei luba üldjuhul kohtul algatada konkreetse normikontrolli menetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.11.2015 määrus nr 3-4-1-28-15; 20.11.2017 määrused nr 5-17-33/2, 5-17-40/2 ja 5-17-41/2). „Põhjus on eelkõige selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ajutine ning seeläbi ei lahendata vaidlusalust õigusküsimust lõplikult. Esialgse õiguskaitse andmisel kohaldab kohus menetlusseaduse norme ning see ei eelda mõne kehtiva (õigusküsimuse lõplikul lahendamisel otsustava tähtsusega) materiaalõiguse normi kohaldamata jätmist ega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Üksnes õigusküsimuse lõplikul lahendamisel saab otsustava tähtsusega materiaalõiguse norm kuuluda kohaldamisele, mistõttu on alles siis kohtul võimalik ka norm kohaldamata jätta selle põhiseadusvastasuse tõttu (PS § 152 lg 1).“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.11.2023 määrus nr 5-23-29, p 48). Seega jätab kohus kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse rahuldamata.
21.Kohtu hinnangul ei saa kaebust väga perspektiivikaks pidada. Nimelt on kaebaja eesmärgiks, et ta ei peaks uute toodete teavitamiskohustuse täitmisel riigilõivu tasuma. Samas on õiguskantsler andnud oma 02.04.2025 kirjas nr 6-1/250077/2502390 seisukoha, et tooteteate läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivumäära (sh uute toodete puhul 5000 eurot) võib pidada proportsionaalseks3.
22.Lisaks esineb kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ülekaalukas avalik huvi. Teate eesmärk on anda pädevatele asutustele teavet toote koostisosade ja tootest 3
eralduvate ainete kohta. Selle teabe alusel saavad asutused (Terviseamet) hinnata toote atraktiivsust, sõltuvust tekitavat toimet, mürgisust ja nendega seotud terviseriske ning tagada, et üldsusel oleks teave toote koostisosade kohta (direktiivi 2014/40/EL põhjenduspunktid 13 ja 14). Eesmärgiks on vähendada Terviseameti töökoormust, kuivõrd varasem praktika on näidanud, et tooteteateid esitati massiliselt, kuigi kõiki tooteid ei kavatsetud Eestis turustada (vt eelnõu 401 SE seletuskiri, lk-d 11-12). Seejuures ei ole tegemist määraga, mis oleks väljasuretava iseloomuga ja muudaks uute toodete turuleviimise sisuliselt võimatuks (vt RKÜKo, nr 3-4-1-17-13, p 43).
23.Ülaltoodust lähtuvalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.