R.M-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26.09.2024 otsuse nr P26-2024-153378 ja 16.12.2024 vaideotsuse nr 5.23/32213-3 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja R.M, volitatud esindaja Marko Jaani Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Külli Vallimäe-Tuberg
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 08.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Tagastada vastustaja 09.04.2025 esitatud tõendid.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.R.M esitas 12.09.2024 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 25.09.2024 otsusega nr TVH/24/033648, et R.M-i töövõime ei ole vähenenud (nimetatud otsus on käesoleval ajal vaidlustatud haldusasjas nr 3-24-3415).
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) väljastas 26.09.2024 otsuse nr P26-2024-153378, milles tugines Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule ning sellest tulenevalt ei tuvastanud R.M-il puuet. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud taotleja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine taotlejal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.
4.R.M esitas 27.10.2024 Eesti Töötukassa 25.09.2024 otsusele nr TVH/24/033648 vaide.
5.R.M esitas 29.10.2024 SKA 26.09.2024 otsusele nr P26-2024-153378 vaide.
6.Eesti Töötukassa jättis 29.11.2024 vaideotsusega nr VO/24/2587 R.M-i rahuldamata.
vaide
7.SKA jättis 16.12.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/32213-3 R.M-i vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas taotleja liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Taotleja on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Liikumise valdkonnas peab piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2-2,75) (vt sotsiaalkaitseministri määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lg 6 p 1). Käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhte valdkondade võtmetegevustes ei ole tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst taotleja terviseseisundist tulenevalt piiranguid tuvastanud ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades. Puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub SKA Eesti Töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõenditest, sh dokumendipõhisest töövõime
2(8)
3-24-3435
hindamise eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku alusel, erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse. SKA puhul on aluseks määrus nr 18. Tööealistel isikutel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega. Vaidemenetluses on ekspertarst Fred Jädal tutvunud taotleja vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele tööealistel inimestel. Ekspertarst on seisukohal, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta vaide esitajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Täiendav eksperdiarvamus on antud vaidemenetluse raames. Arvamuse andmisel on tuginetud tervise infosüsteemi (TIS) andmetele. Ekspertarst leidis järgmist. Taotlejal esinevad terviseandmete alusel piirangud liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud liigeste ja lülisamba kahjustusest. Viimased teemakohased andmed pärinevad perearstilt kuupäevast 12.07.2024. Vastava dokumendi kohaselt oli taotlejal diagnoosidena fikseeritud puusaliigeste artroos ning lülisambakanalis kitsenemine. Kirjeldatud parema puusaliigese valu, mis kiirgus paremasse põlveliigesesse. Mõlemas jalas ka krambid. Ilmnesid ka alaseljavalud. Teostatud radioloogilise uuringu kohaselt esines taotleja parema puusaliigese mõõduka astme artroos. Taotlejale teostatud perearsti poolt saatekiri ortopeedile. Edasised andmed puuduvad. Olulisi funktsionaalseid piiranguid peale valu liikumisel ei kirjeldata. Taotleja on liikumisel, siirdumisel, seismisel ja istumisel iseseisev. Piirangud liikumisel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Taotleja haigusloost on nähtav ka trauma käesoleva aasta juulis, erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositud parema õlavarreluu suure köbrukese murd. Ravi olemuselt konservatiivne. Viimased andmed ortopeedilt pärinevad kuupäevast 16.10.2024. Vastava dokumendi kohaselt tegeles taotleja taastusraviga, suuteline kätt sirutama valutult 180 kraadi, siserotatsioon veidi piiratud, käe välisrotatsioonil jõudlus hea. Radioloogiliselt oli murd konsolideerunud. Ühe käe funktsioonihäire, eeldusel kui teise käe liikuvus on normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav piirang. Taotleja on valdavalt käelistel tegevustel iseseisev. Ta saab pead kammida, mütsi pähe panna, üheliitrist anumat vöö kõrgusel tasapinnal liigutada, telefoni kasutada. Piirangud käelistel tegevustel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Lisaks on tegemist varajase haiguse järgse perioodiga, püsipiirangute esinemist ei ole praegusel ajahetkel võimalik hinnata. Dünaamika olnud seni soodne. Terviseandmetele tuginedes on puude raskusastme tuvastamine toimunud õiguspäraselt. Vaide esitaja saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, piirangud igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmist puude raskusastet üheski valdkonnas tuvastada. Tööealistel isikutel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirandu (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega. Esitatud terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalus- ning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. 3(8)
3-24-3435
8.R.M esitas 20.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada SKA 16.12.2024 vaideotsus nr 5.2-3/32213-3 ning kohustada SKA-d uuesti läbi viima R.M-i töövõime hindamine ning vaatama R.M-i vaie uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et SKA vaidlusalused otsused on õigusvastased.
9.1.Kaebajal on selja- ja jalavalu esinenud aastaid ning aastaid tagasi on kaebajat lülisamba kahjustuse tõttu opereeritud. Kaebajal esinesid vaevused alaseljas juba 2019. a. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, pigem võrreldes varasemaga oluliselt halvenenud. Kaebaja ei ole võimeline raskusteta ringi liikuma ja trepist käima, ei suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu tundmata; suurte raskustega suudab nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne, ei jaksa seista, istudes alaselg valutab, ei suuda raskusteta käsi üles tõsta ega kätega raskusteta asja liigutada; ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneleda ja kirjalikult suhelda ega öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda (vt kaebuse lisa 1).
9.2.Arvestades, et kaebajal on tervislik seisund võrreldes varasemaga halvenenud (kaebajal tuvastati varasemalt osaline töövõime kaheks aastaks s.o 14.09.2022-13.09.2024) on ebaselge ja põhjendamatu ning õigusvastane vaidlustatud otsus. Kuivõrd töövõime hindamine on olnud õigusvastane, siis on õigusvastane ka käesolevalt vaidlustatud SKA otsus, mis sellele tugineb.
9.3.Kaebaja antud hinnang ning ekspertarsti antud hinnang võtmetegevuste piirangutele erinevad oluliselt. TTO ekspertarsti eksperthinnangus toodud põhjendused pole piisavad. Vastustaja ei ole süüvinud kaebaja väljatoodud tervislikesse kaebustesse. TTO ekspertarst ja vastustaja ei ole sisuliselt põhjendanud kaebajast erinevale seisukohale asumist. Samuti on TTO ekspertarsti hinnang ja vaidlusalune otsus ebaõige. Ekspertarst ja vaidlusaluses otsuses asuti seisukohale, et nõelraviga on esinenud positiivne dünaamika, kuid 23.04.2024 epikriisist nähtub, et nõelravi protseduurist suurt abi ei ole ning valu jääb.
9.4.Vastustaja oleks pidanud kaasama teise ekspertarsti.
9.5.Vaidlusalune otsus on oluliste põhjendamispuudustega ja kaalutlusvigadega.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
10.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud juurde.
10.2.Vastustaja kaasas kohtumenetluses vastuse koostamiseks metoodik-ekspertarst Meris Tammiku, kes tutvus ka kaebaja digiloo haigusjuhtumiga nr 1404-2. Ambulatoorne epikriis nr 2490, Annika Küüdorf (D06129), töötervishoid, 10.05.2023 sissekande kohaselt on antud hinnang „Ütleb, et võtab RR ravimit, kuid puudub info, kas ravimid aitavad üldse. Praegu pk RR 158/99, fr 100 x minutis, II mõõtmisel 134/94 mmHG. Ravifoonil praegu näha, et RR on normis. Võib töötada bussijuhina, järgmine kontroll 10.05.2025“ (RR on meditsiiniline lühend vererõhu väärtuste kohta). Vastustaja ekspertarstile jääb arusaamatuks, kuidas väljastati kaebajale töötervishoiu hindamise alusel õigus töötada bussijuhina kuni 10.05.2025, kui kaebuses kirjeldatakse, et kaebaja ei ole võimeline raskusteta ringi liikuma ja trepist käima, ei suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu tundmata, suurte raskustega suudab nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne, ei jaksa seista, istudes alaselg valutab, ei suuda raskusteta käsi üles tõsta ega kätega raskusteta asju liigutada, ei suuda teiste inimestega raskusteta kõnelda ja kirjalikult suhelda ega öeldut kuulda ja
4(8)
3-24-3435
kirjapandut lugeda“. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja liigub vaid raskustega, säilitab kehaasendit ka istudes raskustega, ei saa kiirelt tõusta toolilt, käte töö on oluliselt takistatud (arusaadavalt, tööülesannetest lähtuvalt ka rooli ja muude bussis vajalike juhikute haldamine käeliselt bussijuhi poolt), ei suuda raskusteta kõneleda ega muul viisil suhelda. Kaebuses esile toodule tuginevalt peaks viivitamatult peatama kaebaja juhtimisõiguse, ja seda enam bussijuhina, kes vastutab kümnete reisijate elu ja tervise eest. Kuna kaebaja terviseandmed ei kinnita kaebaja väiteid ja tal on töötervishoiu hindamise alusel õigus töötada bussijuhina, siis võib järeldada, et kaebaja kaebuses tervise kohta esitatud info ei vasta tegelikule olukorrale. Kui kaebaja hinnangul tema TIS andmed ei kajasta tegelikku tervislikku seisundit, siis tuleb tal pöörduda oma eri- või perearsti poole ja vajadusel lasta teha kas sissekannetesse täiendusi või parandusi või tervislikku seisundit uuesti hinnata. Kui kaebaja tervise seisund on muutunud ja seda kinnitavad ka kaebaja TIS andmed, siis on kaebajal võimalik uuesti taotleda puude raskusastme tuvastamist.
10.3.Ekspertarstid hindavad iga taotluse puhul eraldi hetkel esinevate oluliste asjaoludega ning aktuaalsete TIS andmetega eakohaste põhitegevuste iseseisvale sooritamisele. Üldjuhul võetakse arvesse taotlemisele eelnenud viimase viie aasta TIS andmed. Seega ei saa isikul pelgalt seetõttu tekkida õiguspärast ootust, et igakord jõutakse puude tuvastamise menetluses samale järeldusele ja varem kehtinud puude raskusastme taastuvastamisele. Kui vastustaja on võtnud kaebaja puude raskusastme tuvastamisel aluseks Eesti Töötukassa ekspertarsti arvamuse ja kaebaja esitab vaide, siis kaasab vastustaja arvamuse andmiseks enda ekspertarsti, kes arvamust andes tutvub Eesti Töötukassa ekspertarsti arvamusega, kuid hindab ka ise kaebaja TIS andmetel kaebaja tervisega seotud asjaolusid ja teeb nendele tuginedes oma arvamuse. Seega ei saa väita, et vastustaja otsus, mis tehti Eesti Töötukassa otsusele tuginedes oleks automaatselt vale seetõttu, et kaebaja on selle vaidlustanud, sest ka vastustaja vaidemenetluses kaasatud ekspertarst jõudis järeldusele, et kaebajal ei esine puuet vähemalt keskmise raskusastme ulatuses (vt dr F. Jädali arvamus). Ka kohtule kaebuste vastuste koostamisel kaasab vastustaja metoodik-ekspertarsti, kes omakorda vaatab üle kaebaja TIS andmed ja nendele tuginevad otsused ning ka tema on nõustunud eelmiste ekspertarstide hinnangutega. Vastasel juhul oleks vastustaja kaebusele vastuse esitamise asemel menetluse omal algatusel uuendanud ja kaebaja suhtes tehtud otsuse muutnud.
10.4.Puude raskusastet ei tuvastata kaebaja taotluses ega ka kaebuses antud enesehinnangu ehk tema tunnetusliku tervise alusel, vaid ikkagi eri- ja perearstide poolt meditsiiniliste uuringute, hinnangute alusel tehtud ja TIS-i kantud andmete alusel. Ekspertarsti arvamus ehk hinnang ei ole haldusakt ja ekspertarst ei teosta hinnangu andmisel kaalutlust HMS-s sätestatud kaalutlusõiguse mõttes. Ekspertarsti arvamus on kaebaja objektiviseeritud TIS andmetele tuginev seisukoht ja vastustaja teeb puude raskusastme tuvastamise otsuse sellele tuginedes. Puude raskusastme tuvastamise otsus on hindamisotsus.
10.5.Kui kohus leiab, et vaidlustatud otsuses esineb põhjendamispuudusi, siis ei tuleks seda HMS §-s 58 sätestatust tulenevalt siiski tühistada, sest vastustaja hinnangul põhjendamispuudus ei mõjutanud asja otsustamist. Puude raskusastme mittetuvastamise otsus on tehtud ekspertarsti arvamuse alusel, mis tugineb kaebaja TIS andmetele. Vastustaja on otsuse tegemisega seonduvat selgitanud nii vaide- kui ka kohtumenetluses.
10.6.Vastustaja uurimiskohustus ei eksisteeri kindlasti mitte taotleja enesehinnangu ja terviseandmete lahknevuse korral vaid lahknevuste või ebakõlade korral terviseandmetes enestes või juhistes, kui isik on viidanud konkreetsele arstivisiidile, mida terviseandmetes kajastatud ei ole. Käesoleval juhul TIS-s vastuolusid ei esinenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(8)
3-24-3435
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud tuvastamata kaebajal puude raskusastme.
13.Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused.
14.Vastustaja on esitanud 09.04.2025 kohtule järgmised dokumendid: 1) eksperthinnang TVH-18010601 A.I; 2) SKA 12.03.2019 otsus nr P26-2019-104240; 3) SKA 07.11.2019 otsus nr P26-2019-209108 ning 4) SKA 24.08.2022 otsus nr P260-2022-60639. Vastustaja on märkinud, et 08.04.2025 toimunud kohtuistungil luges vastustaja metoodik-ekspertarst M. Tammik kohtule ette lause kaebajale töövõime hindamise käigus 20.03.2018 koostatud eksperdihinnangust; kohus viitas vajadusel see dokument kohtule edastada.
15.Tulenevalt HKMS § 51 lg-st 3 tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-2 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimise või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4).
16.Käesoleval juhul on kohus 08.04.2025 kohtuistungil selgitanud vastustajale, et kui vastustaja soovib tugineda 2018. a koostatud eksperthinnangule, siis tuleb see esitada kohtuasja materjalide juurde (vt kohtuistungi helisalvestis kell 00:44:52). Kahetsusväärselt ei ole vastustaja esindaja mõistnud, mida kohus selgitas vastustajale kohtuistungil. Nimelt on vastustaja vääralt oma 09.04.2025 taotluses märkinud, et kohus viitas vajadusele see dokument kohtule esitada. Kohus ei viidanud vajadusele see esitada, vaid kohus selgitas vastustajale, millisel juhul on kohtul võimalik arvestada vastustaja poolt kohtuistungil viidatud tõendit (2018. a koostatud eksperthinnangut). Seejuures puudus vajadus asuda eraldiseisvalt vastustajale selgitama tõendite esitamise korda, kuivõrd vastustajal oli volitatud esindaja, kellelt võib eeldada vastavaid erialaseid teadmisi. Arvestades aga, et vastustaja on ilmselgelt hilinemisega esitanud 2018.a eksperthinnangu ega ole ka põhistanud hilinemise põhjust (ning ilmselt ei saagi sellist mõjuvat põhjust olla), tagastab kohus vastustaja 09.04.2025 esitatud tõendid (HKMS § 62 lg 1 koosmõjus § 51 lg-ga 4).
17.Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
18.Vastavalt PISTS § 23 lg-le 1 tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust (PISTS § 23 lg 7). Käesoleval juhul on kaebaja tööealine isik, kes esitas ühistaotluse töövõime hindamiseks ning puude raskusastme tuvastamiseks. Seega võis SKA tugineda Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusele ning ekspertarsti eksperthinnangule. Neile on viidatud ka vaidlusaluses otsuses (dtl 35). Kohus jääb haldusasjas nr 3-25-3415 tehtud kohtuotsuses toodud seisukoha juurde, et Eesti Töötukassa 25.09.2024 otsus nr TVH/24/033648 on õiguspärane ning ka selle raames koostatud eksperdiarvamuses ei esine puudusi. Kohus ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata.
19.Kohus nõustub vaideotsuses tooduga ega pea vajalikuks seda korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
20.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja 6(8)
3-24-3435
keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2 1 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (PISTS § 2 lg 21 p 2). Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (PISTS § 2 lg 2 1 p 1). Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3-4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2).
21.Puude raskusastme tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-192182, p 11). Seetõttu puudub vajadus kontrollida kaalutlusreeglite järgimist. Küll aga on vaidlusalune otsus haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul on vaidlusalune otsus põhjendamispuudustega, kuivõrd ei ole selgitatud, miks on kaebaja antud enesehinnagulistest arvväärtustest vastavates võtmetegevustes jõutud erinevale järeldusele. Need põhjendamispuudused on aga kõrvaldatud vaideotsuses, mistõttu ei tingi see vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58).
22.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on kaasanud nii vaidemenetlusse (dtl 131) kui ka kohtumenetlusse ekspertarsti. Küll aga oleks vastustaja poolt korrektsem, kui ekspertarst vormistaks eraldiseisva dokumendina oma arvamuse ka kohtumenetluses, mitte ei kajastata vastuses kaebusele ekspertarsti seisukohti. See raskendab arusaamist, kust algavad ekspertarsti seisukohad ning kus on haldusorgani seisukohad.
23.Kohtu hinnangul on vastustaja arvesse võtnud kaebajal esinevaid selja- ja jalavalusid, samuti asjaolu, et kaebajale on tehtud aastate eest lülisamba kahjustuse tõttu operatsioon (dtl 131). Samas on vastustaja selgitanud, et kaebajal puuduvad püsivad funktsoonihäired, mis mõjutaksid tema hakkama saamist igapäevaelus (dtl 42). Sellistele funktsioonihäiretele ei ole tuginenud ka kaebaja. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale on väljastatud töötervishoiu hindamise alusel õigus töötada bussijuhina kuni 10.05.2025 (dtl 127). Vastustaja ekspertarst on põhjendatult leidnud, et arusaamatuks jääb, kuidas selline tõend väljastati, kui kaebuses on kirjeldatud, et kaebaja ei ole võimeline raskusteta ringi liikuma ja trepist käima; ei suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu tundmata; suurte raskustega suudab nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne; ei jaksa seista, istudes alaselg valutab; ei suuda raskusteta käsi üles tõsta ega kätega raskusteta asju liigutada; ei suuda teiste inimestega raskusteta kõnelda ja kirjalikult suhelda ega öeldut kuulda ja kirjapandult lugeda (dtl 127). Ekspertarst leiab, et kuna kaebaja terviseandmed ei kinnita kaebaja väiteid ja tal on töötervishoiu hindamise alusel õigus töötada bussijuhina, siis võib järeldada, et kaebaja kaebuses tervise kohta esitatud info ei vasta tegelikule olukorrale (dtl 127). Neid väiteid ei ole kaebaja ümber lükanud.
24.Ühtlasi ei mõjuta vaidlusaluse otsuse õiguspärasust asjaolu, et varasemalt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Puude tuvastamine ja töövõime hindamine on erinevad haldusmenetlused ning SKA ei ole seotud töötukassa varasemate otsustega. Paljasõnaline on kaebaja väide, et tema tervislik seisund on halvenenud. Seda kinnitavatele terviseandmetele kaebaja viidanud ei ole. Ühtlasi arvestades asjaolu, et kaebajale on antud väljastatud 7(8)
3-24-3435
töötervishoiu hindamise alusel õigus töötada bussijuhina kuni 10.05.2025, viitab pigem sellele, et kaebaja tervislik seisund ei ole sedavõrd halvenenud, et puude raskusastme saaks tuvastada.
25.Kohus nõustub vastustajaga osas, et vastustajal ei olnud kohustust asuda täiendavaid andmeid koguma pelgalt seetõttu, et ekspertarsti ja kaebaja hinnangud piirangutele erinesid. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et täiendavate andmete kogumine on põhjendatud, kui esineb lahknevusi või ebakõlasid terviseandmetes või kui isik on viidanud konkreetsele arstivisiidile, mida terviseandmetes ei kajastu.
26.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
28.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.