X.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X.Y Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Maidla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.Y
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X.Y määruskaebus
24.aprilli 2025. a määruse peale menetlusse.
Tallinna
Halduskohtu
2.Jätta X.Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2025. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 235 lg 1).
1.X.Y (kaebaja) väidab, et saatis Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 27. novembril 2024 e-kirja, milles esitas taotluse väljastada talle määrus, mille alusel algatati tema suhtes kriminaalasi seoses tema sünnitunnistustega. Sama taotluse saatis ta uuesti 6. jaanuaril 2025. a e-kirjaga Pille Rosinale. Kaebaja esitas 10. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, et kohus kohustaks PPA-d tema taotlusele vastama ja taotletud määruse väljastama.. Kaebaja väidab, et talle ei ole kaebuse esitamise seisuga esitatud taotletud määrust.
3-25-325
2.Prokuratuur selgitas, et 22. novembril 2021 alustati kriminaalasjas nr 21231602615 karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 (s.o võltsitud dokumendi kasutamine) tunnustel menetlust, kuna Eestis seni sünniajaga xxx Venemaal dokumenteeritud isik X.Y esitas tähtajalise elamisloa menetluse nr 2025218354 raames 5. mail 2021 koopia Poola sünnitunnistusest, et ta on sündinud xxx Poolas. PPA lõpetas prokuratuuri loal 29. septembril 2022 kriminaalasja menetluse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1). Menetluses puudusid kahtlustatavad.
3.Halduskohus esitas 21. märtsil 2025 PPA-le kohtunõude ja selgitas, et kaebuse esemeks on teabenõue KrMS § 200 alusel lõpetatud kriminaaltoimikust. Sellist toimikut arhiivitakse pärast kaebetähtaja möödumist PPA-s kui kohtueelse menetluse läbi viinud uurimisasutuses. Järelikult on PPA teabevaldaja, kelle pädevuses on otsustada kaebaja teabenõude üle. Kohtule teadaolevalt ei ole PPA teabenõuet läbi vaadanud. Kohus kohustas PPA-d kaebajale selgitama, kas kaebaja taotletav määrus on toimikus olemas või on kaebajal võimalik soovitud teave saada mõne teise toimikus oleva menetlustoimingu kohta teabe avaldamise kaudu.
4.PPA vastas 7. aprilli 2025. a kirjas, et saatis kaebajale 3. aprillil 2025 e-kirja, milles selgitas võimalust tulla kriminaalasja nr 21231602615 toimikuga tutvuma. Kaebaja ei ole e-kirjale vastanud.
5.Halduskohus saatis 14. aprillil 2025 kaebajale e-kirja, selgitades, et PPA võimaldab kaebajal tutvuda kriminaaltoimikuga. Seega on kaebaja kohustamisnõude täitmine tema enda teha. Kohus hoiatas, et kui kaebaja ei ole läinud kuni 21. aprillini 2025 toimikuga tutvuma, kuigi tal on selleks võimalus, siis leiab kohus, et PPA on oma õigusliku kohustuse täitnud. See tähendab asjas menetluse lõpetamist.
6.Kaebaja kinnitas e-kirja kättesaamist, kuid ei ole kohtule selgitanud, kas ta tutvus kriminaaltoimikuga.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 24. aprilli 2025. a määrusega haldusasja menetluse, kohustas vastustajat hüvitama kaebajale menetluskulu 20 eurot ja tagastas enammakstud riigilõivu 20 eurot. PPA võimaldas kaebajal minna kriminaaltoimikuga tutvuma. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud ega selgitanud oma käitumise põhjust. Seetõttu ei saa enam PPA-le ette heita teabenõude täitmata jätmist ning menetlus tuleb asjas lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja nõuab ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Vastustaja on oma vastustes muutnud kaebaja isikukoodi ja sünnikuupäeva. Kaebaja pole kunagi olnud kriminaalmenetluses osaline. Ta pole taotlenud enda sünnikuupäeva muutmist. Ta esitas ühe sünnitunnistuse. Kohtu väide on ekslik, et kaebaja esitas Poola sünnitunnistuse, mida kaebaja on nõus vande all kinnitama. Vastustaja pole esitanud tõendeid, mille alusel ta kaebaja sünnikuupäeva muutis. Kohus ei andnud kaebajale võimalust esitada menetluskulude kandmise kohta summasid. 2(3)
3-25-325
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Kaebuse kohaselt oli kaebaja tahteks, et kohus kohustaks PPA-d vastama kaebaja pöördumisele ja väljastama kaebajale kriminaaltoimikus oleva dokumendi. Antud vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse ning tuleb lahendada avaliku teabe seaduse (AvTS) ja isikuandmete kaitse seaduse normide alusel (vt RKHKm 3-3-1-58-16).
11.Praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas halduskohus lõpetas haldusasja menetluse õiguspäraselt põhjusel, et PPA vastas 7. aprilli 2025. a kirjaga kaebajale, et tal on võimalik PPA-s kriminaalasja nr 21231602615 toimikuga tutvuda.
12.Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3).
13.Kaebaja esitatud pöördumine PPA-le väljastada nõutav dokument on käsitatav teabenõudena väljastada avalik teave, mille valdajaks on PPA (AvTS §§ 3 lg 1, § 5 lg 1 p 1 ja § 6).
14.Praegusel juhul tuleb küsida, kas PPA täitis 7. aprilli 2025. a vastusega talle esitatud teabenõude selle kaudu, kui ütles, et tal on võimalik PPA-s soovitud dokumentidega tutvuda. Teabenõude täitmise viisid on sätestatud AvTS § 17 lg-s 1, mille kohaselt tuleb teave väljastada teisaldavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil, dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil, faksi teel, suuliselt, tutvumiseks teabevaldaja juures või muul viisil. Seega on teabenõude täitmise üheks viisiks ka see, kui dokumendiga võimaldatakse tutvuda teabevaldaja juures (vt AvTS § 17 lg 1 p 5). PPA on seda oma 7. aprilli 2025. a kirjaga võimaldanud teha ja seetõttu on võimalik lugeda kaebaja teabenõue täidetuks. Kaebaja pole esitanud põhjendusi selle vastu, miks selliselt teabenõude täitmine oleks tema jaoks ülemääraselt koormav.
15.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et esines menetluse lõpetamise alus.
16.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et praeguses haldusasjas ei analüüsita seda, kas tema väidetud andmeid on PPA ja prokuratuur asunud muutma või mitte.
17.Riigilõiv jäi PPA kanda, v.a kaebaja enammakstud riigilõiv, mille halduskohus kaebajale tagastas. Kuna kaebaja on esindanud ennast ise, halduskohus on riigilõivu küsimuse lahendanud ja kaebaja pole kohtule muid menetluskulusid puudutavaid dokumente esitanud, siis ei ole halduskohus menetluskulude küsimuses eksinud.
Eelneva tõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.