X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2023 otsuse nr 12310040116-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X , esindaja adv. Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14.04.2025
apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-173 muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad menetluskulud riigi kanda ja muud apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse sissejuhatav ringkonnakohtu põhjendused prantsuse keelde.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Riigikohtule
hiljemalt
02.06.2025
3-24-173 Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja on Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) kodanik, kes esitas Eestis 05.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 20.12.2023 otsuse nr 12310040116-1 (vaidlustatud otsus), millega lükkas eelnimetatud taotluse tagasi, tegi kaebajale lahkumisettekirjutuse ning kohaldas 5 aastaks Schengeni alale sissesõidukeelu. PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja taotlus on selgelt põhjendamatu, võttes arvesse, et: a) kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult ning esitas taotluse lahkumiskohustuse vältimiseks; b) kaebaja ei esitanud kaitsevajadust kinnitavaid tõendeid ning tema väited on ebausutavad; c) Kongo DVs ei toimu sõda ning kuigi vägivalla tase ja relvastatud grupeeringute tegevus on riigis probleemiks, ei vaja kaebaja rahvusvahelist kaitset, Kongo DV riigivõimu kartmiseks kaebajal põhjust ei ole; d) kaebaja lahkus kodumaalt majanduslikel põhjustel; e) päritoluriigi info kinnitab tagasipöördumise võimalikkust ning taotleja tagasisaatmine ei ole vastuolus non-refoulement põhimõttega.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada ning kohustada PPAd taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused oli kokkuvõttes järgmised.
2.1.Kodumaale tagasipöördumisel ähvardab kaebajat reaalne oht elule, füüsilisele ja vaimsele tervisele ning vabadusele. Isegi kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, vajab ta täiendavat kaitset. Seoses valimistega suurenesid Kongo DVs 2023. aasta viimastel kuudel konfliktid ning lisaks hukkunutele on riigisiseselt ümberasustatud 6,9 miljonit inimest, kuna lahingud muudavad üha suurema osa riigist tsiviilisikute jaoks ohtlikuks. Kaebaja tagakiusajaks on Kongo DVs tegutsevad sõjalised rühmitused, eeskätt rühmitus M23, kellega seotud asjaolud on PPA jätnud hindamata. PPA nõudis kaebajalt põhjendamatult tõendeid, mida kaebajal ei ole. Kaebaja üldsõnalisus intervjuudel oli tingitud PPA küsitlemistehnikast.
2.2.See, et kaebaja viitas sõjale, kuigi Kongo DVs sõda ei toimu, ei muuda kaebajat ebausaldusväärseks. Olukord Kongo DVs ei vasta küll üldisele sõja definitsioonile, ent seal aset leidvad sündmused on seotud sõja definitsiooni elementidega. Ka PPA päritoluriigi info kinnitab, et Kongo DVs valitsev olukord on halb.
2.3.Kaebaja ei lahkunud kodumaalt majanduslikel põhjustel, vaid ohu tõttu oma elule, mida selgitas ka 15.12.2023 vestlusel. PPA ei järginud põhimõtet, et tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud, vaid oluline on üksnes see, kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes. 2(9)
3-24-173
2.4.Sissesõidukeelu kohaldamine ei olnud põhjendatud, kuna kaebaja eesmärk ei olnud rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine. PPA otsuses puudub mistahes põhjendus, miks kaebajat peetakse ebasoovitavaks isikuks ja kohaldatakse sissesõidukeeldu. Igal juhul on sissesõidukeelu kestus ebaproportsionaalne.
2.5.PPA ei taganud kaebajale nõuetekohaselt ärakuulamisõigust.
3.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.
3.1.Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning ta lahkus Kongo DVst sotsiaal-majanduslikel põhjustel, tema ütlustest nähtuvalt oli tema eesmärk jõuda Euroopa Liitu, et leida töö ja ehitada üles oma elu. Varjupaigataotlejal ei pruugi alati olla võimalik kõiki väiteid dokumentaalselt tõendada, kuid see ei tähenda, et asjaolusid tuleks sellisel juhul tõlgendada taotleja kasuks. Tõendite puudumisel hindas PPA kaebaja ütluste usaldusväärsust, kõrvutas seda asjakohase päritoluriigi informatsiooniga ning jõudis järeldusele, et kaebaja päritoluriigist lahkumine ei olnud tingitud reaalsest tagakiusuohust.
3.2.Olenemata sellest, kuidas mõistab kaebaja sõna „sõda“ tähendust, olid tema selgitused päritoluriigis toimuva ning enda isiklike asjaolude kohta vasturääkivad. Kaebaja kirjeldas sõja eest põgenemist ning jõhkraid tegusid tema pereliikmete suhtes aastatel 2020–2022, kuid otsustas põgeneda alles 2023. aasta jaanuaris. Ehkki päritoluriigi info kinnitab, et julgeolekuolukord Ida-Kongo provintsides on olnud kehv juba peaaegu 30 aastat, siis on Kongo DVs olemas ka turvalisemaid piirkondi ehk aastaid kestnud julgeolekuprobleemidest ei saa järeldada, et iga Kongo DV kodaniku elu oleks ohus pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu. Kaebajal oli võimalik riigisiseselt ümber paikneda turvalisemasse piirkonda, kuid kaebaja seda ei teinud, kuna nendes piirkondades ei ole tööd, samas ei ole kaebajal põhjust riigivõimude kartmiseks. Kaebaja viitas rühmitusele M23, ent ütlustest ei nähtu, et rühmituse tegevusest tuleneks oht vahetult kaebajale, mistõttu ei kogunud PPA päritoluriigi informatsiooni selle rühmituse kohta.
3.3.Kaebaja esitas esmasel kokkupuutel PPAle võõra isiku dokumendi ning selgitas, et elab Saksamaal ja mängib jalgpalliklubis ning tema eesmärk on jõuda Soome, kus elab ka tema vend. 13.10.2023 vestlusel selgitas kaebaja, et ei tea Soomes kedagi, vaid smugeldaja soovitas väita, et tal on Soomes või Prantsusmaal mõni sugulane. Eelneva taustal pole usutav kaebaja selgitus, et kui ta jõudis Eestisse, siis tundis ta end turvaliselt ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.4.Ehkki enne 2023. aasta detsembris toimunud valimisi suurenes Kongo DVs vägivald, olid need valimised eelmistest rahumeelsemad. Pärast valimisi on vägivald mõnedes riigi provintsides jätkunud. Kuigi riigi teatud piirkondades valitseb kõrgendatud oht tsiviilelanikele, on konfliktide peamiseks ajendiks nendes piirkondades leiduvad maavarad. Kongo DVs ei toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu oleks iga isik ohus pelgalt selles riigis viibimise tõttu. Vägivalda on esinenud ka poliitilisel pinnal, kuid kaebaja ei olnud poliitiliselt aktiivne.
3.5.Sissesõidukeelu kehtestamine oli põhjendatud. Sissesõidukeeld on Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahend, mis tagab, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei saa viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.PPA otsuse lõppjäreldus on õige, kuigi menetluses esines minetusi ärakuulamisõiguse tagamisel. Kaebajat ei kiusatud Kongo DVs taga ühelgi VRKS § 4 lõikes 1 toodud alusel, 3(9)
3-24-173 mistõttu ei saa teda tunnustada pagulasena. Ei nähtu, et kaebajat võiks keegi päritoluriiki naasmise järgselt asuda taga kiusama. Kongo DVs ebastabiilsust tekitavaid rühmitusi ei saa pidada tagakiusajateks. PPA leidis õigesti, et kaebaja lahkus kodumaalt sotsiaal-majanduslikel põhjustel ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes sel põhjusel, et vältida enda kinnipidamise järgselt lahkumiskohustuse täitmist. Kaebajal ei ole vajadust täiendava kaitse saamiseks.
4.2.Kaebaja ja tema ütlused on ebausaldusväärsed. Kaebaja väide PPA puudulikust küsitlemistehnikast on sedavõrd üldsõnaline, et selle alusel ei ole võimalik järeldusi teha. Kaebaja andis vastuolulisi ütlusi rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta esitatud küsimustele. Ehkki üldine ebastabiiline olukord Kongo DVs võis kaebajas tekitada teatavat kartust, ei kinnita ükski tõend ega kaebaja esitatud selgitus, et tal oleks olnud reaalne põhjus karta enda elu ja tervise pärast. Vastuseks erinevatele küsimustele märkis kaebaja, et Kongo DVs ei ole tööd ja ta tuli Euroopasse töötamise ja elu muutmise eesmärgiga. Ei nähtu, et kaebaja oleks Kongo DVs juhtunud midagi halba.
4.3.Vale on kaebaja väide, et ta üritas Eestis esimesel võimalusel rahvusvahelist kaitset taotleda. Kaebaja viibis Lätis 16 päeva ja tundis juba seal end turvaliselt, ent ei astunud ühtegi sammu taotluse esitamiseks. Ebausutav on kaebaja väide, et ta oli Lätis kurjategijate kontrolli all, kuna arusaadavalt oli tal kogu aeg võimalik kasutada telefoni.
4.4.Kaebaja ütlustes oma tegevuse kohta kodumaal esinevad loogiliselt seletamatud vastuolud, mis kinnitavad, et kaebaja on endale rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil loo välja mõelnud: a) alguses selgitas kaebaja, et varjas end metsas 5 aastat, hiljem aga, et pages metsa pärast oma õe tapmist 2022. aasta oktoobris; b) kohtistungil selgitas ta, et nägi pealt oma ema tapmist, haldusmenetluses väitis aga, et nägi oma isa tapmist; c) ühelt poolt on kaebaja väitnud, et oli metsas, teisalt on väitnud, et teenis Kongo DVst lahkumiseks raha põlluharimisega; d) kaebaja väitis kohtuistungil, et tema ema vägistati, tapeti ja maeti ühishauda, kuigi seda ei maininud ta haldusmenetluses; e) vestluses PPAga ei väitnud kaebaja kordagi, et pidi võtma Soome jõudmiseks laenu, küll aga väitis seda kohtuistungil, samuti väitis kaebaja kohtuistungil, et võttis laenu Valgevenes olles, et piiriületuseks autojuhile maksta, ent PPAle selgitas ta varem, et Valgevenest saabus ta omal käel ja smugeldajatega kohtus alles Lätis.
4.5.Kaebaja lahkus Valgevenesse juba 2023. aasta veebruaris, ent ei esitanud seal taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ta ei osanud vastata, miks ta eelistas tulla rahvusvahelist kaitset taotlema Euroopasse, kui paljud Kongo DV kodanikud on põgenenud naaberriikidesse nagu Uganda, Lõuna-Aafrika, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angola.
4.6.VRKS § 201 punkti 4 alusel ei saa kaebaja taotlust selgelt põhjendamatuks pidada. PPA on omistanud sõnale „sõda“ põhjendamatult kitsa tähenduse. Ka rahvusvahelises meedias on Kongo DVs toimunud konflikte võrreldud sõjaga. See ei tingi siiski PPA otsuse tühistamist, kuna kaebaja taotlus oli selgelt põhjendamatu VRKS § 20 1 punktide 6 ja 7 alusel. Arvestades kaebaja liikumist Kongo DVst Euroopasse (sh Eestisse) ning soovi liikuda edasi Soome, on usutav, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt selleks, et väljasaatmist takistada ja püüda saada võimalus Euroopas töötada. Samuti ei esitanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel, kuna ta saabus Eestisse Lätist ja elas Eestis esialgu hotellis, ent ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust isegi kohe pärast seda, kui tal tekkis esimene kontakt PPAga.
4(9)
3-24-173
4.7.Kongo DVs on probleeme inimõiguste- ja julgeolekuolukorra tagamisega, kuid see ei tähenda, et kõik Kongo DV kodanikud tuleks lugeda rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA tõi otsuses päritoluriigi infona välja, et Ühendkuningriigist ja Belgiast saadud teabekohaselt ei saa Kongo DV kodanikele kodumaale tagasipöördumisel osaks tagakiusamine ega tõsine kahju. Kaebaja ei ole esitanud päritoluriigi infot, mis selle ümber lükkaks. Kaebajal ei ole alust karta Kongo DV ametnikke ega ka võimalikke relvarühmitusi, sh rühmitust M23. Tal ei ole Kongo DVs vara, mille tõttu võiks tal rühmistustega probleeme tekkida, samuti ei tekkinud tal probleeme pärast seda, kui ta väidetavalt nägi pealt oma vanema tapmist. Kaebajat ei ole alusetult Kongo DVs karistatud ning tal lasti kodumaalt probleemideta lahkuda.
4.8.Ei nähtu, et PPA oleks rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust selliselt, et see oleks saanud mõjutada otsuse tegemist. Kaebaja ei toonud välja, millised väited, tõendid või päritoluriigi info jäi tal esitamata põhjusel, et talle ei esitatud eelnevalt vaidlustatud otsuse põhiseisukohti.
4.9.Lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud. Sissesõidukeelu 5-aastane kehtivus on üldreegel, selle vähendamine on võimalik, kui sellise pikkusega keeld oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, ent siinsel juhul see nii ei ole.
POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Halduskohus, tuvastades, et kaebaja taotlus ei olnud selgelt põhjendamatu VRKS § 20 1 punkti 4 alusel, oleks pidanud kaebuse rahuldama.
5.2.PPA rikkus menetluse läbi viimisel oluliselt menetlusnorme, muu hulgas jättis täielikult täitmata kaebaja ärakuulamise kohustuse.
5.3.Õige ei ole halduskohtu hinnang, et kaebaja etteheited PPA küsitlustehnika aadressil olid liiga üldsõnalised. Kaebaja käsitles PPA küsitlustehnika puudusi nii kaebuses kui ka hiljem esitatud seisukohas. Halduskohus on jätnud need kaebaja seisukohad arvesse võtmata. PPA oleks pidanud võimalikud kaebaja ütlustest nähtuvad vastuolud kõrvaldama.
5.4.Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja lahkus päritoluriigist majandusliku heaolu parandamise eesmärgil – kaebaja on läbivalt väitnud, et koduriigist lahkumise põhjus ei ole pelgalt tööpuudus, vaid päritoluriigi julgeoleku olukord. On usutav, et iga isik muretseb oma sotsiaalmajanduslike tagatiste pärast, kuid nn majanduspõgenik on üldjuhul isik, kes lahkub oma riigist vabatahtlikult.
5.5.Halduskohus on põhjendamatult osutanud sellele, et kaebajaga ei ole päritoluriigis midagi halba juhtunud. Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud, vaid oluline on, kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes.
5.6.Halduskohus on põhjendamatult pidanud kaebaja ütlusi ebausaldusväärseks. Arvestades kaebaja nõrgemat positsiooni, kultuurilist eripära ja asjaolu, et kaebajalt on võetud vabadus, on usutav, et kõik asjaolud kogumis mõjutavad kaebaja võimekust meenutada kõike ja korraga.
5.7.Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei ole palunud varjupaika riigis, kus paljud kaebaja päritoluriigi kodanikud on seda teinud. On usutav, et kaebaja eesmärk oli jõuda turvalisse Euroopa Liidu riiki. 5(9)
3-24-173
5.8.Sissesõidukeelu kohaldamine on PPA kaalutlusostus, mille sisu võisid oluliselt mõjutada PPA minetused menetluse läbiviimisel. Lisaks ei ole PPA mitte kuidagi põhjendanud, miks kaebajat peetakse ebasoovitavaks isikuks ja miks talle peaks sissesõidukeeldu kohaldama.
6.PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised põhjendused.
6.1.PPA menetluslikud minetused ei mõjutanud asja otsustamist ega saa seega olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ärakuulamisõiguse rikkumisega seoses osutas halduskohtus õigesti sellele, et kaebaja ei toonud välja, millised väited, tõendid või päritoluriigi informatsioon jäid tal esitamata. Halduskohus lükkas õigesti tagasi ka kaebaja üldsõnalised etteheited PPA küsitlustehnika aadressil. Kaebaja seevastu ei ole enda ütlustes esinenud vastuolusid kõrvaldanud. Halduskohtu otsuses esile toodud vastuolude puhul ei ole tegemist pelgalt kaebaja ütluste progresseerumise või informatsiooni lisandumisega, vaid tegemist on ilmselgete vastuoludega, võrreldes varasemalt antud ütlustega.
6.2.Kaebaja väited päritoluriigist lahkumise põhjuste kohta ei ole veenvad. Halduskohus on kohtuotsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja väiteid ja põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja mõtles Euroopasse tulemiseks välja loo, mille detaile ta ei suuda mäletada ning reaalseid põhjuseid varjupaiga taotlemiseks kaebajal ei ole.
6.3.Varjupaigavajaduse hindamisel ei saa küll lähtuda ainult asjaolust, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud, ent halduskohus ei ole sellest põhimõttest mööda vaadanud, olles kohtuotsuse punktis 17 esile toonud, et kaebajal puudub Kongo DVs vara, mille tõttu võiks tal tekkida riigis tegutsevate rühmitustega probleeme. Halduskohus on kohtuotsuse punktis 16 õigesti viidanud ka kaebaja selgitustele, et Kongo DVs on turvalisi piirkondi, kuid seal on tööpuudus.
6.4.Halduskohus on kohtuotsuses õigesti osutanud, et kaebaja ei osanud selgitada, miks ta eelistas tulla Euroopasse, mitte minna mõnesse Kongo DV naaberriiki või miks ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis.
6.5.Sissesõidukeelu kehtestamine on põhjendatud, kuna sellise keelu kehtestamist õigustab oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus leidis kõiki asjaolusid nõuetekohaselt arvesse võttes õigesti, et hoolimata erinevate relvastatud rühmituste tegevusest tingitud ebastabiilsest julgeolekuolukorrast eelkõige Kongo DV idaosas, ei ole kaebajal põhjust karta tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast (VRKS § 4 lg 1), mis lubaks teda tunnustada pagulasena ning samuti ei ähvardaks kaebajat päritoluriiki tagastamisel tõsine oht, mis võimaldaks talle anda täiendava kaitse (VRKS § 4 lg 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
6(9)
3-24-173
8.Ringkonnakohus tõdeb, et päritoluriigi info kohaselt1,2 on relvarühmituste (sh M23) tegevus eelkõige Ituri, Põhja-Kivu ja Lõuna-Kivu provintsides viimasel ajal pigem intensiivsemaks muutunud ning viimased on enda kontrolli alla saanud varasemast suuremad alad, sh 2025. aasta veebruaris Goma linna. Tõsiseid probleeme julgeolekuga on ka mõnedes läänepoolsetes piirkondades Mai-Ndombe, Kwilu, Kwango ja Kinshasa provintsides. Samuti nähtub, et kuigi julgeoleku seisukohast on olukord problemaatiline pealinna Kinshasa ümbruses olevates maapiirkondades, ei toimu süstemaatilist ja elanikke tõsiselt ohustavat vägivallatsemist pealinnas. Ringkonnakohtule ei nähtu uuemat päritoluriigi infot arvesse võttes, et olukord Kongo DVs oleks vahepealsel ajal muutunud selliseks, et kaebaja naasmisega sinna kaasneks tema tagakiusamine või tõsine oht tema elule või muudele olulistele põhiõigustele. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud argumente, mis sunniksid asuma teistsugusele seisukohale.
9.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tuvastades, et vaidlustatud otsuses viidatud VRKS § 201 punktis 4 sätestatud alust ei esinenud, oleks halduskohus pidanud vaidlustatud otsuse tühistama. VRKS § 201 punktides 1–9 on sätestatud alternatiivsed alused, mille esinemisel loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks. Taotluse tagasilükkamine VRKS § 20 lg 2 alusel on põhjendatud, kui esineb ükskõik milline sama seaduse §-s 20 1 loetletud alustest. Taotluse selget põhjendamatust hinnatakse VRKS §-s 20 1 loetletud konkreetsete asjaolude, mitte nende kogumi põhjal. Seega, isegi kui PPA tuvastas valesti mõne eelviidatud sättes nimetatud aluse esinemise, ent on samas õigesti tuvastanud mõne teise seal nimetatud aluse esinemise, ei saa esimesena nimetatud aluse vale tuvastamine kaasa tuua otsuse tühistamist.
10.Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebaja võis end ohustatuna tunda Kongo DV idaosasse jäävatel aladel, oli tal päritoluriigi suurust arvesse võttes võimalik ümber asuda mõnesse teise piirkonda. Päritoluriigi infost ei nähtu, et sellise tsiviilisiku nagu kaebaja elu, tervis ja muud põhilised inimõigused oleksid ohus kogu Kongo DV territooriumil või ka valdaval osal sellest. Halduskohus on kaebaja antud ütlustele osutades õigesti leidnud, et kaebajal ei ole põhjust karta avaliku võimu poolset tagakiusamist. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et päritoluriigi avalik võim takistaks kaebajal elama asumist mõnesse selle riigi turvalisse piirkonda. Ringkonnakohtu istungil esitatud kaebaja väide, et teda otsivad mingisugused vägivaldsed jõugud, kes leiaksid ta üles ükskõik, kust Kongo DVs, ei ole usutav. Sellega seoses on halduskohus õigesti osutanud, et kui kaebaja oleks oma elu pärast kartnud sel põhjusel, et nägi pealt oma lähedaste tapmist, oleks ta põgenenud oluliselt varem, ent kaebaja selgituste kohaselt jäi ta piirkonda selleks, et teenida raha reisimiseks Euroopasse.
11.Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses nõuetekohaselt põhjendanud järeldust, et seletused, mille kaebaja menetluse käigus PPA-le andis, olid üldsõnalised ja vastuolulised, mistõttu saab neid pidada ebausaldusväärseks. Halduskohus on iseäranis vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktides 10.2–10.5. üksikasjalikult käsitlenud vastuolusid kaebaja antud seletustes. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja veenvalt põhjendanud, miks on halduskohtu järeldused valed. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et üldsõnaliste ja/või vastuoluliste ütluste andmine oli tingitud PPA väärast küsitlemistehnikast. Halduskohus osutas õigesti küsitlemistehnikat puudutavate etteheidete üldsõnalisusele. Ei halduskohtule esitatud kaebuses ega kaebaja 21.03.2024 seisukohas ei ole esile toodud, milles konkreetselt väidetavad küsitlemistehnika vead seisnesid. Kaebaja leiab ekslikult, et olukorras, kus rahvusvahelise kaitse taotleja annab talle esitatud küsimistele ebakonkreetseid vastuseid või räägib enda varem antud 1
3-24-173 ütlustele vastu, peaks PPA kasutama mingisugust erilist küsitlemistehnikat nende vastuolude kõrvaldamiseks. Puudusi küsitlemise läbi viimisel saaks PPA-le ette heita, kui nähtuks, et PPA on jätnud olulise tähtsusega küsimused küsimata või eksitanud rahvusvahelise kaitse taotlejat nii, et viimane keskenduks oma vastustes tegelikult ebaolulistele asjaoludele. Ringkonnakohtule ei nähtu, et see kaebajaga 13.10.2023 ja 15.12.2023 läbi viidud vestluste puhul nii oleks olnud. Vastupidi, PPA on küsinud asjassepuutuvaid küsimusi ning võimaldanud kaebajal vabalt anda seletusi.
12.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses väidetuga, et oma nõrgema positsiooni, vabaduse võtmise ja kultuuriliste eripärade tõttu ei pruukinud kaebaja vestlustel kõike ei mäleta. Usutav oleks üksikute ja ebaoluliste detailide mitte mäletamine, ent siinsel juhul on halduskohtus kohtuotsuse põhjendava osa punktides 10.2.‒10.5 õigesti esile toonud, et kaebaja seletustes esinesid vastuolud olulistes aspektides, alates sellest, kas kaebaja nägi pealt oma isa või hoopis oma ema tapmist kuni selleni, et esmasel kinnipidamisel märkis kaebaja, et tema isa oli Kongo DV julgeolekutöötaja, millisele asjaolule ta hilisemates vestlustes kordagi ei osutanud. Rahvusvahelise kaitse taotlejat, kes annab vastuolulisi ja üldsõnalisi seletusi enda tausta ja päritoluriigist lahkumise asjaolude kohta, ei saa pidada usaldusväärseks.
13.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, et enne vaidlustatud haldusakti andmist selle põhiliste põhjenduste ja PPA poolt menetluse käigus tuvastatud asjaolude kaebajale teatavaks tegemata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis peaks kaasa tooma PPA otsuse tühistamise. PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel tuginenud kaebaja enda antud seletustele ning päritoluriigi infole. Halduskohus osutas õigesti, et kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, milliseid PPA otsust muuta võivaid selgitusi või tõendeid oleks ta saanud esitada juhul, kui PPA oleks enne vaidlustatud otsuse tegemist tehtava otsuse põhimotiive kaebajale tutvustanud. Ärakuulamisõiguse rikkumine toob otsuse tühistamise kaasa juhul, kui esineb tõsiseltvõetav võimalus, et haldusakti adressaat oleks (täiendaval) ärakuulamisel saanud esile tuua asjaolusid, mille esile toomine eelnevalt ei olnud võimalik, ent mis võinuks mõjutada asjas tehtavat ostust. Siinsel juhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
14.Erinevalt kaebaja väidetust ei ole halduskohus asunud seisukohale, et rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks on, et konkreetset isikut on eelnevalt taga kiusatud. Halduskohus on sellega seoses vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 7 märkinud, et „kaebajat ei ole koduriigis keegi taga kiusanud [ning] ei nähtu [...] et kaebajat võiks keegi päritoluriiki naasmise järgselt asuda tagakiusama“. Seega ei ole halduskohus piirdunud küsimusega, kas kaebajat on eelnevalt taga kiusatud, vaid tõdenud, et puudub tagakiusamise oht ka edaspidi. Asjaolu, kas isiku suhtes on päritoluriigis mingisuguseid tagakiusamisele viitavaid tegusid eelnevalt toime pandud, ei ole siiski rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel asjassepuutumatu, olgugi et see ei ole määrav.
15.Halduskohus on õige hinnangu andnud kaebaja päritoluriigist lahkumise põhjustele. Isegi kui tõdeda, et Kongo DV idaosast lahkus kaebaja julgeoleku kaalutlustel, siis riigist lahkumise põhjused olid eelkõige majanduslikud – halduskohus on nõuetekohaselt ja kaebaja seletustele viidates leidnud, et eelkõige ümberasumise mõnda teise Kongo DV piirkonda välistas kaebaja enda jaoks tööpuuduse tõttu ehk majanduslikel põhjustel. Samuti on halduskohus põhjendatult käsitlenud seda, et kaebaja ei lahkunud päritoluriigist naaberriikidesse, vaid otsustas Euroopasse liikumise kasuks nimelt majanduslikel põhjustel, mitte tagakiusamise või tõsise ohu vältimiseks. Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud ka seda, et enda majandusliku olukorra parandamisele kui päritoluriigist lahkumise põhilisele põhjusele viitab ka see, et kaebaja ei püüdnud rahvusvahelist kaitset taotleda Lätis, ilma et tal oleks olnud mistahes mõjuvat põhjust pidada seda riiki enda jaoks ebaturvaliseks. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, 8(9)
3-24-173 et kaebaja ei astunud mõistlikke samme rahvusvahelise kaitse taotlemiseks isegi pärast ebaseaduslikku sisenemist Eestisse. Vaidlust ei ole, et kaebaja püüdis teisele isikule kuuluva dokumendiga varustatuna minna Tallinnast Helsingisse väljuvale laevale, olles enda sõnul eelnevalt elanud Eestis hotellis. Kaebaja seletuste pinnalt on usutav, et tema liikumist korraldasid smugeldajad, kes võisid anda talle teataval määral ebaadekvaatset teavet, ent ühelgi juhul ei saanud kaebajal tekkida arusaamist, et võõra dokumendiga Tallinnas laevale siirdudes ning esmakordsel kinnipidamisel ilmselgelt enda isiku ja tausta kohta politseiametnikele valeinformatsioon andes käitub ta õigesti ning ajendatuna turvalises riigis rahvusvahelise kaitse saamise soovist. Halduskohus järeldas õigesti, et rahvusvahelise kaitse saamise soovi avaldas kaebaja alles siis, kui ta mõistis, et kinnipidamise tagajärjeks võib olla tagasisaatmine päritoluriiki.
16.Vaidlustatud otsusega kehtestatud sissesõidukeelu osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusega. Kaebajat ei iseloomusta mistahes asjaolud, eelkõige era- ja perekonnaeluga seotud asjaolud, mis lubaksid järeldada, et selgelt põhjendamatu varjupaigataotluse esitanud välismaalase suhtes üldreeglina kohaldatav 5aastane Schengeni alale sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne. Halduskohus ja PPA on piisavalt selgitanud sissesõidukeelu eesmärki. Kaebaja leiab ekslikult, et sissesõidukeelu kehtestamise eelduseks peab olema mingisugune eriline isikust lähtuv oht.
17.Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.
18.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.