W.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2023 otsuse nr 12310040116-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – W.B (Kongo Demokraatlik Vabariik, sündinud aa.aa.aaaa), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Andrei Krassilnikov ja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 28. märtsil 2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde väljatrükk artikkel veebilehelt https://www.unrefugees.org/, millele viidatakse kohtuotsuse punktis 12.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa prantsuse keelde.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.05.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.B (edaspidi ka taotleja) on Kongo Demokraatliku Vabariigi (edaspidi Kongo DV) kodanik, kes saabus 03.10.2023 ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ning esitas siin 05.10.2023 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks (edaspidi taotlus). Taotluse kohaselt vajab ta kaitset, kuna Kongo DV-s on sõjaolukord, tema pere on tapetud, küla hävitatud ning päritoluriigis ootaks teda surm.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) lahendas taotluse 20.12.2023 otsusega nr 12310040116-1 (edaspidi 20.12.2023 otsus) ning: luges taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) §20 lg 1 alusel ning kooskõlas VRKS § 201 punktidega 4, 6 ja 7 selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punktid 1–2); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punkti 1 ja punkti 2 alusel sundtäidetava ettekirjutus lahkumiseks Kongo DV-sse, mis kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 3); kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeld Schengeni alale 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. PPA 20.12.2023 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotleja ei esitanud menetluses dokumente või tõendeid, mis võiks kinnitada kaitsevajadust. Taotlust ei esitatud esimesel võimalusel (VRKS § 201 punkt 7) vaid lahkumiskohustuse vältimiseks (VRKS § 201 punkt 6) ning esitatud väited on ebatõenäolised (VRKS § 20 1 punkt 4). Kongo DV-s ei toimu sõda ning ehkki vägivalla tase ja relvastatud grupeeringute tegevus on riigis probleemiks, ei ole tegemist asjaoluga, et lugeda taotlejat rahvusvahelise kaitse vajajaks. Taotleja kardab Kongo DV ebastabiilset olukorda, mida põhjustavad mässulised riigi idaosas, kuid riigivõimu kartmiseks tal põhjuseid ei ole. Taotleja väited taanduvad sellele, et ta lahkus Kongo DV-st majanduslikel põhjustel. Nt selgitas taotleja, et Kinshasas, kus elab tema vanem vend, võib elada, aga seal pole tööd. Sotsiaal-majanduslikud põhjused ei ole midagi sellist, mis vastaks pagulase või täiendava kaitse saaja mõiste määratlusele. Taotleja esitas kinnipidamisel teisele isikule kuuluva dokumendi ning andis teadvalt valeütlusi endaga seotud asjaolude kohta. Kui taotleja suhtes alustati lahkumisettekirjutuse tegemisega seotud toiminguid ning talle selgitati, et lahkuda tuleb kodakondsusjärgsesse riiki, otsustas taotleja paluda rahvusvahelist kaitset.
2.2.Taotlejale tuleb teha lahkumisettekirjutus vabatahtlikku täitmise tähtaega andmata ning kohaldada sissesõidukeeldu 5-aastaks. Taotlejal puudub kehtiv reisidokument ning sidemed Eestiga. Kuna kinnitust ei leidnud, et ta vajaks kaitset Kongo DV eest, siis ei ole alust arvata, et kodakondsusjärgses riigis võiks tema suhtes esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Päritoluriigi info kinnitab tagasipöördumise võimalikkust ning taotleja tagasisaatmine ei ole vastuolus non-refolement põhimõttega.
3.W.B (edaspidi ka kaebaja) esitas 18.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.12.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA 20.12.2023 otsus on õigusvastane, kuna kodumaale tagasipöördumisel ähvardab kaebajat reaalne oht elule, füüsilisele ja vaimsele tervisele ning vabadusele. Isegi kui kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis vajab ta VRKS § 4 lg 3 alusel täiendavat kaitset. 2 (11)
4.2.PPA etteheide, et kaebaja ei esitanud dokumente või tõendeid kaitsevajaduse kohta, ei ole asjakohane, kuna PPA rakendab tõendamiskohustust põhjendamatul rangelt ning paneb kaebajale kohustuseks esitada tõendeid mida tal ei ole. Kaebaja esitas PPA-le selgitused ning täitis sellega kaasaaitamiskohustuse. Kaebaja üldsõnalisus oli tingitud PPA küsitlemistehnikast.
4.3.PPA leidis põhjendamatult, et kaebaja ei ole usaldusväärne, kuna ta viitab sõjale, ent Kongo DV-s sõda ei toimu. Reeglina mõistetakse sõda kui relvastatud konflikti kahe või enama vastaspoole vahel ning selle eesmärk on üldjuhul territoriaalne, poliitiline, majanduslik või ideoloogiline. Sõda võib hõlmata militaarseid operatsioone, lahinguid, rünnakuid ja kaitset ning see võib toimuda nii riikide vahel kui ka rahvaste, rühmituste või ideoloogiliste liikumiste seas. Kokkuvõtlikult on sõda kompleksne mõiste, koosnedes erinevatest elementidest ja sündmustest. Olenemata sellest, et kaebaja kirjeldatud olukord päritoluriigis ei vasta üldisele (utreeritud stereotüüpsele) sõja definitsioonile ja seal toimuvad sündmused ei ole rahvusvahelisel tasandil tunnistatud sõjaks, on need seotud sõja definitsiooni elementidega. Ka PPA päritoluriigi info kinnitab, et Kongo DV-s valitsev olukord on halb. Kaebaja selgitas mitmel vestlusel, mida ta „sõja“ all silmas peab, sh mida, keda ja miks ta kardab, kuid see jäeti tähelepanuta.
4.4.PPA leidis, et kaebajal puudub tagakiusaja, kuid see ei ole põhjendatud. Kaebaja sõnul on tagakiusajaks Kongo DV-s tegutsevad sõjalised rühmitused, eeskätt rühmitus M23, kuid PPA ei ole päritoluriigi infos hinnanud M23 rühmitusega seotud asjaolusid ega relvastatud konfliktides osalevaid sõjaliste rühmituste kvalifitseerumist tagakiusamise ja tõsise ohu allikaks VRKS § 19 lg 5 tähenduses. Ehkki kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et ta kardab konkreetset rühmitust (armeed), siis seda asjaolu PPA otsuses ei analüüsi ning see on jäetud tähelepanuta.
4.5.Väide, et kaebaja lahkus koduriigist sotsiaal-majanduslike põhjuste tõttu ei ole põhjendatud. Koduriigist lahkumise peamine põhjus ei olnud tööpuudus ning seda selgitas kaebaja ka 15.12.2023 vestlusel. Kaebaja selgitas, et tema elu on ohus Kongo DV julgeolekuolukorra tõttu. PPA jättis arvestamata põhimõtte, et tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2). Oluline on, kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4).
4.6.Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas enda isikusamasuse kontrolliks teisele isikule kuuluva dokumendi, kuid pärast seda üritas ta selgitada, et tegemist on temale antud dokumendiga ning ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. Kaebaja eesmärk oli jõuda turvalisse Euroopa Liidu riiki ning Soome ei olnud kaebaja enda idee, vaid kaebajale soovitatud riik. Kui kaebaja jõudis Eestisse ja tundis ennast turvaliselt, siis julges ta ka kaitset paluda.
4.7.Olukord Kongo DV-s on selline, et ainuüksi sinna naasmisel oleks kaebaja elu, tervis ning inimväärikus ohus. Seoses valimistega suurenesid 2023 aasta viimastel kuudel konfliktid ning lisaks hukkunutele on ÜRO teatel riigisiseselt ümberasustatud inimeste arv jõudnud rekordilise 6,9 miljonini, kuna lahingud muudavad üha suurema osa riigist tsiviilisikute jaoks ohtlikuks. PPA otsusest puudub igasugune analüüs kaebaja täiendava kaitse vajaduse kohta. Seega kui jõuda järeldusele, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, siis oleks PPA pidanud jõudma alternatiivsele järeldusele, et kaebaja vastab täiendava kaitse andmise kriteeriumitele.
4.8.Kaebaja suhtes oleks tulnud jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Ta ei ole isik, kelle reisimine Eestisse või laiemalt Euroopa Liitu oleks tulnud ära keelata. Kaebaja eesmärk ei olnud rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada, kuid tal puudus igasugune reaalne arusaam ja teadmised rahvusvahelise kaitse taotlemise protseduurist. Sissesõidukeeld kehtestatakse üksnes vajaduse korral, ent kaebaja suhtes on asjaomased kaalutlused jäänud täielikult tegemata. Analüüsiti küll asjaolusid, mille tõttu isikul võiks puududa side Eestiga ja huvi siia tagasi 3 (11)
reisida, ent puudub igasugune argumentatsioon, miks kaebajat peetakse ebasoovitavaks isikuks ja miks talle peaks sissesõidukeeldu kohaldama. Vastustaja on kohustatud arvestama ja ka põhjendama, miks sissesõidukeeldu tuleb kohaldada ja miks peab PPA kaebajat ebasoovitavaks isikuks. PPA põhjendab üksnes seda, miks ei esine takistusi sissesõidukeelu kohaldamisele. Samuti on ebaproportsionaalne kohaldatud sissesõidukeelu aeg.
4.9.PPA ei ole täitnud haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tulenevalt kohustust ning andnud kaebajal võimalust olla enne otsuse tegemist ärakuulatud. Kaebajal ei võimaldatud esitada iseseisvalt ja oma äranägemisel vastuväiteid PPA järeldustele, vaid PPA küsis järjest rohkem ja rohkem täiendavaid küsimusi rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude ja sissesõidukeelu ning lahkumisettekirjutuse osas. Tegemist ei ole ärakuulamisega, vaid järjekordse vestlusega rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Samuti ei ole kaebajale antud otsuse projekti või dokumenti, kust oleks näha, millist otsust teha soovitakse ning mis on sellise otsuse tegemise peamised põhjused. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjas tähtsust omavates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes
(C-269/90,
punkt 25).
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA 20.12.2023 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning ta lahkus Kongo DV-st sotsiaal-majanduslikel põhjustel. Kaebaja ei lahkunud päritoluriigist põhjusel, et julgeolekuolukorrast lähtuks oht tema elule. Kui isiku elu on reaalses ja vahetus ohus, siis võimalik tööpuudus riigi turvalisemates piirkondades või naaberriikides muutub isiku jaoks teisejärguliseks. Kaebaja ütlustest nähtuvalt oli tema eesmärgiks jõuda Euroopa Liitu, et leida töö ja ehitada oma elu üles ning kaebaja on mitme aasta jooksul antud eesmärgi suunas tegutsenud.
5.2.PPA ei heitnud otsuses kaebajale ette tõendite esitamata jätmist. PPA üksnes konstateeris seda faktina. Tõendite puudumine ei olnud asjaolu, miks kaebaja taotlus tagasilükati. On õige, et varjupaigataotlejatel ei pruugi alati olla võimalik kõiki väiteid või asjaolusid dokumentaalselt tõendada, kuid see ei tähenda, et asjaolusid tuleks sellisel juhul tõlgendada taotleja kasuks. Tõendite puudumisel hindas PPA hinnanud kaebaja ütluste usaldusväärsust, kõrvutas seda asjakohase päritoluriigi informatsiooniga ning jõudis järeldusele, et kaebaja päritoluriigist lahkumise põhjused olid sotsiaal-majanduslikku laadi ning ei tulenenud reaalsest tagakiusuohust.
5.3.Termin „sõda“ võib hõlmata erinevaid definitsioone, kuid olenemata kaebaja arusaamast, siis on tema selgitused päritoluriigis toimuva ning enda isiklike asjaolude kohta vasturääkivad. Kaebaja kirjeldas sõja eest põgenemist, mitme aasta jooksul toimunud jõhkraid tegusid enda pereliikmete suhtes aastatel 2020–2022, kuid vaatamata sedavõrd traagilistele sündmustele kaebaja elus, otsustas ta põgeneda Euroopasse alles 2023. aasta jaanuaris. Kaebaja selgitas, et olukord Kongo DV idaosas on olnud ebastabiilne juba üle 20 aasta, ta planeeris mitu aastat lahkumist ja kogus raha. Ehkki päritoluriigi info kinnitab, et julgeolekuolukord Ida-Kongo provintsides on olnud kehv juba peaaegu 30 aastat, siis on Kongo DV-s olemas ka turvalisemaid piirkondi ehk aastaid kestnud julgeolekuprobleemidest ei saa järeldada, et iga Kongo DV kodaniku elu oleks ohus pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu. PPA tegi kaebaja selgitustest ja päritoluriigi informatsioonist õiged järeldused – julgeolekuolukord kaebaja päritoluriigi teatud piirkondades on aastaid olnud ebastabiilne, kaebajal on olnud võimalik riigisiseselt ümber paikneda turvalisemasse piirkonda, kuid kaebaja seda ei teinud kuna nendes piirkondades ei ole tööd ning kaebajal puuduvad põhjused riigivõimude kartmiseks. 4 (11)
5.4.Kaebaja viitab rühmitusele „M23“, kuid ütlustest ei nähtu, et rühmituse tegevusest tuleneks oht vahetult kaebajale. Seetõttu ei pidanud PPA haldusmenetluses vajalikuks koguda päritoluriigi informatsiooni konkreetsete rühmituste osas. Ka oma kaebuses ei ole kaebaja välja toonud ühtegi argumenti või asjaolu, mis viitaks, et mõni konkreetne rühmitus tunneks kaebaja vastu huvi.
5.5.Kaebaja esitas esmasel kokkupuutel PPA-le võõra isiku dokumendi ning selgitas küsitlemisel, et elab Saksamaal ja mängib jalgpalliklubis ning tema eesmärk on jõuda Soome, et seal varjupaika taotleda, samuti selgitas isik, et tema noorem vend elab Soomes ja eesmärk oleks olnud venna juurde jõuda. 13.10.2023 vestlusel aga kaebaja selgitas, et ei tea Soomes kedagi ning smugeldaja oli soovitanud küsitlemisel öelda, et kaebajal on Soomes või Prantsusmaal mõni sugulane või vend. Eeltoodu valguses jääb arusaamatuks kaebaja väide, et kui kaebaja jõudis Eestisse ja tundis ennast turvaliselt, siis oli täidetud tema eesmärk (turvalisus) ning mis on eelduseks selleks, et kaebaja julgeks võõras riigis rahvusvahelist kaitset paluda. Olukord, kus isik tunneb ennast Eestis turvaliselt, soovib taotleda varjupaika, pöördub selleks politseiametniku poole ning selgitab, et tema valduses on võõrale isikule kuuluv dokument, mis talle anti ning isiku tegelik soov on taotleda varjupaika; ei ole mitte kuidagi samastatav olukorraga, kus isik kõigepealt esitab politseiametnikule võõrale isikule kuuluva dokumendi ning seejärel annab ütlusi, mis on ilmselges vastuolus hilisemalt varjupaigamenetluses antud ütlustega.
5.6.Ehkki enne 2023. aasta detsembri toimunud valimisi toimus riigis vägivalla tõus ning valimiste läbiviimisel esines probleeme, siis olid 2023 aasta valimised eelmistest valimistest rahumeelsemad. Pärast valimisi on vägivald mõnedes riigi provintsides jätkunud. Praegu pole teada, kuidas uus president probleemidega tegeleda suudab, ent kuigi riigi teatud piirkondades valitseb kõrgendatud oht tsiviilelanikele, on konfliktide peamiseks ajendiks nendes piirkondades leiduvad maavarad. Kongo DV-s ei toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu oleks iga isik ohus pelgalt Kongo DV-s viibimise tõttu. Vägivalda on esinenud ka poliitilisel pinnal, kuid kaebaja profiilist ei nähtu, et ta oleks päritoluriigis olnud poliitiliselt aktiivne ning võiks seetõttu ohus olla.
5.7.Kaebajale sissesõidukeelu kehtestamine oli põhjendatud ning asjaolu, et kaebaja end ise Eestile ohuks ei pea, ei muuda seda. PPA ei pea usutavaks, et kaebajal puudus igasugune arusaam ja teadmised rahvusvahelise kaitse taotlemise protseduurist. Kaebajal oli soov Euroopasse saabuda pikema aja jooksul ning ta tegutses eesmärgi saavutamiseks järjepidevalt. Sellises olukorras ei saa olla usutav, et isik mitme aasta jooksul kogub raha, et lahkuda päritoluriigist, kuid ei tee vähimatki selleks, et kindlustada enda investeeringu tasuvus. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist ning sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist, kohaldades välismaalasele sissesõidukeeldu. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. PPA otsus on selles osas põhjendatud ning kaebuses väljatoodu ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Rahvusvahelise kaitse saajana tunnustamisest keeldumine
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava 5 (11)
kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1). Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).
7.Ehkki kohus nõustub lõppjäreldustes PPA otsusega, siis tuleb möönda, et PPA läbiviidud haldusmenetluses esineb minetusi ärakuulamisõiguse tagamisel ning samuti ei nõustu kohus PPA-ga, et kaebaja taotlus tuli mh lugeda selgelt põhjendamatuks VRKS § 20 1 punkti 4 alusel, kuid see ei too kaasa kaebuse rahuldamist (HMS § 58). Kaebajat ei kiusatud Kongo DV-s taga ühelgi VRKS § 4 lg-s 1 toodud alusel 1, mistõttu ei ole alust tunnustada kaebajat pagulasena. Samuti puudus kaebajal koduriigis tagakiusaja, kuna kaebajat ei ole koduriigis keegi taga kiusanud. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebajat võiks keegi päritoluriiki naasmise järgselt asuda tagakiusama. Kui selliseks asjaoluks peaks olema enda Euroopa reisi finantseerimiseks laenu võtmine ning kaebaja võimetus seda tagasi maksta, siis ei ole tegemist tagakiusuga VRKS-i ja Genfi konventsiooni tähenduses. Ka asjaolu, et Kongo DV-s on ebastabiiline ei ole samastatav tagakiusamisega ning ebastabiilsust tekitavaid rühmitusi ei saa pidada tagakiusajateks. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebajaga seotud asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et ta lahkus päritoluriigist sotsiaal-majanduslikel põhjustel ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes sel põhjusel, et vältida enda kinnipidamise järgselt lahkumiskohustuse täitmist (VRKS § 20 1 punkt 6). Kuna kohus nõustub suuresti 20.12.2023 otsuses PPA tehtud järeldustega, sh sellega, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks, siis ei korda kohus neid põhjendusi oma otsuses (HKMS § 165 lg 2).
8.Kuna kaebajale Kongo DV-s ei saanud osaks tagakius ühelgi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud alusel, siis tuleb hinnata kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust täiendava kaitse aspektist. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ja tema ütlused on ebausaldusväärsed ning kohtuistung tervikuna üksnes kinnitas seda järeldust. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et kaebaja ebausaldusväärsus oleks tingitud nt puuduslikust küsitlemistehnikast. Seejuures on kaebaja väited puudulikust küsitlemistehnikast sedavõrd üldsõnalised, et nende alusel ei ole võimalik järeldusi teha. Kaebajalt küsiti küsimusi rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ning kaebaja ütluste vastuolulisust ei saa asetada vastustaja vastutusele. Nagu kaebaja abstraktselt välja tõi, siis on Kongo DV-s ebaturvaline, kuid ebastabiilsus päritoluriigis ei tähenda, et kaebaja vajaks rahvusvahelist kaitset või et Kongo DV-sse naastes oleks tema elu tõsises ohus.
9.Võttes aluseks kaebaja antud selgitused haldus- ja kohtumenetluses, siis peab kohus usutavaks, et kaebaja lahkus Kongo DV-st majandusliku heaolu parandamise eesmärgil. Ehkki üldine ebastabiiline olukord Kongo DV-s võis kaebajas tekitada teatavat kartust, siis ei kinnita ükski tõend ega kaebaja esitatud selgitus, et ta oleks lahkunud Kongo DV-st põhjusel, et tal oleks olnud reaalne põhjus karta enda elu ja tervise pärast. Seda kinnitab ka asjaolu, et vastuseks erinevatele küsimustele märkis kaebaja, et Kongo DV-s ei ole tööd ja ta tuli Euroopasse töötamise ja elu muutmise eesmärgiga2. Ehkki kaebaja tõi välja ka turvalisuse küsimuse, siis ei nähtu kaebaja ütlustest, et tema endaga oleks midagi halba Kongo DV-s juhtunud ning seda ka pärast seda, kui ta oma vanema tapmist väidetavalt pealt nägi ning püüdis pärast seda võimudega edutult ühendust saada.
Vt ka kaebaja haldusmenetluse vestluste protokollid (digitoimiku leheküljed (dtl) 19–34). Vt nt 13.10.2023 vestluse küsimuse nr 31 vastus (dtl 23); 15.12.2023 vestluse küsimuste nr 4, 10, 17, 18, 20, 21, 29, 30, 33, 37, 39, 49, 51, 53 (dtl 26–34).
6 (11)
10.Kohus ei pea vajalikuks hakata peatuma igal üksikul vastuolul kaebaja ütlustes, kuna kaebajat ja tema ütlusi ei saa pidada tervikuna usaldusväärseteks, ent mõnel üksikul asjaolul peab kohus siiski vajalikuks peatuda.
10.1.Kaebaja väide, et ta üritas kohaselt pärast isikusamasuse tuvastamiseks võõra dokumendi esitamist selgitada, et tegemist on temale antud dokumendiga ning ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset, on vale. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis põhjusel, et ta tundis end siin turvaliselt. Kaebaja viibis Lätis 16 päeva3 ning selgitas, et nad käisid ühel päeval ühes külas lootuses, et politsei peab neid kinni, aga kahjuks seda ei juhtunud4. Samas istungil selgitas kaebaja, et isik, kellega nad Lätis suhtlesid ja kelle juures majutusid, ütles neile, et kui te hakkate rahvusvahelist kaitset siin taotlema, siis teid saadetakse Valgevenesse tagasi 5. See aga kinnitab, et kaebaja tundis juba Lätis, et see on turvaline koht rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, kuid ta ei astunud 16 päeva jooksul ühtegi sammu selleks, et taotlust esitada.
10.2.Et kaebajat oleks hoitud Lätis pättide kontrolli all ei pea kohus samuti usutavaks, kuivõrd kaebaja kinnitas istungil, et tal oli võimalik Lätis olles kasutada telefoni. Jääb arusaamatuks, miks jätavad pätid alles telefoni, millega oleks võimalik ametivõimudega ühendust saada, või lubavad inimestel vabalt ringi liikuda. Samuti jääb arusaamatuks, miks kaebaja Läti ametivõimudega ise ühendust ei võtnud, ehkki telefoni kasutamise võimalus oli tal olemas. Kohus peab usutavaks, et kaebaja liikumine Euroopasse oli küll korraldatud, kuid kindlasti ei hoitud kaebajat kinni ega takistatud tal vabalt liikumist. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja elas enam kui 6 kuud enne Euroopasse liikumist Valgevenes ja tegi seal tööd.
10.3.Kaebaja selgitas, et varjas end Kongo DV-s 5 aastat metsas 6. Rahvusvahelise kaitse taotluse esimesel vestlusel selgitas kaebaja, et ta nägi pealt 2021. aastal oma isa tapmist, seejärel käisid tapjad edasi ja tapsid tema kaks venda ning 2022. aasta oktoobris kaebaja õe. Kuna tapjad liikusid endiselt ringi, siis põgenes kaebaja lõpuks metsa. Seega vestluse kohaselt pidi kaebaja metsa põgenema 2022. aastal või 2021. aastal, mitte aga juba aastal 2018 või 2019. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta nägi pealt oma ema tapmist 7, kuid haldusmenetluses selgitas kaebaja pikalt, kuidas ta nägi pealt enda isa tapmist. Tegemist on vastuoluga, mida ei ole võimalik loogiliselt seletada. Lisaks märgib kohus, et kui kaebaja oleks olnud metsas, siis ei oleks ta saanud ka Kongo DV-st lahkumiseks põlluharimisega raha teenida.
10.4.Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema ema, isa ja vanem vend on tapetud 8, kusjuures vanem vend tapeti põhjusel, et ta keeldus vägistamast kaebaja õde. PPA-le selgitas kaebaja, et: „Pärast ema surma käisid tapjad veel ringi ja tapsid edasi ning minu kaks vanemat venda tapeti ära. Need olid mu lihased vennad ja nad tapeti põlluharimise käigus kui nad harisid põllumaad. Teine tapeti ära koolis. Oktoobris 2022 tapeti ka mu noorem õde kodus ära.“ 9. Kaebaja kirjeldas PPA-le vastates, et tema ema oli vägistamise ohver ja ta tapeti pärast vägistamist, kuid kohtuistungil tõi kaebaja täiendavalt välja, et tema ema maeti 26 inimesega samasse hauda. Kohus ei pea loogiliseks, et kaebaja jätab sellise detaili haldusmenetluses välja toomata, ehkki ema surmast räägib kaebaja korduvalt. Ka need on vastuolud, mis ei ole kuidagi loogiliselt seletatavad ning annavad pigem kinnitust järeldusele, et kaebaja on enda loo rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil välja mõelnud ning kuna tegemist ei ole tegeliku eluga, siis on ka ütlused ajas muutuvad.
Kohtuistungi helisalvestis kell 00.10.43–00.12.19.
Küsimuse 11 vastus (dtl 20).
7 (11)
10.5.Vestluses PPA-ga ei väitnud kaebaja kordagi, et pidi võtma Soome jõudmiseks laenu, kuid kohtuistungil tõi kaebaja selle asjaolu välja. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja jättis selle rääkimata pelgalt põhjusel, et ei pidanud seda oluliseks. Või et see ei olnud tema lahkumise põhjus. PPA küsis kaebajalt: „Kust saite raha, et Kongost lahkuda ja smugeldajatele maksta?“ 10 ning kaebaja vastas, et haris põlgu ja sellega teenis raha. Sellele küsimusele ausalt vastamine oleks eeldanud ka laenu võtmisest rääkimist. Mis on aga tähelepanuväärne, siis väitis kaebaja, et võttis laenu Valgevenes olles, põhjusel, et tal oli vaja piiriületuseks autojuhti ning see nõudis palju raha. Samas PPA vestlusel ja kohtuistungil jättis kaebaja mulje, et ta saabus Valgevenest iseseisvalt üle piiri ning smugeldajateni jõuti alles Lätis.11
11.Eelnev kinnitab kaebaja ütluste ebausaldusväärsust ning seda, et kaebaja mõtles Euroopasse tulemiseks välja loo, mille detaile ei suuda ta aga mäletada12. Sarnaselt PPA-le püüdis ka kohus välja selgitada kaebaja reisiteekonnaga seotud asjaolusid, kuid arvestades vastuolusid, siis ei ole võimalik otsustada, millist versiooni nendest õigeks pidada. Sel põhjusel on kaebaja ütlused olnud ajas ka muutuvad ning kaebaja üldine usaldusväärsus madal.
12.Kaebaja lahkus Valgevenesse juba 2023. aasta veebruarist ning ta ei esitanud seal taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks. Samuti ei suutnud kaebaja vastata kohtuistungil kohtu esitatud küsimusele, miks ta eelistas tulla rahvusvahelist kaitset taotlema Euroopasse, mitte ei käitunud sarnaselt paljudele teistele Kongo DV-st lahkuvatele põgenikele. Nimelt nähtub ÜRO Pagulasameti (UNHCR) andmetest, et ehkki paljud Kongo DV kodanikud on pidanud kodudest lahkuma Kongo DV teistesse piirkondadesse, siis paljud on põgenenud naaberriikidesse nagu Uganda, Lõuna-Aafrika, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angola13.
13.VRKS § 201 sätestab alused, millal taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks. Selgelt põhjendamatuks loetakse taotlus, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud rahvusvahelise kaitse saamise asjaoludega või on taotlus esitatud selgelt eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemist ja esineb vähemalt üks VRKS §-i 20 1 loetelus toodud alus. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli selgelt põhjendamatu VRKS § 201 punktide 6 ja 7 alusel. Et kaebaja taotlus oleks olnud selgelt põhjendamatu ka VRKS § 201 punkti 4 alusel, sellega kohus ei nõustu. Nimelt on PPA põhjendamatult omistanud sõnale „sõda“ kitsa tähenduse ning jätnud tähelepanuta selle sõna laiema tähenduse. Isiku ütlused tuleb asetada Kongo DV olude ja kultuuriliste eripärade konteksti. Ka rahvusvahelises meedias on Kongo DV-s toimunud konflikte kõrvutatud sõjaga. See aga ei tähenda, et PPA otsus tuleks tühistada, kuna PPA tuginemine VRKS § 20 1 punktidele 6 ja 7 olid õiguspärased. Ühe õigusliku alusel äralangemine ei too kaasa otsuse õigusvastasust.
14.VRKS § 201 punkt 6 sätestab, et taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Arvestades kaebaja liikumist Kongo DV-st Euroopasse (sh Eestisse) ning soovi liikuda edasi Soome on eluliselt usutav, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt põhjusel, et lahkumist Kongo DV-sse edasi lükata ning vähemalt püüda saada võimalus Euroopas töötada. Kaebaja rõhutas ka kohtuistungil korduvalt, et tema sooviks oli Euroopas töötada. Kaebaja kinnipidamine ja väljasaatmine Kongo DV-sse oleks selle soovi eos välistanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lükkas aga väljasaatmise edasi.
Küsimuse 15 vastus (dtl 22) või küsimuse 23 vastus (dtl 23). Kuula ka kohtuistungi helisalvestis 01.04.18–01.06.00; kaebaja selgitas, et ta piiri ületamiseks smugeldajad ei kasutanud. Lätis kasutasime transpordi saamiseks.
Vt muu hulgas ka kaebaja esmase kinnipidamise protokoll (dtl 83–84).
15.VRKS § 201 punkt 7 sätestab, et taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Ka see alus on täidetud. Vaidlust ei ole, et kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult Lätist, ta elas siin hotellis, kuid rahvusvahelist kaitset kaebaja taotlema ei tulnud. Seejuures ei saa olla vaidlust ka selles, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust koheselt ka siis, kui tal esimene kontakt PPA-ga tekkis. Selle asemel otsustas kaebaja esitada valeandmeid. Kaebajal oli võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlus nii Valgevenes kui ka Lätis, kuid mõlemal juhul jättis kaebaja selle võimaluse kasutamata. Arvestades kaebaja kirjeldusi, kuidas ta lahkumist Kongo DV-st ette valmistas, tema suhteliselt pikaajalist viibimist Valgevenes, kus ta sai kasutada ka mobiiltelefoni, samuti viibimist Lätis, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja ei osanud või ei mõistnud vajadust esitada rahvusvahelise kaitse taotlus koheselt. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kaebaja ei teadnud midagi Euroopa Liidust või Schengenist. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta saabus Valgevenesse, elas ja töötas seal ca 6 kuud, misjärel otsustas saabuda Euroopasse. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et sellises olukorras ei tee inimene endale selgeks, et kuhu ta liigub ning milline on tema reisieesmärk. Kui kaebaja jõudis ebaseadusliku piiriületajana Lätti, siis pidi ta mõistma, et on sisenenud Euroopa Liidu territooriumile, kus on turvaline rahvusvahelise kaitse taotlust esitada.
16.Kohus möönab, et Kongo DV-s on probleeme inimõiguste- ja julgeolekuolukorra tagamisega, kuid see ei tähenda, et kõik Kongo DV kodanikud tuleks lugeda rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA tõi otsuses päritoluriigi infona välja, et: „Briti võimud on asunud seisukohale, et ebaõnnestunult rahvusvahelist kaitset taotlenud Kongo DV kodanikele ei saa vabatahtlikul või sunniviisilisel tagasipöördumisel osaks tagakiusamine või tõsine kahju.12 Belglased ei ole leidnud infot selle kohta, et ühtegi Kongo DV kodanikku oleks sanktsioneeritud ebaseaduslikult riigist lahkumise ees, välismaal rahvusvahelise kaitse taotlemise eest või selle eest, et nad on elanud välismaal. Lennujaamas ootab tagasipöördujat migratsiooniamet, politsei, piirivalve ja riiklik luureamet. Kui sunniviisiliselt tagasi saadetud inimene jõuab Belgiast Njdili lennujaama, siis teeb nende isiku selgeks (nagu teiste reisijate puhul) kohalik migratsiooniamet. Kui kuni 2019. aastani kuulas neid üle ka riiklik luureamet, siis enam seda ei tehta. Belglastele infot jaganud allikad ei tea, et vabatahtlikult või sunniviisiliselt kodumaale tagasipöördunud kongolastele saaks piiril osaks mingeid probleeme.“. Kaebaja ei väida, et see päritoluriigi info oleks väär. Samuti ei ole kaebaja esitanud päritoluriigi infot, mis selle ümber lükkaks. Kongo DV-s elab kaebaja vend ning ka kaebaja ise on kinnitanud, et Kongos DV-s on turvalisi piirkondi, kuid seal on tööpuudus14.
17.Kohtu hinnangul ei ole kaebajal alust karta Kongo DV ametnikke ega ka võimalikke relvarühmitusi, sh rühmitust M23. Kaebajal ei ole Kongo DV-s vara, mille tõttu võiks tal Kongo DV-s tegutsevate rühmistustega probleeme tekkida. Samuti ei tekkinud tal probleeme pärast seda, kui ta väidetavalt nägi pealt oma vanema tapmist. Kaebajat ei ole alusetult Kongo DV-s karistatud ning tal lasti kodumaalt probleemideta lahkuda. Kaebaja kinnitas, et ametivõimudega või kohtuasutustega ei ole tal Kongo DV.s probleeme olnud 15, ehkki esmasel vestlusel väitis kaebaja, et: „Pöördusin ka Kongo idaosa võimude poole, et teavitada neid isa tapmisest, kuid võimude poole pöördumine ei olnud võimalik ja selleks, et pöörduda, tuli leida vaheisik. Minul võimalus võimude poole pöörduda puudus.“. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui kaebaja isa väidetava tapmisega ametivõimudelt abi ei saanud või et tal puudus vahemehe tõttu sootuks võimalus ametivõimude poole pöörduda, et ta siis ta kinnitaks probleemide puudumist. Seejuures märgib kohus, et algsel kinnipidamisel selgitas kaebaja, et: „Minu isa oli kolonel ja on rühm inimesi, kes mind taga otsib, et mind hävitada, sest mu isa kuulus riigi idaosas julgeolekutöötajate hulka.“ Kui kaebaja isa oleks olnu julgeolekutöötaja, siis oleks ebausutav, et kaebajal puudus võimalus ametivõimude poole pöörduda. Samuti ei nähtu kaebaja hilisematest
Vt nt kaebaja vastus küsimusele 37 (dtl 31) Küsimuse 51 vastus; dtl 33
9 (11)
ütlustest, et teda oleks keegi reaalselt taga otsinud, kuna nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei olnud kaebajal takistatud teenida päritoluriigist lahkumiseks raha. Ka see asjaolu kinnitab kohtu hinnangul järeldust, et reaalseid põhjuseid rahvusvahelise kaitse taotlemiseks kaebajal ei ole.
18.Eelnevast tulenevalt ei ole alust kaebajat pidada ka isikuks, kes vajab täiendavat kaitset.
19.Seoses ärakuulamisõiguse tagamisega peab kohus vajalikuks selgitada, et ehkki ka rahvusvahelise kaitse asjades on isiku nõuetekohane ärakuulamine olulise tähtsusega, siis ei nähtu kohtule, et praegusel juhul oleks see mõjutanud asja lõpptulemust. Kaebaja ei ole toonud välja, millised väited, tõendid või päritoluriigi info jäi tal esitamata põhjusel, et talle ei esitatud enne ärakuulamisvestluse toimumist PPA 20.12.2023 otsuse põhiseisukohti. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
20.Kohus leiab, et ka kaebajale tehtud vabatahtlikku lahkumistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning sellega kohaldatud 5-aastane sissesõidukeeld on samuti õiguspärased. Sissesõidukeelu kehtestamise põhjuseks võib olla ka asjaolu, et isik esitas põhjendamatu ning üksnes lahkumiskohustuse vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna kohus nõustus PPA-ga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli põhjendamatu, kaebaja ise ebausaldusväärne, mistõttu tema taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks jäeti põhjendatult rahuldamata, siis ei välista VSS § 171 kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Nimetatud sättes toodud aluste esinemisel oleks kaebajale omistatud pagulase staatus või oleks teda tunnustatud täiendava kaitse saajana. Kaebajal puudub Eestis ja Euroopas kinnisvara ning sotsiaalsed sidemed, mis võiks olla võimalikuks takistuseks kodumaale naasmisel. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et kaebajast lähtuv põgenemisoht ei võimalda talle vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemist.
21.Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 7 4 lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891 punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Põhjendatud on sissesõidukeelu kohaldamine heidutamaks isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.
22.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
10 (11)
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ehkki kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust. Kaebaja sai menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada16. Lisaks oli kaebajale määratud riigi õigusabi korras esindaja17. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad nii menetlusabi andmisega kui ka riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Dtl 48–51. Tallinna Halduskohtu 09.01.2024 määrus nr 3-24-82.
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.