Solar Light OÜ kaebus Elektrilevi OÜ 03.04.2025 garantiikirja nr GK-202306058L-1 alusel esitatud täitmisnõudele nr JV-KHO-1/1610
Menetlusosalised
Kaebaja Solar Light OÜ (registrikood 12489578), volitatud esindajad vandeadvokaadid Kristjan Tamm ja Heili Püümann
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Solar Light OÜ kaebus läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tagastada kaebajale riigilõiv 40 eurot peale käesoleva määruse jõustumist.
SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja teadmiseks Elektrilevi OÜle.
Solar Light OÜ (edaspidi kaebaja) on taastuvenergia tootmisega tegelev ettevõtja. Kaebaja põhitegevusalaks on päikeseelektrijaamade püstitamine ja opereerimine.
2.Kaebaja soovis rajada päikeseparki kinnistule asukohaga Liivaahu kinnistu, Pargitaguse küla, Jõhvi vald, Ida-Virumaa (katastritunnus 25201:008:0460; edaspidi Liivaahu kinnistu või Pargi PEJ).
3.Elektrilevi OÜ väljastas 2021. a alguses kaebajale liitumise projekteerimiseks tehnilised tingimused, mille kehtivusaeg oli kuni 31.12.2021. Lisaks tehnilistele tingimustele sõlmisid Elektrilevi OÜ, kaebaja ja Nordic-Power Management OÜ 04.02.2021 projekteerimise koostöölepingu nr 352109 (vt kaebuse lisa 1) (edaspidi projekteerimisleping).
3-25-1296
4.Pargi PEJ projekteerimise protsess jäi erinevatel põhjustel venima. Elektrilevi OÜ teavitas 26.11.2023 kaebajat, et koostöölepingu aluseks olnud tehnilised tingimused ja lähteülesanne on aegunud. Vastustaja andis teada, et kui kaebaja soovib projektiga jätkata, siis tuleb esitada pikendamistaotlus. Kaebaja pikendamistaotlust ei esitanud.
5.Elektrilevi OÜ teavitas 12.09.2024 kaebajat ühepoolselt, et loeb projekteerimislepingu lõppenuks. Seda põhjusel, et projekteerimislepingu täitmise tähtaeg oli 31.12.2021 ning projekti ei ole üle antud.
6.Kaebaja esitas 10.05.2023 Pargi PEJ-le liitumise loomiseks uue liitumistaotluse nr 449094.
7.Elektrilevi OÜ väljastas 18.05.2023 liitumistaotluse alusel liitumise tehnilised tingimused, lähteülesande ja skeemid. Kuivõrd elektrituruseaduse (ELTS) osas jõustusid 2023. a muudatused (taotlejal tekkis tagatise andmise kohustus), siis andis kaebaja Elektrilevi OÜ-le kooskõlas ELTS § 871 lg-ga 1 seaduses ettenähtud tagatise. Kaebaja täitis 12.06.2023 seadusest tuleneva tagatise andmise kohustuse AS LHV Pank väljastatud pangagarantii nr GK-20230605SL-1 esitamisega (kaebuse lisa 5).
8.Elektrilevi OÜ edastas 03.04.2025 AS-le LHV Pank nõude garantiikirjaga tagatud nõude täitmiseks ja 570 000 euro suuruse summa väljamaksmiseks. Elektrilevi OÜ leidis, et kuivõrd osapoolte vahel sõlmitud projekteerimisleping on lõppenud ning 2023. a kehtima hakanud ELTS § 871 lg-s 1 ettenähtud tagatise andmise regulatsioon omas ka tagasiulatuvat mõju, siis on kaebaja poolt antud tagatis kohalduv ka 2021. a sõlmitud projekteerimislepingule. Seetõttu leidis Elektrilevi OÜ, et projekteerimistingimuste lõppemise tõttu on tal õigus pöörata täitmisele 2023.a juunis koos liitumistaotlusega nr 449094 esitatud pangagarantii.
9.Kaebaja edastas 03.04.2025 Elektrilevi OÜ-le kirja ja palus kaebajale esitatud nõude tühistada, sest kaebaja ei ole kunagi andnud projekteerimislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagatist, kuivõrd seadus seda ei nõua. Täitmisele pööratud tagatis oli antud koos uue liitumistaotlusega nr 449094.
10.Elektrilevi OÜ keeldus 04.04.2025 garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmisele pööramisest ja jäi enda nõude juurde.
11.AS LHV Pank edastas 14.04.2025 kaebajale teavituse garantiikohustuse täitmise kohta hiljemalt 05.05.2025. Pank palus kaebajal tagada selleks kuupäevaks oma arveldusarvel 570 000 euro suuruse summa ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolu, et pank saaks selle summa ulatuses rahuldada omanõude kaebaja vastu tulenevalt Elektrilevi OÜ-le tehtavast väljamaksest.
12.Solar Light OÜ esitas 29.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada Elektrilevi OÜ 03.04.2025 garantiikirja nr GK-20230605SL-1 alusel esitatud täitmisnõue nr JV-KHO-1/1610; 2) alternatiivselt, tuvastada Elektrilevi OÜ 03.04.2025 garantiikirja nr GK-20230605SL-1 alusel esitatud täitmisnõue nr JV-KHO-1/1610 kui toimingu õigusvastasus ja keelata selle toimingu tegemine. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus järgmiste nõuetega: 1) peatada Elektrilevi OÜ 03.04.2025 garantiikirja nr GK-20230605SL-1 täitmine kuni käesolevas vaidluses kohtuotsuse jõustumiseni selliselt, et Elektrilevi OÜ-l on keelatud nõuda AS-lt LHV Pank 03.04.2025 garantiikirja nr GK20230605SL-1 alusel garantiisumma maksmist; 2) alternatiivselt, keelata Elektrilevi OÜ-l 03.04.2025 garantiikirja nr GK-20230605SL-1 täitmise nõudmine kuni käesolevas vaidluses kohtuotsuse jõustumiseni selliselt, et Elektrilevi OÜ-l on keelatud nõuda AS-lt LHV Pank 03.04.2025 garantiikirja nr GK-20230605SL-1 alusel garantiisumma maksmist; 4) keelata
2(5)
3-25-1296
AS-l LHV Pank garantiikirja nr GK-20230605SL-1 alusel väljamaksete tegemine Elektrilevi OÜ-le.
13.Tallinna Halduskohtu 30.04.2025 kohtunõudega paluti Elektrilevi OÜ-l esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 02.05.2025 kell 12.00.
14.Elektrilevi OÜ teatas 30.04.2025, et tal puuduvad vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuid esialgse õiguskaitse taotlused on ebaselged.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Käesoleval juhul leiab kohus, et kuigi ELTS § 87 1 lg-s 1 nimetatud tagatis on avalik-õiguslik kohustus, siiski ei ole käesolev vaidlus poolte vahel avalik-õiguslik ega kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd vaidlus puudutab garantiikirja nr GK-20230605SL-1 täitmisele pööramist tsiviilõiguslikus suhtes. Ühtlasi on ka nimetatud garantiikirja punktis 13 sätestatud, et garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus.
16.Kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kui vaidlus on tekkinud avalikõiguslikus suhtes. „Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab esmalt vältimatult, et üks selle pooltest oleks avaliku võimu kandja (halduskolleegiumi 13. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23). Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraisik, kellele on üle antud avaliku ülesande täitmine.“ (vt Riigikohtu lahend nr 3-222197/26, p 12). Ka käesoleval juhul on üheks pooleks eraõiguslik juriidiline isik – võrguettevõtja.
17.Tulenevalt ELTS § 871 lg-st 1 on turuosaline üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Tagatiseks võib olla krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii (ELTS § 871 lg 2 p 1).
18.Käesoleval juhul on kaebaja eesmärgiks, et Elektrilevi OÜ ei nõuaks garantiikirja nr GK20230605SL-1 alusel AS-lt LHV Pank sisse, nimetatud garantiikirjaga tagatud summat 570 000 eurot. Seega on kaebaja vaidlustanud Elektrilevi OÜ tegevust, mis seisneb garantiikirja nr GK-20230605SL-1 täitmisele pööramisel. Asja materjalist nähtub, et Elektrilevi OÜ on AS-le LHV Pank esitanud 03.04.2025 nõude garantiikirja nr GK-20230605SL-1 alusel tasuda Elektrilevi OÜ-le garantiisumma 570 000 eurot Elektrilevi OÜ arveldusarvele (vt kaebuse lisa 6).
19.Käesoleval juhul reguleerivad tagatise kui avalik-õigusliku kohustuse nõudmist avaliku õiguse normid (vt ELTS § 871 lg 1 ja § 1113 lg 14). Riigikogu võttis 15.02.2023 vastu ELTS muudatused, millega mh sätestas võrguga liitujale kohustuse tootmissuunalise liitumise korral anda võrguettevõtjale tagatis. „Rakendussätetes nähti ette, et tagatist rakendatakse ka nendel liitujatele, kes olid liitumistaotluse elektrituruseaduse muudatuse jõustumise ajaks esitanud või liitumislepingu sõlminud.“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2024 otsus nr 5-24-22, p 62). Samas asjas ei ole Riigikohus võtnud selget positsiooni, kas tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse või tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maakohtu pädevusse. Nii on Riigikohus märkinud, et praeguses asjas ei mõjuta normi asjassepuutuvust see, kas kaebaja ja vastustaja vahelist 3(5)
3-25-1296
vaidlust oli pädev lahendama maakohus või halduskohus; sellest, kas vaidlust oli pädev lahendama maakohus või halduskohus, ei sõltu vaidlusalusele normile antav tõlgendus; isegi kui asi oleks maakohtu pädevuses, tulnuks ka maakohtul hinnata tagatist reguleerivate normide põhiseaduspärasust /.../.“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2024 otsus nr 5-24-22, p 64).
20.Kohtu hinnangul aga erineb praegune vaidlus haldusasjast nr 3-24-836, kuivõrd siinsel juhul on kaebuse esemeks garantiikirja täitmisele pööramine, mitte tagatise nõue otse ELTS § 871 lg 1 alusel haldusvälisele isikule. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, millise liitumistaotlusega seoses on garantiikiri nr GK-20230605SL-1 võrguettevõtjale esitatud ning kas garantiikirja täitmisele pööramine on võimalik koostöölepingu nr 352109 JV-KTV-18/38018 lõpetamisega seoses. Seega on käesolevalt vaidlustatud konkreetselt võrguettevõtja tegevust seonduvalt garantiikirja täitmisele pööramisega, mitte seadusandja tegevust. Tallinna Halduskohus on oma 01.07.2024 otsuse nr 3-23-836 põhjenduste punktis 21 märkinud, et kuna vaidluse all ei ole niivõrd vastustaja tegevus kui just seadusandja oma, siis on asjakohasem arutada tagatise kehtestamise ja õiguspärasuse küsimusi just halduskohtus, mis on spetsialiseerunud avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse kontrollimisele. Käesolevalt on aga just võrguettevõtja kui eraõigusliku juriidilise isiku tegevus vaidluse all. Veelgi enam, kõnesolevas garantiikirjas on otsustatud ära garantiikirjast võrsuvate vaidluste lahendamiseks pädev kohus, milleks on Harju Maakohus (vt garantiikirja p 13; kaebuse lisa 5). Eelnev tähendab seda, et kuigi tagatis on avalik-õiguslik kohustus, ei tingi see automaatselt järeldust, et ka kõik vaidlused, mis tõusetuvad tagatisena antud garantiikirja täitmisele pööramisest, on automaatselt avalik-õiguslikud. Vaidlus puudub, et kaebaja ja Elekrilevi OÜ vahel on võlaõiguslik suhe.
21.Kui avalikud ülesanded delegeeritakse eraisikule, eeldatakse, et ülesannet täidetakse eraõiguslikus vormis, st teenuse osutaja ja kasutaja vahelised suhted on eraõiguslikud. Avaliku ülesande täitmisega on tegu siis, kui pädev asutus on pannud isikule õigusaktiga kohustuse või isik on lepinguga võtnud kohustuse osutada avalikes huvides teenust avalikõigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p 23; 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p 12; nr 3-222197/26, p 13.). Elektrilevi OÜ põhikirja punkti 2.1. kohaselt osutab ühing võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ja tema põhiliseks tegevusalaks on elektrienergia jaotus. Seega on Elektrilevi OÜ puhul tegemist jaotusvõrgu ettevõttega, kes osutab võrguteenust. ELTS § 65 lg 1 annab loetelu teenustest, mida loetakse võrguteenusteks, mida võrguettevõtjad osutavad. Elektrilevi OÜ seadusest tulenev ülesanne ehk avalik ülesanne on seega ainult võrguteenuse osutamine. Käesolev vaidlus ei ole võrsunud võrguteenuse osutamisest, vaid garantiikirja täitmisele pööramisest, mistõttu ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
22.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusaluse garantiikirja alusel pangale nõude esitamine on käsitletav haldusaktina. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsus nr 3-3-1-49-12, p 23). „Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis. Eraõiguslikus vormis tegutsemine tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Sellises suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei ole HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu pädevuses. /.../ Kolleegiumi hinnangul ei kaasne võrguettevõtja poolt soojuse jaotamise ega ostmisega riigivõimu volitusi.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2013 otsus nr 3-3-1-49-12, p-d 24 ja 26).
4(5)
3-25-1296
23.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et praegune vaidlus ei ole oma iseloomult avalikõiguslik, mistõttu ei kuulu selle lahendamine halduskohtu pädevusse. Sellest tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele läbivaatamatult.
24.Kohus selgitab, et kaebajal on õigus esitada hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule.
25.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
26.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Arvestades, et kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Seetõttu tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
27.Juhindudes HKMS § 104 lg 5 punktist 2 ja lõikest 8 kuulub riigilõiv 40 eurot kaebajale tagastamisele peale käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.